hõbejodiidi kristallikesi, siis muutuvad need kondensatsiooonikeskmeteks ja nende ümber hakkavad kasvama piisad. Nii saab esile kutsuda tellimise peale sademeid, näiteks metsatulekahjudekorral. HI omadused: Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees. Selgita mõisteid: Halogeen-VII A rühma elemendid.(fluor,broom,kloor,jood) Fluoroos- fluori üleküllus Kloorivesi- kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. Kuningvesi- on kontsentreeritud lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe segu. Lahustab kulda ja plaatinat jms. Osteoporoos-luude hõrenemine Ateroskleroos-veresoonte lupjumine. Broomivesi-broomi vesilahus. Sublimeerumine- ehk sublimatsioon on tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta Jooditinktuur-joodi lahust etanoolis nim jooditinktuuriks. Struuma- ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine, põhjustab joodi puudus. !!REAKTSIOONIVÕRRANDID!!
Kullal on metalliläige. Kuld on kollase värvusega, ta on pehme ning kõvadus on 2,5. Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena. Kuld on raske metall, tiheduseda 19 300kg/m3. Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Kuld on samuti hea elektrijuht ning ta on keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Tal puudub inertusus, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Kuld ei reageeri lämmastikhappega ega kuuma kontsentreeritud happega. On olemas vaid üks eriline hapete segu--kuningvesi. See koosneb kolmest mahuosast soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud lämmastikhappest. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel. Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga ammustest aegadest, nt. Müntide valmistamiseks. Looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina. Kuld on ka paljude maade rahandussüsteemi aluseks. Teda kasutatakse nt.- kuldehted, klaasi
on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat): 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Kuningvee tekkimisel moodustuvad nitrosüülkloriid ja monokloor. Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andeskuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e3/Gold_price_in_USD.p ng Fun facts: 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda,
· Allotroopia üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. · Sublimatsioon aine muutub tahkest otse gaasiks. · Halogeen VII A rühma elemendid. · Kalkogeen VI A rühma elemendid. (mittemetallid) · Penteel V A rühma elemendid. · Tetreel IV A rühma elemendid. (mittemetallid) · Väärisgaasid VIII A rühma elemendid. · Nuuskpiiritus NH3 10% lahus · Kuningvesi H2SO4 + HNO3 konsentreeritud segu ½ vahekorras 2. Mittemetalli aatomite ehituse iseärasused. · Aatomitel tuumalaeng suhteliselt suur. · Aatomi raadius on suhteliselt suur. · Aatomite väliskihil on 4-7 elektroni (v.a. Boor) · Suhteliselt suur elektronegatiivsus. 3. Miks võivad mittemetallid olla keemilistes reaktsioonides nii oksüdeerijad kui ka redutseerijad? · Kuna nad suudavad elektrone nii liita kui ka loovutada. 4
3.Millest alumiiniumi tööstuslikult toodetakse. Nimeta üks alumiiniumi sulam-Boksiidist. Magnaalium(lehtmetall, cocacola purgid jne) 4.Veeaur+Alumiinium- Al+3H2O >2Al2O3+3H Kuld 1. vastused: 1) kuld on väga pehme väärismetall, kollaka värvusega, hea soojus ja elektrijuhtija - füüsikalised om 2) kuld ei reageeri peaaegu millegiga peale 1 happe ( seleenhape) ja kuningveega- keemilised om 3) Kuningvesi on konsetreeritud HCl : konsetreeritud HNO3( 3:1) 4) Kulda leidub kõige rohkem USAs, liskas sellele Venemaal, väheses koguses inimeses 5) kasutusalad raha, juveelid jne Elavhõbe 1.Milline on elavhõbeda kahjutuks tegemise reaktsioon?- Hg + S > HgS 2.Millises ühendis esineb elavhõbedat looduses- Elavhõbe sulfiid 3.Millised on elavhõbeda kasutusalad?- Valgusallikad, Mõõteriistad, vaakumpumbad 4.Mis kraadi juures tahkub elavhõbe?- -39 5
ja trotüüli) valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel. Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle. Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel. Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu vahekorras 1:3 on kuningvesi, üks vähestest reaktiividest, mis suudab lahustada kulda ja plaatina. Ohutegur Söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat Valem: AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) Saamine või leidumine Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraadi saamiseks kuumutatakse nõrgalt põletatud, võimalikult rauavaba savi 50-protsendises väävelhappelahuses. Eraldub ränihape ning
valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel. Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle. Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel. Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu vahekorras 1:3 on kuningvesi, üks vähestest reaktiividest, mis suudab lahustada kulda ja plaatina. Ohutegur Söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Etanool Valem: CH3CH2OH Saamine või leidumine Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. Kasutamine Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist
seetõttu on teda siiani peamiselt teaduslikeks ja tööstuslikeks eesmärkideks tarvitatud. 3 Üldiselt Plaatina, keemiline element; sümbol Pt. . Plaatina on hõbevalge läikiv hästi töödeldav korrosiooni- ja kuumuskindel raskmetall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Keemiliselt on plaatina väga püsiv, toatemperatuuril reageerib temaga ainult kuningvesi ja broom. Looduses leidub plaatinat ehedalt, haril. sulamitena, mille põhikoostisosad on ferroplaatina (77--81% Pt, 14--20% Fe) ja polükseen (80--92% Pt, 6--10% Fe). Plaatinast tehakse elektroode. Plaatina ja roodiumi ning plaatina ja iriidiumi sulameist valmistatakse keemiatööstuse aparatuuri. Väga puhast plaatinat kasutatakse takistustermomeetrites, termopaarides, elektrikontaktides ja elektrikuumutites. Plaatina on ka kõige kasutatavamaid katalüsaatoreid, eriti
Lämmastikuoksiidid NO ja NO2 tähistatakse valemidagi NO2 NO2 on tugev oksüdeerija, temas põlevad C; P; S, orgaanilised ained jm. 2C + 2NO2 2CO2 + N2 Füüsikalised omadused: *värvuseta vedelik *valguse ja/või soojuse mõjul muutub hape kollakaks (tekib NO2; mis osaliselt lahustub) *tugev hape *soolad nitraadid Keemilised omadused: *HNO3 reageerib metallidega, eralduvad lämmastikoksiidid Cu + lahj. HNO3 NO Cu + konts. HNO3 NO2 *Kullaga HNO3 ei reageeri; kullaga reageerib kuningvesi (HNO3 : HCl = 1: 3) *HNO3 Ca(NO3)2 2HNO3 + Ca Ca(NO3)2 + H2O KNO3 HNO3 + KOH KNO3 + H2O NaNO3 2HNO3 + Na2CO3 2NaNO3 + CO2 + H2O AgNO3 4HNO3 + 3Ag 3AgNO3 + NO + 2H2O HNO3 soolad on nitraadid. Nitraadid lahustuvad vees. Lämmastiku ringlemine õhus. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse toimel lämmastikhappeks. Tekkinud HNO3 satub koos vihmaga mulda, moodustades nitraate. Teiseks looduslikuks
Ning ta on kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall (1g kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3km). Kulla sulamistemperatuur on 1064,18 °C. Kuld on ka hea elektrijuht ning keemiliselt inertne - viimane väide, aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Kulda nimetatakse metallide kuningaks. Seda seepärast et kuld ei reageeri vee ega hapetega. On olemas vaid üks eriline hapete segu - kuningvesi. See koosneb kolmest mahuosast soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud lämmastikhappest. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Esineb kvartsisoontes ja murendsetetes. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt mineraal kvartsipragudes ("kullasooned"), terakestena kulda
· tumekollane krist vees lahustuv ühend · K+ -ioonidega K3Co(NO2)6 · rasklahustuv (0,02% vees) kollane · ("Fischeri sool") · kasutatakse keraamikas värvainena · Co kompleksühendeid tuntakse väga palju · Co karbonüüle tuntakse mitmeid, · neist tuntuim - Co2(CO)8 oranz kristallil aine · selles ühendis Co o.-a. = 0 3. Kulla reageerimine hapetega · Reageerib H2SeO4-s (soojend-l) · segudes H2SO4 + HNO3 · HCl + HNO3 (kuningvesi) · H2SO4 + HMnO4 · HCl + Cl2 (lahus) · kloorvees (Cl2) · elavhõbedas · tsüaniidide vesilahustes · · · Kuningvees : · Au + HNO3 + 4HCl HAuCl4 + NO + 2H2O · kuldtetraklorovesinikhape · Tsüaniidilahuses : · 4Au + 8CN- + 2H2O + O2 4Au(CN)2- + 2OH- 4. Plaatinametalline võrdlevad omadused · PM : hõbehallid, rasksulavad, väga rasked metallid · Os (Ir?) - suurima tihedusega metall(aine) üldse · Mehh
Ning ta on kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall (1g kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3km). Kulla sulamistemperatuur on 1064,18 °C. Kuld on ka hea elektrijuht ning keemiliselt inertne - viimane väide, aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Kulda nimetatakse metallide kuningaks. Seda seepärast et kuld ei reageeri vee ega hapetega. On olemas vaid üks eriline hapete segu - kuningvesi. See koosneb kolmest mahuosast soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud lämmastikhappest. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Esineb kvartsisoontes ja murendsetetes. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Kulda toodetakse mehhaaniliselt sõeludes või pestes, samuti ka keemiliste meetoditega (tsüaanides
väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel : 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Reageerimine hapetega Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andes kuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] Ühendid ja kasutamine Kulla oksüdatsiooniaste on piirides -1(CsAu) kuni V, mõnedel andmetel ka VII, peamisle III ja I. Et ühes ja samas ühendis võib kuld levida erineva 8
see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise püsivusega ja mitmete eriomadustega. Sinaka helgiga osmiumitükki ei mõjuta ükski hape ega leelis. Kollaka helgiga läikiv iriidium on habras (tugeva vasaralöögiga võib metallitüki purustada kildudeks), talub aga õhus kuumutamist kuni 2300 °C. Temasse ei mõju leelised, happed ega isegi kuningvesi, mis kergesti viib lahusesse kulla. Ka hõbevalge plaatina on püsiv hapete suhtes, ainult kuningvesi suudab teda lahustada. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e kassihõbedaks
Известна асидная кислота HN3. Взрывоопасна. 4.6 Азотная кислота Азотная кислота – это бесцветная жидкость, её промышленное производство проходит в 4 этапа: 8 4NH3 + 5O2 → 4NO + 6H2O (платиновый катализатор) 2NO + O2 → 2NO2 2NO2 + H2O −→ HNO3 + HNO2 3HNO2 → HNO3 + 2NO + H2O Аqua regia или kuningvesi это раствор азотной кислоты с соляной кислотой 1 к 3. Растворяет платину, золото и другие пассивные металлы. Нитраты хорошо растворяются в воде. 4.7 Аммиак Наиболее часто используемый нитрид NH3. Бесцветный газ с острым запахом. Хорошо растворяется в воде.
ainevahetusprotsessidest. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise, kõhulahtisuse ja higistamise korral. Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid. Kuningvesi Kontsentreeritud vesinikkloriid- ja lämmastikhappe segu ruumalavahekorras 3:1, nimetatakse kuningveeks (ld. keeles Aqua Regia). Kuningvett tunti juba 1200 aasta paiku, kuna see oli tol ajal teada olev ainuke aine, mis kulda lahustab. Vesinikkloriid vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas, mida kogutakse seetõttu avaga ülespoole suunatud kolbi. Gaasiline vesinikkloriid lahustub vees väga
Elektronide ülekannet väljendatakse nn. elektronvõrranditega:Zn0 - 2e = ZnII (oksüdeerumine), I-I - e = I0 (oksüdeerumine), HI + e = H0 (redutseerumine), Cl0 + e = Cl-I (redutseerumine). Aineid (aatomeid või ioone), mis seovad endaga elektrone, nimetatakse oksüdeerijateks. Elektronide sidumise tulemusena oksüdeerija ise redutseerub. Tüüpilisteks oksüdeerijateks on hapnik, halogeenid, hapnikku sisaldavad kloori ja broomi happed ning nende soolad, kaaliumdikromaat, lämmastikhape, kuningvesi, raud(III) ühendid jt.Aineid (aatomeid või ioone), mis loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijateks.Elektronide loovutamise tulemusena redutseerija ise oksüdeerub. Redutseerijateks on metallid,vesinik, divesiniksulfiid, vesinikkloriidhape, raud(II) ühendid jt. Ained, mille koostises olevate aatomite oksüdatsiooniaste võib nii väheneda kui ka suureneda (näiteks väävlil väävlishappes), võivad olla kas oksüdeerijad või redutseerijad.Redoksreaktsiooni võrrandi koostamiseks on
Oksüdeerub hapniku toimel kergesti. NO2 lämmastikdioksiid on punakaspruun terava lõhnaga väga mürgine gaas, reageerib energiliselt veega, moodustades lämmastik- ja lämmastikushappe. N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) on neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, sissehingamisel põhjustab elevust ja suuremate koguste puhul narkoosi. Lämmastikhape ja nitraadid. 1) Valem, füüsikalised omadused, ,,kuningvesi", kasutusalad. 2) Nitraatide mõiste ja näiteid kasutamisest. 1) HNO3 on värvitu, terava lõhnaga vedelik. Kuna happeaurud moodustavad õhuniiskusega happepiiskadest udu, on see nö ,,suitsev" vedelik. Valguse ja soojuse toimel muutub HNO3 kollakaks. Kuningvesi koosneb vesinikkloriidist ja lämmastikhappest ning on ainus aine, mis reageerib plaatina ja kullaga. HNO3'e kasutatakse väga palju keemiatööstuses. 2) Nitraatideks nimetatakse lämmastikhappe soolasid
elektrit ei juhi, t° tõusul el.- juhtivus suureneb, üle 1000°C – hea elektrijuht. Toatemp.-l reageerib ainult F2-ga, → BF3. Kõrgemal t°-l O2-ga (→ B2O3, diboortrioksiid). Hal-dega(→ BCl3, BBr3). S-ga (→ B2S3, diboortrisulfiid). N2-ga (→ BN, boornitriid). Metallidega moodustab boriide. Süsinikuga reageerib üle 2000°C (→ boorkarbiidid B 12C3 ja B13C2). Räniga (üle 1000°C) → silitsiidid B6Si, B4Si jt. Hapetega, mis pole oksüdeerijad, ei reageeri konts. HNO3, kuningvesi oksüdeerivad → H3BO3: B + 3 HNO3 → 3NO2 + H3BO3. Sulatamisel leelistega, Na2O2-ga või KNO3 + Na2CO3 seguga → boraadid. Vesinikuga otseselt ei reageeri Biotoime: boorhape ja booraks – sajandi algul kasutati laialdaselt terapeutil. eesmärkidel, raviti epilepsiat, nakkushaigusi jm. Tänapäeval selgunud booriühendite küllaltki suur mürgisus. Teiselt poolt – boor on eluliselt vajalik mikroelement - nii loomadele kui taimedele
Senikaua kuni akperimente seletati kvalitatiivselt, siis flogistoniteooria sobis, hiljem, kui arenesid kvantitatiivsed meetodid jäi flogistoniteooria ajale jalgu. 17. Milliste ainetega (või ainete segudega) seostatakse tänapäeval järgmisi omaaegseid ainete nimetusi? a) merehape - vesinikkloriidhape b) vitriolihape - väävelhape c) sinine vitriol - vasksulfaat d) roheline vitriol- raudsulfaat e) aqua fortis- lämmastikhape f) aqua regia- kuningvesi g) aqua vitae- etanool h) gas sylvestris ehk metsa(puidu-)gaas- süsihappegaas i) seotud (kinnistuv) õhk- süsihappegaas j) flogistoniseeritud õhk- lämmastik k) deflogistoniseeritud õhk, l) tuliõhk hapnik m) põlev õhk vesinik 18. Keda seostatakse alljärgnevate seisukohtade või avastustega? a) Näitas, et on olemas erinevaid õhutaolisi aineid, võttis esmakordselt kasutusele termini gaas: Jan Babtista van Helmont, flaami arst, alkeemik
pingerida t Konts.NHO3 N2O -- N2O N2O -- NO2 -- NO2 NO2 -- NO2 NO2 NO2 -- -- puhul tekib Lahj. NHO3 NH3 NH3 NH3 NH3 NH3 NH3 NH3 NH3 NO -- NO NO NO -- -- puhul tekib Tabelist järeldub, et kõik metallid lämmastikhappega ei reageeri. Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu (ruumiline vahekord 1:3)--kuningvesi--reageerib ka kulla ja plaatinaga. Soojuse või valguse toimel HNO3 laguneb: 4HNO3=4NO2+O2+2H2O Tekkiv lämmastikdioksiid lahustub lämmastikhappes ja muudab viimase värvuse kollakaks. HNO3 säilitatakse klaas-,alumiinium- või raudnõudes. Tugeva oksüdeeruva toime tõttu tuleb teda orgaanilistest ühenditest eemal hoida, et vältida tulekahju teket. Lämmastikhappe soolad--nitraadid--on kuumutamise suhtes ebapüsivad, üheks reaktsioonisaaduseks on seejuures alati hapnik:
üle 1000°C – hea elektrijuht Keemiliselt inertne, eriti kristallmodif.-d Toatemp.-l reageerib ainult F2-ga, → BF3 Kõrgemal t°-l O2-ga (→ B2O3, diboortrioksiid) Hal-dega(→ BCl3, BBr3) S-ga (→ B2S3, diboortrisulfiid) N2-ga (→ BN, boornitriid) - Metallidega moodustab boriide - Süsinikuga reageerib üle 2000°C (→ boorkarbiidid B 12C3 ja B13C2) - Räniga (üle 1000°C) → silitsiidid B6Si, B4Si jt. - Hapetega, mis pole oksüdeerijad, ei reageeri konts. HNO3, kuningvesi oksüdeerivad → H3BO3: B + 3 HNO3 → 3NO2 + H3BO3 - Sulatamisel leelistega, Na2O2-ga või KNO3 + Na2CO3 seguga → boraadid - Vesinikuga otseselt ei reageeri Boraane saadakse kaudselt: 2BCl3 + 6H2 → B2H6 + 6HCl - Veeauruga reageerib temp-l 600-700°C: 2B + 3H2O → 3H2 + B2O3 Toodang 1994.a.: boorimineraalide kogutoodang 2,75 milj. t; boraatsete kommertsproduktidena (puhastatud mineraalid, booraks, boorhape)
reduts.ga. 58. Lämmastikhape, iseloomulikud füüsikalised ja keemilised omadused HNO3. Kaubanduslik lämmastikhape on tavaliselt 65%-line =1,40g/cm3, (nim suitsevaks lämmastikhappeks). Värvus pruun, sest happes lahusunud NO2 hape ei lendu 2HNO32NO2+½O2+H2O. Kuumutamisel hape laguneb sama reaktsiooni järgi. Redoksreaktsioonis on alati lämmastiku aatomid oksiidid NO3-+1e+2H+ =NO2+H2O ja NO3+3e 4H+=NO+2H2O Kuningvesi Au+3HCl+HNO3. 21
*C), kõrge temp aitab lahustumisele kaasa. Eelised: sulfaatidena metallid enamasti ei lendu, odav ja kättesaadav, suhteliselt ohutu. Puudused: piiratud, mõned metallid passiveeruvad (Fe, Al), paljud sulfaadid lahustuvad halvasti (Ca, Pb). HNO3: oksüdeeriv, lahustab paljusid metalle, peaaegu kõik nitraadid on lahustuvad, odav ja üsna ohutu, mõned metallid annavad sadet, Al ja Cr passiveeruvad. Paljude meetodite jaoks ,,lemmikhape". Kuningvesi (konts HCl: konts HNO3 vahekorras 3:1): lahustab enamikku metalle ja sulameid, segus on oksüdeerija ja kompleksimoodustaja, kloriid segab paljusid meetodeid, ei lahusta nt Pt, Ta, Ze, Hf, Re. I don't want to know the answers, I don't need to understand HF ja HNO3 (või HClO4) segu: kõlbab enamiku metallide jaoks, mis kuningvees ei lahustu, samas HF ja HClO4 on ohtlikud, F võib põhjustada probleeme.
annaabi.ee 
