H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e. TSÜANIID NÕRK VESINIKTSÜANIIDHAPE H3AsO4 AsO43- ARSEENHAPE ARSENAAT NÕRK HClO3 ClO3- KLOORHAPE KLORAAT TUGEV H3BO3 BO33- BOORHAPE BORAAT NÕRK
kuningas Friedrich Suur. Saavutused Scheele oli 18. sajandi tuntud eksperimentaator. Ta avastas 1772 hapniku ("tuliõhu"), sai 1773 lämmastikku ja tegi kindlaks, et õhk on kahe komponendi segu, kuid ei suutnud koostist määrata. Ta avastas või valmistas baariumi, kloori ja mangaani (1774), molübdeeni (1778) ja volframit (1781), oksiide (BaO, MoO3, WO3) ja happed (vesinikfluriid HF, vesiniksulfiid H2S, vesiniktsüaniidhape HCN, arseenhape H3AsO4, sidrunhape, glütseriin). Samuti töötas ta välja pastöriseerimisele lähedase menetluse. Kuna ta ei avaldanud kohe oma töid, läks avastajaau vahel teistele. Koos teiste teadlastega töötas ta välja fosfori saamise meetodi luudest ja avastas söe võime siduda gaase. Ta viitas esimesena võimalusele, et raual, vasel ja elavhõbedal esinevad ühendeis erinevad oksüdatsiooniastmed. Kirjandus Oma ainsa raamatu "Chemische Abhandlung
tetraakvaalumiinium(3+)ioon. Anioonid; lõpp -iid, mitmeaatomilistel aat. CN- tsüaniidioon, SCN- tiotsüanaatioon, NCO- tsüanaatioon. Binaarsed ühendid: Rn Xe Kr Ar Ne He B Si C Sb As P N H Te Se S At I Br Cl O F. Hüdriidid vesinikuühendid metallidega, milles vesiniku o-a on -1. Vesinikuühendid mittemetallidega (vesiniku o-a 1). BH3 boraan, SiH4 silaan, AsH3 arsaan, NH3 asaan (trad. ammoniaak), N2H4 diasaan (trad. Hüdrasiin), PH3 fosfaan. Happed: H3BO3 boorhape boraat BO33-; H3AsO4 arseenhape arsenaat AsO43-; HONC fulmiinhape fulminaat ONC-. Madalama o-a korral kasut. -is ja -us liidet, aniooni nimetuse lõpuks on sel juhul -it. Mitu hapet, kus oksüdatsiooniaste on sama, väiksema H ja O meta-, suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidid. H2O2 vesinikperoksiidid; Na2O2 naatriumperoksiid; O3- osoniidid; O2- hüperoksiidid
hapnikuga). Avastas, et see omab pleegitavat toimet. Metalliliste ühendite juures oli ta kõige enam seotud Mn, Mo, W avastamisega. Ühenditest veel: HCN, HF, H2S. Talle oli iseloomulik aineid kindlaks teha maitsmise teel. Arvatavasti mürgistusega ongi seotud tema lühike eluiga. Tema avastas õige palju orgaanilisi happeid: viinhape, sidrunhape, oblikhape, piimhape, bensoehape jpt. Ning mitmeid anorgaanilisi happeid: molubdeenhape, arseenhape. Oli üks esimesi, kes tõestas, et hõbedasoolad valguse käes lagunevad ja annavad musta värvuse (metalliline hõbe). Murrang keemia arengus 18.saj. lõpul, 19.saj. algul. Kõige suurem liikumapanev jõud oli arenev tööstus. Tehnika revolutsiooni ajastu. James Watt aurumasin, mis võimaldas saada suuremat energiat, metallurgia areng, hakati kasutama kivisütt. Hakkasid arenema tekstiilitööstus (kangaste
Priestley: pani aluse süsihappegasi kasutamisele karastusjookides; kogus elavhõbeda kohale gaase, ehk sai koguda ka gaase, mis vees lahustuvad- Hcl. Ammoniaak, vääveldioksiid, lämmastikdioksiid. Elavhõbeda oksiidi kuumutades sai hapnikku. Scheele: on seotud paljude elementide avastamisega, kuid ei saanud nende eest ametlikku tunnustust (O2, C2, N2, Ba, Mn, Mo, W) avastas arvukalt org happeid jm org ühendeid ja ka mõned anorg happed (arseenhape, molübdeenhape) avastas valguse mõjutavaidhõbedasooladele Lavoisier: tõestas massi jäävuse seaduse, esitas antiflogistoniteooria, seadus, et energiahulk, mis eraldub aine tekkel võrdub energiahulgaga, mis eraldub selle aine lagunemisel, esitas üldistatud käsitluse hapetest-alustest, kus seostas happelisuse hapnikusisaldusega, nomenklatuuri põhimõtted, esimene keemiaõpik, meetersüsteemi kehtestajatest, esitas keemiliste elementide loetelu
HPO Fosforhape -fosfaat HNO* Lämmastikhape -nitraat HNO Lämmastikushape -nitrit HCrO Kroomhape -kromaat HBO Boorhape -boraat HAsO Arseenhape -arsenaat Gaas aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside omadused: · Kokkusurutavus ja paisuvus, · Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju ja ühtib selle ruumalaga (mis sõltub temperatuurist ja rõhust). Ideaalne gaas kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumata ja omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid.
kasutatakse teiste As-ühendite saamisel klaasitööstuses topiste valmistamisel (konservant) anal. keemias jm. As2O5 - arseen(V)oksiid – tunduvalt ebapüsivam 315oC kuumutamisel laguneb As4O6 + O2 lahustub väga hästi vees saadakse vastava happe (H3AsO4) nõrgal kuumutamisel - As reageerib HNO3-ga (oksüdeeriv hape) lahj. HNO3 ( H3AsO3 (arseenishape) – As(III) ¤ konts. HNO3 ( H3AsO4 (arseenhape) – As(V) ¤ H3AsO4 esineb kujul H3AsO4 · 0,5H2O lahustub ülihästi vees (88%) kuumutamisel laguneb astmeliselt: H3AsO4 · 0,5H2O → H4As2O7 → HAsO3 püroarseenhape metaarseenhape HAsO3 - soolad: arsenaadid(V)¤ _____________________________________________________ NB! Teha väike tabel tähtsamate As hapete (¤) kohta: valem, nimetus, soolad, As o.-a. _____________________________________________________
annaabi.ee 
