Franciso. Ajalugu Väheke ajaloost, et Texase indiaanlaste esivanemad kuulusid nii-nimetatud Llano tsivilisatsiooni,mis eksisteeris umbes 12 000 aastat tagasi.Esimese valge mehena jõudis 1519. aastal Rio Grande suudmesse hispaanlane Alonso Alvarez de Pineda.Sügavale sisemaale tungisid 1539. aastal frantsiskaani munk Marcos de Niza ja legendaarse kullalinna Cibola otsinguil aastail 1540-1541. Francisco Vasquez de Coronado. Esimese ameeriklaste asula rajas 1822. a Stephen Austin San Antonio jõe äärde.Indiaanlastest elasid Suur-Texases atakapad,tonkawa´d,Pecose indiaanlased ja mitmesugused hõimud,kes kõik moodustasid omavahed liidu.Kuni 19.sajandini tundsid Ameerika Ühendriigid Texase vastu vähe huvi.Pärast Prantsusmaalt Louisiana ostmist hakati huvituma ka Hispaania valduses olevatest territooriumitest New Mexicost,Arizonast,Californiast,Texasest.Pärast Mehhiko
Ei ole universaalseid seadusi, reegleid - Universaalid kujutavad endist üksnes üldmõisteid, sõnu – nomina Silmnähtavalt on olemas üksnes indiviidid - Indiviidididest piisab tegelikkuse seletamiseks ja asjatuid oletusi tuleb vältida. - Occami habemenuga. Jumala tahtes ei ole universaalsust – kõikvõimsana võib ta soovida mida iganes. Piiranguks on vaid tema enese headus ning Jumal ei saa tahta minna iseeneses vastuollu. Ratsionalism Gabriel Vasquez (1551- 1601) Inimesele on hea üksnes see, mis vastab tema mõistlikule loomusele. Mõistlik loomus on antud inimesele Jumalast ja on seega objektiivne Inimmõistus tuleneb temast enesest ja on seega subjektiivne. Kõlbelise käitumise mõõdupuuks on inimese subjektiivne mõistus, sest inimese tahe saab püüelda vaid sellise hüve poole, mida mõistus peab hüveks. Inimese otsustus võib osutuda ka ekslikuks. Peale inimese loomist on tal vabadus valida
Francisco Vázquez de Coronado y Luján (1510 22 September 1554) Coronado sündis Salamanca linnas rikka kaupmehe perre. Kuna ta oli peres teine poeg, siis ei saanud ta perekonna vara pärijaks olla. Seepärast läks ta Püha-Rooma keisri Charles V (Hispaania Charles I) alluva Mehhiko asevalitseja Antonio de Mendoza alluvusse tööle. Pärast Mehhikosse jõudmist 1535. aastal ta kiirelt tõusis asevalitseja soosingusse. 1537. aastal ta abiellus Doa Beatriz de Estrada'ga, kes oli Uus Hispaania endise rahandusbossi tütar. 1538. aastal Mendoza määras noore Coronado põhjapoolse Nueva Galicia provintsi kuberneriks. Kuulsa ja katastroofilise Narvaezi ekspeditsiooni üks viiest ellujääjast, Alvar Nuez Cabeza de Vaca, ühel hetkel jõudis asevalitseja õukonda juttudega, et ta oli kuulnud seitsmest imelisest linast Cibola piirkonnas kaugel põhjas. Mendoza, kes ärevalt tahtis leida ja vallutada selle väidetavalt kuldse maa, seejärel saatis kirikuisa Marcos...
kogu õigus. 3. Inimühiskonda võib vaadelda ka iseseisvana, lahutatud üldisest maailmakorrast. 4. Positiivne (seaduse)õigus ajaliku ja muudetavana on allutav ka kriitikale. 5. Positiivse õiguse kriitika on üles ehitatav loomuõigusargumendile. 6. ,,Loomuõiguse" mõiste sisustamine võib olla subjektiivse valiku tulemus ega tarvitse omada objektiivset alust. 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia Ilmaliku loomuõigusfilosoofia rajaja Fernando Vasquez de Menchaca (1512-1589) võttis üle veendumus, et õigus ei saa tervenisti lähtuda riigist. Õigus pidi toetuma igavesi muutumatult püstivale alusele, ehk inimese enda loomus. Koos inimsooga tekkis rahvaste esmane ehk loomulik õigus. Vasqueze arvates pidi automaatselt kaotama kehtivuse iga seadus, mis võiks kahjustada üldsuse huve [Luts 1997, lk 84]. Vasqueze õpetuses tõusis esmakordselt esiplaanile subjektiivsete loomulike õiguste idee,
· Kõrvalmõjud · Protsessi kestus · Konf. piirangud · Maksumus Seejärel klient otsustab, kas osaleda või mitte. Samuti otsustab nõustaja, kas ta võtab selle töö. Kui ei, siis soovitada, kuhu pöörduda, alternatiivsed teraapiad. Koostatakse kirjalik leping Beauchamp (1986) 1. Teavitamine 2. Arusaamine 3. Vabatahtlikkus 4. Kompetentsus 5. Nõusolek kitsamas mõttes Pope, Vasquez (2005) 1. Kas inimene üldse saab aru, kes terapeut on ja millised on tema kvalifikatsioonid? 2. Kas klient teab, mille tõttu ta nõustamisel viibib? 3. Kas inimene mõistab, millega nõustaja tegeleb ja millised võivad olla tagajärjed? 4. Kas inimene mõistab tegureid, mis võivad limiteerida või mõjutada nõustamist? 5. Kas klient mõistab maksmisega seonduvat? (kellele maksta, mis saab tühistamise või maksmata jätmise korral?) 6
tee 3-236 620 4117 Mare Kala Akad.tee 3-255 620 4119 Mare Orav Akad.tee 3-385 620 4006 Mare Randveer Akad.tee 3-478 620 4069 Mare Viies Akad.tee 3-377 620 4032 Mare-Anne Laane Akad.tee 3-412 620 2012 Margus Tinits Akad.tee 3-379 620 4003 Mari Meel Akad.tee 3-371 620 3955 Maria Claudia Solarte Vasquez Akad.tee 3-229 620 4101 Maria Koidu Akad.tee 3-225 620 4100 Marianne Kallaste Akad.tee 3-362 620 3962 Marika Kirsspuu Akad.tee 3-373 620 4029 Marina Järvis Akad.tee 3-354 620 3961 Marko Saag Akad.tee 3-380 620 4005 Merle Küttim Akad. tee 3-370 620 3971 Merle Tambur Akad.tee 3-363 620 3973
tee 3-236 620 4117 Mare Kala Akad.tee 3-255 620 4119 Mare Orav Akad.tee 3-385 620 4006 Mare Randveer Akad.tee 3-478 620 4069 Mare Viies Akad.tee 3-377 620 4032 Mare-Anne Laane Akad.tee 3-412 620 2012 Margus Tinits Akad.tee 3-379 620 4003 Mari Meel Akad.tee 3-371 620 3955 Maria Claudia Solarte Vasquez Akad.tee 3-229 620 4101 Maria Koidu Akad.tee 3-225 620 4100 Marianne Kallaste Akad.tee 3-362 620 3962 Marika Kirsspuu Akad.tee 3-373 620 4029 Marina Järvis Akad.tee 3-354 620 3961 Marko Saag Akad.tee 3-380 620 4005 Merle Küttim Akad. tee 3-370 620 3971 Merle Tambur Akad.tee 3-363 620 3973
Saj lõpul hakkas levima lepinguvabadust kitsendav suund, mis sisaldas tööliste kaitset, sotsiaalseadusandlust ja nõrgemat lepingupoolt toetavaid sätteid. Tähtsustus õigusteadus. 35.4. Suured loomuõiguslikud kodifikatsioonid. LOOMUÕIGUSE PERIODISEERIMINE Periodiseeringuid on mitmeid. Alguspunkt seostatakse erinevate autoritega. Uurimissuund, mis toonitab ratsionalistliku loomuõiguse sidet Hispaania hilisskolastikaga, peab ilmaliku loomuõiguse rajajaks Fernando Vasquez de Menchasa't (1512-1589). P. Caroni paigutab mõistusõiguse ajavahemikku 1650 1800, täpsemini 1661 1814. 1661.a. loodi Heidelbergi ülikoolis esimene loomuõiguse õppetool, mille etteotsa asus Samuel Pufendorff. 1814.a. ilmus F. C. von Savigny kirjutatud "Meie aja üleskutsest. " C. Schotti periodiseering: 1. Humanistlik-ratsionaalne faas 2. Süstemaatiline ehk geomeetriline faas 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
