Inimkaubanduse ennetamine (0)

INIMKAUBANDUSE
ENNETAMINE
ÜHISKONNAÕPETUS
KUTSEKESKKOOLIDELE
INIMKAUBANDUS ON
TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS
· Inimkaubandus on kolmas suurim
sissetulekuallikas kuritegevusele peale
narko- ja relvaäri. Peamiselt toimub
inimkaubandus prostitutsiooni ning teiste
seksuaalse ekspluateerimise vormide
huvides, kuid see võib toimuda ka
sunniviisiliselt töö või teenistuse, orjuse
või samalaadses seisundis pidamise või
elundi eemaldamise eesmärgil.
INIMKAUBANDUS ON
TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS
· Peamiselt ekspluateeritakse seksiäris
naisi. Umbes pooled neist on alaealised.
· Kui on tuvastatud ekspluateerimise fakt,
pole ohvri nõusoleku puudumine või
olemasolu oluline inimkaubitsejate
karistamisel. Hoolimata sellest, kas
kaubitsetav sai tasu, on tegemist
inimkaubandusega, kui kolmas isik saab
kasu isiku ekspluateerimisest.
INIMKAUBANDUS ON
TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS
· Vaba tahe on raskelt defineeritav mõiste.
Sageli on selle taga adekvaatsete
alternatiivsete toimetulekuvõimaluste
puudumine. Eelarvamus, et isik on seotud
seksi müümise või enese
prostitueerimisega teadlikult ja vabast
tahtest, on ekslik stereotüüp.
INIMKAUBANDUS ON
TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS
· Inimkaubandus ei hõlma üksnes ohvrit ja
kaubitsejat, vaid ka ostjat. Ostjate
puudumisel ei saaks kauplemist toimuda.
Inimkaubanduse vähendamiseks tuleb
riikidel teadvustada ning taunida ostjate
võtmerolli inimkaubanduses.
· Inimkaubandus, smuugeldamine ja
prostitutsioon ei ole sünonüümid.
INIMKAUBANDUS ON
TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS
· Kõiki smuugeldatuid ja seksi müüvaid inimesi
(ennast prostitueerivaid) ei saa pidada
inimkaubanduse ohvriteks, kuigi inimkaubandus
võib sisaldada mõlemaid.
· Seksikaubandust on raske piirata, lubades
prostitutsiooni. Prostitutsioon on
inimkaubanduse suurim taastootja. Enamik
inimkaubanduse ohvritest on värvatud
prostitutsioonis ekspluateerimiseks.
INIMKAUBANDUSE ERINEVAD
LIIGITUSED
· Eesti on ühtaegu inimkaubanduse
lähteriik, transiitriik ning majanduse
arenedes ja elatustaseme tõustes üha
enam ka sihtriik.
· Seksuaalne ekspluateerimine on
inimkaubitsejate tulusaim tegevusharu,
mis on viimastel aastakümnetel
plahvatuslikult kasvanud.
INIMKAUBANDUSE ERINEVAD
LIIGITUSED
· Seksuaalse ekspluateerimise 3 peamist alaliiki
on prostitutsioon, pornograafia ja nn.
postimüügipruudid.
· Tööjõukaubandus tähendab isiku värbamist,
vedamist, üleandmist, majutamist või
vastuvõtmist, mis toimub kas jõu kasutamise,
pettuse ja/või sunduse abil, mille eesmärk on
kas inimese kuritarvitamine sunniviisiliselt
teenistuses, teoorjuses, orjatööl või võlaorjuses.
INIMKAUBANDUSE ERINEVAD
LIIGITUSED
· Teoorjusse langetakse sageli ilma viisa, tööloa
ning korraliku töölepinguta. Sellisel puhul on
ohver hirmul võimalike sanktsioonide ees, ta
tunneb end seadusrikkujana ega otsi abi.
· Inimesi kaubitsetakse reeglina vaesematest
regioonidest majanduslikult edukamatesse
piirkondadesse; peamiselt suurlinnadesse,
suvituskeskustesse, ka sadamatesse.
INIMKAUBANDUSE ERINEVAD
LIIGITUSED
· Elundikaubandus on isiku värbamine,
transportimine, üleandmine, varjamine või
vastuvõtmine kolmanda isiku poolt,
ähvardades jõuga või kasutades jõudu,
sundimist, röövimist, pettust, kelmust,
võimu kuritarvitamist või kasutades ära
isiku haavatavust, eesmärgiga eemaldada
selle isiku elund(eid).
INIMKAUBANDUSE MÕJU
RIIGILE JA ÜHISKONNALE
· Inimkaubandus ei toimu sotsiaalses
vaakumis ­ see on teiste ühiskondlike
probleemidega põimunud nähtus.
Kaudselt on see seotud kõigi
eluvaldkondade ja ühiskonnaliikmetega
ning mõjutab kõiki maailma riike.
· Inimõiguse on õigused, mis ei ole oma
olemuselt äravõetavad ning ilma milleta
me ei saaks elada tsiviliseeritud isikutena.
INIMKAUBANDUSE MÕJU
RIIGILE JA ÜHISKONNALE
· Mitte ainult inimkaubanduse fakti ennast,
vaid ka põhjuseid ja tagajärgi võib
defineerida inimõiguste rikkumisena.
· Naiste ja meste võrdõiguslikkuse
probleemid, võrdsete võimaluste
puudumine ja nõudlus tasulise seksi järele
on põhjused, miks inimkaubandus ikka
veel eksisteerib.
INIMKAUBANDUSE MÕJU
RIIGILE JA ÜHISKONNALE
· Eraelu puutumatuse põhimõtte järgimise tõttu
ühiskonna ei pöörata piisavalt tähelepanu
diskrimineerimisele perekonnas ning naiste ja
laste vastasele vägivallale.
· Inimkaubandust tuleb käsitleda olulise
rahvatervise probleemina, mis mõjutab riigi
demograafilist olukorda. Nii ohvrite kui ka riigi
seisukohalt on inimkaubanduse ennetamine
soodsam kui tagajärgede likvideerimine.
INIMKAUBANDUSE MÕJU
RIIGILE JA ÜHISKONNALE
· Organiseeritud kuritegevusega võitlemisele ja
illegaalse migratsiooni vähendamisele
keskenduv vaatenurk inimkaubanduse
ahendamisel ei ole piisav. Organiseeritud
kuritegevus ning illegaalse migratsiooni kõrval
on inimkaubandus tõsine inimõiguste ja
rahvaterviseprobleem. Viimase märkamine
eeldab ohvrikeskset vaatenurka.
INIMKAUBANDUSE MÕJU
RIIGILE JA ÜHISKONNALE
· Inimkaubandust analüüsitakse tihti kui
korrapäratu migratsiooni osa. Tänapäeval
on iga 35. inimene migrant. Tähelepanu
äratab migratsiooni üldine suurenemine,
eriti naismigrantide arvu kasv, samuti ka
sihtriikide ja ­ regioonide geograafia
laienemine.
INIMKAUBANDUSE MÕJU
RIIGILE JA ÜHISKONNALE
· Riikide tasandil ei mõisteta
inimkaubanduse kompleksset iseloomu.
Ignorantne migratsioonipoliitika viib
inimkaubanduse ohvrite
kriminaliseerimiseni ­ neid koheldakse kui
illegaalseid migrante, mitte kui ohvreid,
kes vajavad abi.
EBAVÕRDSUS JA
GLOBALISEERUMINE KUI
INIMKAUBANDUSE TAGAPÕHI
· Inimkaubanduse tagapõhjaks on
vabaturumajanduse põhimõtete
piiramatu levik maailmas, mida
iseloomustab sooline, rahvuslik,
riikidevaheline ning majanduslik
ebavõrdsus.
EBAVÕRDSUS JA
GLOBALISEERUMINE KUI
INIMKAUBANDUSE TAGAPÕHI
· Globaalse inimäri ja rahvusvahelise
legaalse äri toimemehhanismid on samad:
"tootmise" suundumine regioonidesse, kus
"tööjõukulud" on minimaalsed; pakkumise
liikumine piirkondadesse, kus on suurem
nõudlus; "toodete" ja "teenuste"
kohandamine vastavalt nõudlusele;
hinnapoliitika kujunemine lähtuvalt
nõudluse ja pakkumise suhtest.
EBAVÕRDSUS JA
GLOBALISEERUMINE KUI
INIMKAUBANDUSE TAGAPÕHI
· Inimkaubanduse puhul ei tohiks
kasutada termineid nagu töö, amet,
elukutse, teenus, klient jmt., sest
selliste tavaliste majandusterminite
kasutamine õigustaks inimeste
ekspluateerimist.
EBAVÕRDSUS JA
GLOBALISEERUMINE KUI
INIMKAUBANDUSE TAGAPÕHI
· Vaesuse feminiseerumise taga on sooline
ebavõrdsus üldisemalt ning naiste- ja
meestetööde ja tegevusalade selge
eristumine ning erinev väärtustamine
konkreetsemalt. Vaesus kahandab naiste
valikuvõimalusi ning muudab nad
inimkaubitsejatele haavatavateks.
EBAVÕRDSUS JA
GLOBALISEERUMINE KUI
INIMKAUBANDUSE TAGAPÕHI
· Ametialane sooline segregatsioon ­ naiste
ebaproportsionaalselt madal esindatus
võimupositsioonidel selgitab naiste suurt
osakaalu inimkaubanduse ohvrite seas
ning seksuaalse ekspluateerimise
esinemise sagedust, võrreldes teiste
inimkaubanduse liikidega.
INIMKAUBANDUSE MOOTOR -
NÕUDLUS
· Inimkaubanduse liikumapanevaks jõuks
on nõudlus seksiteenuste, odavad tööjõu
ja elundite järele.
· Orjatöö kasutamise eesmärgiks on kasumi
suurendamine, hoides kokku töövõtjatele
pakutavate töötingimuste pealt.
INIMKAUBANDUSE MOOTOR -
NÕUDLUS
· Enamasti vaestest riikidest pärit
töötajatele ei võimaldata
tervisekindlustust, iga ­ aastast
puhkust ega maksta nende eest
sotsiaalkindlustusmakseid.
INIMKAUBANDUSE MOOTOR -
NÕUDLUS
· Elunditega kauplemine ning illegaalsel teel
saadud elundite siirdamine on kõikides
arenenud riikides ebaseaduslik. Suur lõhe
nõudluse ja pakkumise vahel kasvan
elundite kaubitsemist vaestest riikidest
rikastesse ning siirdamisturismi,
· Seksi ostmine on tugevalt seotud
seksistlike, rassistlike ning ksenofoobsete
eelarvamustega.
INIMKAUBANDUSE MOOTOR -
NÕUDLUS
· Seksi ostjad pärinevad kõikidest rahvus-,
klassi-, vanuse- ja haridusgruppidest.
Seksi ostmises ei ole seega mõtet
süüdistada konkreetseid mehi. Seksi
ostmise algpõhjuseid tuleb otsida lääne
kultuurist, mis peab normaalseks naiste
ning seksi käsitlemist tarbekaubana.
NOORED KUI
INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM
· Noortele suunatud spetsiaalseid
inimkaubanduse ennetamise ja
teavitamise programmid ja
kampaaniad üksi ei aita
inimkaubanduse probleemi piisavalt
tõhusalt ennetada või lahendada.
NOORED KUI
INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM
· Märksa olulisemat rolli noorte
kaitsmisel mängib ühiskonna üldine
sotsiaalmajanduslik olukord ning
haridus-, tööhõive-,
sotsiaalkindlustuse, integratsiooni jm.
poliitika.
NOORED KUI
INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM
· Inimkaubanduse ekspertide arvates on noorte
naiste ja noorte mitte ­ eestlaste risk sattuda
inimkaubanduse ohvriks mõnevõrra suurem,
võrreldes eestlaste ja meeste ohufaktoriga.
Majandusliku olukorra parandamise motiiv seob
valdavat osa inimkaubanduse ohvritest. Naistel
ja mitte ­ eestlastest elanikel on märksa
raskem edukalt sulanduda Eesti tööturule.
NOORED KUI
INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM
· Eesti noored suhtuvad hästi välisriiki tööle
minemisse, kuid ei tea piisavalt, mida tuleb
ja saab teha inimkaubanduse ohvriks
sattumise riski vähendamiseks. Positiivsed
ootused kombinatsioonis naiivsus ning
teadmatusega vajalikest ettevalmistustest
kujundab ohtliku olukorra.
NOORED KUI
INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM
· Noorte peamisteks väärarusaamadeks on:
ootus teenida kiiresti palju raha; oletus, et
lühiajaliseks tööks ei ole vaja tööluba ja
töölepingut; oletus, et ohvrid ise on oma
saatuse "esile kutsunud"; veendumus, et
minuga ei juhtu midagi halba.
KUIDAS SAAVAD NOORTEST
INIMKAUBANDUS OHVRID?
· Värbamine on rahvusvaheliselt
tunnustatud inimkaubanduse definitsiooni
kohaselt inimkaubanduse esimene
staadium, millele järgneb vedamine,
üleandmine, majutamine või vastuvõtmine.
· Inimäri aastane tulu ulatub 9,5 mlrd.
USDni. See on võrreldav vaid narko- ning
illegaalses relvaäris liikuva musta rahaga.
NOORED KUI
INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM
· Lisaks organiseeritud kuritegevusele
teenivad inimkaubanduse pealt kaudsed
vahendajad ­ hotellid, turismifirmad,
ajakirjandus ja transpordifirmad, kes
tegutsevad seaduslikult ega pruugi
teadvustada, et osa nende käibest tuleb
inimärist.
NOORED KUI
INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM
· Mida teadlikum on ühiskond
inimkaubanduse ohust, põhjustest,
tagajärgedest ja ohvrite värbamise
viisidest, seda leidlikumaks ja
keerukamaks muutuvad inimkaubitsejate
tegutsemisstrateegiad.
NOORED KUI
INIMKAUBANDUSE RISKIRÜHM
· Usaldusväärne imago on värbaja edu
pant. Värbajatele ei ole "otsaette
kirjutatud", millega nad tegelevad. Nad
võivad olla igast vanusegrupist, nii mehed
kui naised, ärimehed, perekonnainimesed,
isegi ohvri kallimad või vanad tuttavad.
Niisamuti võib tuntud ja tõsisesisuline
päevaleht osutuda ohvrite värbamise
kanaliks.
TÖÖTINGIMUSED JA
TAGAJÄRJED OHVITE JAOKS
· Inimkaubanduse puhul ei saa rääkida
normaalsetest töödest või töötingimustest,
vaid ekspluateerimisest. Ükski töö ei ole
töötaja jaoks vaimselt ja füüsiliselt nii
traumeeriv kui "seksitöö" ega eelda nii
kulukat ja pikaajalist
rehabilitatsiooniprotsessi.
TÖÖTINGIMUSED JA
TAGAJÄRJED OHVITE JAOKS
· Kogukond ning ühiskond tervikuna peab
vältima sekundaarset viktimiseerimist ehk
ohvri teistkordset traumeerimist julma ja
süüdistava suhtumisega.
· Inimkaubandusel on alati negatiivsed
tagajärjed.
TÖÖTINGIMUSED JA
TAGAJÄRJED OHVITE JAOKS
· Ekspluateerimise tagajärjel ei seisa
inimkaubanduse ohvrid pärast
kojupöördumist silmitsi mitte ainuüksi elu-
ja töökoha puudumise ning rahaliste
probleemidega, vaid tunnevad hirmu enda
ja lähedaste turvalisuse pärast, on
depressioonis, neil esineb
enesetapumõtteid ja hulk erinevaid
psüühilisi ja füüsilisi terviseprobleeme.
TÖÖTINGIMUSED JA
TAGAJÄRJED OHVITE JAOKS
· Ekspluateerimine on kuritegu ka siis, kui
ohver andis algselt nõusoleku
värbamiseks ja transportimiseks.
· Kogukonna poolne inimkaubanduse ohvri
süüdistamine on kasulik vaid
kaubitsejatele, kes saavad muretult oma
tegevust jätkata.
TÖÖTINGIMUSED JA
TAGAJÄRJED OHVITE JAOKS
· Prostituute rünnatakse üheaegselt kolmelt
poolt:
· 1. nad kannatavad vahendajate poolse
vägivalla ning alandamise all;
2. neid marginaliseerib kogukond ja
ühiskond;
3. ohvrid süüdistavad ennast ise oma
kannatustes ja alandustes.
TÖÖTINGIMUSED JA
TAGAJÄRJED OHVITE JAOKS
· Prostitutsioon on soopõhine vägivald ning
seega võrreldav vägistamise, paarisuhte-
ning koduvägivallaga. Soopõhise vägivalla
põhjuseks on ühiskonnas levinud
ebaõiglased ning jäigad traditsioonilised
soorollid.
TÖÖTINGIMUSED JA
TAGAJÄRJED OHVITE JAOKS
· Kuigi on ilmne, et ohvrid vajavad
spetsiifilist professionaalset abi,
pöörduvad nad harva abisaamiseks
vastavate institutsioonide poole. See
tuleneb häbitundest ning usaldamatusest
riigi ja avalike institutsioonide vastu.
TÖÖTINGIMUSED JA
TAGAJÄRJED OHVITE JAOKS
· Reeglina on osutatav abi konfidentsiaalne
ja vabatahtlik. Abi sõltub suuresti ka ohvri
enda pühendumusest taastumisele ning
samuti ohvri enda sotsiaalsetest
võimetest.