Rauaühendid Edasi vaatame mõningaid tähtsamaid rauasoolasid. Raud(II)sulfaat-7-vesi - FeSO4 · 7H2O, mis on tuntud ka rauavitrioli nime all. Kristalliline raudsulfaat on helerohelise värvusega suhteliselt püsiv ühend. Vaid vesilahuses oksüdeerub aeglaselt õhuhapniku toimel.Teda saadakse enamasti raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega. Kirjuta võrrand ...................................................................................................................... Antud soola kasutatakse põllumajanduses taimekahjurite ning seenhaiguste tõrjeks, puidu konserveerimisvahendina, aga ka villa värvimisel ja tindi ning värvainete valmistamisel
reageeri. Kasutus • ~60% kogutoodangust kasutatakse väetistes • ~20% keemiatööstuses (värvained, antifriis, ravimid) • ~6% lisaainena värvides, printeri tindis • Ülejäänud toodang on jagatud mitmetesse aladesse nagu näiteks lõhkeained, määrdeained, akud. Tähtsamad ühendid • Soolad CuSO4 Vasksulfaat (vasevitriol) CaSO4 Kaltsiumsulfaat (kips, alabaster, anhüdriit) BaSO4 Baariumsulfaat (barüüt, Schwerspat) FeSO4 Raudsulfaat (rauavitriol) Na2SO4 Naatriumsulfaat (glaubrisool) • Estrid Dimetüülsulfaat (lahusti, väga mürgine) Ülesanded 1. Cu + H2SO4 → 9. SO3 + H2O → 2. Na + H2SO4 → 10. Mg + H2SO4 → 3. Ca + H2SO4 → 11. C + H2SO4 → 4. Ba + H2SO4 → 12. S + H2SO4 → 5. Fe + H2SO4 → 13. NaCl + H2SO4 → 6. H2O + H2SO4 → 7. Zn + H2SO4 → 8. Al + H2SO4 →
Rauapreparaadid erinevad peamiselt tootes kasutatud rauasoola poolest. Eestis kasutatakse käsimüügis kahevalentseid rauasoolasid raudfumaraat -bisglütsinaat -sulfaat -tsitraat jne Retseptiravim - kolmevalentne rauasool raud(III)hüdroksiid-polümaltooskompleks. Kolmevalentsetel rauasooladel on suur molekulmass ning selliseid rauasoolasid kasutatakse peamiselt i/v rauapreparaatides. On leitud, et bisglütsinaadi vormis raud imendub 2–4 korda tõhusamalt kui laialt kasutatud raudsulfaat, mis põhjustab tihti kõrvalmõjusid ning mille biosaadavus on vaid 30% kandis. Tavaliselt on käsimüügi preparaatidele lisatud ka C- vitamiini, sest C-vitamiin suurendab mitteheemse raua imendumist. Vältida tuleks rauapreparaate, kus on lisaks kahevalentsele rauale kõrge C-vitamiini sisaldus. Juba 20–60 mg C-vitamiini on piisav mitteheemse raua imendumise mitmekordistamiseks. Raua liigtarbimine Rauapuudusele vastupidine vorm hemokromatoos on raua ainevahetushäire,
on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil Fe : +26/2)8)14)2) väliskihil asub 2 elektroni. Eleketronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d6. Raual on muutuv oksüdatsiooniaste, II ja III. Raua massisisaldus maakoores on 6%,. Suurimad rauamaagivarud asuvad venemaal Kurskis magneetilise anomaalia piirkonnas. Tähtsamad ühendid: · Raudvitriol(FeSO4 x 7 H2O) on kristalliline raudsulfaat, mis on helerohelise värvusega suhteliselt püsiv ühend. Vaid vesilahuses oksüdeerub aeglaselt õhuhapniku toimel.Teda saadakse enamasti raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega · FeCl on pruunika värvusega kristalne, väga hügroskoopne (seob kergesti vett) ühend. 3 Ta on kõige levinumaks raud(III)soolaks. Teda kasutatakse joogivee puhastamiseks, aga ka meditsiinis väiksemate haavade ja ninaverejooksude peatamiseks (3-5% lahust).
kiiretoimivas vormis, et muru saaks paremini üle talvekahjustustest. Viimase parandamiseks tuleb valida hoopis kaaliumirikkaid väetisi Sambla tõrjeks on vanemas kirjanduses sageli soovitatud nn muruliiva. Tänapäeval ei ole enam mõeldav ise sellist segu kokku segada, pealegi on sambla tõrjeks effektiivsemaid vahendeid. Traditsiooniline muruliiv koosnes liivas, ammooniumsulfaadist ja raudvitriolist(raudsulfaat). Veel sambla tõrjeks soovtatud Kemira nn superfosfaat (0-19- 0),mis peale fosfori sisaldab veel väävlit ja kaltsiumi. Õhustamine ja püstlõikus Murukamara õhustamine on oluline vanemate ja väga tihedate murude juures. Aastatega koguneb murukamara pindmisse mullakihti ja pinnale lagunemata orgaanilist ainet, nn vildikiht, mis takistab õhu ja vee pääsemist mulda ja orgaanilise aine minerakiseerumist. Selle tagajärjel muru hõreneb ja kamaras hakkavad levima samblad
Keemilise puhastusega taotletakse fosfori sadestumist. Eelsadestusega puhastusjaam on tavaline bioloogiline puhastusjaam, kus enne eelsetitit lisatakse vette kemikaali ja toimub helvestumine. Eelsetitamine vähendab järgneva aktiivmudaprotsessi reostuskoormust orgaaniliste ainete osas. Kasutatakse tegutseva ülekoormatud bioloogilise reoveepuhasti töö normaliseerimiseks. Simultaansadestusel kõrvaldatakse fosfor aktiivmudaprotsessis sadestamise teel. Sadestuskemikaal on kahevalentne raudsulfaat, mis aktiivmudaprotsessis hapendub kolmevalentseks. Sagedamini doseeritakse seda enne aerotanki, enne aereeritavat liivapüünist. Järelsadestus toimub biopuhastuse järel. See on maksumuselt kallim kui simultaansadestus, kuid saavutatav puhastusefekt on kõrgem. Tallinna Reoveepuhastusjaam: 1- rehad eemaldavad reoveest suuremad jäätmed, rasvapüüdurid eraldavad veest rasva ning õlid; 3
fosforiärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe-koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale: Alumiiniumsulfaat - A l 2 (S O4 ¿3 *18 H 2 O Raudsulfaat - FeS O4 *6 H 2 O Lubi – CaO või Ca(OH ¿2 Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvait anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastik Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis- keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Lämmastik eraldatakse
Keemiline fosforiärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe-koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale: Alumiiniumsulfaat A l 2 (S O 4 ¿3 *18 H 2 O Raudsulfaat - FeS O 4 *6 H 2 O Lubi – CaO või Ca(OH ¿2 Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega. Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvait anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis-keemilised
sajandi vältel ainete ja keemiliste reaktsioonide selgitamisel. Senikaua kuni akperimente seletati kvalitatiivselt, siis flogistoniteooria sobis, hiljem, kui arenesid kvantitatiivsed meetodid jäi flogistoniteooria ajale jalgu. 17. Milliste ainetega (või ainete segudega) seostatakse tänapäeval järgmisi omaaegseid ainete nimetusi? a) merehape - vesinikkloriidhape b) vitriolihape - väävelhape c) sinine vitriol - vasksulfaat d) roheline vitriol- raudsulfaat e) aqua fortis- lämmastikhape f) aqua regia- kuningvesi g) aqua vitae- etanool h) gas sylvestris ehk metsa(puidu-)gaas- süsihappegaas i) seotud (kinnistuv) õhk- süsihappegaas j) flogistoniseeritud õhk- lämmastik k) deflogistoniseeritud õhk, l) tuliõhk hapnik m) põlev õhk vesinik 18. Keda seostatakse alljärgnevate seisukohtade või avastustega? a) Näitas, et on olemas erinevaid õhutaolisi aineid, võttis esmakordselt kasutusele
töötlusega, mille tulemusel üldise jääkfosfori sisaldus väheneb 1-2 mg fosforit/l. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis- keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale: · Alumiiniumsulfaat - * 18O, · Raudsulfaat - Fe* 6O, · Lubi - CaO või Ca(OH)2 Eestis on levimas raudsulfaadi kasutamine fosfori ärastuseks. Raud võib sulfaadi koostises olla kas kahe- või kolmevalentsena. Kahevalentse raua fosfaadid ja hüdroksiid on palju paremini vees lahustuvad kui vastavad kolme- valentse raua soolad. Seepärast tuleb kahevalentse raudsulfaadi raud enne selle kasutamist fosfori kõrvaldamiseks hapendada kolmevalentseks. Seda tehaksegi nn. simultaansadestusel (vt. p. 2.4). Fosfori bioloogiline
Väävlit sisaldavad ka paljud kompleksväetised ning sõnnik. Poolmikroväetised Mangaani vajadus on suur umbes 15% meie muldadest. Mangaanväetisena kasutatakse mangaansulfaati, mille andmistehnoloogia sarnaneb mikroväetiste kasutamisega – külvise töötlemine, taimede pritsimine. Harva esineb meie muldadel ka raua puudusest tingitud kloroosi, mille kõrvaldamiseks pritsitakse taimi lahjade rauda sisaldavate neutraalsoola lahustega (näiteks raudsulfaat). Mikroväetiste kasutamise võimalused • Mulda andmine – madala kontsentratsiooniga mikroväetised (boormagneesium) või kompleksväetised. • Külvise töötlemiseks sobivad kontsentreeritud mikroväetised. • Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahusega. • Seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odavad kuid ilma järelmõjuta. Mikroväetised • Vasksulfaat – külvise piserdamine või juureväline andmine
tulemusel üldise jääkfosfori sisaldus väheneb 1-2 mgP/l. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis-keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale: alumiiniumsulfaat - Al2(SO4)3 * 18H2O, - raudsulfaat - FeSO4 * 6H2O, - lubi - CaO või Ca(OH)2 Eestis on levimas raudsulfaadi kasutamine fosfori ärastuseks. Raud võib sulfaadi koostises olla kas kahe- või kolmevalentsena. Kahevalentse raua fosfaadid ja hüdroksiid on palju paremini vees lahustuvad kui vastavad kolme- valentse raua soolad. Seepärast tuleb kahevalentse raudsulfaadi raud enne selle kasutamist fosfori kõrvaldamiseks hapendada kolmevalentseks. Seda tehaksegi nn. simultaansadestusel (vt. p. 2.4). Fosfori
· pikaajaline e. krooniline toksilisus. LC50 (LD50) · on ainehulk, mis põhjustab 50% organismide surma, see näitab akuutset, mitte aga kroonilist toksilisust. LC50 põhinev mürgilisusliigitus Alla 5 mg/kg Supermürk 5-500 mg/kg Väga mürgine 0,5-5 g/kg Mürgine 5-15 g/kg Vähe mürgine Üle 15 g/kg Mürgitu Mõnede kemikaalide LC50 Botuliinitoksiin 0,00001 mg/kg (10 ng/kg) Dioksiin (TCDD) 0,001 mg/kg Nikotiin 1 mg/kg Strühniin 2 mg/kg Fenobarbitaal 0,15 g/kg Morfiin 0,9 g/kg Raudsulfaat 1,5 g/kg Keedusool 4 g/kg Etanool 10 g/kg · Vesilahustuvad võõrained · Rasvlahustuvad kemikaalid · biotransformatsiooni protsessid, mille käigus suureneb organismis võõraineid töötlevate spetsialiseerunud valkainete (ensüümide) hulk, et organism suudaks kohaneda suurenenud kemikaalikoormusega. Paljud rakud, eriti maks, neerud ja osa sooletikust, sisaldavad ensüüme, mis on võimelised muutma rasvlahustuvad ained vesilahutuvateks Aine omastamine ja ladestumine organismis:
Sageli aga on vaja kasvatada hapulembeseid taimi kohtades, kus looduslikud mullad on liiga aluselised või siis on vaja valmistada sellistele taimedele kasvupinnas. Parim viis kasvupinnast hapustada on lisada sellesse neutraliseerimata rabaturvast, mille pH on 3 … 5. Kui aga liigne aluselisus ilmneb juba rajatud, taimestikuga kaetud istutusalal, on pinnast võimalik hapustada, kui kasutada reaktsiooni mõjutavaid preparaate. Sellisteks preparaatideks on näiteks raudsulfaat või mõni ammooniumiooni sisaldav väetis. Tõhusaimaks hapustavaks lämmastikväetiseks on ammooniumsulfaat. Andes ammooniumväetist kasutatakse ära nitrifikatsiooniprotsess. Raudsulfaadi 2+ hapustav mõju baseerub raudkatiooni (Fe ) reageerimisel veega; reaktsiooni käigus eraldub + happesust lisav vesinik H . 2.5. Vees lahustuvad soolad kasvupinnases
annaabi.ee 
