alkeemikut pidas. Seal kohtas aga poiss neiut, kellest sai ta eluarmastus. Ta armus temasse kohe kui teda nägi. Neiu käis allika juures vett võtmas. Poiss käis iga päev allika juures. Neiu aga ütles talle, et poiss läheks Oma Loo lõppu. Neiu jääb ootama, ta on harjunud sellega. Poiss oli kurb nende lahkumineku tõttu. Niisiis läks poiss Inglast otsima, et talle Fatimast rääkida. Inglane oli ehitanud oma telgi kõrvale väikese ahju. Ta katsetas alkeemiku oskusi, mida oli raamatust lugenud. Poiss jäi ta kõrvale kuni taevas muutus roosaks. Siis tuli tal aga himu minna kõrbesse jalutama. Ta jalutas nii kaugele, et datlipuud jäid silmapiirile. Ta leidis maast mõned merekarbid ja sai teada, et enne oli siin olnud meri. Ta istus kivile ja jäi armastuse üle mõtlema. Kuni märkas kahte raudkulli enda kohal lendamas. Ta jälgis neid. Järsku tegi üks kull kiire sööstu ja ründas oma kaaslast. Ja siis ilmus poisile äkitselt
Fosfor Fosfori avastas Hamburgi kaupmees ja alkeemik Hennig Brand 1669. Ta eeldas, et ,,tarkade kivi" peab olema seotud inimorganismiga. Uurimist alustas ta uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ningkuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element, mille järjenumber on 15 ning massiarv on 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse (sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena) vormina: valge, punane ja must fosfor. Tuntumad on valge ja punane. Valge fosfor Punane fosfor
haigustest, noorendama, pikendama eluiga jne. Alkeemikutele kuulub paljude värvide, ravimite, värviliste klaaside, metallisulamite, aluste, hapete ja soolade saamisviiside avastamise au, oskus ekstraheerida ravi-, värv- ja lõhnaaineid. Nad avastasid vaimseid võimeid stimuleerivaid narkootikume, tugevatoimelisi vastumürke, tõhusaid lõhkeaineid ja pürotehnilisi segusid ilutulestikuks. "Alkeemiku laboratoorium" kujutab vaadet alkeemiku tööruumile 17.-18. sajandil. Näha on alkeemikute poolt välja töötatud laboratooriumitarbed: retordid, samotist, rauast, tinast tiiglid ja hoiunõud, samuti kuumutus-, segamis- ja destileerimisseadmed. Alkeemiku tavalised nõud, mida ta kasutas uute ainete otsimisel. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kuld2.htm http://www.ut.ee/REAM/Alkeemia.html
mõjul. Erinevalt teistest alkeemkutest arvas Ibn Sina, et ühte metalli pole võimalik muuta teiseks. Oma töös ,,Tervekssaamise raamat" taväidab , et keemiliste muutuste mõjul võib punane metall muutuda valgeks, nii et ta sarnaneb väga hõbedaga, või kollaseks, kullasarnaseks , metalli sisemine olemus jääb aga endiseks. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk. 9-10) "Alkeemiku laboratoorium" Alkeemiku tavalised nõud, mida ta kasutas uute ainete otsimisel. "Alkeemiku laboratoorium" kujutab vaadet alkeemiku tööruumile 17.-18. sajandil. Näha on alkeemikute poolt välja töötatud laboratooriumitarbed: retordid, samotist, rauast, tinast tiiglid ja hoiunõud, samuti kuumutus-, segamis- ja destileerimisseadmed. Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/Alkeemik-ja-alkeemia-m49321.html http://kuldhobe.com/kuidas-muutub-kulla-hind/ http://kuldhobe
oma elu Tangeris ja seal kohatud inimesi, hakkasid talle ühtäkki mõned neist vanameest meenutama, unistus taas lambakarjuseks olemisest tundus tähtsusetu, soov vallutada kogu maailma - ,,Kui te soovite midagi, aitab teid selle saavutamisel salamisi kogu maailm." 40% - otsustas siiski oma teed varanduse poole jätkata, leidis, et saab iga kell koju minna ja aas lambakarjuseks hakata või hoopis kristallimüüjaks, millega nüüd ligi aasta tegelenud oli - 43%, Alkeemiku mõiste ja selleks olemine - läks loomalattu, et uurida püramiidide kaugust, kohtus seal inglasega, kellel oli omakorda plaan Alkeemikuga kohtuda, kes elas Al-Fayoumi oaasis, pidi sinna minema karavaniga, mis oli teel Sahara kõrbesse - inglane tegi poisiga juttu, tundi ära kivid, millega Santiago mängis, rääkisid kividest ja märkide ära tundmisest, ostsid endale kaamelid, et nendega kõrbe poole teele asuda
mõni lammas. Kui ta oli seal juba aasta töötanud oli tal selleks piisavalt raha. Kuid just siis hakkasid talle ennast ilmutama märgid. Nende märkide tõttu otsustas ta ikkagi minna varandust otsima. Kui ta nad olid oma karavaniga peaaegu püramiidide juures peatusid nad sõja tõttu ühes oaasis. Seal nägi Santiago üht tüdrukut Fatima, kellesse ta armus. Poiss arvas, et on leidnud oma varanduse. Kui ta kohtus Alkeemikuga siis sai ta Alkeemiku jutust aru, et tuleb minna veel edasi selleni, mida ta oli näinud unes. Lõpuks jõudis Santiago püramiidideni. Varandust seal ei olnud kuid ta sai aru, et varandusel pole tähtsust. Kõige tahtsam oli see, et ta oskas nüüd maailma keelt ja nägi nüüd kõike teisiti. Selle teosega püüab kirjanik öelda, et kõik pole selline nagu paistab. Ning, et leida õnne, tuleb selle nimel kõvasti vaeva näha.
,,Pinget keriv lugu" Arvustus Arnold-Gregori Järvemaa ,,Alkeemik" on väga kuulus sümbolistlik muinasjutt, mille on kirjutanud väga tuntud Brasiilia kirjanik Paulo Coelho. Ma usun, et paljud noored, kui ka vanad inimesed teavad seda raamatut ja kuigi see raamat on kirjutatud 1988. aastal, pole see raamat sugugi vanamoodne. Mulle isiklikult väga meeldis see raamat, kuna kõik see jutt oli kirja pandud väga lihtsalt ja huvitavalt, et raamatut lugedes tekiks lugejal veelgi suurem huvi selle vastu, mis edasi juhtub. Juba esimene peatükk paelus mind nii väga, et ma ei suutnud lugemist pooleli jätta, kuni raamat oli peaaegu läbi ja sellepärast ma arvangi, et seda raamatut oleks parem lugeda ühe korraga lõpuni. Kui keegi peaks minult küsima, et mis vanusegrupile see raamat mõeldud on, siis ma vastaks, et see raamat on mõeldud rohke...
Lähme Rakvere linnusesse. See koht pakub sulle palju põnevat. Saad ratsutada, proovida vibu- ja ammulaskmist. Katsetada sepa- ja puusepaametit, voolida savi, lüüa münt, valmistada kulda ning püssirohtu. Eksponeeritud on linnuse ajalugu ja ajaloolised mõõgad. Avatud on veinikelder, piinakamber, surmatuba ja põrgu, Punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja ning habemeajaja töötuba, alkeemiku töötuba, kus saad aimu keskaja inimese maailmapildist ja selle muutumisest ajas. 1. päev Edasi lähme jalutame Rakvere ajaloolisel Pikal tänaval ning külastame ka Rakvere Kolmainu kirikut. See omapärase kõrge saleda tornkiivriga hiliskeskaegne kirik on ehitatud XV saj., ümber ehitatud XVII saj. Kirikus köidavad pilku barokse puunikerduse meistriteosed. Suundume tagasi Puhkekeskusesse. Õhtusöök
Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma süütut ning vaga Margaretat (Gretchen). Gretchen satub vangikongi ja hukkub ning Faust ei suuda teda päästa, kuid inglid päästavad tütarlapse hinge. "Fausti" teine osa on märksa keerulisem, arvukate viidetega antikkmütoloogiale. Mefistofeles juhib Fausti rännakul läbi keisri õukonna ja poliitika. Faust otsustab tuua keisrile kingiks puhta ilu kehastuse Trooja Helena, kuid armub temasse. Alkeemiku katseklaasis valminud tehisinimene Homunculus juhib Fausti ja Mefistofelese Valpurgi ööle, kus nad kohtuvad antiikjumalatega. Fausti ja Helena armastusest sünnib poeg, kuid ta hukkub ja ka Helena haihtub. Faust naaseb keisri õukonda ja Mefistofelese juhitud deemonite vägi aitab neid võitluses valekeisri vastu. Pärast võitu sõjas jääb üle vaid allutada looduse väed ja kuivendada merepõhi viljakaks põllumaaks.
järgida Oma Lugu. Santiago müüb lambad maha ja reisib Aafrikasse. Ta röövitakse paljaks, Aga see oli iseenesest hea, sest tänu sellele tal tekkis vajadus minna tööle kristalli kaupmehe juurde. Ta muudab kristalli kaupmehe elu. Teenib raha ja omandab paljutarkust seal oldud ajal. Kuid peagi tuleb aeg, et reisida edasi Egiptuse poole. Reisikaaslaseks saab inglane. Inglasel ja Santigaol oli teineteiselt palju õppida. Inglane otsis alkeemikut, poiss otsis Oma Lugu. Inglane leidis alkeemiku, aga alkeemik leidis poisi. Poiss leidis armastuse Fatima. Alkeemik oli poisi õpetajaks ja teejuhiks Oma Loo leidmisel. Santiago seisab silmitsi olukordadega mida ta poleks osanud ettegi kujutada. Ta saab nendes olukordades alati hakkama. Sest ta jälgib märke ja südame häält. Ta suutis isegi küla uskuma panna, et ta muutis end tuuleks. Selleks, et küla uskuma panna, tuleb ise uskuda. Põnev seiklus, mis on põimitud paljude tarkustega ja vanasõnadega. Teksti pole palju
jaotub triloogiateks. Tema loomingu keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani. Esimest triloogiat ("Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) on nimetatud ajalookroonikateks. Teine triloogia koosneb ajaloolistest biograafiatest ("Mõrsjalinik" (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks tegevusaeg on minevikus, teine olevikus. Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976). Postuumselt avadati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-
Alkeemiku kokkuvõte Nicholas Flamel- kasutas valenime Nick Fleming, oli kuulus alkeemik ja tema aura oli piparmündi lõhnaga, ta oli surematu inimene Perenelle Flamel (valenimi Perry Fleming)- oli väga võimas võlur, kes oli raamatu vältel Dee käes vangis, ta oli surematu inimene Josh Newman- oli üks kaksikutest, kes oli puhta auraga,Joshil oli kuldne ja apelsini lõhnaga, Töötas raamatupoes Nicholas oli ta tööandja Sophie Newman- oli teine kaksik, kellel oli puhas aura, tal oli see vanillijäätise lõnaga, töötas kohvikus Kohvitass Nende vanemad olid kuulsad arheoloogid, kes viibisid pidevalt väljakaevamistel. Dr. John Dee- oli surematu inimene, väga võimas võlur, kartis Perenelle i, Töötas Morrigani ja Basteti heaks (Mustad Ülikud), suutis kontrollida rotte ja valmistas golemeid, tal oli Jää mõõk ehk Excalibur mis ol väga haruldane ja hävitas raamatu lõppedes, ta suutis kontrollida rotte ja kaarnaid ...
Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Tapab oma lapse, kaudselt tema s lbi surevad ka ta ema ja vend. Valentin- Margareta vend, kes sureb rseluse kigus, kui ritab kaitsta(hoiatada oma de Faust eest) oma de, kakleb Mephistofelesega ja Faustiga ning Faust tapab ta. ldplaanis on ta surmas sdi Margareta. Marta-Margareta naaber Fausti CV Nimi Johann Heinrich Faust Haridus: Krgharidus: magister-doktor, usuteadus, gusteadus, filosoofa Pritolu Sakslane, arstide perekond, alkeemiku poeg, pole aadlik ega mingi krgemast soost Vanus alguses 50-60 aastane, prast noorendamist umbes 30. Perekonnaseseis vallaline Aeg, maa Saksamaa 15-16 sajand Tkik doktor, filosoof, arst, lektor, petaja, tlkija, maag, alkeemik Iseloomustus: Ta oli koos oma isaga olnud pikka aega arst ja inimesed austasid teda. Ta ise arvas, et ta on rohkem inimesi tapnud( enda rohtudega mrgtanud)kui aidanud. Ta vihkas ennast ja elu. Ihkas hauaund. Tal oli plaanis
ka järgida Oma Lugu. Santiago müüb lambad maha ja reisib Aafrikasse. Ta röövitakse paljaks, Aga see oli iseenesest hea, sest tänu sellele tal tekkis vajadus minna tööle kristalli kaupmehe juurde. Ta muudab kristalli kaupmehe elu. Teenib raha ja omandab paljutarkust seal oldud ajal. Kuid peagi tuleb aeg, et reisida edasi Egiptuse poole. Reisikaaslaseks saab inglane. Inglasel ja Santigaol oli teineteiselt palju õppida. Inglane otsis alkeemikut, poiss otsis Oma Lugu. Inglane leidis alkeemiku, aga alkeemik leidis poisi. Poiss leidis armastuse Fatima. Alkeemik oli poisi õpetajaks ja teejuhiks Oma Loo leidmisel. Santiago seisab silmitsi olukordadega mida ta poleks osanud ettegi kujutada. Ta saab nendes olukordades alati hakkama. Sest ta jälgib märke ja südame häält. Ta suutis isegi küla uskuma panna, et ta muutis end tuuleks. Selleks, et küla uskuma panna, tuleb ise uskuda. Teos on ülesehitatud järjestikulistel sündmustel, vastavalt nii nagu Santiago reis kulgeb
aastatel kõik, ka üksteisest pealtnäha väga kauged sündmused on omavahel seotud. Tegevusruumiks on põhiliselt Vahemere maad, aga ka Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Esimest triloogiat ("Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) on nimetatud ajalookroonikateks. Teine triloogia koosneb ajaloolistest biograafiatest ("Mõrsjalinik" (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks tegevusaeg on minevikus, teine olevikus. Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976). Postuumselt avadati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980)
peale visata, ning seejärel tutvuda kõige muu huvitavaga. Rakvere Ordulinnus on justkui 16. sajandi linnuse elu-olu kujutav teemapark. Seal saab ümber kehastuda sõjameesteks ja rüütliteks ning õppida kesk- ja varauusaegsete inimeste elu kohta. Linnuses on avatud veinikelder, piinakamber, surmatuba, põrgu, Punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja ja habemeajaja töötuba, alkeemiku töötuba ning astronoomiatuba. Kui aga nälg näpistsab, saab Schenkenbergi kõrtsist keskaegsete retseptide järgi valmistatud toitu. Linnuses saab teha paljusid huvitavaid tegevusi. Seal saab ratsutada, vibu- ja ammulaskmist proovida, kakke küpsetada, häbipostis seista, sööta loomi, alkeemiakatseid teostada, lõkke kohal vorste küpsetada ja veel palju muud. 3.3. Rakvere Ordulinnuse lahtiolekuajad ja hinnad Rakvere Ordulinnus on avatud suvehooajal, 01. mai-10
universaalse lahusti ehk alkagesti leidmine. Hamburgi kaupmees ja alkeemik Henning Brand müstilistel põhjustel eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inim-organismiga. 1669. aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Brand arvas algul, et tal ongi õnnestunud saada üks maailma algelementidest, nimelt elementaarse tule. Ainel olid ebatavalised omadused, sest kui Brand puudutas ainet käega, siis hakkasid ta sõrmed helenduma Ta nimetas selle aine külmaks valguseks, mida tänapäeval tuntakse fosfori nime all.
palverännak Santiagosse on teekond vastuste poole. P.Coelho "Alkeemik" "The Alchemist" (1988) «Alkeemik» on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest -- oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. Kui Andaluusia karjusepois näeb ühel ööl unes kauget varandust Egiptuse püramiidide juures, mõistab ta peagi, et saatus kutsub teda. Ta lahkub Hispaaniast, kohtab teel teisi rändajaid ning leiab lõpuks oma õpetaja -- Alkeemiku. ««Mu süda kardab kannatusi,» ütleb poiss ühel ööl Alkeemikule, kui nad kuuvalguseta taevast vaatasid. «Öelge talle, et hirm kannatuse ees on hirmsam kui kannatus ise. Ja et oma unistusi otsides pole ükski süda kunagi kannatanud, sest iga hetk sel teel on hetk, mil me kohtume Jumala ja igavikuga.»» 1 P.Coelho "Brida" "Brida" (1990) ,,Brida" on Paulo Coelho kolmas romaan, mille ta pani kirja üsna pea pärast ,,Alkeemikut"
Teised olulisemad oksüdatsiooniastmed on +3 ja 3. Fosfori sulamistemperatuur on 44,1 °C, keemistemperatuur 277 °C ja agregaatolek toatemperatuuril on tahke. 1669. aastal kui Hennig Brand hakkas uurima uriin, avastas ta katse käigus fosfori. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Tõenäoliselt sai aga fosforit juba 12.saj aarabia alkeemik Alhid Behil. Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu
Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma süütut ning vaga Margaretat (Gretchen). Gretchen satub vangikongi ja hukkub ning Faust ei suuda teda päästa, kuid inglid päästavad tütarlapse hinge. *"Fausti" teine osa on märksa keerulisem, arvukate viidetega antikkmütoloogiale. Mefistofeles juhib Fausti rännakul läbi keisri õukonna ja poliitika. Faust otsustab tuua keisrile kingiks puhta ilu kehastuse Trooja Helena, kuid armub temasse. Alkeemiku katseklaasis valminud tehisinimene Homunculus juhib Fausti ja Mefistofelese Valpurgi ööle, kus nad kohtuvad antiikjumalatega. Fausti ja Helena armastusest sünnib poeg, kuid ta hukkub ja ka Helena haihtub. Faust naaseb keisri õukonda ja Mefistofelese juhitud deemonite vägi aitab neid võitluses valekeisri vastu. Pärast võitu sõjas jääb üle vaid allutada looduse väed ja kuivendada merepõhi viljakaks põllumaaks.
EDUARD WIIRALT RENO VASSER PÕLVA KUNSTIKOOL 2019 Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo maakonnas Gubanitsõ vallas Robidetsi mõisas mõisateenijate Anton ja Sophia-Elisabeth Wiiarti pojana. Seitsmeaastasena pandi poiss kohalikku Kaltinio algkooli. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvemaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Wiiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvusega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle antiklassi. Kolme aasta jooksul mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Wiiralti peamiseks õpetajaks Nikolai Triik 1917. ja 1918 aastal ...
tasakaalu ei mõjuta. 4. Temp tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni korral saaduste tekkimise suunas, eksotermilise reaktsiooni korral saaduste vähenemise (lagunemise) suunas. 3. rida 1) Einsteini valem (E=mc2) Massidefekti moodustab energiana eraldunud massi osa: E=mc2 E energia mmass cvalguse kiirus vaakumis 2) Alkeemia IV...XVI saj. usk filosoofilise kivi maagilisse jõusse alkeemiku isikuomaduste mõjutransformatsioon ,,müstiliste olluste" pikaealisuse eliksiir jms otsingud, mitteväärismetallidest kulla saamine egiptuse, kreeka, araabia, hiina alkeemia Alkeemia oli kultuurinähtus. Avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid: P4, Zn, NH3, happed, org ained Arendati laborisisustust ja eksperimenditehnikat: kolvid, retordid, vee ja
ja pliid, sest nende tihedus on suhteliselt suur ja võrreldav kulla tihedusega. Alkeemik Henning Brand aga müstilistel põhjustel eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inimorganismiga. 1669. aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liivaga ja kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas retordis omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Brand arvas algul, et tal ongi õnnestunud saada üks maailma algelementidest, nimelt elementaarne tuli. Ta nimetas selle aine külmaks valguseks, mida tänapäeval tuntakse fosfori nime all. Niisiis alkeemikute ponnistused tarkade kivi otsingutel võisid vahel õnneliku juhuse läbi viia ka uute elementide avastuseni.
keemiaoskuste segunemisel, väga palju müstikat. Hiljem arenes see Araabias edasi, kus omandas oma lõpliku ilme. Omane metallide transmutatsiooni, eliksiiridesse uskumine ja üritamine neid luua, väga palju müstikat, saladuslik, omandati, arendati töövõtteid, jagati aineid klassidesse, kuid aineid-reaktsioone võeti kui midagi sümboolset, tähenduslikku, jumalikku. (Pärast Araabiat edasi Hisp aladel ja sealt levis edasi euroopas) Alkeemiku tegevus sarnanes jumala tegevusele ta püüdis olla jumalaga võrdväärne looja. Transmutatsioon sümboliseeris nii inimese vaimset täiustumist kui ka jumalasõna; (pseudo) Geber: suurte praktiliste oskustega, kasutas keerulisi seadmeid, sai ja puhastas paljusid aineid, uuris met transmut võimalusi, toetus araablaste seisukohale, et met koosnevad elavhõbedast ja väävlist. Kirjeldas esimesena lämmastikhappe valm, ilmselt
suur ja võrreldav kulla tihedusega. Hamburgi kaupmees ja alkeemik Henning Brand müstilistel põhjustel aga eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inimorganismiga. 1669. aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Brand arvas algul, et tal ongi õnnestunud saada üks maailma algelementidest, nimelt elementaarse tule. Ainel olid ebatavalised omadused, sest kui Brand puudutas ainet käega, siis hakkasid ta sõrmed helenduma. 3 Füüsikalised omadused · Aatommass: 30,9737 6
Miina Härma Gümnaasium Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes Uurimustöö Tartu 2006 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Paulo Coelho elulugu.............................................................................................4 2. ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" saamislood.................................6 2.1 ,,Üksteist minutit" saamislugu................................................................................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased.......8 3.1 ,,Üksteist minutit" sisututvustus..........................
seda seadust.'' ''Nii et see on ime!'' vihastab Roos. Samal hetkel oli laval koos isa Orenegoga üks tüdruk kellel oli surnud lind käes. Orenego võttis linnu ja sulges ta oma käte vahele, kui ta käed avas oli lind elus. ''Kas sa suudad teha sellist imet alkeemiaga?!'' ''Kui see vaid võimalik oleks.'' rääkimised Samal õhtul oli isa Orenego oma ruumis koos ühe teise alluvaga. ''Kireli vennad. Ma olen kuulnud, et vanem vend sai riikliku alkeemiku tiitli kaheteist aastaselt. Teda kutsutakse ka täismetall alkeemikuks'' ''See väike laps?'' ''Ta on sõjaväe koer. Sõjavägi on märganud seda rikast linna ja üritab segada ennast selle asjadesse. Ma pean kaitsema oma rahvast ja linna. Palun mine ja tegele vendadega.'' ''Jah, ma täidan jumala käsku.'' Alluv toast lahkunud ilmub välja naine, keda ennem kõrtsis nähti. ''Ma ei usu, et ta saab sellega üksinda hakkama.'' ''Mul on veel üks plaan, lihtsalt igaks juhuks.''
siinkohal ma ainult meenutaksin, et mõlemad pooled on juba algusest saati lubanud lõpetada tulistamise kohe, kui teine pool on lõpetanud. Arvestades seda, ei näe ma kirjandusest (ehk lõputust kirjeldamisest) väljapääsu. Tuleb Kuradi olemasoluga leppida, ja leppimiseks on alati hea algus avastus, et tegelikult on ta ju nii pööraselt huvitav! Lugegem või Tammsaare «Põrgupõhjat», milline sümpaatne kuju see Jürka! Kas poleks põnev kohtuda Mefistofelesega mõnes alkeemiku laboratooriumis? Ja lõpuks, nagu kinnitab Bulgakov, on ta lohutus usu kaotanutele - olles kuues ja ühtlasi veenvaim jumalatõestus.
suhteliselt suur ja võrreldav kulla tihedusega.Hamburgi kaupmees ja alkeemik Henning Brand müstilistel põhjustel aga eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inimorganismiga. 1669. aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Brand arvas algul, et tal ongi õnnestunud saada üks maailma algelementidest, nimelt elementaarse tule. Ainel olid ebatavalised omadused, sest kui Brand puudutas ainet käega, siis hakkasid ta sõrmed helenduma. Ainuüksi selle nähtuse demonstreerimisega teenis Brand hulga raha ja sai hinnalisi kingitusi ning müüs fosforit kullast kallima hinnaga. Ta
pliid, sest nende tihedus on suhteliselt suur ja võrreldav kulla tihedusega. Hamburgi kaupmees ja alkeemik Henning Brand müstilistel põhjustel aga eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inimorganismiga. 1669. aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Brand arvas algul, et tal ongi õnnestunud saada üks maailma algelementidest, nimelt elementaarse tule. Ainel olid ebatavalised omadused, sest kui Brand puudutas ainet käega, siis hakkasid ta sõrmed helenduma. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 2
pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsessi - ?), pliid (pärast Fe), elavhõbedat: amalgaame, keraamikakunsti, sh. glasuuriga katmist, klaasi (Egiptuse ja Hiina varased tsivil.- d, Kreeka V saj.): liiva sulatamine taimse tuhaga (Egiptuses ka soodalademed); ka värviline klaas, rasv + taimetuhk seep (Plinius), kangaste värvimist (kõigepealt Kaug-Idas): mineraalsed, taimsed ja loomsed värvid ALKEEMIA 5-16(17) saj. usk filosoofilise kivi maagilisse jõusse. alkeemiku isiksusomaduste mõju-transformatsioon (psühholoogiline külg). "müstiliste olluste" - pikaaealisuse eliksiiri, universaalse lahusti jms.otsingud, mitteväärismetallidest kulla saamine. egiptuse, kreeka, araabia, hiina alkeemia.Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia.tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni.Seos kaasaegse
kreeklaste õpetuse neljast algainest stiihiast ja araablaste õpetuse algainetest printsiipidest (elavhõbe, sool, väävel) ning väites end olevat leidnud elueliksiiri, uskus kaljukindlalt, et avastas metallilise tsingi, ehkki seda tunti vähemalt sulamis vasega juba antiigipäevil. Paracelsuse õpilased võimendasid tema vaadete müstilisust, arendades need kohati välja ebausuks. 1597 ilmus saksa arstist alkeemiku Libau sulest raamat ,,Alkeemia", esimene keemiõpik maailmas. Esimesena kirjeldas ta soolhappe, kuningvee ja mitme teise keemilise aine valmistamist, arvas võimalikuks mineraalsete ainete äratundmise kristallide kuju järgi. Samas oli ta veendunud metallide muundamise võimalikkuses kullaks, ehkki nõustus Paracelsusega, et alkeemia tähtsaim siht peab olema arstimisele kaasaaitamine. Tehnilise keemia sünd Tehnilise keemia sünniajaks loetakse 16.-17
Kui Andaluusia Lugu noorest Brasiilia tüdrukust, kelle esimene süütu kokkupuude karjuspoiss näeb ühel ööl unes kauget varandust Egiptuse armastusega murrab tema südame. püramiidide juures, mõistab ta peagi, et saatus kutsub teda. Ta Maria on veendunud, et ei leia kunagi tõelist armastust ja on kindel, lahkub Hispaaniast, kohtab teel teisi rändajaid ning leiab lõpuks et armastus on midagi kohutavat, mis võib põhjustada ainult oma õpetaja - Alkeemiku. kannatusi. Juhuslik kohtumine viib tüdruku Euroopasse, kus ta Poiss töötas aasta otsa ja tal läks hästi, sest ta mõtles kristalli unistab kuulsusest ja õnnest, aga lõpetab hoopis prostituudina. müümiseks välja huvitavaid asju(nt. Kristalli seest tee joomine) Pöördepunkt saabub ja tagasitee iseenda juurde algab hetkest, kui
Poiss käis iga päev allika juures ja kohtus Fatimaga, kes leidis ka endas armastuse Santiago vastu. [1] Ühel õhtul kohtus Santiago salapärase Alkeemikuga, kes teadis tänu tuultele, et Oma Lugu otsiv poiss on tulemas, ning kavatses poissi aidata. Ülejärgmise päeva hommikul jättis ta hüvasti Fatimaga, kes jäi poissi ootama, ning alustas Alkeemikuga koos teekonda Egiptuse püramiidide poole. Sel teekonnal õppis poiss just läbi tegevuste, mitte Alkeemiku õpetussõnade järgi. Alkeemik ütles vaid, et tuleb kuulata oma südant, sest tema teab kõike, sest on pärit Maailma Hingest ja ühel päeval läheb ta sinna tagasi. Seal, kus on süda, on ka varandus. Nii hakkas poiss oma südant kuulama. Alguses ta süda aina rääkis ja unistas ja nõudis, kuid lõpuks rahunes. Keegi ei saa oma südame eest põgeneda. Seepärast on parem kuulata, mida ta räägib, et ei tuleks hoopi, mida ei osata oodata. Süda rääkis poisile, et igal
apagirica). See võimaldas temal ja tema järgijatel astuda farmaatsias sammu edasi, sest alkohol on väga hea ekstrahent, võimaldades kättesaadavaks teha laia hulka droogis sisalduvatest ühenditest. Kuigi toimeaine kontseptsiooni osas oli Paracelsus lähenemas tänapäevastele lähenemistele (seostas ravimi toimet kindla keemilise ühendiga), oli talle teisalt iseloomulik signaturism (seega ka raviprintsiip ,,sarnast sarnasega"). Selline lähenemine oli põhjustatud Paracelsuse alkeemiku taustast, mis omakorda tähendas müstikasse kaldumist. Paracelsus uskus, et loodus on ravimtaimed ,,signeerinud", kusjuures nende kasutamisvõimalustele vihjavad kõikvõimalikud morfoloogilised tunnused (värv, maitse, lõhn, kuju jne). Paracelsuse arvates on signa naturae't omavatel taimedel teatavad magneetilised omadused, mis lubavad taimi kasutada siirikutena (vt ptk 2). Taimi seostas ta ka astroloogilise kompleksiga, arvates, et nt planeedid avaldavad mõju nii haigusele kui
praepanni polnud. «Kööginõud on külmad!» mõtles ta. Muide, tuld koldes polnud, ja näis isegi, et pole ammugi olnud. Oks klaasmask, mida Jehan alkeemia-riistade hulgas märkas ja mis kahtlemata ülemdiakoni nägu pidi kinni katma, kui mõne kahtlase ainega tegelda tuli, lamas nurgas tolmusena ja unarusse jäetuna. Kõrval vedeles tal samavõrra tolmunud lõõts, mille ülemisele kaanele oli vasktähtedega kirjutatud: «Spira, spera.» 171 Nagu kunagi alkeemiku juures, võis seintelt suurel arvul muidki pealkirju leida: ühed tindiga kirjutatud, teised metallist teravikuga sisse kraabitud. Leidus gooti, heebrea, kreeka 17 Pühu, looda 1 4 8 ja ladina tähti, kõiki segamini, tihti üksteise peal, kuidas just juhtunud; hilisemad varjasid vanemaid, ühed olid teistega sassi läinud nagu oksad 255 tihnikus, nagu piigid lahingus. See oli tõepoolest kaunis korratu segu igasugustest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
