INIMKAUBANDUS EESTIS Referaat Viljandi 2011 1 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 1. Inimkaubandus.................................................................................................................................4 1.1 Inimkaubandus: Mis see on?......................................................................................................4 1.1.1 Inimkaubanduse vormid.....................................................................................................4 1.1.2 Inimkaubanduse ajaloost....................................................................................................5 1.2 Töötingumused ja tagajärjed ohvrite jaoks.........................................................
Inimkaubandus on raske inimõiguste rikkumine. See on muutunud laialdaseks, organiseeritud kuritegevuslikuks äriks, mis toob inimestega kaubitsejatele ja kuritegelikele rühmitustele suurt tulu tulu, mis on võrreldav illegaalse relva- ja uimastikaubanduse tuludega. Inimkaubandusest on saanud praegusaegse migratsiooni üks traagilisemaid külgi, arvestades et aastas kaubitsetud inimeste arvu hinnatakse kuni kahele miljonile. Ahvatletuna lubadustest mujal hästi teenida, võtavad paljud ohvrid vabatahtlikult vastu kaubitsejate poolt pakutavaid teenuseid, mõistmata täielikult oma tulevase teenistuse iseloomu või tingimusi, milles nad töötama peavad. Kui inimene on juba kindlalt lõksus, petetakse teda või sunnitakse prostitutsioonile või teistele sunnitöö vormidele, et teenida kaubitsejale tulu. Ohvrite põgenemist takistavad sageli valvurid, kasutakse vägivalda või ähvardusi ja võetakse ära isikuttõendavad dokumendid.
Inimkaubandus Ülle Laasner, Rapla maakonna tervisedenduse septsialist 25.-26.märtsil toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse koolitus "Inimkaubanduse ennetamine". Teema on muutumas järjest aktuaalsemaks kogu maailmas, kaasa avatud Eesti. Kuritegelikus maailmas on inimkaubandus relva- ja narkoäri järgi kolmandal kohal oma sissetulekute poolest. Seda äri on suhteliselt lihtne ajada, eriti Eestis, sest puudub elementaarne seadusandlus, karistused on leebed ("tingimisi")jne. Väga turvaline on kaubitseda täiskasvanutega, sest alaealistega on siiski karistused karmid. Inimkaubandus on ränk inimõiguste rikkumine ja tõsine oht riigi julgeolekule. Skeem on lihtne: suured rahad, mis selles äris liiguvad, võimaldavad ära osta nii politseinikke, kohtunikke kui
.................................................................3 2. Inimkaubanduse definitsioon ja probleemi olulisus................4 · Politsei · Piirivalve · Sotsialtöö valdkond · Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 3. Nähtuse olemus.........................................................6 · Inimkaubanduse ohvriks sattumise riskirühm · Eesti kui päritoluriik · Eesti kui transit- ja sihtriik · Siseriiklik inimkaubandus 4. Kokkuvõtte ............................................................13 5. Kasutatud kirjandus 2 1.Taustast Inimkaubandus on probleem, millest kogu maailmas üha enam räägitakse. Põhjus selleks on lihtne tegemist on nii siseriiklikku kui rahvusvahelist julgeolekut ohustava nähtusega, mis rikub tuhandete inimeste põhiõigusi. Inimkaubitsejad kasutavad osavalt
INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE ÜHISKONNAÕPETUS KUTSEKESKKOOLIDELE INIMKAUBANDUS ON TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS · Inimkaubandus on kolmas suurim sissetulekuallikas kuritegevusele peale narko- ja relvaäri. Peamiselt toimub inimkaubandus prostitutsiooni ning teiste seksuaalse ekspluateerimise vormide huvides, kuid see võib toimuda ka sunniviisiliselt töö või teenistuse, orjuse või samalaadses seisundis pidamise või elundi eemaldamise eesmärgil. INIMKAUBANDUS ON TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS · Peamiselt ekspluateeritakse seksiäris naisi. Umbes pooled neist on alaealised. · Kui on tuvastatud ekspluateerimise fakt, pole ohvri nõusoleku puudumine või olemasolu oluline inimkaubitsejate karistamisel. Hoolimata sellest, kas kaubitsetav sai tasu, on tegemist inimkaubandusega, kui kolmas isik saab kasu isiku ekspluateerimisest. INIMKAUBANDUS ON TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS · Vaba tahe on raskelt defineeritav mõiste.
...................................................................3 1.1 INIMKAUBANDUSE MÕISTE................................................................................... 3 1.2 INIMKAUBANDUSE AJALOOST...............................................................................4 1.3 INIMKAUBANDUSE EESMÄRK JA PÕHJUSED.......................................................... 4 1.4 INIMKAUBANDUSEST HOIDUMINE JA SELLE VASTU VÕITLEMINE..........................6 2. INIMKAUBANDUS EESTIS..................................................................................8 KOKKUVÕTE............................................................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 Sissejuhatus Minu peamine põhjus selle teema valikus, oli kindlasti teema aktuaalsus. Aastas ilmub palju artikleid, mis puudutavad inimkaubandust ja räägivad inimkaubanduse
miinimumstandardeid, ent selles suunas tehakse siiski märkimisväärseid jõupingutusi. Olgugi et inimkaubandusega seotud juurdluste, kohtu alla andmiste ja süüdimõistvate kohtuotsuste arv 2006. aastal vähenes, näitas Eesti siiski jätkuvalt poliitilist tahet võidelda inimkaubanduse vastu, viies ellu oma riiklikku tegevuskava ja suurendades oma inimkaubanduse vastase võitluse jaoks määratud eelarvet 14 000 dollarilt 96 000 dollarini. Valdav osa sellest rahast eraldati ohvrite abistamiseks ja inimkaubanduse ennetuskavade teokstegemiseks. Eesti peaks tõhustama inimkaubanduse vastast õiguskaitsetegevust ning jätkuvalt parandama koostööd vastavate piirkondlike asutustega, et teha kindlaks ohvrite isikud ja toimetada nad tagasi kodumaale. Samuti tuleks kaaluda sellise inimkaubandust käsitleva seaduse koostamist, mis hõlmaks laiemat inimkaubanduse mõistet ja oleks kooskõlas ÜRO 2000. aasta inimkaubanduse protokolliga. Kohtulikule vastutusele võtmine
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium INIMKAUBANDUS Referaat Janika Kleemann 11 c Juhendaja: Mari Kahu Viljandi 2011 Mis on inimkaubandus? Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja enda poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Tasuvat tööd või abielu lubades, aga ka jõuga ähvardades kaubeldakse inimest välismaale või riigisiseselt, seejärel kasutatakse teda näiteks
Referaat Prostitutsioon - inimkaubanduse vorm või vaba valik? Saaremaa Ühisgümnaasium Marii Keerd 12C Inimkaubandus ja prostitutsioon Enamik inimkaubanduse ohvritest maailmas on naised ja lapsed, keda kuritarvitatakse prostitutsioonis, seega on inimkaubandus ja prostitutsioon otseselt seotud. Kui ei oleks prostitutsiooni, ei oleks ka vajadust kaubitseda üha uusi ohvreid sellesse sektorisse. Inimkaubanduse tunnuseid leiab vahendatud prostitutsiooni juures – kui isik on petetud prostitutsiooniga tegelema või isikut on petetud prostituudina tegutsemise tingimustega; kui isikut on sunnitud jõu või ähvardustega prostitueerima; kui isiku haavatavat seisundit, st sotsiaalset, majanduslikku ja/või psühholoogilist haavatavust on ära kasutatud tema
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Inimese õp Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimkaubandus loomus. Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Inimkaubandus Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Inimkaubandus Referaat Gert Valdek 8c Katrin Hommik Viljandi 2007 Sisukord · Sissejuhatus...................................................................................................................3 · Inimkaubandus.......................................................................................................4 6 Tegutsemine, et mitte ise ohvriks saada...................................................................6 - 7 · Arvamus.........................................................................................................................8 · Kasutatud materjal.......................................................................................................9
Samuti sooviks kaasata ka Aafrikat, et viia sinna sisse erinevaid seadusemuudatusi ja programme, kes tegelevad prostitutsiooni ennetamisega, muutes naised teadlikumaks ohtudest Euroopas. Risk kaasneb kaasates vabatahtlikke, sest see nõrgestab turvakontrolli, kuna vabatahtlikes võib olla kuritegelike organisatsioonidega seotuid kodanikke. Inimkaubandus ei ole maailmas uus sotsiaalprobleem, vaid on juba pikalt ühiskonnas omal kohal eraldi seisnud murekoht. Inimkaubandus on väga tulus kuritegelik tegevus, millega jõhkralt rikutakse inimõigusi. Aasiat tuntakse kui inimkaubanduse ohvrite päritolu piirkonda. Inimkaubanduse vormid on ühiskonnas ajaga muutunud oludel kohandunud, kuid pole mattunud mineviku. Näiteks Nigeerlaste sisseränne Euroopasse on plahvatuslikult tõusnud, kui 2013. aastal oli Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel saabunud nigeeria naiste arv Itaaliasse 433 naist siis 2016. aasta esimesel 9 kuul oli juba registreeritud 7786
Prostituut. Kas tulus amet või inimkaubanduse ohver? Antud teemat ajendas valima minu veendumus, et prostitutsioon võib olla nii amet kui ka inimkaubandus. Kuna mõisteid prostitutsioon ja inimkaubandus on võimalik mõista mitmeti, on siinjuures oluline mõista, et prostitutsiooni all mõistan ma hüvede või mistahes hüvitiste saamist seksuaalse suhtlemise eest. Hüved ja hüvitised võivad olla ka näiteks peavari, ametikoht, toit, kaitse, turvatunne või ka raha. Inimkaubanduse all mõtlen ma aga isiku abitu seisundi ärakasutamist või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamist selleks, et inimest ekspluateerida
02.2016 http://www.tugikeskus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=81&m_id=257) Aga asja saab vaadata ka teise nurga alt. Kupeldamist võib samuti pidada maailma vanimaks elukutseks. Aga ainuüksi sellepärast, et mingi nähtus on väga kaua aega olemas olnud, ei tähenda veel, et seda ei peaks või ei saaks muuta. Me ju ei väida, et mõrvu on alati toime pandud ning parata pole miskit. Mõelgem näiteks siinkohal näiteks surmanuhtluse või orjuse peale. (Naistevastane vägivald „Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus“. Kasutatud 17.02.2016 http://www.enu.ee/naistevastane-vagivald/index.php?keel=1&id=525) 1.1 Prostitutsiooni põhjused Kas prostitutsioon on siis pigem inimese enda vaba valik või eelkõige inimkaubanduse vorm? „Kui naistel oleks ühiskonnas rohkem majanduslikke valikuvõimalusi, ei valiks nad prostitutsiooni ja sellega kaasnevat väärkohtlemist,“ väidab Fiona Broadfoot, Ühendkuningriikides elav vägivalla ohver
kuriteokoosseis valesti või ei pöörata avaldusele üldsegi mitte mingit tähelepanu. Loomulikult oleneb palju ka latentsusest. Nagu me teame, ei ole eesti inimene eriti kaebaja tüüp ja paljudest vägistamisjuhtudest ei ole lihtsalt teatatud või ei julgeta teatama minna. Siinkohal saan aru kannatanu hirmust ja alandatusest, füüsilisest ja vaimsest valust tulenevat stressi ja madalat enesehinnangut, ent magada saaks ju palju paremini, teades, et kurjategijast on teatatud ja et teda ootab karistus. Lisaks mõjutab veel statistikat ka valesüüdistused. Isiklikust vihast ja hetkeemotsioonide ajendil minnakse ja tehakse mehe või siis naise kohta lihtsalt politseisse valesüüdistus. Selle valesüüdistamise väljauurimiseks kulub uurijal tükk aega ja ta teeb lihtsalt tühja tööd, selle asemel võib aga uurimata jääda hoopis nii-öelda tõeline vägistamine. Erinevate ekspertide hinnangul kuni 90% vägistamise ohvritest ei esita avaldust
Sotsiaalministeeriumi toimetised] Eestlaste hulgas on levinud ka arvamus, et prostitutsioon on vabatahtlik tegevus elatise teenimiseks. Muidugi on raske sellele vastu vaielda, sest otseselt sunnitud värbamisi tüdrukute suhtes esineb harva. Kuid kaudsed mõjud on olemas ning tihti annabki prostitutsioonile tõuke läbielatud rasked kogemused, milleks võivad siis olla pooleli jäänud haridus, elukutse puudumine, suutmatus end tööturul müüa, vägivald lapsepõlves, varane seksuaalelu ja vägistamised, sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest jm. Kõik sellised kogemused lõhestavad inimese isiksust ning tüdrukute värbamine muutub tänu sellele märksa kergemaks. Esineb ka erandeid, kus prostituudiks hakkavad täiesti normaalsetes keskkonna tingimustes üles kasvanud neiud, kelle lapsepõlves puudus vägivald. Tihti soovivad prostituutid seksiäris saavutada rohkem, kui nad seda suudaksid argielus. Soovitakse elus saavutada midagi. Nende
Vanemate väärkohtlemisena võib käsitleda alaealiste või täiskasvanud laste poolt toime pandud osas. vaimset, füüs, seksvv, maj ekspluateerimist või mitte toimetulevate vanemate hoolitusse jätmist või Vv vähendamise tõhusaim viis on ennetus! hülgamist. Sotstöötajatel piiratud võimalused ohvrite abistamisel. Vähe kompetentsi (85%) ja koolitusi (88%). Ei Peretüli ja perevv võivad tunduda sünonüümidena nagu seda mõnikord meedias käsitletakse, kuid jätku aega (72%). Sekkumine on ohtlik (57%). Sekkumine pol ül (46%) Sotstöötaja saab pigem infot tegelikkuses see nii ei ole. Ka politseistatistikas eristatakse peretüli ja perevägivalda. Peretülide puhul politseist.Perevv suletud ring- info juhtumitest ei liigu. Tuleks teha võrgustikutööd, infovahetust
võetud. I Teenuse kirjeldus a) Teenuse kirjeldus (Teenuse valdkond, sisu. Kas tegemist on teenuse arendamise, tegevuspiirkonna laiendamisega või uue teenuse väljatöötamisega? Kuidas aitab teenuse arendamine kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele?) Teenuse valdkond: sotsiaal (nõustamisteenus ja koolitusteenus). Teenuse sisuks on: 1. Perevägivalla ohvrite (nii naiste kui meeste) esmanõustamine, psühholoogiline ja juriidiline nõustamine. Vajadusel pereteraapia, laste ja teiste pereliikmete nõustamine. Esmanõustaja peamine ülesanne on hinnata abivajaja probleeme, siduda klient talle vajalike teenustega: suunata edasi psühholoogilisele või juriidilisele nõustamisele, vajadusel sotsiaalhoolekande osakonda sotsiaalteenuste saamiseks. Esmanõustaja tööülesannete hulka
(Koguja 3:16 Vello Salo ja Jaan Kaplinski uustõlkes 2016) "Meie ühiskond on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme." Karin Hallas-Murula ("Raine Karp kaante vahel" Sirp 22. juuli 2016) "Täiesti lubamatu on kahtluse alla seada õiguskaitseteenistuse pädevus korruptsioonikuritegude menetlemisel, sest neil on olemas pädevus ja volitused." Jüri Saar, Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor ("Masendav õigusnihilism levib." Postimees 6. juuli 2016) JOKK juriidiliselt on kõik korras. Ettekande põhjendus Ettekande ajastamine on juhuslik: Eesti Rooma Klubi tegi ettepaneku kõnelda mulle ja klubile sobival teemal. Mul oli peaaegu valmis ettekanne pakkuda. Kuupäev sattus ajalisse lähedusse valitsuskriisiga, Rail Balticu diskussiooni elavnemise ja internetiportaali "Objektiiv" aastapäevakonverentsiga "Millist Eestit me tahaksime?" 5. novembril
.............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ..............................................9 Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb...................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
..............................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................8
etteaimamatul/määramatul ajal. · Rahunemis perioodid, normaalsus · Tihti, mitte alati seksuaalsed elemendid · Mõrvad sarnasel meetodil · Ohvritel midagi ühist Tüübid · Tähelepanu otsijad: näevad seaduste ülekavaldamises mängu, naudivad meedia tähelepanu, politseid. Saadavad sõnumeid ja hoiavad salvestusi · Missiooni täitjad: tunnevad, et teevad ühiskonnale teene kõrvaldades kindlaid isikuid, nt prostituute · Jõud ja kontroll: naudivad ohvrite terroriseerimist, karjumist ja piinamist Mõrvade iseloomustus · Mõrvad on eraldi, erinevate ajavahedega vahest isegi aastaste vahedega · Mõrvad jätkuvad yldiselt nii kaua kuni mõrvar on võetud vahi alla või sureb · Tapmised toimuvad üldiselt ükshaaval · Tavaliselt ei ole mõrvaril ja ohvril omavahelist tutvust Teadlaste arvamus · Teadlased: Sarimõrvarit ravib ainult hukkamine. · Teaduse praegusest arengutasemest lähtudes on
,,viktimoloogiaks".1 Kuriteovastase ja ennetava võitluse teooria ja praktika käsitluses ei ole jutt viktimoloogiast üldises mõttes, mis uurib absoluutselt kõiki ohvreid, vaid selle kriminaalsest suunast, mis uurib ainult neid ohvreid, kes said sellisteks kuriteo toimepanemise tõttu, s.o. kriminaalsest viktimoloogiast. 2 Eestis paraku ei ole see kriminoloogiaharu õiget hoogu sisse saanud. Erialases kirjanduses on käsitletud seda vaid kõrvalprobleemina.3 Ilmselt on ohvrite igakülgne uurimine vajalik, sest paljud kannatanud on sattunud sellesse rolli nende jaoks ohtliku, kuid sunnitud käitumise tõttu. 4 Vaatamata iga aastaga vähenevale registreeritud kuritegude hulgale Eestis, millest räägib allpool esitatud joonisel statistika, on kuriteoohvrite edasise uurimise vajadus teadlaste ja praktikute poolt ilmne, sest kuritegevus kui sotsiaalne nähtus kutsub esile ühiskonna nõudmise efektiivse
hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse,
naudivad seda tööd naudivad anda meestele selliseid kogemusi mida nende oma naine kodus ei suuda. Võibolla mõndadel naistel ei olegi muid oskusi oma sissetuleku teenimiseks, võibolla neil ei ole valikut, kas olla prostituut või mitte, seega kas teistel inimestel on õigus neid ühiskonnas maha kanda märgistada nad häbiplekkideks ning sõimata neid ebamoraalseteks ? 3. Ohtlik seksuaalkäitumine ning seksuaalne vägivald Ohtlikku seksuaalkäitumist käistleva alateema alla kuuluvad järgmised eetilised küsimused: kui suur on inimese seksuaalne vabadus; mida võib endale lubada, ilma et tungitaks teise inimese isiklikku sfääri; kas ahistamiseks võib pidada näiteks silmsidet, ebadiskreetseid vihjeid või n-ö abielukohustustest kinnipidamise nõuet. Raamatutest, ajakirjandusest ning meediast peegeldub kindlasti pidevalt probleeme seksuaalse vägivalla kohta
Väga sageli kasutatakse vägistamise puhul füüsilist vägivalda. Vägivalda võib teostada nii keemiliselt, bioloogiliselt kui mehaaniliselt. Vägistamise puhul kasutatakse sagedamini mehaanilist vägivalda. Kergemad vormid, mis ei jäta kehale jälgi: · Kasutatakse füüsilist jõudu - Kinni sidumine - Kätega kinni hoidmine - Tema vastupanu füüsiline neutraliseerimine ilma peksmiseta · Mitmesuguseid vahendeid, s.h. relva Intensiivsem vägivald, millest tavaliselt jäävad kehale jäljed: · Peksmine · Uimaseks löömine · Kägistamine Ohvri vastupanu saab kõrvaldada ka talle alkoholi või narkootikume manustades. Umbes 1/6 vägistamisi pannakse toime psüühilise vägivalla kasutamisega. Psüühiline vägivald on ähvardus kannatanu hirmutamiseks. Ähvardatakse toime panna kohe või tulevikus selliseid tegusid, mis võivad kannatanule kahju tuua või ahistada tema õigusi.
Perevägivald võib olla tingitud väga paljudest erinevatest teguritest, olgu see siis kas või oma positsiooni näitamine ning seega oma kaaslase alandamine nii kuidas võimalik, sellest ka erinevad vägivalla liigid. Vägivalla küüsis kannatavad inimesed võivad kergesti sattuda stressi ja depressiooni. Kahjuks pole seaduses kindlaks määratud karistusi vägivallatsejale ja selle suureks põhjuseks on see, et väga paljud ohvrid jätavad selle politseis registreerimata ja seda tingib kas majanduslik olukord, milles üksi hakkama ei saada, samuti võib selleks olla ka vägivallatseja ähvardused, mille tõttu ei julgeta midagi ette võtta. Selles referaadis proovin selgitada välja põhjuseid, millest võib olla vägivaldne käitumine oma pereliikmete suhtes tingitud, kuidas mõjutab see ohvreid, millised karistused ootavad vägivallatsejat ja kuhu pöörduda neil, kes on selle üle elanud. 1
KOOL, KUS SA ÕPID FEMINISM Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Tallinn aastaarv Sisukord Sissejuhatus.................................................................Error: Reference source not found 1. Feministliku teooria põhiülesanne..............................Error: Reference source not found 2. Feminism kui ideoloogia.............................................Error: Reference source not found 3. Põhimõttelised probleemid..............................................................................................5 4. Juured Lõuna Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis...............................................................................................................6 5.1. Feminism Nõukogude Eestis...................................Erro
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKAJA NAINE Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Naiste elu keskajal polnud lihtne. 90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust, mis kurnas neid vaimselt ja kehaliselt. Selle tõttu pidi naine ka enamuse oma elust tegelema lastega ning nende kasvatamisega. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Abielu peeti väga tähtsaks. Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks naiste ametiks sai tavalisim teenijaamet. Nende palk oli oluliselt väiksem kui meestel ning vahel palgati neid seepärast ka rohkem. Vaesemad naised valisid raha teenimiseks lihtsama ning räpasema tee prostitutsiooni. Mõned naised otsustasid aga perekonna ja abielu a
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht.
tagamise nimel peaks keegi kannatama. 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE 2.1 Seksuaalvägivald Süüria naised naistevastase vägivalla teemalisel loengul Damaskuses © UNFPA Syria/Hamada Smesem Statistiliselt iga 3. naine maailmas kannatab vähemalt korra elus seksuaalset või füüsilist vägivalda. Naistevastane vägivald on enimlevinud inimõiguste rikkumise viis, leides aset igapäevaselt üle kogu Maa. Enamik vägivallatsejaid on naiste lähedased. Naised kogevad seksuaalvägivalda 9x sagedamini kui mehed. 4 http://www.abc.net.au/news/2015-10-12/police-shooting-of-unarmed-black-boy-reasonable-reports-say/6845332 4 Tabel naistevastase vägivalla kohta. Allikas: csom.org Tabelis on protsentsuaalselt välja toodud seksuaalvägivalla toimepanijad. 34% on see
võetakse omaks protsessi kaudu, mis kuritegevust õigustab. - Neutraliseerimistehnikad oma tegude õigustamiseks: 1. Vastutuse eitamine: teod on isiku tahtest sõltumatud. Vastutust kannavad vanemad, halvad kaaslased, agulikeskkond, alkohol jne. 2. Kahju eitamine: teod ei tekitanud kellelegi kahju. 3. Ohvri eitamine: antud tingimustes polnud kahjutekitamine vale, vaid pigem õiglane kättemaks või karistus. 4. Kohtumõistjate hukkamõistmine: tähelepanu all on nende isikute motiivid ja käitumine, kes tegu hukka mõistavad. Kohtumõistjad on silmakirjalikud, omakasupüüdlikud jne. 5. Apelleerimine kõrgematele asjaoludele: ollakse seadusesätete või muude kohustuste ohver, nt sugulaste või sõprade nõudmised. Sotsiaalsete sidemete teooria: Travis Hirschi (1969) (kontrolliteooria) - Miks enamik inimesi ei soorita kuritegusid? Teeksime, kui julgeksime!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
