Inimkaubandus (1)

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium
INIMKAUBANDUS
Referaat
Janika Kleemann
11 c
Juhendaja : Mari Kahu
Viljandi 2011
Mis on inimkaubandus?
Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja enda poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt.  Tasuvat tööd või abielu lubades, aga ka jõuga ähvardades kaubeldakse inimest välismaale või riigisiseselt, seejärel kasutatakse teda näiteks seksiäris, sunniviisilise töö tegemiseks või doonorina organikaubanduses. Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitsejad võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid . 
Ajalugu
Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist – Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse -  nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna – mehed kaevasid kanaleid   ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes, naised töötasid valitseja või templite töökodades ketrajate, kudujate ja jahvatajatena.  
Aja jooksul on inimkaubandus märgatavalt muutunud. Inimkaubitsejad kasutavad erinevalt vanaaja orjapidajatest uusi ja kaasaegseid meetodeid, et meelitada ja allutada ohvreid. Muutunud on ka viis, kuidas ja kus kasutatakse müüdud inimesi. Kuid tegelikult tähendab nüüdisajal inimkaubandus sama, mida mitme tuhande aasta eest – inimesed müüvad teisi inimesi. Müüjad saavad müüdute eest raha või muud tasu.
Kuna orjust maailmas juba ammu ei eksisteeri ja inimene ei ole kaup või omand, mis kuulub kellelegi, siis loetakse inimkaubandust kogu maailmas kuriteoks. Inimkaubandus on jäme inimväärikuse ja inimõiguste rikkumine.
Kuigi inimkaubandus ei ole maailmas uus probleem, muutus see Euroopas eriti aktuaalseks pärast 1990ndate aastate alguses Kesk- ja Ida-Euroopas toimunud poliitilisi ja majanduslikke muudatusi. Piiride avanemine ida suunas, sisemise piirikontrolli puudumine Lääne-Euroopas, tehnika areng ning inimeste ülemaailmne liikumine on kõik aidanud kaasa rahvusvaheliselt organiseeritud kuritegevuse kasvule ja inimkaubanduse kiirele ning laialdasele levikule. Ka Eesti ei ole kahjuks probleemist puutumata jäänud.
Eesmärk
Inimkaubandusel on üks peamine eesmärk – isiku ekspluateerimine. Isiku ekspluateerimine tähendab isiku ärakasutamist erinevatel otstarvetel, tavaliselt kasu saamiseks. Inimest kui kaupa kasutatakse kõige sagedamini tööks seksäris ning vähetasustatava töö tegemiseks. Sellepärast tuleb ekspluatatsiooni all mõista:
• teiste isikute prostitutsioonile sundimist või teisi seksuaalse ekspluateerimise vorme; 
• sunnitööd või -teenuseid; 
• orjust või orjusega sarnaseid vorme; 
• teenimist; 
• organite eemaldamist.
Inimesed arvavad tihti, et inimkaubandus puudutab ainult noori tüdrukuid ja naisi, kuid eespool olevast loetelust võib järeldada, et inimkaubandus ei ole ainult sundprostitutsioon, vaid inimkaubandusse võib kaasata mõlemast soost erinevas vanuses inimesi. Näiteks sellistes vaesetes Ida-Euroopa ja Balkani riikides nagu Albaania , Moldova , Rumeenia , Ukraina jt on laialt levinud organite eemaldamine.
Põhjused ja soodustavad faktorid
Inimkaubandusel võivad olla erinevad põhjused. Maailmas toimub inimkaubandus vaesematest regioonidest/riikidest rikkamatesse regioonidesse/riikidesse. Inimkaubandus ei leia aset ega laiene ainult inimeste teadmatuse tõttu.
Seda soodustavad ka erinevad laiema mastaabiga faktorid:
• vaesus ; 
• parema elu ahvatlus; 
• ühiskonna nõrk majandus- ja sotsiaalstruktuur; 
• tööpuudus; 
• vägivald naiste ja laste suhtes; 
• valitsuse korrumpeeritus; 
• relvastatud konfliktid; 
• kultuuritraditsioonid, näiteks traditsiooniline orjus .
Inimkaubandust soodustab ka globaalne nõudlus odava, kergesti mõjutatava ja illegaalse tööjõu järele.
Olukord Eestis
Viimase 15 aasta jooksul on inimkaubandus kui nähtus muutunud silmapaistvamaks, kuna varem suletud piirid läänemaailmaga on lahti. Peale selle on suurenenud lõhe rikaste ja vaesemate riikide vahel tekitanud märgatavad migratsioonivood riikide vahel. Tõukefaktorite hulka võivad kuuluda migratsioon, mille põhjustavad põgenemine etniliste konfliktide ja keskkonnakatastroofide eest, materiaalne ellujäämine või soov parandada oma majanduslikku olukorda, põgenemine kasvava soolise ebavõrdsuse eest, pereprobleemid , kodune ja seksuaalne vägivald või kodutus . Välismaale võivad ahvatleda järgmised asjaolud: soov raha koguda või toetada võõral maal töötades majanduslikult koduseid, unistus kindlustada lastele välismaise hariduse abil parem tulevik ning oma elu «kasulikult» abielludes paremaks muuta.
Migrandid võivad alustada oma teekonda Eestist mitme ülaltoodud tõmbe/tõukefaktori kombinatsiooni tagajärjel. Saabudes võõrasse riiki ja muud tööd mitte leides on naised riskigrupp, kuna neid tõmmatakse seksitööstusse.
Eesti naiste jaoks võib üks tõmbefaktor olla müüt iseseisvusest ja emantsipatsioonist, mis ootab Läänes kõiki naisi. Teine tõmbefaktor on arvamus, et elu Läänes, kus «kõik näib võimalik ja kõik on õnnelikud», pakub paremaid võimalusi ja kergemat juurdepääsu töökohtadele. Reeglina on reaalsed tingimused ja võimalused siiski kujuteldust dramaatiliselt erinevad.
Probleemiks on tihti ka liialt lihtsustatud vahetegemine «legaalse» ja «illegaalse» migratsiooni mõiste vahel. Inimestega kaubitsemist ja seksuaalset ekspluateerimist seostatakse ainult illegaalsete migrantidega. Tegelikult on aga pettus ja ekspluateerimine osa legaalsest tööjõu migratsiooniskeemist nii reisi ajal kui sihtpunktis.
Inimkaubandusest räägitakse kogu maailmas üha enam, ja põhjusega. Inimkaubandust peetakse uimasti- ja relvakaubanduse kõrval üheks suurimaks organiseeritud kuritegevuse tuluallikaks. Inimkaubanduse ohvrite arvu aastas hinnatakse kuni kahele miljonilei, Europoliii hinnangute järgi kaubitsetakse aasta jooksul Kesk- ja Ida-Euroopast 120 000 naist ning last Lääne - Euroopasse. (Kui Eestist viidaks välja 120 000 naist aastas, siis umbes 6 aastaga oleks Eesti naistest tühi). USA-sse arvatakse kaubitsetavat 14 500 – 17 500 inimest aastasiii. Euroopas ja Eestis on inimkaubanduse puhul tegemist peamiselt naiste ja laste prostitutsiooniärisse kauplemisega. Kuigi me ei tea täpselt, kui palju eesti naisi on prostitutsiooni kaasatud, on selge, et neid on tuhandeid. Prostitutsioon on Eestis levinud ja suhteliselt avalik, naaberriikides tuntakse Eestit kui prostituutide lähtekoha-, transiit - ja sihtmaad.
Kuidas olukorda parandada?
Esiteks soostereotüüpe muutva koolihariduse andmine ja pidev teavitustöö prostitutsiooni olemusest, põhjustest ja tagajärgedest eri sihtrühmadele on vajalik. Inimkaubanduse ja prostitutsiooni teema õppekavasse viimine nii sotsiaaltöötajatel kui politseil ja tulevastel õpetajatel tuleks kasuks. Nõudluse vähendamine ja meeste kaasamine ennetustöösse – praegu on ikka veel paljudel tunne, et tegemist on naiste teemaga. See tunne kinnitab ühtlasi, et naiste teemad on väheolulised – seega elame endiselt patriarhaalses ühiskonnas ja arenguruumi jagub kõvasti.
Tänu Põhjamaade Ministrite Nõukogu, aga ka nt Rootsi, USA, Norra saatkondade toele on juba palju inimkaubanduseteemalist teavitustööd tehtud ja konkreetseid abiprogrammegi ellu viidud . Nüüd tuleb ka valitsusel endale teadvustada, et meie ülisuured probleemid nagu AIDSi levik ja narkomaania on seotud prostitutsiooni ja inimkaubandusega ning selleks, et ühe suhtes midagi ära teha, on vaja kõiki probleeme terviklikult käsitleda.
Kui me tahame tervemat ja inimsõbralikumat riiki, siis peaksime teadvustama, et prostitutsioon on sotsiaalne probleem, mitte ainult üksikisiku teema. Prostitutsiooni kui naistevastase vägivalla vastu on hakatud võitlema alles hiljaaegu ja üksikutes riikides.
Näide elust enesest
TÖÖLE OLEMATUSSE VEINITEHASESSE.
Lea ja Angela , kes otsustasid Eesti elust veidi puhata ja välismaal raha teenida, jõudsid OÜ Angeronase kabinetti kuulutuse peale. «Läksin kohale ja tundsin firma esindajas ära Riina Vainu , kellega olime kunagi koos koolitusel käinud,» meenutab Lea.
Sõbrannad tahtsid minna tööle kuulutuses mainitud Iirimaale, kuid Angeronase juht pakkus neile hoopis Portugali. Esimesest «konsultatsioonist» väljasõiduni kulus umbes pool aastat.
Vainu soovitas töölesõitjatel isiklikku raha mitte kaasa võtta, sest kohapeal pidid nad kohe teenima hakkama. Lea ja Angela võtsid siiski ligi nii pangakaardi kui ka mobiiltelefoni.
Portugalis selgus, et veinitehast, mis pidi pakkuma tasuvat tööotsa, pole olemaski. Vainu vastas järelpärimisele lühisõnumiga: «Olge mõistlikud, minge pansionaati ja tegelege niikaua maalide müügiga, kuni korraldame tehase asja. Teised juba müüvad ja teenivad.»
Tallinnas oli Vainu tüdrukutele lubanud, et Porto linnas ootab neid tuba kahele, tegelikult aga viidi kõik Eestist saabunud Maia äärelinnas asuvasse pansionaati Pensoa Dormida, kus 40 inimest pidanuks jagama keldrikorruse ühismagalat. «Seal olid halvad sanitaartingimused ja hulgaliselt kahjurputukaid,» meenutavad pettasaanud.
Lea ja Angela otsustasid minna ööbima hotelli. Nende järjekordse hädasõnumi peale vastas Vainu, et «lutikahotell on liialdatud,» ning soovitan ennast mitte ähvardada ja petiseks tembeldada.»
Usu kaotanud sõbrannad ostsid lennukipiletid Frankfurti ja sõitsid sealt liinibussiga Eestisse, kus võtsid ühendust majanduspolitseiga. «Sealt helistati Riinale ja anti talle nädal mõtlemisaega, kas maksta meile raha tagasi,» räägib Lea. Pärast seda, kui sõbrannad olid avaldanud Angeronase tegevust paljastava artikli, maksis Vainu tüdrukutele tagasi enne reisi sissemakstud raha - 5300 krooni.
Sellest hoolimata pöördusid sõbrannad ka tarbijakaitseameti poole. «Riina Vainu poolt kuueks kuuks lubatud töö- ja elamisluba , töökoht veinivabrikus töölisena, elamispind ning palgamäär ei vastanud tõele,» seisab Lea ja Angela kirjutatud avalduses .
Kuu aega hiljem, 9. novembril 2001 said tüdrukud vastuse, et seoses kriminaalasja algatamisega peatab tarbijakaitseamet nende avalduse menetlemise .
Siis selgus ka, et Lea ja Angela käigust majanduspolitseisse Tallinnas Lubja tänaval pole jäänud mingit märki. Kriminaalasi OÜ Angeronase vastu kelmuse alusel algatati aga alles sel kevadel, kui Lea kirjutas oma advokaadi soovitusel avalduse ja käis seletust andmas Lootsi tänaval asuvas kesklinna kriminaalosakonnas.
Konstaabel Liina Kuusk tunnistab : «Neil [majanduspolitseil] pole kirjalikku avaldust fikseeritud. See inimene tegi enda jaoks märkmeid. Tüdrukuid aidati nii palju kui võimalik.»
Miks tüdrukutelt seletusele allkirja ei võetud, ei oska Kuusk öelda.
Konstaabel Kuuse kätte on jõudnud veel üks avaldus Angeronase vastu, mis esitati märtsis.
Kokkuvõte
Inimkaubandus on probleem igas riigis juba ammusest ajast saadik. Põhjuseid on väga erinevaid, tavaliselt langevad ohvriteks kergeusklikud ja ettevaatamatud naised. Inimesi petetakse ja kasutatakse väga karmide meetoditega ära. On naisi, kes on sellest lõksust kiiresti ja väikese kaotusega välja tulnud, kuid on ka neid, kes ei suuda omal jõul sellest ärist kuidagi välja saada. Nii suurt ja globaalset probleemi on raske kaotada, kuid sellega tegeletakse ja on lootust, et inimeste harimisega suudetakse tulevikus seda ebaseaduslikku tööstust vähendada.
Kasutatud materjalid

http://www.sm.ee/tegevus/sooline-vordoiguslikkus/inimkaubandus-ja-prostitutsioon.html

http://www.kuriteoennetus.ee/17128

http://www.unicef.ee/page/46

http://www.enut.ee/enut.php?id=194

http://www.postimees.ee/010705/lisad/tegija/169509_1.php

http://www.amor.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20518/ettekanne_Luht.doc

http://www.hot.ee/a/aaneva/
i Sex Slavery: The Growing Trade. CNN, 8.märts 2001.
http://www.cnn.com/2001/WORLD/europe/03/08/women.trafficking/index.html
ii Europol – Euroopa politsei koostööorganisatsioon.
iii Trafficking in Persons Report 2004, US State Department
Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine (võõra tööjõu kasutamine). Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitsejad võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid. 
Inimkaubanduse ajaloo lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist – Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Kuigi inimkaubanduse viisid on aja jooksul muutunud, tähendab nüüdisajal inimkaubandus sama, mida mitme tuhande aasta eest – inimesed müüvad teisi inimesi. Müüjad saavad müüdute eest raha või muud tasu.
Inimkaubandust loetakse kogu maailmas kuriteoks kuna inimene ei ole kaup või omand, mis kellelegi kuulub. Inimkaubandus on jäme inimväärikuse ja inimõiguste rikkumine.
Inimkaubanduse eesmärk on kasutada inimest kasu saamiseks kas seksiäris, organite eemaldamisel ja müümisel või vähetasustava tööna.
Inimkaubanduse põhjused võivad olla väga erinevad:
• vaesus; 
• parema elu ahvatlus; 
• tööpuudus; 
• vägivald naiste ja laste suhtes; 
• kultuuritraditsioonid, näiteks traditsiooniline orjus.
Inimkaubandust soodustab ka globaalne nõudlus odava, kergesti mõjutatava ja illegaalse tööjõu järele.
Ka Eestit pole see probleem puutumata jätnud. Viimase 15 aasta jooksul on inimkaubandus kui nähtus muutunud silmapaistvamaks, kuna varem suletud piirid läänemaailmaga on lahti. Välismaale võivad ahvatleda järgmised asjaolud: soov raha koguda või toetada võõral maal töötades majanduslikult koduseid, unistus kindlustada lastele välismaise hariduse abil parem tulevik ning oma elu «kasulikult» abielludes paremaks muuta. Saabudes võõrasse riiki ja muud tööd mitte leides on naised riskigrupp, kuna neid tõmmatakse seksitööstusse.
Inimkaubandusest räägitakse kogu maailmas üha enam, ja põhjusega. Inimkaubandust peetakse uimasti- ja relvakaubanduse kõrval üheks suurimaks organiseeritud kuritegevuse tuluallikaks. Inimkaubanduse ohvrite arvu aastas hinnatakse kuni kahele miljonile. Prostitutsioon on Eestis levinud ja suhteliselt avalik, naaberriikides tuntakse Eestit kui prostituutide lähtekoha-, transiit- ja sihtmaad.
Olukorra parandamiseks on mitmed riigid teinud abiprogramme, teavitanud inimesi ja õhutanud neid kontrollima tööandja tausta enne välismaale tööle minekut.
Lõpetuseks lisasin ühe eestlaste kirjutatud loo, kus neid meelitati tööle veinitehasesse, mida tegelikult olemas polnudki .
Tänan tähelepanu eest!
8