lõplikku tasemesse alles siis, kui tasakaal on juba saavutatud. Erinevad hinnad tekivad Jevonsi sõnul erinevate eelistuste tulemusel. Negatiivse heaolu käsitlus. Mengeri õpilane Friedrich Wieser (1851-1926) võtab kokku Austria koolkonna seisukohad. Arendab edasi C. Mengeri ja E. Böhm-Bawerki kasulikkuseteooriat ning esitab selle terviklikult. Lõplikul kujul esitas Austria koolkonna teoreetilised seisukohad Viini ülikooli professor Eugen Böhm- Bawerk (1851-1914). Töötas ka kõrge riigiametnikuna (rahandusminister, Austria TA president). Tema peamisteks töödeks peetakse „Majandushüvede hinnalisuse teooria alused“ (1886), „Kapital ja kasum“ (1884-1889), „Karl Marxi teooria ja selle kriitika“ (1896). Esimesena nimetatud töös pöördus austria koolkond esmakordselt laia lugejaskonna poole. Piirkasulikkuse teooria keskmeks on kasulikkuse (utility) mõiste.
67. Karl Polanyi formalistlik majandusteadus kõikides kultuurides on majandusseadused samad. Substantivistlik majandusteadus kõikides kultuurides on majandusprotsessid unikaalsed 68. Adam Smith - pani aluse majandusteadusele. Ühiskond süvendab aina rohkem tööjaotust, sest siis on toomine efektiivsem. Inimeste tegevust juhib ,,nähtamatu käsi", mille abil saab nii inimene kui ka ühiskond kasu 69. Carl Menger, Eugen Böhm-Bawerk neoklassikaline majandusteadus. Põhineb ratsionaalsel valikul: inimesel on soovid, eesmärgid (järjestatud tähtsusejärjekorras), keskkond pakub talle võimalusi nende saavutamiseks, inimene omab täiuslikku infot valikuvariantide kohta, inimene teeb valiku nii, et ta saaks maksimaalselt kasu. 70. Gustav Schmoller, Thorstein Veblen kriitika neoklassikalisele majandusteadusele ja ratsionaalse valiku teooriale. Majandusprotsessid on mähkunud sotsiaalsetesse
olulisust neoklassiline teooria jälgijad küll tunnistavad, kuid tänu komplekssusele reeglina oletavad mõju mitte avaldavat. Hinnasüsteemi roll majanduses. Austria koolkond väidab, et ettevõtjad ning tarbijad vajavad hinnamehhanismi, mis annaks neile ebaisikulisi signaale kuidas käituda. Sotsialistlik majandussüsteem, mis püüdis hakkama saada ilma ebaisikulise hinnasüsteemita seisis Austria koolkonna arvates lahendamatute probleemide ees. Näiteks on Eugen von Böhm- Bawerk on oma kirjutistes toonud esile ressursside piiratuse ning Friedrich von Wieser täiendanud seda väitega, et ka sotsialistlik majandussüsteem ei saa ilma subjektiivsete väärtushinnanguteta, mis tulenevad ressursside piiratusest. 5. Konkurentsipoliitika- Konkurentsipoliitika on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majanduses, mille väljenduseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud sanktsioonid. 6
6 Ühiskond liigub süveneva tööjaotuse poole, kuna see tagab efektiivsema tootmise. Vabas turumajanduses suunab "nähtamatu käsi" inimeste tegevust nii, et iseenda huvides tegutsedes aitab igaüks kaasa ka ühiskonna kui terviku heaolu kasvule. Neoklassikaline majandusteooria tänapäeva majandusteooria mis sai alguse 19. sajandil (Carl Menger, Eugen Böhm-Bawerk jt.); eraldab turu täielikult kõikidest teistest ühiskonna sfääridest (kultuur, poliitika), viimaste mõju majandusele nim. välismõjuks. Neoklassikalise majandusteooria alustalaks on ratsionaalse valiku teooria: 1. Inimesel on eelistused, soovid, eesmärgid, mis on järjestatud tähtsuse järjekorras. 2. Keskkond pakub inimesele teatud valikuvariante, võimalusi oma eesmärkide saavutamiseks. 3
kaugeltki nii rahuldav ega tulemuslik, kui osakapitali rahaga toetanud inimesed lootsid, üldse dividende. (Ahmad 1980:39) Majanduskirjanduses on intressiteooria olnud alati väga problemaatiline ala. Piirtootliku lähenemise rakendamine ei ole intressi puhul väga kasulikuks osutunud. Intresside nõudmise, intressimäära ja kapitalifondide pakkumise põhjusi on üritatud keeruliselt seletada. Intressiteooria kõige muljetavaldavama käsitluse on andnud Austria majandusteadlane Bohm- Bawerk. Ta püüdis intressi ja intressimäära põhjusi seletada ajaeelise vaatepunktist, nimelt ideega, et olevik on tulevikust tehniliselt üle. See tähendab, et keskmine inimene eelistab tulevikule olevikku ning kui temalt nõutakse, et ta loobuks hetkemugavusest või oma rahaliste vahendite kasutamisest, on tal intressi näol õigus saada tasu. (Ahmad 1980:40) Intressiteooria on kogu majandusteooria juures ehk kõige ebaselgem osa. Seda sellepärast, et
annaabi.ee 
