Raha ja pangandus konspekt (0)

RAHA JA PANGANDUS

Bartermajandus – toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata, kaup kauba vastu.
See on tülikas ja aeglane.
Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument.
Raha funktsioonid:
1. Vahetusvahend – kasutame raha maksevahendina.
2.Arvestusühik – raha näitab toote või ressursi väärtust, määrame hindu.
3.Vara kogumise ja laenamise vahend – raha võimaldab tarbimise aega valida.
Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teda usaldatakse.
Kui usaldus kaob:

• bartermajandus
  
• raha asendamine teise valuutaga
  

Raha väärtus peab olema stabiilne.
Raha emissioon – paberraha ringlusesse laskmine keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale.
Raha võib esineda erinevates vormides :

• kauprahad
  
• reservidega täielikult kaetud paberraha
  
• reserviga osaliselt kaetud paberraha
  
• raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata
  
• kommertspankade poolt loodud deposiitrahad
  
• virtuaalselt eksisteeriv elektrooniline raha
  

Sularahata tehingud moodustavad 99%.
Kasutatakse – erinevaid maksekorraldusi ( paberil , internetipank, otsekorraldus, mobiilipank) ja kaardimakseid.
Deebetkaart – saab kasutada vaid seda raha, mis on parasjagu pangaarvel.
Krediitkaart – võimalik kasutada panga poolt eraldatud laenulimiidi piires suuremat summat, kui on pangaarvel. Teatud kuupäevaks vaja tagastada.
Soovitus: isikliku raamatupidamise korraldamine.
Minevik: Eesti rahasüsteem – valuutakomitee süsteem. 20.06.1992. – 31.12.2010.
Olevik : 01.01.2011 üleminek eurole. Kurss 1 euro = 15,6466 krooni.
Euro.
Alates 01.01.1999 võeti Euroopa Liidus kasutusele vääring euro. Lühend on EUR. Kõigepealt hakati eurodes arvestama mittesularahas tehtavaid tehinguid ning hoiuseid. Alates 2002. a. algusest võeti euro kasutusele ka sularahana.
Euroga kaasnevad mõjud Eestile.
Üheks kokkuvõtlikumaks eesmärgiks saab nimetada lihtsamate ja kindlamate majandussuhete saavutamist:

• kõrvaldatud on eurotsooni riikide valuutade vahetuskursside kõikumisest tulenev risk
  
• ühisrahale üleminek on üks olulisemaid samme ühisturu saavutamiseks
  
• vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud
  
• vähenevad kulud pangateenustele ja raamatupidamisele
  
• suureneb Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib hüviste kvaliteedi paranemisele
  
• ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon , mis stimuleerivad majanduskasvu ja investeeringuid
  
• sellega on loodud tugev majandustsoon USA ja Aasiaga konkureerimiseks
  

Ühise rahapoliitikaga kaasnevad võimalikud negatiivsed küljed:

• eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust
  
• erinevad majandusprobleemid erinevates riikides vajavad spetsiifilisi abinõusid , mida ühine majanduspoliitika mõnikord ei võimalda
  
• uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme
  
• hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni
  

Vaata lisaks raha ja euro kohta:
www.eestipank.info
http://euro.eesti.ee
Valuutakurss , intress ja inflatsioon.
Rahaga seonduvad kolm põhilist terminit : kurss, intress ja inflatsioon.
Valuutakurss – on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. Valuutakursis peegelduvad selle valuuta emiteerijariigi majanduslikud näitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng, tootmine, majanduse reguleeritus jne.
Nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teiste valuutade suhtes.
Reaalkurss – koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes.
Vabalt ujuv valuutakurss – riik ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse. Raha hind kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras.
Reguleeritult ujuv valuutakurss – riik sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks.
Fikseeritud kurss – koduse raha väärtus on seotud mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega.
Intress ( % ) ehk kapitali hind – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest.
Kapitali hinda mõjutavad:

• tootmisvõimalused
  
• tarbimise/säästmise eelistamine
  
• risk
  
• inflatsioon
  

Paljudes riikides juhib riigis kehtivat intressimäära keskpank . Juhtimine toimub sel teel, et keskpank kehtestab intressimäära, millega ta annab laenu kommertspankadele.
Euribor – on intressimäär, millega suured Euroopa pangad pakuvad üksteisele eurodes lühiajalist laenu. Eestis on tavaliselt inimeste laenude intressimäärad seotud 6 kuu euriboriga.
Euribori tähtsaim mõjutaja on Euroopa Keskpank. Keskpanga poliitika eesmärk on inflatsiooni vaos hoidmine.
Euribori arvutatakse 1999.a. algusest.
Inflatsioon.
Inflatsiooni peetakse üheks vanemaks majandusprobleemiks.
Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine.
Deflatsioon – inflatsiooni vastand , mille puhul hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab.
Inflatsioon kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni korrigeerimiseks intresssimäärade juhtimist. Intressimäärade tõustes laenude võtmine väheneb ja vähenevad ka investeeringud ning tarbimine, mille tulemuseks on majanduskasvu aeglustumine ning inflatsiooni vähenemine.
Tarbijahinnaindeks (THI) – tarbija ostukorvi kuuluvate hüviste hinnatõus mingil baasperioodil ( %-des).
Inflatsiooni põhjused:

• nõudmisest tingitud, raha pakkumise kasv
  
• pakkumisest tingitud, tootmiskulud kasvavad
  
• sissetoodud hinnatõus, näiteks nafta hind
  
• hinnatõus, mis tuleneb hindade ühtlustumisest ühises majandusruumis
  

Pank – finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha nõudehoiuste ja arvelduskontode näol.
Kommertspanga ülesanded on:

• raha hoiustamine
  
• laenude andmine
  
• maksete teostamine
  
• investeerimisteenused
  
• loob juurde raha kontode näol
  
• valuutavahetus
  
• finantsnõustamine
  

Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga.
Pank on huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest, sest seda suurem on kasum. Klientide usaldusväärsuse ja maksevõime hindamine on siin kõige olulisem.
Teine suurem risk on seotud võimalusega jätta rahuldamata hoiustajate nõudmised. Kui panga sularaha reserv langeb liiga madalale, tekib paanika ja hoiustajad võtavad raha pangast välja.
Panga likviidsus – panga võime rahuldada igal ajal hoiustajate õigustatud nõudeid.
Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe.
Tulenevalt tagatisfondi seadusest on hoiused kindlustatud ja hüvitatakse 100 protsendi ulatuses. Alates 01.01. 2011 on hüvituse piirmäär 100 000 eurot.
Keskpank – raha emiteeriv ning raha kattevara haldav ning rahapoliitikat korraldav asutus.
Keskpanga olulisemad tegevusvaldkonnad :

• raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimise kaudu
  
• finants - ja pangandusjärelvalve
  
• arveldussüsteemi tagamine pankade vahel
  
• sularaharingluse korraldamine
  
• muud teenused
  

Krediit .

Võimaldab saada raha, kaupa või teenuseid nüüd, maksma peame aga tulevikus.
Enimtuntud – järelmaksud, krediitkaardid, autoliising, eluasemelaen, riiklik õppelaen.
Peab maksma ära põhisumma ning intressi ja muid kulusid .
Krediidi eelised:

• kohene omandamine
  
• paindlikkus , võimaldab ajastada oste
  
• ohutus, mugavus – krediitkaardiga maksmisel reisides või internetis
  
• abi ettenägematutes asjades
  

Krediidi puudused:

• ülekulutamine, kulutamine on liiga kerge (valel ajal tehtud ostud)
  
• kõrgem maksumus
  

Laenuandja arvestab :

• laenusaaja isikuomadused, ausus ja soov maksta võlgu tagasi
  
• maksevõime, sissetulekuallikad ja millised on muud finantskohustused
  
• vara – mida rohkem, seda kergem maksta kohustusi, osa varast võib minna laenu tagatiseks (kui vara puudub, vaja leida laenu käendaja)
  

Laenaja peab arvestama:

• säästud – mida rohkem, seda vähem peab laenama ja lihtsam tagasi maksta, kui intressid tõusevad
  
• töö – kui kindel on, et tööd on ka tulevikus ja ka teistel pereliikmetel
  
• tarbimisharjumused – millistest kulutustest saab ja ollakse valmis loobuma ?
  
• investeerimine – kui ostetakse ainult kinnisvara või auto, siis see ei ole tasakaal
  

www. pangaliit .ee
Loe lisaks:
“Finantsaabits” (rahaasjade korraldamise käsiraamat ), koostaja V. Zirnask , 2011
5
Pärnumaa Kutsehariduskeskus