ISLAMI LAENU INTRESS JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE (0)

Sisekaitseakadeemia
Finantskolledž
Nimi Nimi
............
ISLAMI LAENU INTRESS JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE
Kursusetöö
Juhendaja :
.................,
majandusteaduste magister
Tallinn 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. ISLAMI JA ARAABIA MAADE TUTVUSTUS JA KULTUUR 4
1.1. Kombed, etikett ja perekond 4
1.2. Islami viis tugisammast 6
1.3. Islam ja moslemid 7
1.4. Koraan 8
2. INTRESSI MÕISTE JA INTRESSIVABA PANGADUS 9
2.1. Intressivaba pangandus islamis 10
2.2. Panganduse struktuur islamis 12
2.3. Mõned praktilised probleemid islami stiilis panganduses 14
2.3.2. Lühiajalised laenud aastaks või kvartaliks 15
2.3.3. Lühiajalised laenud üheks kuni kolmeks kuuks 15
2.3.4. Lühiajalised laenud vähem kui üheks kuuks 16
2.3.5. Tarbijakrediit 16
2.4. Kokkuvõte intressist 18
KOKKUVÕTE 21
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 23

SISSEJUHATUS

Valisin Islami kodulaenu intressi käsitluse oma kursusetöö teemaks, kuna Sisekaitseakadeemias õppides aitab selle teema käsitlemine omandada paremini teadmisi majandusest ja selle erinevatest vormidest . Üritan tööd kirjutades anda oma parima , et tulevikus saaksid teised tudengid kasutada seda tööd õppematerjalina.
Soovin kirjutada töö mis on Sisekaitseakadeemia üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendiga kooskõlas. Töö koosneb sissejuhatusest, kahest põhipeatükist ja kokkuvõttest. Esimeses põhipeatükis kirjutan Islami olemuset, taustast ning sellest kuidas religioon on põimunud äritegevusse. Teises põhipeatükis kirjutan konkreetselt Islami laenu intressi puudumisest ja kuidas see avaldab mõju majanduse üldisele arengule.
Kursusetöö eesmärgiks on täpsemalt teada saada , miks on islami maad valinud panganduseks sellise mudeli. Kursusetöö on teoreetilist laadi. Uurin lähemalt koraani ja kultuuri mõju pangandusele. Üritan teada saada, kas laenu intressi puudumine pidurdab majandust või pigem kahjustab seda.

1. ISLAMI JA ARAABIA MAADE TUTVUSTUS JA KULTUUR

Araabia maad on rahvuselt araablastest enamusega ja araabia keelsed riigid, mis asuvad Põhja-Aafrikas ja Edela-Aasias. Araabia ja islamimaade sümboliks on poolkuu ning islamiusu tunnuseks ja traditsiooniliseks värvuseks on roheline. Araabia riikide seas valitseb poliitiline mitmekesisus ; valitsusvormideks on monarhiad , sõjaväelised valitsused ning sotsialistlikud vabariigid. (Nydell 2002:38)
Edela-Aasias: Süüria. Liibanon , Palestiina, Iraak , Jordaania , Saudi Araabia, Jeemen , Omaan , Araabia Ühendemiraadid, Katar , Bahrein ja Kuveit .
Põhja-Aafrikas: Egiptus , Liibüa, Tuneesia, Alzeeria , Maroko, Lääne- Sahara , Mauritaania ja Sudaan .
Araabia maadeks kutsutakse Araabia poolsaarel asuvad maid. Nende hulka kuuluvad: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Kuveit, samuti ka Pärsia lahe saareriik Bahrein ning osaliselt ka Jordaania ja Iraak (kõrbealad nende lõunaosas). (Araabia... 22.04.2013)
Oma olemuselt ja käitumiselt erinevad nad suuresti lääne ja euroopa inimestest. Nad on omavahel sarnasemad kui eurooplased , sest neil on ühine keel ja neid ühendab kindel veendumus , et nad moodustavad kultuuriliselt ühe terviku. (Nydell 2002:146)
Araablaseks ei pea olema sündinud, araablaseks võib saada. Piisab sellest, kui kahe muhameedlasest meestunnistaja juuresolekul öeldakse siiralt „Pole jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik“. (Nydell 2002:113)
Gamal Abdel Nasser (Egiptuse president 1954-1970.a): Araablane on ükskõik kes, kelle emakeeleks on Araabia keel ning kes tunnistab Araabia kultuuri ja selle tavasid (Dwight 2007:1).

1.1. Kombed, etikett ja perekond

Araabia ühiskonnas on seltskondlike kommete ja etiketireeglite järgimine erakordselt tähtis. Inimest hinnatakse selle järgi, kui kombekalt ta käitub. Hea maine saavutamiseks on oluline näidata üles suuremeelsust külaliste ja sõprade suhtes. Araablane eeladab, et kui tema on külas, siis võetakse tedagi külalislahkelt vastu. Mulje külalislahkusest mõjutab suuresti võõrustaja isiklikku mainet ja staatust. Võõrustamine on väga populaarne , kuna aitab rõhutada võõrustaja heldekäelisust ja austust külalise vastu. Araabias on väga populaarne sage sõprade külastamine, külalisi võetakse vastu hoone esinduslikeimas ruumis ning kostitatakse vaid parimaga. Kirjalikke kutsete saatmine ei ole kombeks, samuti ei eeldata, et oma tulekust ette teatataks. Kutsed on üldjuhul suusõnalised ja spontaansed. Ka aeg ja kohtumised ei ole araabias nii täpselt määratletud nagu läänes. Araablane ei usalda inimest, kes paistab olevat ebasiiras ega näita üles huvi tema ja ta kodumaa vastu, vastumeelt on kiirustamine ja tagant sundimine. (Nydell 2002:81-86)
Käitumuslik komme nõuab, et keegi ei tohi avalikult keelduda täitmast sõbra palvet, see aga ei tähenda, et teene tuleb tegelikult reaalselt osutada, vaid pigem seda, et vastust ei tuleks anda otsese keeldumisena. Selline käitumine võib teadmatule euroopa või lääne inimesele jätta mulje araablase konkreetsuse ja kohusetundlikkuse puudumisest. Etikett lihtsalt nõuab, et palvetele vastataks jaatavalt. Sageli lisatakse jaatava vastuse lõppu insallah, mis tähendab „kui Allah soovib, soosib, lubab“. Isallah lisamine näitab araablase uskumist, et inimene, kui selline ei oma kontrolli juhtuva üle, juhtub see, mis jumal arvab , et juhtuma peab. Suulisele lubadusele on araabia kultuuris omistatud omaette väärtus- lihtsalt kui reageeringule. (Nydell 2002:44)
Tähtis on teada, et islami usk keelab liigkasuvõtmist, näiteks raha laenamist kindlaksmääratud intressiga, seda peetakse ebaausaks rahakasutuseks, mis võimaldab saada kasu võõrast tööst. (Nydell 2002:110)
Naiste ja meeste vaheline suhtlemie araabia ühiskonnas sõltub olukorrast. Pidevat suhtlemist peetaksse normaalseks tööl või ametialasel läbikäimisel, seltskondlikku suhtelmist aga kontrollitakse väga hoolikalt. Perekonna au hoidmine on olulisel kohal, naise kohatut käitumist peetakse kahjutoovamaks kui meeste oma, seetõttu on välja arendatud kindlad käitumisreeglid, mis kaitsevad naisi, vältimaks ebameeldivaid ja kohatuid olukordi , mis võivad tekitada kuulujutte . Naistel on lubatud vabalt suhelda vaid teiste naistega ja lähimate meessugulastega. Kohtumistel ei tohi kunagi lubada, et meeste- ja naisterahvas jääksid kahekesti- see on lubatud vaid abiellunuile. Liigne familiaarsus naisterahvaga suhtlemisel jätab araablasele inimesest otsekohe negatiivse mulje. Rangelt on keelatud seltskondlikel üritustel meeste ja naiste vahelise intiimsuse väljanäitamine, sealhulgas isegi käe hoidmine või käevangus jalutamine. Traditsioone austavad araabia mehed ja naised ei näe ühiskondlikes tavades ja piirangutes mitte surveavaldust, vaid naiste seisundi ja loomuse kombekohast tunnustamist. Sellest tulenevalt on erinevatel sugupooltel ka erinevad rollid. Meeste ülesandeks on tagada perekonnale kõik vajalik, naise rolliks on tuua ilmale lapsi ja nad üles kasvatada, lastelt oodatakse austust vanemate vastu ja seda, et nad suureks saades oleksid valmis täitma täiskasvanud inimese kohuseid, sealhulgas ka abielluma ja pere looma. (Nydell 2002:74-79)

1.2. Islami viis tugisammast

Islami esimene tugisammas on usk ühte Jumalasse ja Muhammedi prohvetlusse, teine tugisammas on palve, kolmas on zakaat ehk almus , mida makstakse vaestele. Zakaat on hinge puhastus ning vara puhastamine võimalikest ebaõiglastest sissetulekutest. Islam on ainus religioon, kus vaesed paluvad rikaste eest: rikkad peavad ausalt oma raha teenima ning sellest oma osa ka vaestele andma. Araabia keeles tähendab zakaat kasvu või puhastumist. Seega tähendab zakaati andmine seda, et puhastatakse selle teoga oma vara. Vara kärpides antakse sellele juurde uut kasvujõudu, kuna heateo eest Jumal õnnistab. Islam õpetab, et kogu ilma vara kuulub Jumalale . Seega ei ole mingit õigust kogu vara vaid endale jätta, seda jagatakse teistega , kellele on vähem antud. Koraanis räägitakse paljudes kohtades zakaatist ja palvest koos. (Hommik-Mrabte 2010:68)
Islam liigitab almuse vabatahtlikuks ja kohustuslikuks . Moslem on kohustatud ühe osa oma rikkusest ära andma: seda nimetatakse zakaatiks või vaestemaksuks. Kõik muud heateod, mida moslem teeb, on vabatahtlikud. Ramadaani- ehk paastukuu lõpus, pidustuste ajal kasutatakse võimalust vaestele toidu või millegi muu andmiseks . Seda andi nimetatakse zakaat ul-fitr. Igal moslemil, kellel endal on vähemalt ööpäevaks piisavalt süüa, on kohustus seda zakaati anda. Jumal käsib moslemitel zakaati anda nii, et võtja ei tunneks end alandatuna või muul moel haavatuna. Varjatult antud almus on islami järgi parem kui see, mis on antud avalikult teiste ees. Zakaatist ja vabatahtlikust almusest on juttu igas ilmutatud religioonis. (Hommik-Mrabte 2010:69)
Zakaati eesmärgiks on rikkuse ühtlasem jaotamine ühiskonnas. Islam pole mitte ainult vaimse, vaid ka füüsilise ja sotsiaalse loomuga usk. Teiste sõnadega, islam käsitleb nii vaimseid kui ka materiaalseid küsimusi. Islam annab zakaati ehk vaestemaksu maksmiseks konkreetsed juhised. Vara pealt makstav zakaat muutub kohustuslikuks, kui aastas puhtalt teenitud ja kasutamata vara on minimaalselt 85 g kulla (keskmine kullaproov) hinna jagu. Kui aastane hoiustatav summa on väiksem, siis selle pealt zakaati maksma ei pea. Moslem maksab aastas 2,5% kõigi oma kogutud varade pealt, olgu tegu pangaarve, kinnisvara (väljaüüritav või äriliseks otstarbeks kasutatav, mitte eluase), sularaha , hõbeda, kulla või kaubandus-artiklitega. See raha jaotatakse vaestele. Nii stabiliseerib islam inimeste majanduslikku seisu ühiskonnas. Nagu juba mainitud , on zakaat islamis üks kohustustest. Seda kogutakse ja jaotatakse islamiriigi poolt. Kui riik zakaati ei kogu, peab moslem ise oma zakaati ära andma. Zakaati jaotatakse vaeste vahel, kes pole füüsiliselt võimelised elatist teenima. Zakaatist on õigus oma osa saada veel inimestel, kes on materiaalses kitsikuses, ning zakaatikogujatel ( palgaks töö eest). Zakaati antakse ka inimestele, kes on just moslemiks hakanud, kuna nad võivad oma otsuse tõttu olla lahti öelnud näiteks perekonna hüvedest. Zakaatiga aidatakse moslemeid ka võlgade maksmisel ning seda kasutatakse moslemite kaitseks. Zakaati võidakse ka anda reisil hätta jäänud moslemitele . Tegelikult võib zakaati potensiaalselt jagada enamikule inimestele. (Hommik-Mrabte 2010:69-71)
Kogu kinnisvara pealt mida ise kasutatakse zakaati maksma ei pea. Mida aga kasutatakse teenimise eesmärgil, selle pealt peab ka zakaati maksma. Kaamelite, lehmade ja lammaste pealt tuleb samuti zakaati maksta: 5-9 kaameli eest tuleb tasuta üks lammas (või selle hind), 30-39 lehma pealt tuleb maksta üks aastane lehm, 40-120 lamba pealt tuleb maksta üks lammas. Müügiks kasvatatud vilja, puuvilja ning mee pealt tuleb samuti zakaati tasuda. Zakaati tuleb maksta ka selle pealt, mis maast saadakse: maavarad (näiteks hõbe alates 644 g-st) ja vääriskivid (v a isiklikuks tarbeks, mitte äriks). Kui kuld - või hõbeehted on äriliseks otstarbeks, peab nende pealt igal juhul zakaati maksma. Zakaat saab isiklike ehete pealt kohustuslikuks, kui need jõuavad teatud koguseni (nisääb). Kulla nisääb on 92 g või rohkem ja hõbeda nisääb 644 g või rohkem. 2, 5 % nende väärtusest peab maksma zakaatiks igal neid omatud aastal. Seda peab maksma isegi siis, kui kuld ja hõbe on isiklikuks kasutamiseks. Kui ehted sisaldavad kalliskive, tuleb nende kaal zakaati maksmiseks maha arvestada. (Hommik-Mrabte 2010:74-75)

1.3. Islam ja moslemid

Sõna islaam tähendab araabia keeles „Jumala tahtele alistumine". See sõna on tuletatud samast araabia sõnatüvest kui salaam , mis tähendab „rahu". Islami usk õpetab, et tõelise sisemise rahu saavutamiseks peab inimene end Jumala tahtele allutama ning Tema seaduste järgi elama. Kõige tähtsam Jumalalt inimestele ilmutatud tõde on, et ei ole teist kummardamist väärivat jumalust peale Kõigeväelise Jumala ning kõik peavad Tema tahtele alluma . Sõna muslim on tegijanimi samast sõnatüvest, kust pärineb ka islaam, seega on moslem igaüks, kes end Jumala tahtele allutab, olenemata rassist , rahvusest, etnilisest taustast vms. Moslemid on need, kes usuvad Jumala ainsusesse ( monoteism ). Moslemiks olemine kätkeb endas vabatahtlikku allumist Jumalale ning Tema käskude aktiivset täitmist. Üle maailma võib leida palju isehakanud moslemeid, on islamimaailm - Bosniast Nigeeriani ja Indoneesiast Marokoni - justkui kirev rasside , etniliste gruppide ja rahvaste mosaiik . Tegelikkuses ei ole üle 80% moslemitest araablased . Juba ainuüksi Indoneesias on rohkem moslemeid kui terves araabiamaailmas kokku. Seega, kuigi on tõsi, et enamik araablasi on moslemid, siis väga suur osa moslemitest ei ole araablased. (Hommik-Mrabte 2011:9)

1.4. Koraan

Araabiakeelne sõna al-qur'aan tähendab otsetõlkes „retsitatsioon" või „lugemine". Islami kontekstis tähendab see Jumala viimast sõnumit inimkonnale, mille ta ilmutas prohvet Muhammedile. Erinevalt teistest pühakirjadest on Koraan nii sõnade kui ka tähenduse poolest täielikult originaalis säilinud. Kõik moslemid on alati uskunud, et Koraan on otsene Jumala sõna ning erinevalt mitmetest teistest pühakirjadest, ei ole tegemist aastaid hiljem religioosse nõukogu kokku pandud ning kehtestatud kogumikuga. Koraani loeti Muhammedi eluajal avalikult ette nii moslemitele kui ka mittemoslemitele. Seda kirjutati ka prohveti eluajal üles ning paljud prohveti kaaslased teadsid tervet Koraani sõna-sõnalt peast . Erinevalt teistest pühakirjadest, on Koraan alati olnud ka tavausklikele kättesaadav. Tänu laialdasele päheõppimise traditsioonile on see tänaseni täielikult säilinud. Oma õpetuselt on Koraan universaalne ning mõeldud kogu inimkonnale ja mitte vaid mõnele kindlale hõimule või „valitud rahvale". Selle sõnum ei ole uus, vaid tegemist on varasemate prohvetite toodud sõnumiga - alluta end kõigeväelisele Jumalale ning kummarda vaid Teda. Koraan õpetab inimestele, kui oluline on Jumala ainsusesse uskumine ning Tema seaduste järgi elamine. Koraanist võib leida ka lugusid eelnevatest prohvetitest - nagu näiteks Aabraham , Noa, Mooses ja Jeesus , kuid ka Saahh. Huud ja Joonas - ning Jumala käske ja keelde. (Hommik-Mrabte 2011:11-12)

2. INTRESSI MÕISTE JA INTRESSIVABA PANGADUS

Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest. Eristada tuleks intressi ja intressimäära. Intress on rahasumma ning intressimäära väljendatakse protsentides. (Intress... 22.04.2013)
Raha kasutamise eest tuleb maksta tasu nagu muudegi hüviste kasutamisel . Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks e. raha hinnaks. Intress (%) näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Termini intress definitsioon on majanduskirjanduses juba kaheks osaks jaotatud. Tehakse vahet kapitali kasumil ja riskipreemial, et see kannaks hoolt riski ja ebakindluste eest. See eristamine annab kaudselt mõista, et kontseptuaalses mõttes on intress ja kasum mõnevõrra sarnased; selles mõttes, et intress sisaldab hüvitist riskeerimise eest, samas kui kasum määrab hüvitise ebakindluse eest. (Ahmad 1980:37)
Suurfirmade aktsionärid on ühendanud ettevõtte ja kapitali funktsioonid ühtedes ja samades isikutes. Seetõttu ei ole ettevõtjad lihtsalt väike hulk asutajaid, kes konkreetse projekti mõttele tulevad ja selle algatavad, vaid nende sekka kuulub ka suur hulk aktsionäre kes saavad samuti ettevõtjateks. See suur hulk ettevõtjaid kindlustavad kapitali, ehk siis täpsemalt riskikapitali ja nõustuvad, et saavad oma investeeringult tulu või kasumit, mis ei ole ette kindlaks määratud vaid on võimaliku kuulutatud dividendimäära suhtes ebakindel ning olema valmis äärmuslikuks võimaluseks, et nad ei saa juhul, kui ettevõtte või projekti sooritus ei ole kaugeltki nii rahuldav ega tulemuslik , kui osakapitali rahaga toetanud inimesed lootsid , üldse dividende. (Ahmad 1980:39)
Majanduskirjanduses on intressiteooria olnud alati väga problemaatiline ala. Piirtootliku lähenemise rakendamine ei ole intressi puhul väga kasulikuks osutunud. Intresside nõudmise, intressimäära ja kapitalifondide pakkumise põhjusi on üritatud keeruliselt seletada.
Intressiteooria kõige muljetavaldavama käsitluse on andnud Austria majandusteadlane Bohm- Bawerk . Ta püüdis intressi ja intressimäära põhjusi seletada ajaeelise vaatepunktist, nimelt ideega, et olevik on tulevikust tehniliselt üle. See tähendab, et keskmine inimene eelistab tulevikule olevikku ning kui temalt nõutakse, et ta loobuks hetkemugavusest või oma rahaliste vahendite kasutamisest, on tal intressi näol õigus saada tasu. (Ahmad 1980:40)
Intressiteooria on kogu majandusteooria juures ehk kõige ebaselgem osa. Seda sellepärast, et üritatakse seletada midagi, mida on problemaatiline õigustada. Need, kes on püüdnud teisi teooriaid ja selgitusi arvestades ja neid kritiseerides mingit põhjendust leida, on lõpuks pidanud kasutama alternatiivkulu mõistet. Nende arvates koosneb intressimäär kolmest osast: intressi baasmäär, riskipreemia ja laenuprotsessi kaasatud halduskulud . Intressi baasmäära või alternatiivkulu tuntakse kui valitsuse intressimäära tema väärtpaberitelt, mis ei too endaga kaasa mingit riski. (Ahmad 1980:41)

2.1. Intressivaba pangandus islamis

Vaatame intressivaba panganduse kontseptuaalset alust islami tõekspidamiste raames. Alustada tuleks aksioomist või eeldusest, et intress makseviisina kapitalifondide kasutamiseks on keelatud. Koraan kehtestab intressi (Riba) keelu vähemalt viiel korral. Seda intressi keeldu on väljendatud kui hullumeelsust (Takhabbut), kui asja, mida Jumal tahab hävitada (Mak), asja, mis väärib Jumalalt sõda (Flarb), asja, mis on usu ( Iman ) antiteesiks ja kui asja, mille püsimine nõuab alalist elukohta põrgus (Khulad fin-Nar). Neid Riba aspekte Koraanis mainitakse ainult kui näiteid. Kuna intress on vähemalt islami raames kõikidel eesmärkidel ja kujul keelatud, peame juhiseid otsima pangandussüsteemilt, mis oleks islamiga kooskõlas. Isegi üldise majandusteooria järgi oleks parema pangandussüsteemi aluseks selline süsteem, kus kapital oleks ettevõttes tuntud tootmisteguri osa või partneriks ja vahendiks. Islami kirjanduses mainitakse Mudarabah või Qirad institutsiooni. Moslemi õigusteadlase, Imam Sarakhsi ütluse kohaselt on Mudarabah institutsiooni definitsioon Koraani järgi selline:
Sõna Mudarabah on tuletatud väljendist "kingitus maa peal". Selline nimi on antud selle pärast, et Mud-drib (teiste kapitali kasutaja) võib oma töö eest saada osa kasumist. Ta osaleb seega kasumis ning tal on õigus kapitali vastavalt oma äranägemisele kasutada. Seda lepingut kutsutakse Mugetradah, mis on tuletatud sõnast Qarcl ja tähendab loovutamist. Kapitali omanik seega loobub oma õigustest sellele kapitali osale ja annab need Amil’ile (kapitali kasutajale). Tegelikult on see institutsioon üks neist, mis oli Araabias levinud enne islamit, kuid kohandus islami põhimõtetega ja hoiti seetõttu islami raames. Moslemite seas ei ole Qiradi seaduslikkuse kohta mingeid eriarvamusi . See oli islami eelsel perioodil institutsioon ja islam kinnitas selle. Kõik nõustusid, et selle vormi järgi annab üks inimene teisele kapitali, mida ta ettevõtluses kasutab. Mõiste kapitali kasutaja nagu seda eelmistes tsitaatides kasutati ei tähenda piiratud mõistes ainult füüsilist töötajat või töölist vaid hõlmab ka ettevõtjat või inimest, kes kasutab investeeritavat fondi vastavalt oma oskustele, kogemustele ja asjatundlikkusele. Osad kapitali kasutajad ei ole töötajad ega töölised vaid on ärimehed, kes kasutavad kapitali tegelike investeeringute eesmärgil. Seega on Mugetradah leping või kokkulepe tegelikult partnerluse või kasumi jaotamise kokkulepe kapitali andja ja kasutaja vahel, kes töötavad partneritena koos ja jagavad omavahel siis kas kasumit või kahjumit. Islamis on see siis kapitali ja ettevõtte vahelise partnerluse alusmüüriks. (Ahmad 1980: 44-45)
Eelpool nimetatud kapitali ja ettevõtte vahelise partnerluse põhimõtteid rakendatakse panganduses. Islami ühiskonnas on intressivabas panganduses kolm osapoolt:

• kapitali tegelik kasutaja või ettevõtja
  
• pank , mis on kapitalifondide osaline kasutaja ja vahendav lüli
  
• säästude või kapitalifondide andja, s.t hoiustajad pangas
  

Seega on tegelike ettevõtjate, pankade ja hoiustajate vahel kolmepoolne suhe. Ühel tasandil on Mudarabah partnerlus hoiustajate ja panga vahel, teisel tasemel on see panga ja lõpliku või tegeliku fondi kasutaja või ettevõtja vahel. Võib olla näiteks kokkulepe, et ettevõtja (või laenusaaja tänapäeva pangandussüsteemis) ja pank jagavad tulu nii ,et kumbki saab 50%, või et ettevõtja saab 60% ja pank 40%, või mingi muu suhe, milles nad omavahel kokku lepivad. Tulu võivad valitsus ja keskpank reguleerida. Niisamuti on ka panga ja kapitali andja (tänapäeva pangandussüsteemis on need hoiustajad) vahel kokkulepe, mille järgi saab kumbki 50% kasumist, või saab pank 60% ning kapitalifondide andja või hoiustajad saavad 40%. Esmapilgul võib see kokkulepe keeruline tunduda, kuid kui see süsteem on juba tarvitusele võetud ja praktilises elus toimima hakkab, muutub see sama mehhaaniliseks ja rutiinseks kui tänapäeva süsteem, kus pangad võtavad teatud hoiuste kategooriatelt kõrgemat intressimäära ja samas ei maksa teatud tüüpi hoiustajatele nagu jooksevkonto omanikele mitte midagi. Panga kasumiks on saadava intressi ja hoiustajatele makstava intressi vahe. Samamoodi on intressivaba panganduse muutunud raamistikus nii, et ettevõtjad ja pank jagavad kasumit kokkulepitud protsentides või suhtes, suurem osa läheb ettevõtjale pankade vastas ja hoiustajad jagaks väiksemat osa sellest, mis pankadele läheb. Seda, kas ettevõtjate (laenuvõtjate) ja pankade ning pankade ja hoiustajate vaheline kasumi jaotamise protsent või suhe tuleks kindlaks määrata tavapärase äritegevuse ja läbirääkimiste käigus ei ole oluline, kuna üldises raamistikus toimiksid mõlemad kokkulepped. Otsuse tegemisel tuleb arvestada tegelikke valitsevaid tingimusi ja otsusetegijate kalduvusi. Selle põhjal võib tunduda, et heaks keskteeks oleks mõistlik kokkulepe selline, kus kaks kolmandikku (65%) läheb kasutajatele ja üks kolmandik andjatele (35%). Seda arvestades oleks üks äärmus see, kus kumbki pool saab 50% ja teine ekstreemsus see, kus andja saab neljandiku ja kapitali kasutaja kolm neljandikku. Siiski võib riigi keskpanka volitada, et ta kehtestaks vastavalt üleüldisele majanduslikule olukorrale ja keskpanga ekspansiivsele või kitsendavale poliitikale aeg-ajalt tingimuste üksikasjades väikseid muudatusi, mida ta riigi üleüldise majandusliku heaolu huvides taotleb. See volitatus oleks praeguses süsteemis analoogne volitusega muuta intressimäära. (Ahmad 1980:46-48)
Intressivabas süsteemis jäävad lisateenused endiseks. Need lisateenused, mis ei ole pankade vaatepunktist peamised kasumi teenimise allikad on pangaklientidele olulisteks teenusteks. Lisateenused on rahaülekanded, hoiustamisteenused ja paljud teised igapäevased teenused. Intressivaba panganduse teostatavuse tegelik küsimus on seotud panga peamiste kasumit teenivate tegevustega nagu tööstus- ja ettevõtlussektorile antud laenudega.

2.2. Panganduse struktuur islamis

Selles peatükis analüüsime pangandustegevuse struktuuri intressivabas panganduses. Vaatleme lühidalt erinevaid hoiuse kategooriaid, mis tahes süsteemi alusel toimivas kommertspangas ning seejärel vaatame, kuidas asjad intressivabas panganduses oleksid. Analüüs põhineb allikate ja fondide kasutamise lähenemisel, nimelt hoiuste laekumisel ja nendelt varade teenimisel. Kommertspankades on hoiused jagunenud kolme suuremasse kategooriasse:

• tähtajadeposiidid ehk tähtajalised hoiused
  
• hoiupanga hoiused
  
• jooksevkonto hoiused
  

Nendes kolmes kategoorias on hoiuste ja hoiustajate motiivid erinevad.
Tähtajadeposiidi hoiustajate motiiviks on investeerimine või rahastamine , ehk siis nad soovivad teenida sissetulekut vabadelt fondidelt selle aja jooksul, kui nad ise neid fonde oma tavalise äritegevuse käigus ei kasuta. Panganduses saavad tähtajadeposiidi ehk tähtajalise hoiuse kategooria hoiustest investeerimishoiused. Pangad investeerivad need hoiused tehes nad kättesaadavaks neile isikutele, kes vajavad investeerimisfonde, et nende pealt teenida sissetulekut. Intressivabas panganduses oleksid need investeerimisfondid või laenud pankadele peamiseks teenimistegevuseks. Juhul kui nõudlus laenude järele on ülemäärane, saab osa fondidest võtta järgmise kategooria hoiustelt. Veelgi suurema nõudluse korral saab pank laenata keskpangast. Fondide kättesaadavus sellest allikast sõltub keskpanga rahapoliitikast. Nendelt fondidelt teenitud kasumi või dividendid saavad pangad jagada investeeringu hoiustajate vahel. (Ahmad 1980:48)
Hoiuste teise kategooria ehk hoiupanga hoiuste kategooria on samuti ajendatud soovist osad fondid kõrvale panna ning nende pealt tulu teenida. Tähtajadeposiitide ja hoiupanga hoiuste vaheline peamine erinevus seisneb hoiuste laadis ja liigis . Tähtajadeposiidid on hoiused, mille on teinud äriringkonnad ja teised heal järjel olevad elanikkonna kihid, kellel on vabasid vahendeid, mida nad ise otse investeerida ei taha kas siis selle tõttu, et nad ei oma piisavalt informatsiooni või neil puudub initsiatiiv ja nad soovivad riske vältida. Peamine motiiv on investeerimine või rahastamine, teisejärguliseks motiiviks võib olla ettevaatusajend. Hoiupanga kategooria hoiustajad on keskklassi inimesed ja need hoiustajad on säästmisel ajendatud peamiselt ettevaatusajendist, samas kui investeerimine või rahastamine võib olla teisejärguliseks motiiviks. Selles kategoorias eelistavad inimesed hoiustada jooksevkonto asemel hoiupanga arvel, kuna nende ajendiks on teenida pangas hoiustamise perioodi jooksul väikest tulu. Pangad investeerivad need fondid teistele osapooltele laenude andmisega või siis kas avaliku või erasektori väärtpaberite ostmisega. Pangad saavad neid fonde investeerida ja teenitud tulu proportsionaalselt hoiustajate kontodele krediteerida. (Ahmad 1980:48-49)
Hoiuste kolmanda kategooria, nimelt jooksevkonto hoiuste omanikud on elanikkonna erinevatest kihtidest, kelle peamiseks ajendiks on ärilised tehingud ning hoida üleliigne likviidsus kergelt kättesaadavana. Kuna selle kategooria hoiustajate motiiviks ei ole kasumi või tulu teenimine siis pangad üldiselt selle kategooria hoiustelt tulu ei maksa, ning neil ei ole ka kohustust seda teha. Pangad ei investeeri selle kategooria kättesaadavaid fonde ei laenude andmisesse ega investeerimisse või muudesse väärtpaberitesse. Kuid pangad võivad seda hoiustajate lühiajalist üleliigset likviidsust kasutada, et anda lühiajalisi laene neile, kes on vältimatute probleemide ning rahavahendite juurdevoolu ja väljavoolu vahelise ebapiisava sünkroniseerimise tõttu likviidsuse ammendanud. Selle kategooria fondid ei nõua, et pangad hoiustajatele kasumist või dividendidest makseid teeksid. Tegelikult võtavad paljude maade kaasaegsed pangad jooksevkonto või tšekikonto hoiustajatelt peale tšekiraamatu maksumuse ka mõõdukaid teenustasusid. Seda tasu põhjendatakse sellega, et peale vältimatute kulude katmise võimaldab pank ka kõigil selle kategooria hoiustajatel mugavalt makseid teha. (Ahmad 1980:49)
Jooksevkonto hoiuste selline kohtlemine lahendab põhilise probleemi, mis intressivaba pangandusega seoses inimestel esile kerkib . Selle hoiuse kategooria fondidest tehtud laenudelt ei võta pangad mingit tasu. Pangad saavad klientidelt teenustasudena sisse nõuda mõõduka summa, mis kataks raamatupidamiskirjete ja teiste lühiajaliste laenude protsessis tehtavate vältimatute toimingute kulud. Kui pankadel on peale seda, kui on arvestatud rahavahendite keskpanga nõutud kohustusliku likviidsusega, ikka veel üleliigset likviidsust võivad nad selle kategooria fonde kasutada rahaasendajates nagu riigi võlakirjades. Riigi võlakirjade intress on üliväike ning üleminek praeguselt süsteemilt intressivaba panganduse süsteemile ei too endaga kaasa tõsiseid probleeme. Hoiuste selle kategooria üleliigsest likviidsusest saab anda ka lühiajalisi pankadevahelisi laene. (Ahmad 1980:50)
Intressivaba pangandusstruktuuri pildi põhjal võib selgelt näha selle majanduslikku elujõulisust ja võimalikkust. Käesolevaga võime kindlad olla, et pangaoperatsioonid võivad intressivabas süsteemis olla sama sujuvad ja tulusad kui praeguses süsteemis.

2.3. Mõned praktilised probleemid islami stiilis panganduses

Pärast panganduse üleüldise struktuuri üle arutlemist, vaatleme täpsemalt mõningaid praktilisi probleeme.
2.3.1. Lühiajaline krediit
Intressivaba panganduses on lahendamata küsimuseks lühiajalised laenud. Pankade tegevuse oluliseks osaks on lühiajaliste laenude või arvelduskrediidi andmine. Mõnikord antakse neid lühiajalisi laene vähem kui kolmeks kuuks või klassikalise 90 päeva tehingu pikkuseks perioodiks .
Tekib küsimus, et kuidas saab panku lühiajaliste laenude eest premeerida või neile tasuda, kui kasumi nendelt on realiseerimatu ja isegi ebaoluline. On öeldud, et see peaks olema tasuta teenus, mida pangad oma klientidele pakuvad. See aga ei tundu väga realistlik lähenemise viis. Me peame tõendama, et intressivaba pangandussüsteem on teostatav ja elujõuline kui äriinstitutsioon ja mitte kui toetusorganisatsioon. Igasugune pangapoolne abi ükskõik kellele hõlmab teatud kulude enda peale võtmist, mille eest pank peab saama hüvitist. Lahendus sellele probleemile tuleb leida majandustegevuse valdkonnas, mitte kui hea tahte avaldusena partnerilt. Lisaks ei saa eitada asjaolu, et osapool, kes lühiajalise laenu teeb, kasutab laenatud vahendeid nii, et ta saaks nende pealt mõningal määral teenida ja tavaliselt teenibki. Realistlikum lähenemine võiks olla selline, kus pank liigitab need lühiajalised laenud erinevatesse kategooriatesse. Vaatame neid lühiajaliste laenude kategooriaid ja kuidas neid intressivabas panganduses vastavalt käsitletakse. (Ahmad 1980:51)

2.3.2. Lühiajalised laenud aastaks või kvartaliks

See kategooria hõlmab laene, mida antakse kolmeks kuuks või kvartaliks ja kuni üheks aastaks. See periood on piisav, et kindlaks teha laenu võtja kasutatud fondide tegelik tasuvus . Paljud ettevõtted koostavad kvartaliaruandeid eelarve kontrolli siseeesmärkidel ja juhtimise tõhustamiseks. Kui seda teeksid või saaksid teha laenu võtvad ettevõtjad, lahendaks see pankade jaoks probleemi. Teise võimalusena saaks kvartali jaoks kriteeriumina kasutada laenu võtva ettevõtte aastast tasuvusnormi, mida saaks vastavalt olukorrale kohaldada kahele või kolmele kvartalile. Konkreetse laenu võtva osapoole aastane tasuvusnorm on pangale teada ja seda saab väga lihtsalt kindlaks teha, mistõttu saab seda kasutada juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha laenuvahenditelt teenitud tulu sedavõrd kuivõrd nad moodustavad osa laenu võtva osapoole kasutatavast kogusummast.

2.3.3. Lühiajalised laenud üheks kuni kolmeks kuuks

Selle ajavahemiku puhul on jällegi kaks võimalust:

• võib kasutada aastast tootluse kriteeriumit väiksele osale üheaastasest perioodist, st ühele kuni kolmele kuule ; või
  
• üritatakse kindlaks teha laenuvahendite konkreetse tootluse. Juhul kui need ühe kuni kuue kuulise kokkulepitud tähtajaga lühiajalised laenud on võetud klassikalise iselikvideeruva tüübi jaoks, et rahastada kindlate toodete nagu varuosade , tööstusliku tooraine importi või ostmist ja muudel sarnastel eesmärkidel, saab konkreetse lisavahenditest tuleneva tasuvuse raskusteta kindlaks teha.
  

2.3.4. Lühiajalised laenud vähem kui üheks kuuks

Laenud, mis on võetud vähem kui üheks kuuks, on üldiselt selleks, et parandada laenu võtva ettevõtte likviidsuspositsiooni. Laenu võtva ettevõtte või isikute kassahalduses võib esineda vältimatuid raskusi rahavahendite juurdevoolu ja väljavoolu sünkroniseerimises, mis tingib täiendava likviidsuse. Aja möödudes saab laenu võtvate osapoolte kassahaldust parandada, et vähendada sellel eesmärgil laenu võtmise vajadust. Niivõrd kui see laenu võtvale ettevõtjale vältimatuks muutub, on tal võimalik oma pangas laenuvõimalusi kasutada. Kuna probleemi sisuks on likviidsuspositsiooni täiendamine või parandamine ja mitte investeerimine kui selline, ei ole tootluse kriteerium ei asjakohane ega teostatav. Pank saab kahte moodi valvata ja kompenseerida vaadates kas lühiajalistel likviidsuse nõuetel peab summale, püsivale krediidilimiidile või arvelduskrediidile olema limiit, mis põhineks kogu aasta konto hoiuse jäägi või laenaja krediidi keskmisel. Teisel juhul pank saab ärilise tehingu kulud kompenseerida sellega, et kõigepealt maksustab laenu võtva osapoole konto ja hiljem krediteerib selle. Sellel eesmärgil saab pank teadlikult teenustasud tagasi. Ärilisel tehingul põhinev teenustasu erineb intressist selle poolest, et see ei ole seotud ühe kuu pikkuse ajavahemiku ega laenatav summaga . Pealegi ei ole teenustasude kasutamine pangandusele uus.

2.3.5. Tarbijakrediit

Intressivaba panganduse kontekstis on teiseks lahendamata küsimuseks tarbijakrediit või mitteproduktiivne krediit, mis on igas ühiskonnas vältimatu nähtus olnud. See nähtus on enamasti olnud asjakohane madala sissetulekuga vaeste ja puudustkannatavate rühmades. Eesmärgiks on olnud ootamatute isiklike või perekondlike vajaduste kulude katmine. Praegu on tarbijakrediidi nähtus saavutanud uue mõõtme. Tänapäeva tarbijakrediiti iseloomustavad kaks nähtust. Esiteks ei piirdu see enam vaeste ja puudustkannatavatega madalama sissetulekuga inimeste rühmast, vaid on muutunud keskklassi tavaks või nähtuseks. Teiseks ei ole tarbijakrediidi eesmärk uues kontekstis enam vajaduste rahuldamine, vaid on teadlik ja tahtlik katse tõsta elamisstandardit, kus tarbijakrediidi ülesandeks on rahastada tavalise tarbekauba ostmist, majade ehitust jne. Suurem nõudlus tarbijakrediidi järele on tavalise tarbekauba tootjate ja müüjate teadliku ja plaanitud jõupingutuste tulemuseks. Teisisõnu on nõudlus, mis äsja väljatöötatud tavalise tarbekauba järele loodi, ahvatlenud keskklassi inimesi oma elustandardit tõstma enne oodatavat kõrgemat töötasu ja mõnikord isegi ilma selle ootuseta. Viimasel juhul maksavad inimesed aja jooksul tagasi oma palgast. Seega tekib küsimus, et milline on lahendus tarbijakrediidi probleemile intressivaba panganduse süsteemis.
Tarbijakrediidi küsimust saab vaadata lähtudes elanikkonna erinevatest kihtidest, kust nõudlus sellise krediidi järele tuleneb. Kõigepealt vaatame tarbijakrediiti madala sissetulekuga rühmade puhul. Selle kategooria elanikkonna kiht võib koosneda kahest osast. Ühte kuuluvad inimesed, kes töötavad valitsusasutustes või erasektoris, ning teise füüsilisest isikust ettevõtjad ja põllumajandussektoris töötavad põllumehed. Töötavad inimesed saavad vajadustele vastava tarbijakrediidi oma tööandjatelt. Juhul kui on olemas osamakselised abistamisfondide või pensionifondide skeemid , saab seda veelgi mugavamalt teha. Mis puudutab füüsilisest isikust ettevõtjaid ja põllumajandussektori maarahvast, saab seda teha läbi ühistupankade või läbi teiste valitsuse loodud spetsialiseeritud asutuste. Tarbijakrediidiga kerkib alguses esile oluline küsimus. Küsimus on selles, et kas elatustaseme tõstmise võidujooksus on soovitatav julgustada inimesi elama üle oma võimete. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast võib see ükskõik mis ühiskonna, ka lääne suure tarbimisega ühiskonna jaoks ehk tunduda üsna soovimatu. Paljud sotsioloogid ja majandusteadlased on mures selle rikaste riikide nähtuse üle. Kuigi sotsioloogid on mures "oma võimete piires elamise " ihaldatavuse pärast, on majandusteadlased mures liigse laenumahu pärast ja et majandus on tsükliliste kõikumiste suhtes tundlik. Arengumaades või võrdlemisi vaesemates riikides on asi pisut teistmoodi ning võib sotsiaalmajanduslikust vaatepunktist vaadates tunduda ihaldusväärne ja vältimatu. Siin võivad vaatluse all olevad inimesed olla jällegi kas töötavad või füüsilisest isikust ettevõtjad. Töötavad inimesed saavad abivahendina jällegi kasutada võimalust laenata oma tööandjalt, et rahastada tavalise tarbekauba ostmist. Hoolimata erinevatest võimalikest allikatest, võib siiski jääda väike vajadus tarbijakrediidi järele, mida peaks siis rahuldama kommertspanga süsteem. Seda väikest nõudluse osa saavad kommertspangad osaliselt täita sellega, et rahastavad kaubandusmaju või agentuure, kes tarnivad kaupu kas järelmaksu või osamaksete alusel. Teisisõnu, selle asemel et nõudlust rahuldada, rahastaksid kommertspangad peamiselt pakkumispoolt ja jagaksid kasumit agentuuridega, kes müüvad tavalist tarbekaupa järelmaksuga või osamaksetena. Kõrvaldamismeetodi tulemusel on olukord, kus väga väike osa elanikkonnast pöördub alternatiivsete allikate puudumisel tarbijakrediidi saamiseks kommertspankade poole. Intressivaba panganduse süsteemis rahuldab kommertspank selle väikse nõudluse vastavalt olukorrale neile kättesaadavatest jääkfondidest. Pankadega võivad jääkvahendid olla kas jooksevkonto või hoiupanga hoiusel. Pangad võivad laenajatelt administratiivsete kulude katteks sisse nõuda väikse teenustasu. (Ahmad 1980:52-54)

2.4. Kokkuvõte intressist

Intressiteooria on majandusteooria nõrgim ja ähmaseim osa. Tänapäeva kapitalifondide intressi mõistlikkuse selgitamiseks ei ole ühtegi korralikku seletust ega rahuldavat tõlgendust. Intress oma tänapäevasel kujul kui tasu kapitali eest on loonud probleeme tänapäeva tööstusühiskondade majandustegevuses. Paljude teoreetikute arvates selgitab konjunktuuri kordumist ja majandustegevuse kõikumist intressi nähtus ja panganduse toimimine tema praegusel kujul.
Kapitali kohtlemine ettevõtte vahendi või instrumendina paistab olevat soovitav ja asjakohane, ettevõtte ja kapitali vaheline vastuolu on lahendatud ja koos moodustavad nad ühe tootmisteguri. Kasum on seega tasu kapitali sisaldavale ettevõttele. See saab olema puhas ja üksmeelne kokkulepe, kuna tänapäeva maailmamajanduses on suurem osa kapitalist tehtud ettevõtjatelt kättesaadavaks riskikapitali või omakapitalina ühes või teises vormis.
Kui kapital on ettevõttega liidetud ja on kindlaks määratud, et kasum on ühendatud tootmisteguritele ainuke tasu vorm, peab ka panganduse aluse üle vaatama. Pangad võivad säästude või kapitalifonde mobiliseerijatena olla vahendajateks kapitali hoiustajate või andjate ja vahendite tegelike kasutajate või ettevõtjate vahel. Intressivaba panganduse raames tekib nende vahel kolmnurkne suhe. (Ahmad 1980:54)
Islami raamistikus võib intressivaba pangandust juhtida Mudarabah'ist või kasumi jagamise kokkuleppest lähtuvalt, mis on sõlmitud kapitali andjate ja kasutajate vahel. Ettevõtjate või investeeritavate fondide lõplike kasutajate ja pankade vahel on kahetasandiline kasumi jagamise kokkulepe ja samal ajal on kahetasandiline kokkulepe ka pankade ja hoiustajate vahel, kellest viimased on fondide hoiustajad või andjad. Kasumiosaluse protsent või määr võib fondide kasutajatele olla kaks kolmandikku ja andjatele üks kolmandik. Pangad saavad seega kolmandiku tegelike investorite teenitud kasumist. Samamoodi saavad hoiustajad kolmandiku osast, mille pangad on vastu võtnud. See kehtib panga peamistele kasumi teenimise tegevustele. See kokkulepe võib esmapilgul näida keerukas, kuid muutub aja jooksul mehaaniliseks ja rutiinseks. (Ahmad 1980:55)
Mis puutub pangaklientide poolt nõutud väga lühiajalistesse laenudesse, siis intressivabas panganduses tehakse need kättesaadavaks vabadest fondidest kommertspanga jooksevkontos. Väga lühiajalistelt laenudelt, mille periood ei ole pikem kui üks kuu intressi ei nõuta. Pangad aga saavad laenuvõtjatelt tegevuskulude ja asjakohaste üldkulude katteks nõuda teenustasu. Ühe kuu kuni aasta pikkuse perioodi puhul on kaks võimalust. Kasumi jagamise alusena võib välja töötada tegelike investorite poolt kasutatavate fondide kasumlikkuse . Teise võimalusena võib kohaldada keskmist aastanäitajat, mis on sobiv ettevõtja üldisele ärile. (Ahmad 1980:56)
Tarbijakrediidi küsimuse suhtes on arenenud maade sotsioloogid ja majandusteadlased väljendanud kahtlusi , et kas seda tuleks soodustada või öelda inimestele, et nad elaksid oma võimaluste piires. Suures osas saab tõelist nõudlust tarbijakrediidi järele rahuldada teiste laenuallikate kaudu, nagu näiteks valitsuse finantseeritud spetsialiseeritud agentuuride kaudu või laenates tööandjatelt, kui tegu on töötavate inimestega. Kõrvaldamismeetodi tulemusel tekib olukord, kus on ainult väike nõudlus tarbijakrediidi järele, mida kommertspangad peaksid rahuldama. Kommertspangad saavad anda intressivabasid laene hoiupanga kontode hoiustelt, kus hoiustajate motiiviks ei ole kasumi teenimine. Intressivaba panganduse süsteemi pankadel on laenude andmise kulude katteks õigus nõuda klientidelt teenustasusid ja saada tagasi suur osa pankade sellele osakonnale eraldatud üldkuludest. (Ahmad 1980:57)
Sel viisil luuakse intressivabale pangandusele toimiv raamistik , mis põhineb islami tõekspidamistel.
Islamipanganduse buumile on aidanud kaasa ka rahvuslike meeleolude tõus reaktsioonina USA terrorismivastasele sõjale. Kui veel hiljuti toimis Saudi Araabias enamik pangandusest läänelikke meetodeid kasutades, siis nüüd on pea kõik jaelaenud šariaadikohased. Üks islami panganduse kasvumootoreid on loomulikult mõne aasta taguse ajaga võrreldes taevastes kõrgustes kõikuv naftahind. Rikkad muslimid on läbi aegade osa oma varast välismaale paigutanud. Umbes kolmandik neist kasutada vaid šariaadile vastavaid tooteid. Mõni vaatleja aga peab islami pangandust üheks suureks pettuseks. Enamik laene antakse nimelt murabaha-lepingu alusel, mis meenutab pigem meile tuttavat pangalaenu. Endine pankur Muhammad Saleem hindab, et ilma varjatud intressita on väljastatud vaid umbes 5% islami laenudest. Mõni võrdlebki islami pangandust keskaegses Euroopas (kus intressivõtmine keelatud oli) rakendatud kolmiklepingutega. Laenuvõtja sõlmis ühe asemel kolm lepingut: investeerimis -, kasumimüügi- ja kindlustuslepingu, mis olid kõik eraldi legaalsed , kuid kokkuvõttes moodustasid intressiga laenu leppe. (Aru 24.01.2007)
Täielikult keelas kristlastel intressivõtmise paavst Clemens V 1311. aastal, kuid pärast 1600. aastat piiranguid leevendati – ebaseaduslikuks muutus vaid “liigse” intressi võtmine. Ka mõni islamiõpetlane on juba väitnud, et tegelikult keelab koraangi vaid liigse intressi. Saudi Araabias on intress teatud kitsendustega lubatud ja sellel põhinev pangandus oli veel hiljuti valdav, puudub sunnimehhanism intressi välja nõudmiseks. Kui naftahinnad 1980-ndate alguses langesid , pöördus Saudi Araabias palju raskustesse sattunud võlgnikke šariaadikohtute poole, et nende islamiseadustega vastuolus olevad võlad tühistataks, mis pahatihti ka õnnestus. (Aru 24.01.2007)

KOKKUVÕTE

Islami intsessivaba pangandust uurides selgus, et intressi keelamine ei ole tulnud otseselt koraanist vaid Mugetradahist. Mugetradah on tuletatud sõnast Qarcl ja tähendab loovutamist. See majandusviis oli Araabias levinud enne islamit, kuid kohandus islami põhimõtetega. Selle seaduse järgi elades nõustusid kõik, et üks inimene annab teisele kapitali, mida ta ettevõtluses kasutab. Igal ühiskonnal ja majandussüsteemil on tegevuse jaoks paratamatult oma mudel ja üldjuhised. Kõrvalseisjale võivad uue süsteemi vorm ja tegevus näida tänapäeva analoogse süsteemiga võrreldes erinevad, kuid nii see peabki olema.
Tavapanganduses on intressimäär kindlaksmääratud ja seda ei muudeta nii sageli, kui tõuseb üldine hinnatase inflatsioonilistes olukordades . Laenajatele läheb majandus languse perioodil raha saamine raskeks, kuna pangad ei anna siis nii kergekäeliselt laenu. Intressivaba panganduse süsteemis saab selle hoiustajatele ebasoodsa olukorra kergesti kõrvaldada ning säästude mobiliseerimisega ei tohiks probleeme tekkida.
Tänapäeva kiire inflatsiooni olukorras teenivad kommertspangad põhjendamatut inflatsioonilist kasumit, kuna intressimäär, mida nad osapooltelt nõuavad, ei muutu ainult vastavalt juhtumile , vaid ka aja jooksul, samal ajal kui hoiustajatele makstav intressimäär püsib suhteliselt stabiilsena, ning pank saab kahe määra vahe endale kasumina. Inflatsioonilises olukorras saavad ärimehed üldiselt inflatsiooni pealt niivõrd palju kasu, et nende toodete või kaupade hinnad tõusevad väga kiiresti, suurendades kasumimarginaali hoolimata sellest, et kommertspangad nõuavad kõrgemat intressimäära.
Intressivabas majanduses on kolme osapoole, nimelt hoiustajate, pankade ja pankadelt fonde saavate klientide vahel püsiv side, mis kõrvaldab kõigi osapoolte põhjendamatu eelisseisundi või ebasoodsa olukorra võimaluse.
Uurimistööd kirjutades pean just seda punkti kõige tähtsamaks teguriks, miks on intressivaba pangandus majandusele kasulik. Kuna kasum on eelnevalt kokku lepitud siis soodustab see elutervet konkurentsi ja ei eelista ühte majandusharu teisele.
Kui tavapanganduses arvestatakse lühiajalist krediiti andes ettevõtete hetkeseisu siis paljudel juhtudel raskustes olevad ettevõtted krediiti ei saa. Isegi kui saavad siis väga kõrge intressiga. Islamimaades vaadeldakse aga seda mida ettevõte saab selle rahaga teatud perioodi lõikes teha ehk hetkeseisu ei arvestata. Isiklikult arvan, et see süsteem on majandusele kasulikum, sest takistab raskustes olevate ettevõtete pankrotistumise.
Võin siinkohal tuua näite Eesti ettevõttest Tallink : 2005 aastal oli Tallink suurtes raskustes ning ilmselt ei oleks saanud tegevuse jätkamiseks üheltki Eesti kommertspangalt laenu. Laenu saadi Ühispangast. Mõni aeg hiljem sai Ühispanga juhatusse kuulv Ain Hanschmid suure osa Tallinki aktsiate omanikus. Peale tehingut lahkus Ain Hanschmid Ühispangast. Tänaseks on saanud Tallinkist üks Läänemere suurim laevakompanii. Selle näitega tekib palju eetilisi küsimusi, kuid üldiselt võib tuua paralleele islami pangandusega.
Islami pankurid kiidavad oma süsteemi intressipõhisest pangandusest paremaks, väites, et vajadus hinnata pigem ettevõtte tulevast kasumit kui laenuküsimise hetke krediidivõimet, sunnib vaatama asju pikemas perspektiivis. Seepärast lähevad islamipangad ka harvemini uppi. Mõni aga väidab, et seetõttu saab vähem ettevõtteid laenu – tulevast kasumit on ju raskem hinnata. (Aru 24.01.2007)
Peale majanduslangust on ka Euroopa Liit hakanud suuremat huvi tundma islami stiilis panganduse vastu. 26. veebruaril 2009 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal:
„Väikesed ja keskmise suurusega ettevõttete rahastamise struktuur praeguses finantsolukorras”.
1.4 Komitee innustab arendama raamistikku, mis soodustab kaasavate ja eetiliste mikrorahastamisega tegelevate asutuste loomist. Selline rahastamisviis oleks VKEdele kahtlemata kasulik, sest selle puhul jagatakse riske ja kasumit, võimaldatakse stabiilset rahastamist ning välditakse spekulatsioone. Komisjon peaks põhjalikult tutvuma islami stiilis intressivaba panganduse ideega. Komitee kutsub komisjoni üles koostama rohelise raamatu, mille alusel käivitada arutelu osalusel põhineva panganduse üle Euroopa tasandil. (Euroopa... 15.02.2011)
Islami finantsteenuste turul ringleb väidetavalt umbes 250 miljardit Suurbritannia naelsterlingut ning islami finantsteenuste turu maht suureneb aastas 10-15 % (FSA... 28.11.2007).
Kõigest eelpoolöeldust võib järeldada, et islami baasil olev pangandus on jätkusuutlik ja omab suurt mõju majandusele, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõttete jaoks. Võib kindlalt väita, et islami stiilis pangandus viib majandust edasi. Kuna väikeettevõtted on majanduse mootor siis nende jätkusuutlikus on tugeva majanduse võti. Sellest on hakanud aru saama ka Euroopa Liit tekitades majandusringkondades diskusiooni islami laadse panganduse kasulikusest.

VIIDATUD ALLIKATE LOETELU

Kasutatud kirjandus

Nydell, M.K. 2002. Kuidas mõista araablasi: teejuht edukaks suhtlemiseks. Tea Kirjastus. Tallinn.

Lewis , R.D. 1999. Kultuuridevahelised erinevused - kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri. Tea Kirjastus. Tallinn.

Ahmad, K. 1980. Studies In Islamic Economics . Leicester, U.K.

Hattstein, M. 2008. Islam: usk ja kultuur. Kirjastus Koolibri. Tallinn.

Hommik-Mrabte, K. 2010. Islami viis tugisammast. Eesti Islami Kogudus . Tallinn.

Hommik-Mrabte, K. 2011. Mida peaks teadma Islamist? Eesti Islami Kogudus. Tallinn.

Dwight, F.R. 2007. Arab folklore : A handbook. Greenwood Press.
Muud allikad

FSA encourages growth of Islamic finance in the UK. 28.11.2007. Artikkel leheküljelt
http://www.fsa.gov.uk/pages/Library/Communication/PR/2007/121.shtml välja otsitud 10.03.2013

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa liiklusohutuse ala suunas: liiklusohutuse strateegilised suunised aastani 2020” (Euroopa Parlamendi taotlusel koostatav arvamus). 15.02.2011. Artikkel Euroopa Liidu Teatajast
http://eur - lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2011:048:0033:0037:ET:PDF välja otsitud 19.04.2013

Aru. E. Islami reegleid järgiv pangandus teeb maailmas võidukäiku. 24.01.2007. Artikkel leheküljelt
http://www.epl.ee/news/majandus/islami-reegleid-jargiv-pangandus-teeb-maailmas-voidukaiku.d?id=51072630 välja otsitud 21.04.2013

Intress. Wikipeedia kodulehelt http://et.wikipedia.org/wiki/Intress välja otsitud 22.04.2013

Araabia maad. Wikipeedia kodulehelt http://et.wikipedia.org/wiki/Araabia_maad välja otsitud 22.04.2013