Valmistumine eksamiks (1)

• Juhtimistasand
  
• Juhi võimed
  
• Alluvate võimed
  
• Organisatsiooni iseloom
  
• Alluvate territoriaalne paigutus
  
• Töötajate motivatsioon
  

• Volitused ja vastutus peavad olema kirjalikult fikseeritud (nt tööleping)
  

• Alluvale delegeeritud õiguste maht peab vastama temale delegeeritud kohustuste mahule.
  
• Töötajal peavad olema vajalikud ja piisavad volitused kõikide ülesannete täitmiseks, mille eest ta vastutab
  

• Ära tee seda, mida võivad teha sinu alluvad
  
• Juhi ülesanne on alluvaid abistada, aga mitte teha ära seda, mida nad peaksid ise tegema
  

• Kõikidest tegelikest ja oodatavatest plaanidest kõrvalekaldumistest tuleb viivitamatult ette kanda.
  

• Kontroll kui juhtimisfunktsioon on protsess, mille käigus selgitatakse välja, kas alluvate töö ja selle tulemused vastavad ettevõtte eesmärkidele ja nende ette seatud ülesannetele.
  
• Kontrollimine aitab organisatsioonil:
  
• kohaneda keskkonnamuutustega
  
• vältida vigade kuhjumist
  
• säilitada ülevaadet keerukatest struktuuridest
  
• vähendada omahinda
  

• Muutuste kiirus
  
• Organisatsioonide keerukus
  
• Suurenenud vastutus
  
• Vigade paratamatus
  

• Alati tulevikku suunatud tegevus
  
• Üks kesksemaid juhtimistegevusi, mis võimaldab nii juhil endal kui tema poolt juhitaval organisatsioonil muutuvas keskkonnas kohaneda ja oma taotlusi edukalt ellu viia.
  

• Plaan – otsus tuleviku kohta
  
• Planeerimine – selle otsuse ettevalmistamise protsess, mille käigus leitakse lahendused sellele, mida, kes, millal, kuidas ja milliste vahenditega peab tegema.
  

• Mida hoolikamalt tegevus planeerimise staadiumis läbi mõeldakse, seda edukamaks see muude võrdsete tingimuste puhul kujuneb.
  
• Planeerimine on valmistumine tulevikuks.
  
• Korralik planeerimine võimaldab:
  
• Koondada tähelepanu ettevõtte peamistele eesmärkidele, täpselt määratleda põhiülesanded tulevikuks.
  
• Välja selgitada ja kõrvaldada ebamääraste ja võimalike edaspidiste muutuste negatiivseid tagajärgi.
  
• Välja töötada organisatsiooni töö efektiivsuse reaalsed mehhanismid .
  
• Saavutada paljude isikute tegevuse tasakaalu ja kooskõla organisatsiooni sees ja väljas ning tagada varustamine ressurssidega.
  
• Lihtsustada tulemuste kontrollimist.
  

• Planeerimine on ettevõtte optimaalse arengu ja funktsioneerimise tagatise tööriist.
  
• Plaanid peavad moodustama ühtse süsteemi, pidades silmas kogu firma peaeesmärki.
  

• Planeerimistähtaegade järgi:
  
• Lühiajalised (jooksvad) alla 1a
  
• Keskajalised 1-5a ( operatiiv )
  
• Pikaajalised (perspektiivsed) üle 5a
  
• Planeerimisobjektide järgi:
  

• Tegevussuundade järgi:
  

• Tootmisplaan
  
• Turundusplaan
  
• Finantsplaan
  
• Materiaal -tehnilise varustuse plaan
  
• Tööjõuplaan
  

• Lahendavate ülesannete järgi:
  

• Efektiivse pl-se printsiibid, s.t. normide ja reeglite hulk, millest plaani koostamisel tuleb kinni pidada.
  

• Nendest printsiipidest lähtudes on võimalik vähendada tulevasi majandusriske.
  

• Spetsiaalne instrumentaarium, mille abil plaanide väljatöötamine tagatakse ja mille abil plaanide sisu on võimalik põhjendada.
  

• Kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine
  
• Annab kavandamisele rakendusliku jõu, viib selle ellu
  
• Vastuolusid lahendav ja ületatav tegevus
  

• Organisatsiooni ja inimeste tegevustingimused muutuvad pidevalt.
  
• Jätkata vana toimimisviisi või alustada midagi uut
  
• Vahend, mis tagab organisatsiooni tegevuse õige sisu ning eesmärkide saavutamise
  

• Et täiendada otsustaja oskusi ja seega otsuste taset
  
• Näidata, missugused probleemid kerkivad siis, kui otsustamine on mitme inimese vahel ära jaotatud
  
• Näidata, et mõningad juhi poolt vastuvõetud otsustusteisendid nõuavad juhilt nende hindamiseks kõrget erialast professionaalsust
  

• Küsimuse tuuma väljaselgitamine
  
• Diagnoosimine e. Olukorra õigesti hindamine selle põhitunnuste järgi
  
• Põhjused, miks ei saavutata soovitud tulemust
  
• Probleemi hindamine organisatsiooni üldiste taotluste seisukohalt
  
• Probleemi määratlus ei ole kunagi lõplik
  

• Probleemi oluliste külgede ja tema lahendamise käiku mõjutavate tegurite ning asjaolude väljaselgitamine ning analüüsimine
  
• Enamike probleemide puhul palju põhiküsimusi, mis ei ole sisult ega tähtsuselt ühesugused
  

• Lahendusteede väljatoomine tähendab probleemi eri lahenduste sõnastamist
  
• Pannakse kirja probleemi lahendamisega seotud olulised tegurid, näitajad, analüüsid ja muu vajalik
  

• Lahendusteisendite analüüsimine, võrdlemine ja hindamine
  
• Selle alusel parima välja valimine ehk otsuste langetamine
  
• Lahendusteede puhul on oluline nende vastavus ja mõju organisatsiooni eesmärkidele
  
• Otsuste õige ajastamine ning otsustaja otsustamiskalduvus
  

• Algab uus tegevuste ahel, mis võib hõlmata erinevaid juhtimistegevusi
  
• Otstarbekas kindel kava
  
• Otsuse elluviimisel peaks suurenema selle tugevate külgede mõju
  
• Otsuse täitmiseks peavad olema loodud vastavad tingimused
  

Kooskõlastamine

• Kooskõlastamise olemus:
  
  • Organisatsiooni sisemine eesmärk – kooskõla tagamine varade, tegevuste ja pingutuste vahel.
    
  • Väline eesmärk – see, mille nimel ettevõte tegutseb
    

• Kooskõlastamine on tegevus, mille käigus sobitatakse ja korrastatakse tegevus ühtsuse tagamiseks ning ühiste eesmärkide saavutamiseks organisatsiooni liikmete jõupingutused.
  

• Millal tekib vajadus kooskõlastada?
  
  • Eesmärgid
    
  • Tagada tulemuslikkus ja tootlikkus
    
  • Muutub välis- ja sisekeskkond
    

• Tegevuslik kooskõlastamine on üksikisikutele määratud kohustuste ja ülesannete omavaheline kokkusobitamine
  
• Suhtumuslik kooskõlastamine on inimeste arvamuste, seisukohtade ja huvide omavaheline kokkusobitamine
  

• Püsivas tegutsemisolukorras – väljatöötatud tegevuskavade järgi
  
• Muutuvas olukorras – tegevuskavad kohandada, tagasiside alusel kooskõlastamine
  

• Vabatahtlik – tegevuste ja toimingute vahel saavutatakse kooskõla mitteametlike seoste ja suhete kaudu
  
• Juhendlik – tegevuste ja toimingute vahel kooskõla saavutamine ametlike alluvusvahekordade ja juhendmaterjalide vahel.
  

• Teadmised juhtimisest tähendab, et me kõik peame õppima mõtlema nagu juhid
  

• 3 põhilist lähenemisviisi
  
  • Lähtumine objektist (keda juhitakse)
    
  • Lähtumine juhtimisprotsessist
    
  • Lähtumine juhtimismeetodist
    

• Juhtimine on eesmärgipärane protsess, kus juhtimisorgan mõjutab juhtimisobjekti.
  
• Juhtimine peab olema kellegi või millegi teenistuses – ta ei ole eesmärk omaette .
  
• Juhtimisteadus analüüsib ja üldistab juhtimise praktilist kogemust ja töötab selle põhjal välja praktilised soovitused juhtimise kõikide vormide ja tahkude täiustamiseks ja juhtimise efektiivsemaks muutmiseks.
  

• Organiseerimine
  
• Mehitamine
  
• Siirmine (deleg-ne)
  
• Kooskõlastamine
  
• Suhtlemine
  
• Otsustamine
  

• Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhtelist omavahelist sõltumatust
  
• Vajadus juhtimistoimingut ette valmistada
  
• Vajadus arvestada, et peale juhtimistoimingu sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt
  
• Juht teeb juhtimistöö kõrval ka teatud määral mittejuhtimistööd
  

• Tegevuse ulatuse järgi
  
  • Erialajuhtimine
    
  • Üldjuhtimine
    
• Sugavuti
  
  • Kõrgem ( juhatus; nõukogu)
    
  • Keskmine (personalijuht)
    
  • Madalam (kes korraldavad igapäevatööd)
    

• Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil
  
• Suhtlusrollid – esindaja, juhataja, eestvedaja , sidepidaja
  
• Infoga seotud rollid – vastuvõtja – jagaja – kõneleja
  
• Otsustamisega seotud rollid – uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija
  

• Tehnilised
  
• Suhtlus (oskus motiveerida)
  
• Kontseptuaalsed (võime luua üldkäsitlust organisatsioonis)
  

• Juhi ametialane kasv, ametiredelil ülespoole liikumine, millega kaasneb kõrgem prestiiž ja sissetulek
  
• See sõltub:
  
  • Eriettevalmistusest
    
  • Isikuomadustest ja kogemustest
    
  • Organisatsiooni vajadustest ja õnnelikust juhust
    

Eestvedamine

• Tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamisele vabatahtlikult kaasa lööma.
  
• Võime veenda ja ajendada teisi taotlema eesmärke innustuse ja vaimustusega.
  

• Panna inimesed eestvedajat järgima ja ühiste eesmärkide taotlemisel tõhusalt kaasalööma ametlikku võimu kasutamata.
  
• Eestvedamine on osa juhtimisest, see on juhtimise mõte ja tuum.
  

• Üldkujutuslikud oskused
  
  • Loogiline mõtlemine, analüüsivõime, otsustusvõime
    
• Suhtlemisoskused
  
  • Tundlikkus, veenmisoskus , teiste tundmine
    
• Tehnilised oskused
  
  • Erialased teadmised, teadmine millal ja kuidas neid kasutada
    

• Tegutsemiskeskkonna kujundamine
  
• Teabe jagamine
  
• Heakskiidu saavutamine
  
• Koostöö kindlustamine
  
• Korralekutsumine ja hüvitamine
  

• Juht ei suuda alati olla liider
  
• Liider on emotsionaalne arusaam; juht on ametlik arusaam
  
• Juht peab keskenduma rohkem ettevõtte ressurssidele ja liider sellele, kuidas teiste inimeste töö kaudu eesmärke saavutada
  
• Liidriks kujuneb grupi liige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata, kellel on grupi üle mõju
  

• Algata protsesse
  
• Ole entusiastlik
  
• Aita teistel tegutseda
  
• Loo mudel
  
• Tähista saavutusi
  

Organisatsioon

• Ühise eesmärgi saavutamise nimel ühinenud inimkoosluse eksisteerimise ja vastastikuse mõjutamise korrastatud vorm
  
• See on grupp inimesi, kelle tegevust teadlikult suunatakse ühiste eesmärkide saavutamise poole
  
• Tähtsaim funktsioon on kõigi liikmete tegevuse korrapärastamine ja eesmärgile suunamine
  

• Eesmärgi olemasolu
  
• Ressursside olemasolu
  
• Funktsioonide jaotamine selle liikmete vahel (tööjaotus)
  
• Võimu jaotamine (juhtimine)
  
• Reeglite olemasolu, mis reguleerivad inimeste vahelisi suhteid
  
• Oma väärtussüsteemi kujundamine
  

• Tooraine, seadmed ja personal, ning tarbijad.
  

• Majanduslikud, tehnoloogilised, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised
  

• Esimeseks sammuks eesmärgi poole on kavandatu täitmise organiseerimine. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ettevõtte aineliste mõjurite ja personali vastasmõju ettevalmistamise ja teostamine ajas ja ruumis vastavalt ettevõtte tegevuse eesmärkidega.
  

• Põhiliste tootmisprotsesside ja toodangu või teenuste turustamise organiseerimine
  
• Abitootmise organiseerimine
  
• Töötajate ja töö organiseerimine
  
• Juhtimise org-ne
  
• Inimestevahelise sotsiaalse suhtlemise organiseerimine
  

• Töö ratsionaalne jaotamine
  
• Iga töötaja töö selge piiritlemine
  
• Töö täitjate valik
  
• Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine
  
• Juhi volituste delegeerimine
  

• Organisatsiooni kavandamine – organisatsiooni struktuuri elementide ja nende omavaheliste seoste määratlemine organisatsiooni kui terviku juhtimise tagamiseks.
  

• Juhtimine ja allumine toimub hierarhilist liini mööda nii, et kõik alluvate juhtimise funktsioonid on kõigi astmete juhtidel, iga töötaja allub ainult ühele ülemale ja saab käske ainult tema käest.
  

• Eelised:
  

• Puudused:
  

• S.o. org.–ni ametikohtade vaheliste suhte mudel.
  
• Struktuur ei ole eesmärk omaette, eesmärgiks on niisuguse süsteemi loomine, mis kõige paremini soodustaks edu saavutamist ettevõtte tegevuses.
  
• Struktuur on äri organiseerimise viis, mis pole igavene ega püsiv
  

• Avaldub järgmiste funktsioonide täitmisel:
  
• Firma efektiivse tegevuse tagamisel
  
• Org-ni eri osade talitluse koordineerimine tegevusalade järgi
  
• Ametikohtade aruandekohustuse määramine
  

• Orienteeritust äritegevusele
  
• Minimaalset juhtimistasandite arvu
  
• Võimalust treenida tulevasi juhte
  

• Puuduseks suured halduskulud
  
• Võimaldab kontrolli kasvu ja diferentseerituse üle
  
• See, millist struktuuri kasutada, sõltub organisatsiooni küpsusastmest ja keskkonnast
  

• Juhtimisulatust mõjutavad:
  
• Organisatsioonisisesed protseduurid
  
• Alluvate kompetentsus
  
• Eesmärgi standardsus
  
• Töö iseloom
  
• Eksportide olemasolu
  

• Liigid:
  

• Lai juhtimisulatus:
  
  • Eelised:
    
    • Töötajate suurem iseseisvus
      
    • Väiksemad juhtimiskulud
      
    • Väiksemad juhtimis- ja koordineerimisprobleemid
      
  • Puudused:
    
    • Juhil on raske suunata kõiki inimesi korraga
      
    • Töötajate iseseisvusaste on kõrge
      

Strateegia

• Strateegia kui üldine kirjeldus käitumisest ja astutavatest sammudest, mille abil ettevõte kavatseb oma eesmärgid saavutada.
  
• Strateegia kui perspektiiv – tugineb missiooni ja visiooni määratlemisele
  
• Strateegia kui positsioon – langetatakse teatud põhiotsused, kuidas end tegevusharus positsioneerida.
  
• Strateegia kui plaan – määratletakse tegevuse eesmärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse läbi saavutada
  
• Strateegia kui tegevusmall – otsustatakse, kuidas toimida ja vastavalt tagasidele viiakse sisse korrektsioone
  
• Strateegia kui tegevusplaan – strateegiaks nimetatakse kõikehõlmavat pikaajalist tegevusplaani organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, mis on ettevõtte arengu juhtimise arenguks
  

• Tegevuspõhimõtted, väärtused, eetikakoodeks
  
• Tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad
  
• Mõjutavad organisatsioonikultuuri väljakujunemist, suurendavad ühtekuuluvustunnet
  
• Edu tagatiseks, kui neid tõesti täidetakse
  

• Tehnoloogiakeskselt
  
• Tootekeskselt
  
• Tarbija vajaduste keskelt
  
• Lai ja kitsas määratlus
  

• Ettevõtte nägemus turust, keskkonnast ja selle arengust ning sellest, milliseks tahetakse ettevõtet kujundada pikemas perspektiivis
  
• Sisuliselt tegemist ettevõtte kõige üldisema eesmärgiga
  

• Peegeldab teatud ideaali , ei ole detailne ega sisalda numbreid
  
• Käsitleb üldist kõrget kvaliteeti ja kõrgtasemelist tegevust
  
• On üldiseks suunanäitajaks pidevalt muutuvas maailmas
  
• Peaksid läbi tunnetama ja ellu viima nii palju inimesi kui võimalik
  

• Identiteedi
  
• Rõhuasetused äritegevuses
  
• Arenguteed
  

• Miks ollakse turul?
  
• Milline on antud äri olemus?
  
• Mida püütakse teha oma tarbija jaoks?
  

• Realistlik
  
• Spetsiifiline(antud ettevõttele omane)
  
• Välja tooma ettevõtte tegevused
  
• Stimuleeriv
  

• Milliseid tarbija vajadusi rahuldatakse?
  
• Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse?
  
• Kuidas neid vajadusi rahuldatakse?
  

• Jälgitavaid põhiväärtusi
  
• Konkurentsieelise allikaid
  
• Ettevõtte innovatiivse lahenduste allikaid
  
• Mida pakutakse oma töötajatele ja omanikele (pole eriti soovitatav)
  

• Hulk eeldusi selle kohta, kuidas organisatsioon tulevikus toimib, luues väärtust mitte ainult klientidele, vaid kõigile osapooltele, kellest ta sõltub.
  
• Lugu sellest, kuidas ettevõte toimib
  
• Põhineb tegelastel , motivatsioonil ja süžeel
  

• Spetsiifilised ( specific ) – suunatud mingile konkreetsele valdkonnale ja üheselt mõistetavad
  
• Mõõdetavad (measurable) – numbriliselt mõõdetavad
  
• Kokkulepitud (agreed) – võtmeisikuga kooskõlastatud ja kogu organisatsioonis teatavaks tehtud
  
• Realistlikud (realistic) – piisavalt kõrged, et innustada inimesi pingutama, kuid samas saavutatavad
  
• Ajastatud (timed) – seotud konkreetse ajakavaga, et nende saavutamist oleks võimalik mõõta
  

• Eesmärgi sisu – mida soovitakse saavutada?
  
• E. Objekt – millise objektiga soovitakse eesmärki saavutada?
  
• E. Mõõde – millist eesmärgi täitmise taset soovitakse saavutada?
  
• Aeg – kui ruttu soovitakse eesmärgini jõuda?
  

• Vastab turule
  
• Sobib firmale
  
• Vastab konkurentsisituatsioonile
  
• On tasuv
  
• On selgelt ja lihtsalt sõnastatud