Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted.
..............................................................................3 2.Ennetav tõrje............................................................................................................................ 4 3.Agrotehnilised võtted...............................................................................................................5 4.Bioloogilised võtted.................................................................................................................7 5.Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid......................................................................................... 9 6.Keemilise tõrje tabelid........................................................................................................... 10 6.1Suvinisu ...........................................................................................................................10 6.2 Kartul ..........................................................................................
aastas Omadused Mg on hõbevalge läikiv, väikese tihedusega, paramagnetiline ja plastiline metall. Õhus kattub metallipind õhukese, kuid tiheda oksiidikihiga, mis takistab metalli edasist oksüdatsiooni. Süütamisel põleb Mg ereda pimestava leegiga, mille kiirgusspektris on oluline UV kiirguse osa. Seda reaktsiooni kasutati varem laialdaselt fotograafias. Põleva Mg eripäraks on, et seda ei saa kustutada ei veega ega liivaga. Toodang ja kasutamine Mg-sulamid on kerged ja heade mehhaanilis-tehnoloogiliste omadustega, mida rakendatakse eriti lennunduses, transpordivahendite ja tehiskaaslaste ning rakettide konstruktsioonis. Mg-sulameid kasutatakse aparaadiehituses ning elektroonikaseadmete, konteinerite, karkassmööbli, olmeseadmete valmistamisel jm. Mg on hea redutseerija, seega rakendatakse metallide tootmisel. Mg on samuti pürotehniliste segude komponent. Biotoime Mg on tähtis bioelement nii taim- kui loomorganismis. Inimorganismis on 19 g Mg. 5 PLAATINA
valgud on amfoteersed valkude kindlaksmääraamiseks kasutatakse: a) söestumisproovi (nt. küüne põlemine) kuumutamisel valkained söestuvad ja eritavad iseloomulikku lõhna b) ksantoproteiini reaktsioon valgulahus c) biureedireaktsioon eelistatule valgulahusele lisatakse vasksulfaadilahus 10. Funktsioonid: 1) Struktuurne f. 2) Mehhaanilis-keemiline f. lihastes on 2 võimalust: sirutus, kokkutõmme 3) Katalüütiline f. biokatalüsaatorid (ensüümid) reguleerivad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone 4) Regulatoorne f. sisenõrenäärmete poolt sünteesitakse valgulise iseloomuga hormoone. Hormoonid lähevad näärmetest verre ning reguleerivad ainevahetusfunktsioone 5) Energeetiline f. organismi päevasest energiavajadusest täidetakse 12% valkudega 6) Kaitsef
9 OSKUS KASUTADA ABIVAHENDEID Juba töökaitseseaduses on öeldud, et piirnormidest välja jäävaid raskusi on keelatud käsitsi teisaldada, selleks tuleb kasutada mehhanilisi abivahendeid (kärud, tõstukid, konveierid, laadurid). Pildi allikas: (http://s246399127.websitehome.co.uk/training-mh.php) 10 Tänapäeval on aga väga palju erinevaid mehhaanilis abivahendeid, mille kasutamiseks on vaja spetsiaalseid teadmisi. Selleks peab tööandaja korraldama töötajatele vastavaid koolitusi. Abivahendite valesti kasutamine võib tekitada suuremaid probleeme, teha rohkem kahju töötajale, tekitada teisi terviseprobleeme, kahjustada teisaldatavat raskust ja ka abivahendit ennast. Seega peab enne abivahendi kasutamist veenduma, et seda osatakse õigesti kasutada.
Munakireslased – vastsed elavad putukate munades. Tõrjutava kahjustaja – nt. õunamähkuri, hernemähkuri munemise ajal lastakse munakireslase valmikud laboratooriumist välja. Juuluklased - kapsaliblika juulukas (Cotesia glomerata) – vastsed elavad kapsaliblika vastsetes – nukud kogumikena hukkunud vastse läheduses. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pd f 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted Mehaanilise tõrje all mõeldakse põhiliselt mullaharimisvõtteid mis on suunatud umbrohtude hävitamisele. Siia kuuluvad ka kõplamine, rohimine, läbi lõikamine (tõlkjad, ohakad), välja riisumine st. umbrohte hävitatakse mehaaniliste vahenditega. https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CDAQFjAB&url=http%3A%2F%2Fwww.luua.edu.ee%2Fpildid %2FMaaviljelus
Naturalism, realism ja uuemad voolud Saksamaa asemel tekkis tihe kokkupuude prantsuse ja inglise moodsate vooludega. Polnud enam aega romantilisteks unistusteks, elu hakati nägema kainelt, reaalselt. Uus käsitus rõhutas tegeliku tõelikkuse tundmaõppimist (positivism); mõttespekulatsioonide asemel astus eksperiment ja uurimismeetod. Mindi üle materialistlikule maailmakäsitlusele (tõukeks loodusteaduste ja tehnika areng), milles isegi vaimu avaldusi hakati tuletama loodusteaduste mehhaanilis-füüsilistest protsessidest. Sellele ajale on omane ka skepsis ja pessimism, osalt suure isiksuse ülistus ja sajandi lõpul isikukultus. Usk langes uuesti terava kriitika alla ja võrsusid sotsiaalsed õpetused. Kõigil neil uutel õpetustel oli pööretloov mõju ka Taanisse, kus nad kodanikku, tagurlikku õhkkonda tungides mõjusid mõttevabaduse ja evolutsiooni kuulutusena. Naturalismi ja positivismi vaimus said pööretloovaks laiemas ulatuses Taanis
sobi sellise religiooniga ühinemine, võis sellest riigist lahkuda [Luts 1997, lk 98]. Suverääni võim on absoluutne. Piirang oli üks kõikide võrdsust seaduste üle. Rousseau käsitles inimest loomu poolest heana. Uusaja loomuõiguslik filosoofiale omased momendid: 1. Loomuõiguse tuletamine inimese empiiriliselt tajutavast loomusest. 2. loomuõiguse käsitlemine inimestele riigieelses loomulikus algolukorras kuulunud vabadusena. 3. Inimühiskonna käsitlemine mehhaanilis-kausaalsete loodusseaduste toimealana. 4. ühiskondliku lepingu rajamine inimeste mõistlikule äratundmisele, et ühiskonna säilitamise a kaitsmise huvides tuleb ühineda ning anda osa või kõik oma õigused riigile. 5. Riigi käsitlemine ainsa positiivse õiguse allikana 6. Riigi kohustus hoida ja kaitsta inimeste loomulikke põhiõigusi. Samuel Pufendorf (1632-1694) käsitles moraalsete nähtuste eeldusena inimese tahtevabadust
(ratsionaalsuse) seadustele, mille omavoliline muutmine on irratsionaalne.] [24]Uusaja naturalistliku loomuõigusfilosoofia jooned (Luts lk 99): 1)Loomuõiguse tuletatavus inimese empiiriliselt tajutavast loomusest. 2)Loomuõiguse käsitlemine inimestele loomulikus algolukorras kuulunud vabadusena (negatiivsena Hobbesil ja positiivsena Lockel, Rousseaul). 3)Inimühiskonna käsitlemine mehhaanilis-kausaalsete loodusseaduste toimealana (naturalism tähendabki, et viimases instantsis on kõik nähtused seletatavad loodusteaduslike meetoditega; füüsika kui loodusteaduse etalon: vaatlustulemuste matemaatiline tõlgendamine; naturalism on reduktsionistlik: väited moraali ja eetika kohta on tegelikult väited looduslike faktide kohta; mitteautonoomne eetika). [25]4)Ühiskondliku lepingu rajamine inimeste mõistuslikule äratundmisele, et ühiskonna
annaabi.ee 
