Inimkaubanduse mõiste (0)

Sisukord
Sissejuhatus 2
1. Inimkaubandusest üldiselt 2
1.1 Inimkaubanduse mõiste 3
1.2 Inimkaubanduse ajaloost 4
1.3 Inimkaubanduse eesmärk ja põhjused 4
1.4 Inimkaubandusest hoidumine ja selle vastu võitlemine 5
2. Inimkaubandus Eestis 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Minu peamine põhjus selle teema valikus, oli kindlasti teema aktuaalsus. Aastas ilmub palju artikleid, mis puudutavad inimkaubandust ja räägivad inimkaubanduse ohvriks langenud inimestest. Samuti soovisin selle teema kohta ise rohkem teada saada.
Töö eesmärgiks oli uurida, mis on inimkaubanduse olemasolu peamised põhjused ja eesmärgid, kuidas on võimalik inimkaubandust ennetada, sellest hoiduda ning selle vastu võidelda.
Töö on jaotatud kahte peatükki. Esimeses peatükis on inimkaubandus lahti seletatud üldiselt ning teises peatükis on käsitletud inimkaubanduse olukorda Eestis.

1. Inimkaubandusest üldiselt

Inimkaubandusest räägitakse kogu maailmas üha enam, ja põhjusega. Seda peetakse uimasti - ja relvakaubanduse kõrval üheks suurimaks organiseeritud kuritegevuse tuluallikaks. Inimkaubanduse ohvrite arvu aastas hinnatakse kuni kahele miljonile. Europoli hinnangute järgi kaubitsetakse aasta jooksul Kesk- ja Ida-Euroopast 120 000 naist ning last Lääne - Euroopasse.

1.1 Inimkaubanduse mõiste

Inimkaubanduse definitsioonil on väga suur tähtsus inimkaubanduse ärahoidmisel, kuna see määrab, mis tegevusi saab kvalifitseerida ja tunnistada kuriteoks. Sellepärast on oluline, et definitsioon oleks võimalikult lai, kaasates erinevaid olukordi ja tegevusi. Iga riigi suhtumine inimkaubanduse probleemi peegeldub riiklikes normatiivaktides kajastuvas inimkaubanduse definitsioonis ja ettenähtud karistustes. Rahvusvaheliselt kõige laiemalt kasutatav definitsioon, mida sageli võetakse aluseks, tehes muudatusi ja parandusi rahvuslikes normatiivaktides, on ÜRO konventsiooni täiendava protokolli naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise kohta ehk nn Palermo protokoll, milles defineeritakse inimkaubandust järgmiselt:

• inimkaubandus tähendab isiku ekspluateerimiseks tema värbamist, vedamist, üleandmist, majutamist või vastuvõtmist, inimröövi toimepanemise või muul viisil jõu kasutamise või sellega ähvardamise, petmise , võimu kuritarvitamise või isiku abitu seisundi ärakasutamise või teist isikut kontrolliva isiku nõusoleku saavutamiseks makse tegemise või vastuvõtmise või muu hüvise pakkumise või vastuvõtmise või muu kuritarvituse teel. Ekspluateerimisena käsitletakse ka teise isiku prostitueerimisele sundimist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist
  
• inimkaubanduse ohvri nõusolek käesoleva esimeses punktis käsitletud ekspluateerimisega ei muuda selle kuriteo kvalifikatsiooni, kui tegu on toime pandud esimeses punktis nimetatud viisil.
  

Definitsioonis on loetletud nii inimkaubanduse lülid kui ka määratletud olukorrad ja tingimused, mis võimaldavad värvata isikut ja kasutada teda ekspluateerimiseks. Lühidalt öeldes: inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja enda poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt.

1.2 Inimkaubanduse ajaloost

Inimkaubanduse olemasolu tuleb otsida juba kaugest minevikust. See tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist- orjatöö oli laialt levinud Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Tihti müüsid olude sunnil ka vanemad oma lapsi orjusesse sellek, et saada tasu või et laps jääks ellu, kuna ise ei suudetud oma last toita. Kõige sagedamini kasutati orje abijõuna. Mehed ehitasid tamme, kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, töötasid kaevandustes ning töötasid ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes. Naised töötasid aga enamasti valitseja või templite töökodades ketrajate,jahvatajatena ja kudujatena.
Aja jooksul on inimkaubandus aga märgatavalt muutunud. On muutunud viis kuidas inimkaubitsejad meelitavad ja allutavad oma ohvreid. Usaldusväärne imago on värbaja edu pant . Nad võivad olla igast vanusegrupist, nii mehed kui naised, perekonnainimesed, ärimehed isegi ohvri kallimad või vanad tuttavad. Niisamuti võib tuntud ja tõsisesisuline päevaleht osutuda ohvrite värbamise kanaliks. Muutunud on ka viis, kuidas ja kus kasutatakse müüdud inimesi. Tegelikkuses aga tähendab inimkaubandus sama, mida mitme tuhande aasta eest ehk inimesed müüvad teisi inimesi.

1.3 Inimkaubanduse eesmärk ja põhjused

Inimkaubandusel on üks peamine eesmärk – isiku ekspluateerimine. Isiku ekspluateerimine tähendab isiku ärakasutamist erinevatel otstarvetel, tavaliselt kasu saamiseks. Inimest kui kaupa kasutatakse kõige sagedamini tööks seksiäris ning vähetasustatava töö tegemiseks. Sellepärast tuleb ekspluatatsiooni all mõista:
•teiste isikute prostitutsioonile sundimist või teisi seksuaalse ekspluateerimise vorme
•sunnitööd või -teenuseid 
•orjust või orjusega sarnaseid vorme
•teenimist
•organite eemaldamist.
Inimesed arvavad tihti, et inimkaubandus puudutab ainult noori tüdrukuid ja naisi, kuid eespool olevast loetelust võib järeldada, et inimkaubandus ei ole ainult sundprostitutsioon, vaid inimkaubandusse võib kaasata mõlemast soost erinevas vanuses inimesi. Näiteks sellistes vaesetes Ida-Euroopa ja Balkani riikides nagu Albaania , Moldova, Rumeenia , Ukraina jt on laialt levinud organite eemaldamine.
Inimkaubandusel võivad olla erinevad põhjused. Maailmas toimub inimkaubandus vaesematest regioonidest rikkamatesse. Inimkaubandus ei leia aset ega laiene ainult inimeste teadmatuse tõttu. Seda soodustavad ka erinevad laiema mastaabiga faktorid:
• vaesus
•parema elu ahvatlus
•ühiskonna nõrk majandus- ja sotsiaalstruktuur
•tööpuudus
•vägivald naiste ja laste suhtes
•valitsuse korrumpeeritus
•relvastatud konfliktid
•kultuuritraditsioonid, näiteks traditsiooniline orjus
Inimkaubandust soodustab ka globaalne nõudlus odava, kergesti mõjutatava ja illegaalse tööjõu järele.

1.4 Inimkaubandusest hoidumine ja selle vastu võitlemine

Enne tööle asumist peaks ise:

• Kontrollima tööpakkumist põhjalikult. Töökuulutus võib esialgu tunduda usaldusväärne. Kontrolli kindlasti ka sugulaselt või tuttavalt saadud tööpakkumist.
  
• Kontrollima, kas firma, kelle tööpakkumine huvi pakub, on ikka seaduslik.
  
• Sõlmima täpse töölepingu. Pöörama tähelepanu töötingimustele, tööajale ja asukohale. Jälgima millised on tööülesanded. Pöörama tähelepanu pisiasjadele ning kui miski jääb arusaamatuks, nõu küsima.
  
• Andma perekonnale teada oma kavatsustest. Kui asud tööle teises linnas või välisriigis jäta lähedastele info nii täpse aadressi kui ka tööandja kohta.
  
• Ei tohi anda kellelegi oma passi või isikutunnistust. Seda võid teha ainult ametivõimude nõudmisel. Mitte kellelgi muul ei ole õigust võõrast passi enda valduses hoida.
  
• Kui töö ei vasta töölepingus kirjeldatule, tuleb võtta kindlasti ühendust tööd vahendanud isiku või firmaga ja nõua lepingutingimuste täitmist. Kui seda ei tehta on õigus tööleping lõpetada.
  
• Vajaduse korral võtma viivitamatult ühendust politseiga.
  

Oma osa inimkaubanduse vastu võitlemisel on ka riigil, tehes koostööd erinevate organisatsioonidega. Vabariigi Valitsuse poolt kiideti 1. aprillil 2010.a. heaks vägivalla vähendamise arengukava, milles tuuakse välja strateegilised eesmärgid inimkaubanduse vastases võitluses ja määratletakse nende eesmärkide saavutamiseks peamised meetmed ja tegevused aastatel 2010-2014. Antud arengukavale eelnes inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava aastateks 2006-2009.
2006.-2008. aastal viiakse Põhja- ja Baltimaades läbi projekt seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil kaubitsetud naiste toetamise , kaitsmise, turvalise kojupöördumise ja rehabiliteerimise võrgustiku loomiseks. Üks projekti põhiülesandeid on luua regionaalne Põhja- ja Baltimaade võrgustik, mis ühendaks avaliku sektori institutsioone ja kodanikeühendusi, kes töötavad naistekaubitsemise ohvritega, tegelevad nende toetamise ning rehabiliteerimisega. Regionaalse võrgustiku eesmärgiks on arendada välja programm ohvrite turvalisuse tagamiseks ja kaitseks, aga ka võimaldada turvalist tagasipöördumist kodumaale ja reintegreerimist neile ohvritele, kes seda soovivad.

2. Inimkaubandus Eestis

Inimkaubanduse üks põhilisemaid harusid on prostitutsioon, mis on ka Eestis järjest laiemini levinud. Varasemate uurimuste põhjal on Eestis hinnanguliselt 3000 naist, kes tegelevad oma keha müümisega. Prostituutide sihtarvult ületab Eesti Euroopa keskmist taset ligi 2 korda. Rootsit 7 korda, Soomet ja Norrat 3 korda. Eestis valitsevate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste tõttu on tagatud prostituutide pidev juurdekasv. Eestis on prostitutsioonil ja naistega kaubitsemisel soodne pinnas sotsiaalselt kõige haavatavamate naiste gruppide seas. Eelkõige on nendeks madala haritustasemega, kodakondsuseta, töötud, sageli ka alaealised. Suurimaks ohurühmaks Eestis on noored tüdrukud ja naised, kes on olnud pikemaajaliselt töötud. Osa neist satuvad inimkaubanduse ohvriks, minnes pahaaimamatult tööle näiteks välismaale lapsehoidjaks, tantsijaks, apelsinikorjajaks jne. Teine osa naisi teavadki, et lähevad välja prostitutsioonile, kuid enamik ei tea täpselt, mida see endaga kaasa võib tuua. Arvatakse ka, et selle tegevuse võib alati lõpetada, aga tegelikkuses sellest ringist enam nii kergelt välja ei saa.

Kokkuvõte

Inimkaubandus on ränk inimõiguste rikkumine , mis on probleemiksigas riigis juba ammusest ajast saadik. Arenenud ühiskond on kaasa toonud inimkaubanduse ohvrite hulga suurenemise ja muutnud teema aina aktuaalsemaks.
Inimkaubanduse peamisteks põhjusteks on tööpuudus ja vaesus, samuti sooline ebavõrdsus. Enamasti langevad ohvriteks kergeusklikud ja ettevaatamatud naised. Inimesi petetakse ja kasutatakse ära. Et mitte ise inimkaubanduse ohvriks langeda tuleb olla hoolikas, enne tööle asumist uurima kindlasti firma tausta ning informeerida enda tegemistest ka lähedasi. Ka riik teeb aktiivset koostööd erinevate organisatsioonidega inimkaubanduse ennetamiseks.
Eesti on algpunkt, transiidi- ja sihtmaa naistele, keda sunnitakse prostitutsioonile.
Eesti majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste tõttu on tagatud prostituutide pidev juurdekasv ning prostituutide sihtarvult ületab Eesti Euroopa keskmist taset ligi 2 korda.
Inimkaubandus on suur ja globaalne probleem, mida pole võimalik koheselt kaotada, kuid sellega tegeletakse ja on lootust, et inimeste harimisega suudetakse tulevikus ebaseaduslikku tööstust vähendada.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Inimkaubandus
http://www.redcross.ee/et/inimkaubandus.html
http://www.amor.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20518/ettekanne_Luht.doc
http://www.hot.ee/a/aaneva/
http://www.enut.ee/enut.php?id=194
http://avatudeestifond.wordpress.com/2009/11/05/inimkaubandus-eestis-ja-euroopa-liidus/
http://www.sm.ee/tegevus/sooline-vordoiguslikkus/inimkaubandus-ja-prostitutsioon.html
http://www.unicef.ee/page/46
http://www.just.ee/inimkaubandus
http://www.kuriteoennetus.ee/35855
10