Inimkaubandus Euroopa Liidus (0)

INIMKAUBANDUS  EUROOPA LIIDUS 
 
Mis on inimkaubandus?  
Karistusseadustik  §  133  käsitleb  inimkaubandusena:  inimese  asetamist  olukorda,  kus  ta  on 
sunnitud  töötama  tavapäratutel  tingimustel,  tegelema  prostitutsiooniga,  kerjama,   panema  
toime  kuriteo  või  täitma  muud  vastumeelset  kohustust,  samuti  inimese  sellises  olukorras 
hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega 
ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega.  
Haavatava   seisundina   käsitletakse  olukorda,  kus  inimesel  puudub  tegelik  või  vastuvõetav 
võimalus mitte täita mõnda nimetatud kohustust.  
 
ÜRO   definitsiooni  järgi  on  inimkaubandus  on  inimeste  värbamine,  transportimine,  ümber 
asustamine, neile varjupaiga andmine või majutamine jõudu kasutades või sellega ähvardades. 
Samuti  hõlmab inimeste smugeldamine röövimist,  pettust,  kelmust, jõu kasutamist  või isiku 
kaitsetu  või  abitu  seisundi  ära  kasutamist,  raha  või  muude  soodustuste  andmist  ja  vastu 
võtmist  selleks,  et  saavutada  inimese  üle  mõjuvõimu  omava  isiku  nõusolekut  esimese 
ekspluateerimiseks.  (N:  kui  keegi  näiteks  annab  raha  või  mingeid  soodustusi  teisele  isikule 
kellegi kolmanda ära kasutamiseks).  
Ekspluateerimine   on  ÜRO  protokollis  defineeritud  vähemalt  kupeldamisena  või  teiste 
seksuaalse  ekspluateerimise  vormidena.  Samuti  sunnitööna,  orjuse  või  orjusesarnaste 
tegevustega, või  elundite eemaldamisega. Smugeldatava inimese nõusolek on tähtsusetu kui 
eelpoolloetletud tegevustest kasvõi üks on aset leidnud. (St kui inimene on teadlik, et hakkab 
tööle  nt  prostituudina,  aga  kui   kolmandad   isikud  on  selle  asjus  omavahel  kokku  leppinud, 
saavad kasu tema tegevusest, siis on tegemist inimkaubandusega.)  
Euroopa   Komisjon   ei  arvesta  inimsmugeldamise  ohvritena  neid  naisi,  keda  keegi  ei  ole 
mõjutanud prostitueerimise eesmärgil teistesse maadesse reisima, ega "musta" tööjõudu, mida 
tuuakse Euroopa Liitu.  
 
Inimkaubandus kui probleem 
Inimkaubandus on üks Euroopa põhiprobleeme. Selle  ohvrite  arv suureneb igal aastal. Enamik 
neist  on  langenud  seksuaalse  ekspluateerimise  ohvriks  (43%),  kuid  paljud  töötavad  ka 
alatasustatuna  või   illegaalselt   taludes  või  odavat  tööjõudu  palkavates   ettevõtetes   ja 
eramajapidamistes (32%). Rahvusvahelise Tööorganistatsiooni hinnangul on inimkaubanduse 
ohvreid 2,45 miljonit, kellest valdav osa on naised ja lapsed. 
Rääkides inimkaubandusest peetakse tavaliselt tegelikult silmas naiste ja laste smugeldamist 
seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil, sest see on enim levinud inimestega  kauplemise  liike.  
Isiksuse  tasandil  on  inimkauplemise  näol  tegemist  inimõiguste  laiaulatusliku  rikkumisega. 
Ühiskondlikul tasandil on tegu kaasaegse orjandusega.  
Inimkaubanduse põhjused 
Peamiseks inimsmugeldamise põhjuseks on  vaesus  ja  tööpuudus . Ka on viimasel  aastakümnel  
tunduvalt  suurenenud   piire   ületav   kuritegevus   ( narko -  ja  relvakaubandus),  millel  on  oluline 
roll  inimkaubanduse  kiire  ja  laialdase  leviku  juures.  Kõige   tavalisem   inimestega  äritsejate 
taktika   ongi  pakkuda  tööd  seda  hädasti  vajavale  inimesele.  Naistele  pakutakse  head 
teenimisvõimalust  jõukas  riigis,  aga  sinna  jõudes   sunnitakse   neid  transpordi,  passide  ja 
viisade   hankimise ,  riiki  sissetoomise  ning  fiktiivabielude  sõlmimisega  seotud  väidetavate 
kulude katmiseks prostituutidena töötama. Valmisolek prostitutsiooniks  saavutatakse  tugevate 
psüühiliste  ja  füüsiliste  mõjutusvahendite  kasutamise  teel  (elektrišokk,  narkosõltuvuse 
tekitamine, vägistamine, vabaduse äravõtmine või ähvardused  pereliikmete  aadressil). On ka 
naisi,  kes  teavad,  millega  nad  tegelema  peavad  hakkama  ja   arvavad   teadvat,  mis  neid  ees 
ootab. Neil on kodus raske või  võimatu  tööd  leida. Nad on väljapääsmatus olukorras, mille 
lahendamiseks  prostitutsioon  tundub  ainsa  võimalusena  olevat.  Välismaal  loodavad  nad  end 
prostitutsiooniga majanduslikult jalgele aidata, siis koju tagasi tulla ja  minevik  seljataha jätta. 
Reeglina see ei õnnestu , kuna naine satub tavaliselt kellegi mõju alla ega suuda kõrvalise  abita  
olukorrast  välja  rabeleda.  Alati  ei  ole  tegemist  ka  välismaale  minemisega  –  Eestis  näiteks 
tulevad tüdrukud maapiirkondadest Tallinnasse prostitutsiooniga elatist või lisaraha   teenima .  
Kuigi  rohkem  on  levinud  naiste  smugeldamine  vaestest  riikidest  rikastesse  riikidesse,  siis 
tegelikult  satuvad  ka  jõukamate  riikide  naised  inimkaubanduse  ohvriks.  Rootsi  tüdrukud 
Jaapanisse, saksa tüdrukud Mehhikosse, jne.  Nõudlus  on eksootilisuse järgi - Põhjamaades on 
tõmmud  naised  eksootilisemad,  Lõunapoolsetes  riikides  põhjamaised.  Inimkaubitsejad 
käsitlevad inimesi mitte elusolenditena, vaid kaubaartiklina nagu tubakas ,  narkootikumid . 
Väga  suureks  probleemiks  ja  raskendavaks   teguriks   inimkaubanduse  vastu  võitlemisel  ongi 
nõudluse  olemasolu  –  liiga  paljud  mehed  mõtlevad,  et  nende  õiguste  hulka  kuulub  ka 
seksuaalteenuste  ostmine .  
Hinnanguliselt  toimetatakse  Euroopa  Liidu  liikmesriikidesse  prostituutideks  kuni  500  000 
naist aastas (vanuses 18-25 aastat.) USA-sse arvatakse igal aastal smugeldatavat kuni 50 000 
naist ja last, Kreekas arvatakse töötavat samahästi kui orja staatuses kuni 20 000 välismaalast. 
Balti riikides oli 1997.a. teada 1201 inimkaubanduse ohvrit, kõige suurem on pidevalt olnud 
Leedust pärit ohvrite arv.  
Naistega   äritsemist  peetakse  uimasti-  ja  relvakaubanduse  järel  organiseeritud  kuritegevuse 
tuluallikate poolest kolmandal kohal olevaks. Iga  vahendaja  kuriteo ahelas võtab oma summa 
järgmise  ostja  käest,  ja  selle  kõik  peab  ohver  tagasi  teenima.   Summad   algavad   1022   eurost 
inimese pealt. 
Maad ja keelt tundmata on võõral maal töötavad naised täielikult kupeldajate mõjuvõimu all. 
Enda ja oma perekonna vastu suunatud vägivalla  kartuses  ei julge paljud naised smugeldajate 
võimusest  põgeneda.  Naised  on   raskes   olukorras  veel  seetõttu,  et  viibivad  välismaal 
illegaalsete immigrantidena. Nad muutuvad justkui topeltkurjategijateks, olles  prostituudid  ja 
viibides  maal ebaseaduslikult. Juba  eelpool   mainitud  ähvardused ohvri perekonna ja enda elu 
aadressil  ning  lihtne   vangistuses   hoidmine  on  põhilisemad.  Kui  tegemist  on  olnud 
prostitutsiooniga,  siis  omab  suurt  rolli  kannatuste  talumisel  ka  häbi   juhtunu   avalikuks 
tulemise ees. Kauplejate mõju naiste üle on eriti suur juhul kui üks  organisatsioon  kontrollib 
tervet värbamise, transportimise ja töötamise võrku.  
Inimkaubandusest  saadavaid  tulusid  kasutavad  kurjategijad  sama  edukalt  kui  narkotulusid 
oma eesmärkide saavutamiseks. Inimkaubitsejad võivad üritada legaliseerumist ning imbuda 
poliitikasse ja riigistruktuuridesse.  
Eestist pärit naistega kaubitsemise sihtriigid 
Käesolevatele allikatele viidates võib välja tuua peamised Eestist pärit naistega kaubitsemise 
sihtriigid. Aastatel 2001–2004 olid neist kõige olulisemad Soome, Rootsi ja kasvava mahuga 
Norra. Kaubitsemisjuhtumite  esinemist  tuvastati ka Hollandis, Saksamaal,  Iirimaal , Ameerika 
Ühendriikides  ja   Jaapanis ,  kus  iga  riigi  arvele  tuli  kuni  kümme  identifitseeritud 
inimkaubanduse  ohvrit.  Ülejäänud  riigid  ( Hispaania ,  Inglismaa,  Belgia,   Sloveenia    Portugal , 
Šveits,  Taani  ja  Itaalia)  olid   esindatud   üksikute  juhtumitega.  Kuna  Eestil  on  kõige  enam 
ajaloolisi  ja  kultuurisidemeid  Soome,  Rootsi  ja  Norraga,  siis  on  just   nendest   riikidest 
kujunenud populaarsed sihtkohad nii tööalase rände kui ka inimkaubanduse kontekstis.  
Ka  Keskkriminaalpolitsei  juht   Raigo   Haabu  on  märkinud  inimkaubanduse  vastase  võitluse 
konverentsil   Tallinnas,  et  Eesti  on  inimkaubanduse  ohvrite   arvult   100 000  elaniku  kohta 
Euroopa esikümnes.  
Euroopa Liidus on viimaste aastate jooksul registreeritud kümneid tuhandeid inimkaubanduse 
ohvreid, kellest 80% on naised. Kuigi Eestis on ametlikult tuvastatud ohvreid vähe, puudutab 
probleem ka meid. 
 
Prostitutsioon 
Prostitutsioon on tasuline süstemaatiline seksuaalpartnerlus, mis on isikule ainus või põhiline 
sissetulekuallikas.  Siia  alla  kuulub  tänava-  ja  bordelliprostitutsioon,  eskortteenus, 
"massaazisalongid",  striptiisiklubid  jne.   Pornograafia   on  selline   kujutamisviis ,  mis  teisi 
inimlikke   seoseid   kõrvale  või  tahaplaanile  jättes  seksuaalsed   toimingud   labaselt  ja 
pealetükkivalt  esiplaanile  toob.  Sageli  on  pornograafia  seotud  prostitutsiooniga-
prostitueerivaid  isikuid  pildistatakse  ja/või  filmitakse,   salvestisi   kasutatakse  ka 
väljapressimisel  ja  võimalikke  tunnistajaid  hirmutatakse  materjalide  avaldamisega.  
" Pruut  kirja teel" puhul on tegemist on inimkaubanduse  liigiga , kus naise saab  tellida  Interneti 
vahendusel,   valides   seal  sobiva   välimusega   ja  parameetritega  "abikaasa".  Naistele 
reklaamitakse  seda  võimalusena  leida  välismaalasest  mees,  meestele  aga  kui  suurepärast 
võimalust  leida  (peamiselt)  Ida-Euroopa  riikidest  vaeseid  ja  kuulekaid  naisi. 
Internetileheküljed  pakuvad  lisaks  naiste  piltidele  ka  teavet  sellest,  kuidas  võõramaa  naist 
oma 
riiki 
saab 
toimetada, 
millised 
on 
viisanõuded 
jne. 
Ühel prostitutsiooni käsitleval seminaril ütles Ameerika Ühendriikide suursaadik, Joseph M. 
DeThomas:  "Meil  tuleb  ohvreid  kaitsta  ja  rehabiliteerida.  Üks  oluline  takistus  sellel  on,  et 
kord  juba  lõksu  püütud  ohvreid  koheldakse  kui  seaduserikkujaid.  See  on  inimkaubitsejate 
sunnirelv.  See  tähendab,  et   ohvrid    tunnevad   end  lõksus  võimaluste  ja   rehabilitatsiooni  
puudumise 
tõttu. 
Iga riik peab arendama ja finantseerima  mehhanisme , mis kaitseksid inimkaubanduse ohvreid 
ning 
andma 
neile 
võimaluse 
rehabilitatsiooniks 
ning 
õigluseks. 
Riikides,  kus  suhtumine  prostitutsiooni  on  positiivsem  või  tolerantsem,  tarbitakse  tasulisi 
seksteenuseid  rohkem.  Hispaanias  oli  peaaegu  kõik  prostitutsiooniga   seonduv   suurema  osa 
20.sajandist  keelatud:   vahendamine ,  reklaamimine,  ruumide  väljarentimine  jne,  karistatakse 
nii  keha  müüjat  kui  ka  ostjat.  Alates  1995.  aastast  aga  kehtib  seal  "seksuaalne 
enesemääramisvabadus".  Süüdimõistvate  kohtuotsuste  arv  on  märkimisväärselt  langenud. 
Tulemus: 
Hispaania 
on 
muutunud 
prostituutide 
transiitmaast 
sihtmaaks. 
Rootsist  rääkides,  Rootsi  seadus  karistab  aga  prostituutide  kliente,  mitte  prostituute,  mis  on 
maailmas  ainulaadne  praktika.  1999.  aastast  jõustunud  seadus  lähtub  põhimõttest,  et 
prostituudid on niikuinii ohvrid, sundolukorras (majanduslikud probleemid), mistõttu neid ei 
tohiks   topelt    karistada .  Seevastu  karistatakse  mehi,  kes  ei  ole  sundolukorras  ning  kellel  on 
naistest 
rohkem 
valikuid . 
Rootsil kulus oma seisukoha väljakujundamiseks 20 aastat. See seadus on vajalik mentaliteedi 
kujundamiseks,  meeste  teadlikkuse  tõstmiseks  ja  nende   harimiseks .  Tulemus  on  Rootsi 
eestlase  Kadi  Viigi  sõnutsi  mentaliteedi   nihe :  kui  vanema  põlvkonna  mehed  peavad  seksi 
ostmist 
enesestmõistetavaks, 
siis 
noored 
mehed 
mitte. 
 
Uuringud näitavad, et prostituudid kannatavad samasuguste traumade käes nagu  sõjavangid , 
vägistamise  ja   piinamise   ohvrid,  ja  seda  lihtsalt  seetõttu,  et  nad  on  prostituudid.  Keha  ja 
seksuaalsuse  kaubaartikliks muutmine on alandav. 
Aasta-aastalt  väheneb  eestlannadest  prostituutide  hulk  Tallinna  sadades  lõbustusasutustes. 
Samal  ajal  nõudlus  kasvab.  Tallinna  bordellides  on  tööjõuga   kitsas   käes.  Põhiline 
prostitutsioonipump  on  Ida-Virumaalt  ja  muidugi  illegaalsed  immigrandid,  tüdrukud  endise 
NL   aladelt .  Valikuvabadusest  saame  rääkima  hakata  siis,  kui  Ida-Virumaa  pere-emal  on 
kodukohas 
võimalus 
samasuguse 
sissetulekuga 
tööle.  
Nii Hollandi kui ka Saksamaa bordellides töötavad valdavalt (80%) matrjoshkad-natashad, st 
tüdrukud 
Ida-Euroopast 
ja 
kolmandatest 
riikidest.  
 
Iris Pettai (Eesti Avatud Ühiskonna Instituut) kirjeldab prostittuuti nii: "Prostituuti ei saa mitte 
igast naisest. Tüüpiline prostituut on ohvritüüpi naine, kes on paljuski allaheitlik ja abitu, peab 
end  nõrgemaks  ja  alluvaks  pooleks.  Kes  usub,  et  naise  peamine  ülesanne  ongi  igati  mehi 
teenindada.  Selline  naine  allub  kergesti  sutenööride  diktaadile.  Ta  ei  hakka  vastu,  ei  nõua 
õigust,  ei  lähe  ära.  Tal  puudub  väärikus,  oma  mina,  ta  tunneb  end  teise  sordi   inimesena . 
 
Nende  ainuke  viis  vastu  pidada  on  narkootikumid.  Pikad  tööpäevad,  puudulik   puhkeaeg   ja 
toitumine,  kehvad  sanitaartingimused  ja   vägivald   loovad  eeltingimused  terviseprobleemide 
tekkeks.  
Kümme  aastat  prostituutidega   tegelenud   aidsiennetaja  Jüri  Kalikov  on   öelnud ,  et  ta  pole 
näinud  ühtegi   õnnelikku  prostituuti. Küsitlused näitavad, et  90% naistest  paneks selle ameti 
kohe  maha,  kui  saaks.  Samas  kinnitavad  sotsiaaltöötajad,  et  Hollywoodi  Pretty   Woman   on 
prostitutsiooni  levikule  kõvasti  kaasa  aidanud,  toites  tüdrukute  arusaama  selle  töö  lõpust  - 
lähen rikkale mehele ja hakkan korralikuks pereemaks. 
Üks  mainekas  USA  ajaleht  soovitas  oma  lugejatele:  kui   tahad   Euroopas  pidu  panna,  sõida 
Tallinna, see on tõeline pidude  paradiis .  Soome vodkaturistide ja Briti  poissmeeste rõõmuks 
on   slogan   "Welcome  to  Estonia"  ennast  ära  tasunud,  Eesti  on  igati   avali   ja  kompleksivaba 
riik.  
Tallinast  on  saanud  Põhjamaade   Bangkok ,  kus  on  suhtarvuliselt  kaks  korda  rohkem 
prostituute kui Hollandis ja ligi kümme korda rohkem kui Rootsis (10 tuhande elaniku kohta 
Eestis 
30, 
Hollandis 
16 
ja 
Rootsis 
3). 
Prostitutsioon  on  inimkaubanduse  üks  osa,  olles  koos  relvakaubanduse  ja  rahapesuga 
organiseeritud kuritegevuse põhilisi toiteallikaid.  
 
Inimkaubanduses süüdimõistetud 
2008. aastal mõisteti Euroopas inimestega kauplemise eest süüdi 1534 kurjategijat ning kaks 
aastat  hiljem  oli  see  arv  ligikaudu  200  võrra  väiksem.  Eestis  vähenes  aastatel  2008-2010 
inimkaubanduse  eest  süüdi  mõistetud  isikute  arv  66-lt  47-le.  Selle  näitajaga  oleme  Euroopa 
esikümnes. 
Inimkaubitsemise  viimase  aja  peamisi  trende  olnud  püüe  legaliseerida  värbamist  ja  ohvrite 
ebaseaduslikku ekspluateerimist, kus kaubitsejad püüavad jätta muljet vastastikusest, võrdsete 
partnerite 
suhtest 
müüja  
ja 
müüdava 
vahel.  
Olles  juriidiliselt  pädevad  või  kasutades   juristide   abi,  ongi  kaubitsejatel  selle  illusiooni 
loomises  edu  olnud.  Kaubitsejate  ja  potentsiaalsete  ohvrite  vahel  sõlmitakse  pealtnäha 
ametlikud   lepingud   ja  see  mängib  kaubitsejatele  kätte  nende  peamise  trumbi  ehk  lepingule 
alla kirjutanud ohvritel tekivad rahalised kohustused. 
Teine  viimase  aja  trend  on  kasutada  värbamise  ajal  mittefüüsilisi  survemeetodeid 
(emotsionaalne ekspluateerimine,  hirmutamine  või vaimne vägivald), mida on raske tõendada 
kohtumenetluses.  
Suhtumine,  et  ohvriks  langemise  eest  vastutab  ohver  ise  ja  ta  on  valinud  oma   saatuse   vabal 
tahtel, aitab kaubitsejaid, kes kasutavad seda enda kaitseks kohtus ja meediapropagandas. 
Inimkaubanduse 
ohvrid 
ei 
ole 
ainult 
naised 
ja 
lapsed 
ÜRO ülemaailmse inimkaubanduse  raporti  kohaselt on  enamlevinud  inimkaubanduse vormiks 
seksuaalne   ärakasutamine   ning   ohvriteks   domineerivalt  naised  ja  lapsed,  kuid  teiseks 
enamlevinud  inimkaubanduse  vormiks  tööjõuna  ärakasutamise  eesmärgil  viljeletav 
inimkaubandus 
ja 
ohvriteks 
enamasti 
mehed.  
Kahjuks  ei  jõua  sellised  ohvrid  reeglina  politseisse  -  ei  tajuta  ning  ei  saada  aru,  et  ollakse 
ohvrid või ei taheta seda endale tunnistada. 
Me oleme  harjunud  mõttemaailmaga,  et  reeglina on inimkaubanduse ohvriteks naised, keda 
sunnitakse  tegelema  prostitutsiooniga,  kuid  on  aeg  hakata   märkama ,  et  inimkaubandus   on 
palju  laiem  mõiste  ning  mitte  kõik  inimkaubanduse  ohvrid  ei  ole  prostituudid. 
Järjest  rohkem  peame  inimkaubanduse  kontekstis  rääkima  tööjõu  ebaseaduslikust 
ekspluateerimisest. 
 
Kui me räägime soolisest võrdõiguslikkusest, siis on meil aeg hakata aru saama,  et ka ohvrite 
osas  kehtib  sooline   võrdõiguslikkus .  Isegi  siis,  kui  meessoost  ohvrid  ise  ei  pöördu  politsei 
poole  abi  saamiseks.  Seetõttu  tuleb  õiguskaitseasutustel  koostöös  ohvrit  abistavate 
organisatsioonidega,  aga  ka  riiklike  institutsioonidega  teha  endal  rohkem  tööd  ning  tuua 
sellised 
juhtumid 
päevavalgele 
ning 
saata 
süüdlased 
kohtu 
alla. 
 
Inimkaubandus  on  tõusnud  kuritegelikus  maailmas  hinnanguliselt   kolmandaks  
sissetulekuallikaks, järgnedes narko- ja relvaärile ning küberkuritegevusele. ÜRO hinnangul 
liigub iga aasta inimkaubanduses ca 32 miljardit USA dollarit ebaseaduslikku ehk musta raha.  
Prostituute  nõustava  mittetulundusühingu  Eluliin  juhatuse  liige  Eda   Mölder   rääkis,  et 
prostituudi  teenuseid  saab  osta  igast  linnast  või  suuremast  asulast.  Kuigi  arvatakse,  et 
maapiirkondi see teema ei puuduta, sest kliente napib anonüümsuse tõttu, siis nii see pole. 
"Üldiselt on Eestis olukord prostitutsiooni ja inimkaubandusega halvemaks läinud. Eluliin on 
tegutsenud  üheksa  aastat  ja  kui  monitoorime,  mis  selles  valdkonnas  toimub,  siis  alates 
kevadest on olukord kahjuks kehvemaks muutunud,"  lausus Mölder. 
Kui rääkida prostitutsiooni ja inimkaubanduse seostest, siis esimese suurenemine toob kaasa 
ka teise suurenemise. Mölderi arvates on inimkaubanduse  raskemad ajad Eestis alles ees. 
Politsei sõnul on suurem osa bordellidest suletud, kuid äri on kolinud korteritesse, nii et seda 
kontrollida  on  raske.  Paljud  teenuseid  osutavad  naised  on  nii  sügavalt  äris  sees,  et  sealt  on 
raske väljuda. Üha enam on  ilmnenud  märke peresisesest inimkaubandusest, kus mees hoiab 
naist lõa otsas ja kupeldab teda vastavalt vajadusele. 
Pereliikmete mahamüümine on Eestis üha levinum ja tekib küsimus, kas selline peresuhe on 
loodud kindla eesmärgiga viia kerge vaimupuude või psüühikahäirega naine välismaale ja seal 
maha müüa. Selline pere on teadlikult loodud naise ekspluateerimiseks. 
 
Ohvriabi ja põhiõigused  
Ohvriabi  on  hädavajalik,  et  tagada  ohvrite  põhiõiguste  kasutamise  tõhusus  üldiselt  ja 
konkreetselt  kannatanute  juurdepääs  kriminaalõigusele.  See  on  kooskõlas  ELi  põhiõiguste 
harta artikliga 47. Samal ajal tuleks ohvritele anda tõhusat ohvriabi. 
Ohvri  õigus  õiguskaitse  kättesaadavusele  peab  olema  tõhus.  Võttes  arvesse  raskusi,  mida 
ohvrid  kogevad  politseisse  pöördumisel  ja  kuriteost  teatamisel,  nõuab  tõhus  juurdepääs 
õiguskaitsele  uusi  meetmeid.  Need  peaksid  olema  suunatud  üksikisikule,   pakkudes   kohest 
teavet,  abi  ja  nõu.  Lõppkokkuvõttes  on  see  seotud  üldise  avaliku  suhtumisega.  Arusaam,  et 
suhtumine  on  ebasõbralik,  võib  ohvrid  abi  otsimisest  eemal  hoida,  sest  nad  ei  looda  leida 
tunnustust või mõistmist. 
Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika  seisab kahel sambal: 
Esimene  sammas  rõhutab  kriminaalõiguse   sätete   ja  nende  jõulise   rakendamise   ülesannet,  et 
veenda potentsiaalseid toimepanijad inimõigusi mitte rikkuma.  
Teine sammas rõhutab ohvrite õigust sellele, et nende õiguste rikkumist võetaks tõsiselt ja see 
heastataks. 
Kriminaalõigus 
Et   uurimine   oleks  praktikas  tõhus,  peab  riik  olema   kõigepealt   kehtestanud  kriminaalõiguse 
sätted, mis karistavad piisavalt.  
Kui ametiasutused saavad juhtumist teada, peavad nad tegutsema omal initsiatiivil; nad ei saa 
jätta  menetluse  algatamist  ohvri  või  ohvri  sugulaste  hooleks.  Ohvri  õigus  õiguskaitse 
kättesaadavusele  ei  rajane  tema  aktiivsel  osalemisel,  näiteks  politseisse  teatamisel  või 
uurimise või vastutusele võtmise toetamisel. 
Isikul, kes saab vaieldamatult väita, et on olnud vägivaldse tagakiusamise  objektiks , on õigus 
põhjalikule  ja  tõhusale  uurimisele,  mis  viib  süüdlase  tuvastamise  ja  karistamiseni. 
Ametiasutused peavad olema  võtnud  kõik neile kättesaadavad mõistlikud meetmed, et tagada 
kuriteoga  seotud  tõendid,  kaasa  arvatud  pealtnägijate  ütlused  ja  kohtuekspertiisi  tõendid. 
Ohvrid tuleb menetlusse kaasata nende õigustatud huvide kaitsmiseks vajalikul määral. 
Inimkaubanduse ohvritel on:  
•  õigus  õiglasele  ja  avalikule  kohtumenetlusele  mõistliku  aja  jooksul   sõltumatus   ja 
erapooletus kohtus;  
• õigus saada nõu ja olla esindatud;  
•  õigus  saada  tasuta   õigusabi ,  mis  on  kättesaadav  ohvritele,  kellel  puuduvad   piisavad  
vahendid,  kuivõrd  selline  õigusabi  saamine  on  vajalik,  et  tagada  ohvrite  tõhus  juurdepääs 
õiguskaitsele. 
Kuriteoohvrite  õiguste   direktiiv   võtab  üle  nende  õiglase  kohtumõistmise  õiguste  olulised 
aspektid, nagu õigus anda selgitusi ning õigus tasuta õigusabile.  
 
Inimkaubandus on : 
-inimese  värbamine,   vedamine ,   üleandmine ,  majutamine  või  vastuvõtmine,  inimröövi 
toimepanemine  või  muul  viisil  jõu  kasutamine  või  sellega  ähvardamine,  petmine,  võimu 
kuritarvitamine,  isiku  abitu  seisundi  ärakasutamine  või  inimese  üle  mõjujõudu  omava  isiku 
nõusoleku  saavutamine  selleks,  et  inimest  ekspluateerida.  Ekspluateerimisena  käsitletakse 
teise isiku prostitueerimisele sundimist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist 
tööd  või  teenistust,  orjuses  või  sama   laadi   seisundis  pidamist  või  elundi  sunniviisilist 
eemaldamist.  
 
-Inimkaubanduse ohvri enda nõusolek ekspluateerimiseks ei oma tähtsust ega vähenda kuriteo 
tõsidust  juhul,  kui  tegu  on  toime  pandud  esimeses  punktis  nimetatud  viisil.  
 
-Laps  on  alla  kaheksateistkümneaastane  isik  ja  tema  värbamine,  vedamine,  üleandmine, 
majutamine  või  vastuvõtmine  ekspluateerimiseks  on  igal  juhul  inimkaubandus  ka  siis,  kui 
selleks  ei  ole  rakendatud  ähvardamist,  petmist,  võimu  kuritarvitamist  jms.  
 
-inimkaubanduse  suurim  sissetulekuallikas  on  seksuaalne  ekspluateerimine  (tänava-  ja 
bordelliprostitutsioon,  eskortteenused,  massaazisalongid,  sületantsuklubid,  pornograafia, 
postimüügipruudid jne); 
Elunditega  
kauplemine                                                                                               
Elunditega kauplemist kui inimkaubanduse ühte liiki ei aktsepteeri mitte ükski Euroopa Liidu 
liikmesriik.  Annetamine  tuleb  kõne  alla  ainult  juhul,  kui  tegemist  on  lähisugulastega. 
Järelikult  inimesel  ei  ole  õigust  oma   kehaga   teha  mis  pähe  tuleb,  sest  euroopalikus  mõttes 
tuleb kehasse suhtuda lugupidavalt. Muu hulgas ei saa keha olla kaubitsemise objekt. Inimesel 
on õigus füüsilisele  puutumatusele. 
Kui  1998.  aastal  transporditi  Tallinna  kuus  rumeenlast,  kellel  tookordse   Keskhaigla  
uroloogiaosakonnas  rebiti  seest  üks  neer, avastati  Eestis elundidoonorluse teema. Tundus, et 
tegemist  on  arstide  küünilise  seaduserikkumisega,  ent  karistada  polnud  kedagi.  Vaesed 
rumeenlased  kinnitasid,  et  nad  annetasid  oma   siseorganid   rikastele  juutidele  puhtast 
inimarmastusest. 
Euroopalikust 
asjaajamisest 
olid 
meie 
arstid 
kaugel. 
 
Võitlus inimkaubandusega 
Võitlemaks  inimkaubandusega  on  Eestis  tegeldud  ennetustööga,  mille  raames  olid  ka 
Rahvusvahelise  Migratsiooniorganisatsiooni  kampaania  plakatid  Tallinna  tänavatel,  mis  
hoiatasid, et ettevaatamatu käitumisega (kahtlase tööpakkumise vastuvõtmisega) on võimalik 
sattuda  seksiärisse,  sh  prostitutsiooniga  tegelema.  Selline  hoiatamine  on  üks  viis 
inimkaubanduse vältimiseks.  
Kui  mõelda,  mis  on  prostitutsioon  ja  mis  naistega  kauplemine,  siis  piiri  ei  olegi. 
Prostitutsiooniäri  vajab  pidevalt  uusi  inimesi,  5-10  aastaga  on  naine  tavaliselt  läbi  põlenud, 
seega tuleb järjest leida uusi. Selleks aga, et takistada naiste ja laste kupeldamist välismaale, 
tuleks  alustada  kodus  toimuva  kupeldamise  vastu  võitlemisega.  Tallinnas  on  üle  1000 
prostituudi  –  nendest  rahul  oma  saatusega  on  parimal  juhul  tibatilluke  protsent. 
Inimkaubanduse ohvreid ehk siis  neid  keda täielikult pettusega prostitutsiooniärisse tõmmati 
arvatakse uuringu järgi olevat 500. (Avatud Ühiskonna  Instituudi  politseiuuring).  
Justiitsministeerium  koostas  aastateks  2010–2014  vägivalla  vähendamise  arengukava,  mille 
üheks  eesmärgiks  on  inimkaubanduse  ennetamine  ja  vähendamine.    2011.  aastal  avaldati 
arengukava esimese täideviimise aasta kohta aruanne. Aruande kohaselt panustati 2010. aastal 
inimkaubanduse  valdkonnas  sunniviisilise  töö  ja  tööjõu  ärakasutamise  eesmärgil  viljeletava 
inimkaubanduse  olukorra  kaardistamisele  ning  inimkaubandusega  kokku  puutuvate 
spetsialistide koolitamisele. Inimkaubanduse juhtumite menetlemisel on mitmel juhul loodud 
riikidevahelisi  uurimisrühmi,  et  tegeleda  piiriüleste  kaasustega.  Lisaks  alustas  2010.  aastal 
Sotsiaalministeerium koostöös MTÜga Omapäi saatjata ja kaubitsetud laste eestkostesüsteemi 
väljatöötamisega.  
Inimkaubitsemine Eestis aastal 2013 ja 2014 
Eesti on sundprostitutsioonile alistatud naiste ning sunnitöö  tingimustele  alistatud meeste ja 
naiste  päritolu-,  transiit-  ja   sihtriik .  Eesti  kodakondsusega  naised  on  seksikaubanduse 
subjektideks  Soomes,  Luxembourgis,   Taanis ,  Saksamaal,  Hispaanias,  Ühendkuningriigis  ja 
Ameerika Ühendriikides. Eesti kodanikest naised olid sunnitud tegelema prostitutsiooniga ka 
Tallinnas. Pärast töökoha saamise lubadusi välisriikide kodanikega abielluma sunnitud noored 
Eesti naised võivad samuti olla inimkaubanduse  ees  kaitsetud.  Eesti mehed ja naised elavad 
sunnitöö tingimustes Soomes, Norras, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis.  Ilmnes  ka, et 
Ukraina   kodanikud  sattusid  Eestis  siseriikliku  inimtööjõu  ärakasutamise  ohvriks.  Vietnami 
kodanikke , kes olid Venemaal sunnitöö tingimustele alistatud, transporditi aruandlusperioodi 
jooksul läbi Eesti teistesse Euroopa Liidu riikidesse. 
Meie  valitsuse  tegevus  ei  vasta  täiel  määral  inimkaubanduse  elimineerimise 
miinimumstandarditele; sellegipoolest tehakse selle standardini jõudmiseks märkimisväärseid 
pingutusi .  2012.  aastal  anti  Eestis  uue  inimkaubanduse  vastase  seaduse  alusel  kohtu  alla 
rohkem  isikuid,  kuid  ei  suudetud  kedagi  selle  seaduse  alusel  süüdi  mõista  ning  ka  teiste 
seaduste  alusel  prostitutsiooni  vahendamise  või  inimkaubanduse   toetamise   eest  süüdi 
mõistetud isikutele ei mõistetud olulisi vanglakaristusi.  
Soovitused Eestile võitluseks inimkaubandusega:  
  tuleb  suurendada  pingutusi  inimkaubandusega  tegelevate  isikute  uurimiseks, 
kohtu alla andmiseks, süüdimõistmiseks ja karistamiseks;  
  tuleb  karistada  inimkaubandusega  tegelevaid  isikuid  nende  kuritegude 
raskusastmele vastavate vanglakaristustega; 
  tuleb  suurendada  pingutusi  tööjõuvahendajate  kui  potentsiaalsete 
inimkaubitsejate uurimiseks;  
  tuleb  suurendada  valitsuse  pingutusi  inimkaubanduse  ohvrite  ennetavaks 
tuvastamiseks;  
  tuleb tugevdada inimkaubanduse vastast koolitust,  
  lisades  Eesti   Sisekaitseakadeemia   õppekavva  ja  teistesse  õiguskaitsepersonali 
professionaalsetesse  arenguprogrammidesse  inimkaubandust  käsitleva  eraldi 
osa;  
  tuleb tagada, et tuvastatud potentsiaalsetele inimkaubanduse ohvritele tehakse 
täiel  määral  teatavaks  nende  õigused,  kaasa  arvatud  õigus  elamisloa 
taotlemiseks;  
  tuleb  luua  olukord,  kus  rohkem  ohvreid  aitab  kaasa  inimkaubandusega 
tegelevate isikute üle kohtumõistmisele,  
  võimaldades  ohvritele  pidevalt  rahastatavat  õigusabi,  tuleb  rakendada 
töökaitseinspektsiooni  inimkaubanduse   uurimisel   ja  ohvrite  ohvriabisse 
suunamisel;  
  tuleb suurendada Eesti abiga repatrieeritud Eesti inimkaubanduse ohvrite arvu;  
  ning  tuleb  täiel  määral  ellu  viia  inimkaubanduse  alase  tegevuspoliitika 
eesmärgid,  mis  on  püstitatud  aastatel  2010–2014  vägivalla  vähendamise 
arengukavas  
 
Vastutusele võtmine 
Eesti  on  viimastel  aastatel   astunud   jõulisi   samme   inimkaubanduse  vastase  võitluse 
tõhustamiseks 
ning 
muutnud 
selgemaks 
inimkaubanduse 
mõiste.  
Kuni  selle  ajani  olid  inimkaubanduse  süüteod  mitmeti  tõlgendatavad   ning  laiali  mitmetes 
erinevates  süüteokoosseisudes  ning  Eesti  oli  ainus  Euroopa  Liidu  riik,  kus  puudus 
inimkaubanduse kui eraldi kuriteoliigi koosseis. 
2012. aasta märtsis muudetud Eesti  karistusseadustiku  § 133 keelustab kõik inimkaubanduse 
vormid.  Uued  karistusmäärad  inimkaubitsemise  eest  küündivad  kuni  15  aastase 
vabaduskaotuseni  –  mis  on  piisavalt  range  ja  samaväärne  karistusmääradega  muude  raskete 
kuritegude 
eest 
(nagu 
N: 
sunniviisiline 
seksuaalvahekord ).  
2012  a.   aprillis   jõustus  karistusseadustikus  senise   orjastamise   paragrahvi  asemel  uue 
kuriteokoosseisuna inimkaubandus, mis on väga raske kuriteoliik ja mille puhul on tegemist 
isikuvabaduse  ning väärikuse tõsise rikkumisega.  
2012  a.  aruandeperioodi  jooksul  viisid  Eesti   ametivõimud   läbi  32  uut  kriminaaluurimist  ja 
võtsid  kohtulikule  vastutusele  kuus  inimkaubitsejat;  (2011.  aastal  sama  seadusmääruse 
eelmise redaktsiooni alusel viidi läbi kolm kriminaaluurimist ja võeti kohtulikule vastutusele 
üks  isik).  Kõik  selle  aruandlusperioodi  kuus  kohtuasja  olid  seotud  prostitutsiooni 
vahendamisega  ja  olid  perioodi  lõppedes  veel   lahendamata .  Uue  seadusandluse  alusel  ei 
mõistetud  süüdi  ühtegi  süüdistatavat.  Üks  isik  mõisteti  süüdi  inimkaubitsemise  toetamise 
katses  transportida  viis  Vietnami  sunnitöölist,  nende  hulgas  üks  laps,  Venemaalt  Euroopa 
Liitu;  kurjategijale  mõisteti  karistuseks  kaheksa  kuud  vangistust.  Lisaks  mõisteti  üks 
süüdistatav  prostitutsiooni  vahendamises  süüdi  kõrge  profiiliga  juhtumis,  kus  talle  pandi 
süüks  peaaegu  100  naise  värbamine  sunnitud  prostitutsiooniks  Luxembourgi  ja  Kreeka 
klubidesse;  uut  inimkaubanduse  vastast  seadust  ei  saanud  sellele  juhtumile  tagantjärele 
rakendada. Hoolimata 89 300 USD-ga võrdses väärtuses vara konfiskeerimisest ja 7700 USD-
ga  võrdses  summas   trahvi   maksmisest  ei  vastanud  sellele  inimkaubanduse  vahendajale 
mõistetud karistus siiski juhtumi tõsidusele, sest ta  kandis ainult kuus kuud eelvangistust.  
Kokkuvõtvalt  võib  öelda,  et  2012  a.  inimkaubanduse  vastase  seaduse  alusel  anti  kohtu  alla 
rohkem  isikuid,  kui  eelmisel  aastal,  kuid  süüdimõistmise  ja  karmide  vanglakaristuste 
mõistmisega oli probleeme.  
Kaitse 
Valitsuse  fundeeritud  mittetulundusühingud  abistasid  2012.  aastal  vaid  21  inimkaubanduse 
ohvrit, samas kui 2011. aastal abistati 56 ohvrit. 2012. aastal abistatud 21 ohvrist olid 7 naised 
ja 14 mehed; 7 olid seksikaubanduse ohvrid ja 14 inimtööjõuga kaubitsemise ohvrid. Politsei 
ei suunanud aruandlusperioodi jooksul ühtegi ohvrit abi saamiseks mittetulundusühingutesse.  
Eesti esimene lapsega kaubitsemise juhtum 
Tänavu  kirjutas  Eesti   Päevaleht   teadaolevalt  Eesti   esimesest   lapsega  inimkaubanduse 
juhtumist.  2011.  aastal  võtsid  viis  meest  vabaduse   toona   14-aastaselt  tüdrukult  ja  hakkasid 
teda  oma  kriminaalidest  sõpradele  müüma.  Eesti  Päevalehe  andmetel  kasutasid  kurjategijad 
tüdruku  kallal  vägivalda,  sundisid  teda  tarvitama  narkootikume  ja  alkoholi  ning  lasid 
täiskasvanud  meestel  teda  raha  eest  vägistada.  Sel  suvel  mõisteti  meestele  lapsega 
inimkaubitsemise eest pikk vangistus.  
 
16 a. Läti tüdruku juhtum 
Kuueteistaastane  Läti  tüdruk  tutvus  baaris  meestega  ja  pärast  öist  pummeldamist  ärkas  üles 
ühes  Tallinna  lõbumajas.  2001.  aasta  augustis,  pärast  mitmekordset  “omanike”  vahetust 
müüdi tüdruk Põhja-Tallinnas asuvasse lõbumajja. Seal käskisid kolm meest ja üks naine tal 
ning  ühel  vene  keelt  kõneleval  Tallinna  tüdrukul  osutada  klientidele  intiimteenuseid.  2002. 
aasta  suvel  müüdi  mõlemad  tüdrukud  edasi  ühte  lõbumajja,  mis  asus   Tartumaal .  Tüdrukuid 
sunniti  erinevate  isikute  poolt  tegelema  prostitutsiooniga,  mille  eest  neile  maksti  vaid  50 
krooni kliendi kohta. Läti tüdruk põgenes mitu korda, kuid ta tabati uuesti ja toodi lõbumajja 
tagasi.  Pärast  kahe  aasta  pikkust  seksuaalset  ekspluateerimist  Eestis  õnnestus  tüdrukul 
pöörduda  politseisse.  2003.  aasta  aprillis  esitati  neljale  Tallinnast  ja  neljale  ühest  Tartumaa 
külast  pärit  inimesele  süüdistus  “orjastamises”  ja  “alaealise  prostitutsioonile  kallutamises”. 
Selle  kriminaalasja  kohtulikku  arutelu  on  korduvalt  pikendatud  ja  lõpliku  otsuseni  pole 
käesolevaks  ajaks  jõutud.  (Rahvusvahelise  Migratsiooniorganisatsiooni  Tallinna  esindusest 
saadud andmed, 2004.) 
45 a. soomlasest inimkaubanduse organiseerija juhtum  
Neljakümne  viie  aastast  soomlast  süüdistatakse   Eestiga   seotud  inimkaubanduse 
organiseerimises.  Väidetavalt  kuulus  ta  rahvusvahelisse  kuritegelikku  grupeeringusse,  mis 
vahendas  Eestist,  Lätist  ja  Venemaalt  pärit  naisi  tööle  prostituutidena  Soome.  Inimestega 
kaubitsemine  sai  alguse  2003.  aastal,  kui  vähemalt  30  naist  sunniti  seitsmes  Soome  linnas 
tegelema  prostitutsiooniga.  Noorim  teadaolev  ohver  oli  17-aastane  lätlanna.  Vastavalt  Läti 
seadustele   võib  alaealise  prostitutsioonile  sundimise  eest  oodata  süüdistatavat  kuni  15-aasta 
pikkune   vanglakaristus.  Prostituutide  tellimist  korraldati  Tallinnas   asunud    keskusest .  Kui 
klient   leidis Interneti teel  sobiva prostituudi,  helistas ta ööpäevaringsesse kõnekeskusesse ja 
tema  kõne  suunati  vastavale   aadressile .  Inimkaubanduse  ohvrid  osutasid  seksuaalteenuseid 
üürikorterites  Tallinnas  ja  Soomes.  Viis  kohalikku  naist,  kes  töötasid  kõnekeskuses 
“dispetšeritena”,  tunnistasid  end  samuti  prostitutsiooni  vahendamises  süüdi.  Soome  politsei 
andmetel oli jõugujuht ka varem tegelnud inimkaubandusega (SL  Õhtuleht , 2004).  
52 a. prostituute vahendava soomlanna juhtum 
Rootsi  politsei  vahistas  2002.  aasta  detsembris  52-aastase  Soome  kodaniku.  Enam  kui  kahe 
aasta  jooksul  oli  soomlanna  vahendanud  prostituutidena  kokku  36  naist  neljas  Stockholmi 
bordellidena  kasutatud  korteris.  Kaheksa  ohvritest  olid  rootslased  ja  ülejäänud  28  naist 
pärinesid   Eestist.  Politsei  leidis  ühes  korteris  olnud  arvutist  registri,  milles  oli  põhjalik 
ülevaade  süüdistatava  tegevusest,  klientidest  ja  tulust.  Samuti  sisaldas  arvuti  tuhandeid 
„kontakte”  ja  ligi  570  kliendi  nimekirja,  kelle  isikute  tuvastamisega  Rootsi  politsei  tegeleb. 
Kahekümne  kliendi  suhtes  oli  2004.  aasta  lõpuks  algatatud  eeluurimine.  Soome  kupeldaja 
poolt kaubitsetud prostituutidest vähemalt kaks Eesti tüdrukut olid ainult 17-aastased. Ohvreid 
meelitati ajalehereklaamides avaldatud eskortteenuse osutajate, striptiisitantsijate, massööride 
ja  modellide  tööpakkumistega.  Tüdrukud  vastasid  reklaamile  ja  kohtusid  kaubitsejaga 
Tallinnas,  kes  lubas,  et  neil  on  võimalik  valida,  kas  osutada  seksuaalteenuseid  või  mitte. 
Tüdrukud  võtsid  töö  vastu  ja  sõitsid  nädala  pärast  Rootsi,  kus  neid  sunniti  tegelema 
prostitutsiooniga.  Bordellipidajale  mõisteti  sutenöörluse  eest  nelja  aasta  pikkune 
vanglakaristus.  Süüdistatav  jäi  süüdi  ainult  prostitutsiooni  vahendamises,  mitte  aga  naistega 
kaubitsemises  või  nende  vabaduse  piiramises.  Kohus  leidis,  et  kupeldaja  oli  ära  kasutanud 
majanduslike  raskuste  käes  olevaid  Eestist  pärit  naisi,  kuid  juhtumi  inimkaubitsemiseks 
kvalifitseerimiseks  puudusid  piisavad  tõendid.  Ohvrid  olid  reisinud  Rootsi  vabatahtlikult  ja 
Rootsi seaduste kohaselt saab kedagi inimkaubanduse süüdi mõista ainult siis, kui ta on oma 
ohvreid  sundinud  või  pettusega  meelitanud  minema  teise  riiki  “seksiorjadeks”.  Ka  vabastas 
kohus  kupeldaja  “isikliku  vabaduse  piiramise”  süüdistusest,  sest  kohtu  arvates  polnud 
võimalik tõestada naiste mittevabatahtlikku luku taga olemist (Kaupmees, 2003).  
30 a. eesti kodanik, kes organiseeris rahvusvahelist inimkaubanduse võrgustikku  
2001.  aastal  süüdistasid  Hollandi  võimud  30-aastast  Eesti  kodanikku  rahvusvahelise 
inimkaubanduse  võrgustiku  organiseerimises. Väidetavalt müüs ta vähemalt kuus Eestist pärit 
naist Hollandisse. Ta lubas ohvritele hästi tasustatavat tööd, kuid selle asemel vahendas neid 
prostituutideks. 2001. aastal andis Eesti valitsus mehe Hollandi õiguskaitseorganitele välja, et 
mõista selles riigis tema üle  kohut . Hollandi võimudel olid varem kokkupuuted süüdistatava 
vennaga,  kes  oli  samuti  tegelnud  rahvusvahelise  inimkaubandusega  ja  kasutanud  lapseealisi 
pornograafiliste  materjalide  valmistamisel.  Vend  kandis  Hollandis  kaheksakuulist 
vanglakaristust   ja  vabastati  2001.  aasta  alguses.  Väidetavalt  oli  ka  mõlema  venna  isa  olnud 
seotud inimkaubandusega.  
Hiina – Vietnami juhtum  
Elades  piiriäärses külas Põhja-Vietnamis ja valmistudes ülikooliks, tutvus Lan Cai internetis 
sõbraga ,  kes  kutsus  teda  oma  sõprade  juurde  õhtusöögile.  Kui  ta  aga  väsis  ja  koju  soovis 
minna, veenis seltskond teda  jääma ja paari jooki tegema. Edasi smuugeldati ta üle piiri Hiina, 
kus müüdi hiinlasele  naiseks . Kui tema ämm avastas, et tüdruk ei lepi oma abieluga kunagi, 
saadeti  ta  tagasi  inimsmugeldajate  juurde.   Ostjad   said  raha  tagasi,  tema  müüdi  edasi.  Siis 
sattus ta ühe teise röövituga  samasse  linna Hiinas. Kaks aastat peale röövimist õnnestus neil 
koos  põgeneda  ja  politsei  poole  pöörduda.  Politsei  abiga  õnnestus  neil  tagasi  Vietnami 
pöörduda, vabaduse hinnaks maha jättes oma sundabielust sündinud lapsed.  
Külad,  mis  asuvad  Hiina-Vietnami   piiril   on  inimkaubitsejatele  heaks  jahimaaks.  Juba  13-
aastaseid tüdrukuid meelitatakse või uimastatakse ja viiakse üle hõredalt valvatud piiri Hiina. 
Vietnami  naised  on  Hiinas  hinnatud  kaubaks,  kus  ühelapsepoliitika  ja  pikk  traditsioon 
eelistada poisslapsi on sootasakaalu paigast nihutanud.  
Normaalsele  Hiina  mehele  maksab  hiinlasest  naisega   abiellumine   väga  suure  summa  raha, 
selgitab  ÜRO  Vietnami  esinduse  inimkaubandusvastase  organisatsiooni  koordinaator. 
Traditsiooniliselt   oodatakse   Hiina  meestelt  suurt  banketti  ja  uut  kodu,  kuhu   noorpaar    kolida  
saaks.  Seetõttu  nad  soovivadki  naisi  naaberriikidest  importida,  sealhulgas  Vietnamist.  Kuid 
röövimine  ei  ole  ainus  viis.   Tüdrukutele   lubatakse  ka  tulusat  tööd  Hiinas,  mispeale  vaesed 
külaelanikud, mõned neist vaid 14-aastased, vabatahtlikult inimkaubitsejatega kaasa lähevad. 
Väheseid  taolisi  ohvreid  õnnestub  päästa  reidide  käigus  (Vietnami  pool  piiri,  sõidukitest, 
millega neid üle piiri transporditakse või läbiotsimistel Hiinas). Ülejäänud naised aga peavad 
väljapääsu  omapead  leidma. Teadmata isegi oma  asukohta , on naistel raske leida abi politseilt 
või perekonnalt Vietnamis.  
Lapsorjade  ostmise  juhtum  ( Nepali   ja  India  lapsi  ostetakse  Briti  perekondadele  orjadeks) 
(Ajaleht "The Sun") 
Nepali  maavärina  üle  elanud  ning  teisi  haavatavaid  lapsi   piirkonnast   müüakse  Briti 
perekondadele koduorjadeks. Vaid 6629 euro eest leiavad 10-aastased poisid ja tüdrukud läbi 
India  musta  turu  tee  Briti  peredesse.  Mustal  turul  tegutsevad  jõugud  jahivad  just  Nepali 
põgenike  lapsi,  samuti  lapsi  India  puudust  kannatavatest  peredest.  Hinnale  lisanduvad  ostja 
poolt tasutavad transpordikulud .  
Lõuna – Eesti juhtum 
Kahtlustati  Ida-Virumaalt  pärit  organiseeritud  kurjategijate  tegevuse  aktiviseerumist  Lõuna-
Eestis  ja  seega  viis  Politsei  ööl  vastu  12.  aprilli  kella  3.40  paiku  Põlvamaal,  Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa 226. kilomeetril läbi ulatusliku politsei operatsiooni, mille käigus peeti kinni 
kuus meest, keda kahtlustatakse inimkaubanduses ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. 
Koostöös  K-komandoga  peeti  kinni  sõiduauto   Ford   Mondeo,  mille  kitsast  pagasiruumist 
avastati 11 täisealist vietnamlast, nendest üks naine ning kümme meest.  
Võrumaal vahistati 15 vietnamlast Eestisse smugeldanud mehed 
 
Ööl  vastu  16.  novembrit  2015   pidasid   Lõuna  prefektuuri  töötajad  kinni  Võrumaal   Misso  
vallas kaks meest, keda kahtlustati vähemalt 15 vietnamlase ebaseaduslikus toimetamises üle 
Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone.  
Kahtlustatavad  olid  47  a.  Eesti  kodakondsusega  mees  ning  52  a.   määratlemata  
kodakondsusega  mees.  Koos  nendega  peeti  kinni  15  vietnamlast  (4  naist  ja  11  meest, 
täisealised). Süüdimõistmisel saab kohus karistuseks määrata vangistuse kuni 15 aastat. 
2015.  aasta  kümne   kuuga   on  kagupiiril  avastatud  54  ebaseaduslikku  piiriületust  ja  kinni 
peetud  kokku  70  piiririkkujat.   Mullu   registreeriti  vastavalt  53  juhtumit  ning  peeti  kinni  70 
isikut. 
Hispaania juhtum  
Hispaania  politsei  vabastas  inimkaubandusvõrgustike  vastase  operatsiooni  käigus  29 
hiinlannat, kes sunniti hotellides ja ööklubides prostituudiks. 
Koostöös  Hiina  politseiga  läbiviidud  operatsiooni  käigus  vahistati  veel  29  inimest,  teatas 
Hispaania politsei avalduses . 
Ohvrid  sunniti  võtma  uimasteid  või  ravimeid,  et  murda  maha  vastuseis  prostituudiks 
hakkamisele oma kodus, hotellides või ööklubides. 
Hispaanias  elab  üle  191  000  Hiina  kodaniku. Seega  moodustavad  nad  Hispaanias  suuruselt 
neljanda  välisriigi kodanike kogukonna. 
Seadus  lubab  oma  keha  müüa,  kuid  kupeldamine  on  keelatud.  Samuti  toimub  palju  naiste 
"kaubandust"  koduseinte  vahel,  seda  arvu  ei  tea  täpselt  keegi. Ka  fiktiivabiellu  ei  saa 
kupeldamise  korral  sekkuda,  sest  peresisesed  asjad  jäävad  oma  teada  ja  kellelgi  pole  õigust 
sekkuda. 
 
Fakte  
Hinnanguliselt  13   miljonit  naist,  st  7   %  Euroopa  Liidu  18–74- aastastest   naistest  Euroopa 
Liidus kogesid 12 kuu jooksul enne küsitlust füüsilist vägivalda1. 
Hinnanguliselt  3,7   miljonit  naist,   st  2   %  Euroopa  Liidu  18–74-aastastest  naistest  Euroopa 
Liidus kogesid 12 kuu jooksul enne küsitlust seksuaalset vägivalda. 
Keskmiselt ühte naist 20st (5 %) on vägistatud pärast 15 aasta  vanust . Paljude liikmesriikide 
õigusaktides sätestatud vägistamise mõiste on laiem ega sea  tingimuseks  ainult kallaletungija 
füüsilise  jõu  kasutamist.  Sellega  seoses  võib  vägistamisohvreid  olla  Euroopa  Liidus  olla  ka 
enam kui 5 %. 
EL   28  riikides  on  ligi  18   %  naistest  kogenud  alates  15. eluaastast jälitamist,  ja  5 %  naisi 
jälitati uuringule  eelnenud  12 kuu jooksul. See tähendab, et EL 28 riikides on 9 miljonit naist, 
keda on viimase aasta jooksul jälitatud. Sellele järeldusele viis  intervjuu  küsimus, kas naised 
on  olnud  olukorras,  kus  üks  ja  sama  isik  on  neid  korduvalt  solvanud  või  ähvardanud, 
tegutsedes  nende suhtes mitmel  konkreetsel  viisil – näiteks kas üks ja sama isik on korduvalt 
„viibinud  põhjuseta  teie  kodu,  töökoha  või  kooli  juures  või  teid  seal  oodanud”  või  „teinud 
teile solvavaid, ähvardavaid või vaikivaid telefonikõnesid”. 
Ligikaudu  12   %  naistest  märkisid,  et  on  kogenud  enne  15-aastaseks  saamist  mingis  vormis 
seksuaalset  kuritarvitamist  või  täiskasvanu  tekitatud  vahejuhtumit –  st 21 miljonit  naist 
Euroopa Liidus. Tulemused näitavad, et 30 % naistest, keda endine või praegune  partner  on 
seksuaalselt  kuritarvitanud,  on  kogenud  seksuaalset  vägivalda  ka  lapsena,  ja  seksuaalset 
vägivalda  on  kogenud  lapsena  ka  10 %  naistest,  keda  endine  või  praegune  partner  ei  ole 
seksuaalselt kuritarvitanud. 
Pooled kõigist Euroopa Liidu naistest (53 %) väldivad vähemalt mõnikord teatud  olukordi  või 
kohti kartuses, et  neid  rünnatakse kas füüsiliselt või  seksuaalselt.  Senistest  kuriteoohvrite ja 
kuriteokartuse uuringutest ilmneb, et liikumist piiravaid mehi on palju vähem. 
 
 
 
Allikad: 
 
1. Raigo Haabu Eesti on inimkaubanduse ohvrite arvult Euroopa esikümnes. 30.05.2013 
http://uudised.err.ee/v/eesti/458c00bd-4ff1-4af6-a46a-76c9da05ad7d 
2. Aruanne inimkaubitsemise kohta Eestis aastal 2013.  
http://estonian.estonia.usembassy.gov/tipest_0713.html 
3. Seksuaalne ekspluateerimine ja inimkaubandus Eestis. 2005. 
http://www.iom.ee/avaldatud_materjalid/trafficking_in_estonia_est.pdf 
4. Inimkaubandus on murekoht ka Eestis. Eurokratt. 28.11.2014. 
http://www.eurokratt.ee/inimkaubandus-on-murekoht-ka-eestis/ 
5. Sotsiaalministeeriumi  koduleht . Inimkaubandus ja prostitutsioon.  
www.sm.ee/et/inimkaubandus-ja-prostitutsioon 
6.  Postimees . Inimkaubandus.  http://www.postimees.ee/teema/inimkaubandus 
7.  CNN/PM Vietnami tüdrukud lähevad Hiinas lapspruutidena hästi kaubaks. 18.04. 2016 . 
http://maailm.postimees.ee/3660397/vietnami-tudrukud-lahevad-hiinas-lapspruutidena-hast i-
kaubaks 
8.Postimees. Politsei tabas viimase aja suurima inimkaubitsejate jõugu. 19.04.2016. 
http://www.postimees.ee/3661065/video-politsei-tabas-viimase-aja-suurima-inimkaubitsejate -
jougu-juhtfiguurid 
9. The Sun. Lehe väitel ostavad britid lapsorje. 04.04.2016. 
http://maailm.postimees.ee/3642381/lehe-vaitel-ostavad-britid-lapsorje 
10. Postimees. Võrumaal vahistati 15 vietnamlast Eestisse smugeldanud mehed. 18.11.2015 
http://www.postimees.ee/3403703/vorumaal-vahistati-15-vietnamlast-eestisse-smugeldanud -
mehed 
11. AFB/BNS Hispaania politsei vabastas 29 hiinlasest seksorja.  18.04.2016. 
http://maailm.postimees.ee/3659495/hispaania-politsei-vabastas-29-hiinlasest-seksorja 
12. Inimkaubanduse rängemad ajad on alles ees. Kuulutaja. 12. 12. 2014. 
http://www.pealinn.ee/koik-uudised/inimkaubanduse-rangemad-ajad-on-eestis-alles-ees -
n27459 
13. Kuriteoohvrid Euroopa Liidus: ohvriabi ulatus ja olemus. Kokkuvõte.  
http://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2015-victims-crime-eu -
support_summary_et.pdf 
14. Püksikummi takerdunud ühiskond.  http://www.sigmund.ee/puksikumm.php 
15.    Seksuaalvägivalla  levimus  ja  hoiakud  Eestis.  Ülevaade.     http://naistetugi.ee/wp -
content/uploads/2015/05/SVV_ULEVAADE_EESTIS_2015.pdf 
16. Aruanne inimkaubitsemise kohta Eestis aastal 2014 
http://estonian.estonia.usembassy.gov/tipest_14.html 
17. 
Naistevastane 
vägivald: 
kogu 
Euroopa 
Liitu 
hõlmav 
uuring 
http://fra.europa.eu/sites/default/files/fra-2014-vaw-survey-factsheet_et.pdf 
18. 
Inimõigused  
Eestis. 
2011. 
Eesti 
Inimõiguste 
Keskuse 
aastaaruanne   
http://humanrights.ee/wp-content/uploads/2012/04/EIKaruanne2011.est_.pdf