Inimkaubandus Eestis (1)

INIMKAUBANDUS EESTIS
Referaat
Viljandi 2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Inimkaubandus 4
1.1 Inimkaubandus: Mis see on? 4
1.1.1 Inimkaubanduse vormid 4
1.1.2 Inimkaubanduse ajaloost 5
1.2 Töötingimused ja tagajärjed ohvrite jaoks 5
1.2.1 Töötingimused 6
1.2.2 Tagajärjed ohvrite jaoks 6
1.2.3 Ohvrite abistamine 6
2. Inimkaubandus Eestis 7
2.1 Inimkaubanduse vastane tegevus Eestis 8
2.2 Inimkaubandus Eestis kergelt karistatav 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Minu peamine põhjus selle teema valikus, oli kindlasti selle teema aktuaalsus. Aastas ilmub palju artikleid, mis puudutavad inimkaubandust ja räägivad sellest, mida inimkaubanduse ohvriteks langenud inimesed on üle pidanud elama. Samuti soovisin selle teema kohta rohkem teada saada, et kunagi endaga ja ka minu lähedastega midagi sellist ei juhtuks. Töö eesmärgiks oli uurida, mis on inimkaubanduse olemasolu põhjused, millised on tagajärjed inimkaubanduse ohvrite jaoks. Peamiseks põhjuseks oli välja selgitada , milline on inimkaubanduse olukord Eestis. Peamine probleem, millele proovin vastust leida on see, kuidas aidata inimkaubanduse ohvriks langenud inimest. Vaatluse all olid Eesti trükiväljaanded ja ka erinevad kodulehed. Ajalehtedest olid enim uurimise all Eesti Päevaleht ja Õhtuleht. Uurimismaterjaliks said erinevad inimkaubandust sisaldavad artiklid ja inimkaubandust üldiselt puudutavad leheküljed ja eelnevalt täide viidud inimkaubandust puudutavad uurimustööd. Töö on jaotatud kahte peatükki. Esimeses peatükis on inimkaubandus lahti seletatud üldiselt ja milline on ohvrite olukord. Töö teine pool käsitleb inimkaubanduse olukorda Eestis ja mida teeb Eesti inimkaubandusega võitlemiseks.

1. Inimkaubandus

1.1 Inimkaubandus: Mis see on?

Inimkaubandust loetakse kogu maailmas kuriteoks, kuna orjust juba maailmas ammu ei eksisteeri ja inimene ei ole kellegi kaup või omand. Inimkaubandus on jäme inimväärikuse ja inimõiguste rikkumine . Inimkaubandus on inimese värbamine, vedamine , üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine , võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku prostitueerimisele sundimist, muul viisil seksuaalselt ärakasutamist, sunniviisilist tööd ehk orjuses olemist või elundi sunniviisilist eemaldamist. Inimestega kauplemine on kujunenud kuritegeliku maailma kolmandaks sissetulekuallikaks narko - ja relvaäri järel. ( Unicef ) Inimkaubanduse aastane tulu ulatub 9,5 mlrd USD-ni ( Laan , Pajumets2005). Inimkaubanduse pealt teenivad ka kaudsed vahendajad – hotellid, turismifirmad, transpordifirmad , kes tegutsevad küll seaduslikult, aga ei pruugi teadvustada, et osa nende käibest tuleb inimkaubandusest. Inimkaubanduse ohvri enda nõusolek ekspluateerimiseks ei oma tähtsust ega vähenda kuriteo tõsidust. Alla kaheksateistkümneaastase isiku värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine ekspluateerimiseks on igal juhul inimkaubandus ka siis, kui selleks ei ole rakendatud vägivalda, petmist, ähvardamist jms.(Unicef)

1.1.1 Inimkaubanduse vormid

1. Tööorjus:

Orjatöö või võlaorjus (bonded labor)- Enim kasutatud meetod inimeste orjastamiseks. Inimene orjastatakse väitega, et ta peab tööga tagasi teenima võla, mille tingimused ja tähtajad on määratlemata.

Sunnitöö (forced labor)- Inimest sunnitakse töötama vägivallaga või mingi muu karistusega ähvardades. Inimest koheldakse kui omandit ja tema vabadus on piiratud.

Laste töö (child labour )- Töö liik, mis on suure töenäosusega ohtlik lapse tervisele. Samuti võib olla kahjulik lapse füüsilisele, vaimsele, moraalsele, sotsiaalsele ja hingelisele arengule. Tavaliselt katkestab see ka lapse haridustee.
Tööorjuse ohvriks võivad langeda kõik- mehed, naised, noored ja vanad. Tööorjuse ohvrid võivad tegutseda legaalsetel tegevusaladel, nii erinevates vabrikutes, põldudel, erinevatel ehitustel, kui ka hooldajatena, lapsehoidjatena, narkokulleritena jne. ( Sotsiaalministeerium 2008)
2. Elundikaubandus :
Isiku värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine kolmanda isiku poolt, ähvardades jõuga või kasutades jõudu, röövimist, pettust jms, eesmärgiga eemaldada selle isiku elund(eid). Eestis on keelatud elundite ost ja müük. Inimeste kaubitsemine elundite saamise eesmärgil ei ole kuigi levinud ja Eestis selle kohta andmed puuduvad.(Sotsiaalministeerium 2008)
3. Seksuaalne ekspluateerimine :

Pornograafia- Selline kujutamisviis , mis toob seksuaalsed toimingud pealatükkivalt ja labaselt esile. Sageli on prostitutsioon ja pornograafia omavahel seotud.

Prostitutsioon- Tasuline seksuaalpertnerlus, mis on isikule põhiline või ainus sissetulekuallikas. Siia alla kuuluvad striptiisiklubid, tänava- ja bordelliprostitutsioon, eskortteenus jms.

„ Pruut kirja teel“- Inimkaubanduse liik, kus naise saab tellida Interneti vahendusel, valides seal sobiva välimusega ja parameetritega „abikaasa“. Naistele reklaamitakse seda kui võimalust leida endale välismaalasest mees, meestele aga kui võimalus leida endale, peamiselt Ida-Euroopa riikidest, vaeseid ja kuulekaid naisi.
Eestis on prostitutsioon keelatud. Ka on keelatud alaealise prostitutsioonile kallutamine, ja sellele kaasaaitamine. Samuti on keelatud alaealiste kasutamine pornograafilistes teostes, lapsporno valmistamine, prostitutsiooni vahendamine ja selliseks otstarbeks ruumi andmine. (Sotsiaalministeerium 2008)

1.1.2 Inimkaubanduse ajaloost

Inimkaubanduse olemasolu tuleb otsida juba kaugest minevikust. See tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist- orjatöö oli laialt levinud Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Tihti müüsid olude sunnil ka vanemad oma lapsi orjusesse. Kas sellepärast, et saada tasu, või seetõttu, et laps jääks ellu, kuna ise ei suudetud oma last toita. Kõige sagedamini kasutati orje abijõuna- mehed ehitasid tamme, kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, töötasid kaevandustes ning töötasid ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes. Naised töötasid aga enamasti valitseja või templite töökodades ketrajate,jahvatajatena ja kudujatena. (Unicef) Aja jooksul on inimkaubandus aga märgatavalt muutunud. On muutunud viis kuidas inimkaubitsejad meelitavad ja allutavad oma ohvreid. Usaldusväärne imago on värbaja edu pant . Nad võivad olla igast vanusegrupist, nii mehed kui naised, perekonnainimesed, ärimehed isegi ohvri kallimad või vanad tuttavad. Niisamuti võib tuntud ja tõsisesisuline päevaleht osutuda ohvrite värbamise kanaliks. Muutunud on ka viis, kuidas ja kus kasutatakse müüdud inimesi. Tegelikkuses aga tähendab inimkaubandus sama, mida mitme tuhande aasta eest- inimesed müüvad teisi inimesi.
1.1.3 Inimkaubanduse põhjused

• Tööpuudus ja vaesus
  
• Sooline ebavõrdsus (väikeste lastega naisi ei võeta tööle jne)
  
• Nõudlus seksuaalse ekspluateerimise ja orjatöö järgi
  
• Nõudlus elundite järele
  
• Inimene on väärt kaup – Inimest saab müüa nii kaua, kuni ta elab või kuni ta on kasutamiskõlblik – seega aastaid
  
• Puudulik ennetustöö ja ohvriabi
  

1.2 Töötingimused ja tagajärjed ohvrite jaoks

Inimkaubanduse puhul ei saa rääkida normaalsetest töödest või töötingimustest. Ükski töö ei ole töötaja jaoks vaimselt ja füüsiliselt nii traumeeriv kui „seksitöö“. Isegi inimkaubanduse võrgust pääsedes ja koju pääsedes pole ohvri probleemid lõppenud. Ohver seisab silmitsi ühiskonna negatiivse tüüpsuhtumisega, mis muudab tööturule ja tavaellu pöördumise talle väga raskeks.(Laan, Pajumets 2005) Samuti süüdistavad ohvrid end sageli ise oma kannatustes ja alandustes . Selle tõttu ei julge paljud kellegi käest abi paluda , kuigi selle jaoks on neil täielik õigus.

1.2.1 Töötingimused

Enamasti on inimkaubanduse puhul tegemist selliste töödega, millega kohalikud ei nõustu ja mis antud ühiskonnas ei ole normaalsed. Esiteks on inimkaubanduse ohvrite jaoks töötingimused väga kurnavad. Kaubitsejatele on oluline kiire ja võimalikult suur kasum, mistõttu ei lähe neile korda ohvrite tervis. Tööpäevad on väga pikad ja ohvritele ei anta aega väljapuhkamiseks ja taastumiseks. Ohvrid peavad tegema pikki tööpäevi ka siis, kui nad on haiged ja peale selle töötama ka väga ebasanitaarsetes tingimustes. Ohvritele ei võimaldata ka tihti täisväärtuslikku toitu, mille tõttu paljud ohvrid on alatoitunud. (Laan, Pajumets 2005) Ohvrid kannatavad sageli oma vahendajate poolse vägivalla all. Neile tehakse haiget nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Ohvreid alandatakse ja häbistatakse pidevalt.

1.2.2 Tagajärjed ohvrite jaoks

Inimkaubanduse ohvrile on tagajärjed alati negatiivsed. Ohvritel võib esineda mitmeid psüühilisi ja füüsilisi terviseprobleeme. Inimkaubitsejate küüsist pääsedes ei ole ohvrite mured tihti lõppenud. Ühiskond võib ohvreid rünnata ja neid oma olukorras ise süüdistada. Nad võivad silmitsi seista elu- ja töökoha puudumisega ning rahaliste probleemidega Sageli kaubitsetud ei tunnista endale juhtunut ja käituvad nagu midagi poleks olnudki. Ohvrid on saanud tõsise vaimse trauma . Nad elavad pidevas hirmus ja kartuses, et keegi võib neid uuesti rünnata. Et ohver saaks oma tavaeluga edasi minna, peab ta endale juhtunut tunnistama.

1.2.3 Ohvrite abistamine

Et üldse saaks hakata ohvrit abistama, peab ta endale ise tunnistama, et ta on ohver ja olenemata temale suunatud kuriteo raskusest on tal õigus otsida ja saada abi. On palju juhtumeid, kus ohvrid tulevad ilmsiks mõne uurimise vms kaudu. Kui teie poole pöördub ohver, tuleb esmalt selgitada välja , millise inimkaubandusevormi ohvriks on ta langenud. Kui ohvrit on kasutatud lihtsalt tasuta tööjõuna, tuleb ta suunata politseisse, kus sellega edasi tegeletakse. Kahjuks on enamik inimkaubanduse ohvritest siiski naised, kes on pidanud taluma seksuaalset ärakasutamist. Kui vägivallaaktist on möödas vähem kui 3 ööpäeva on ohvri kehast võimalik leida väga olulisi asitõendeid. Ohvrit peab kindlasti julgustama rääkima ka politseiga. Neile tuleb selgeks teha, et kurjategijate leidmise korral on võimalik päästa väga paljusid teisi naisi, kes võivad langeda sama inimkaubitseja küüsi. Kurjategijad peab oma tegude eest vastutama panema . ( Kadakas ) Sotsiaalministeeriumi pressiteates on sotsiaalminister öelnud: „Inimkaubanduse ohvriks langenuil tuleb aidata leida taas enesekindlus , et nad saaksid võimalikult sujuvalt naasta tavaellu“ (Pevkur 2011). Ohvreid tuleb julgustada juhtunust rääkima oma lähedastele ja perele. Ohvril tuleb kindlasti aidata üle saada häbi- ja alaväärsustundest, mis tavaliselt seksuaalselt ärakasutatuid saadab . Ohvreid tuleb eemale hoida ka alkoholist ja muudest sõltuvust tekitavatest ainetest. Justiitsministeeriumi pressiteates on üles märgitud MTÜ Eluliin juhatuse liikme ütlus: „Inimkaubanduse ohvrid on saanud suure psühhotrauma ning on tihti nii füüsiliselt kui hingeliselt väga katki. Nende abistamine on pikk protsess ja on oluline, et sellele pööratakse vähemalt sama palju tähelepanu kui kurjategijate tabamisele ja karistamisele, ohvrite turvalisus peab olema garanteeritud“ (Mölder 2011).

2. Inimkaubandus Eestis

Inimkaubanduse üks põhilisemaid harusid on prostitutsioon ning mis on ka Eestis järjest laiemini levinud. Varasemate uurimuste põhjal on Eestis hinnanguliselt 3000 naist, kes tegelevad oma keha müümisega. Seda on sellise väikese riigi jaoks nagu Eesti väga palju. Prostituutide sihtarvult ületab Eesti Euroopa keskmist taset ligi 2 korda, seejuures Rootsit 7 korda, Soomet ja Norrat 3 korda. ( Kask , Pettai , Proos 2006) „Eesti on algpunkt, transiidi- ja sihtmaa naistele, keda sunnitakse prostitutsioonile!“ Sellise pealkirjaga algab Ameerika Ühendriikide iga- aastases inimkaubanduse kohta käivas raportis Eestit sisaldav peatükk. Selles soovitatakse inimkaubandusega tegelevate kirjategijatele määratud karistusi karmistada. (Õhtuleht 2011) Eestis valitsevate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste tõttu on tagatud prostituutide pidev juurdekasv. Eestis on prostitutsioonil ja naistega kaubitsemisel soodne pinnas sotsiaalselt kõige haavatavamate naiste gruppide seas. Eelkõige on nendeks madala haritustasemega, kodakondsuseta, töötud, sageli ka alaealised. Suurimaks ohurühmaks Eestis on noored tüdrukud ja naised, kes on olnud pikemaajaliselt töötud. Osa neist satuvad inimkaubanduse ohvriks, minnes pahaaimamatult tööle lapsehoidjaks, tantsijaks, apelsinikorjajaks jne. Välismaal töötamist peetakse tavaliselt toredaks- saab keelt õppida, teadmisi teistest kultuuridest ja samuti head palka. Ent aina enam tuleb avalikkuse ette juhtumeid, kus kõik nii roosiline ei ole. Teine osa naisi teavadki, et lähevad välja prostitutsioonile, kuid enamik ei tea täpselt, mida see endaga kaasa võib tuua. Arvatakse ka, et selle tegevuse võib alati lõpetada, kui tahad , aga tegelikkuses sellest ringist enam niisama lihtsalt välja ei saa. Kaheksas Ida-Euroopa riigis korraldatud uurimus tuvastas, et võõrsile müüakse prostituudiks sadu Eesti alaealisi. Enamik on neist probleemse taustaga tüdrukud, kes langevad tasuvat tööd tõotava lehekuulutuse või juhututvuse ohvriks. (Trummal 2004) Kõikjal on näha erinevaid kuulutusi ja teenuseid, mille tagant ei ole lõbumaja raske ära tunda. Kui kuulutus , sealhulgas ka töökuulutus ilmub mingis üldtuntud ajakirjas, usub tavaline inimene, et kõik on turvaline. Inimesed arvavad , et omanik vastutab selle eest, mida seal kirjutatakse , kuid tegelikkuses see nii pole. Ajalehe/ajakirja omanik avaldab selle kuulutuse, mille eest on talle makstud. Sisu sageli neid ei huvita ja ei hakata neid kontrollimagi. Väga suur ohukoht on ka Internet , sest just sealt leiavad enamus inimkaubitsejatest oma ohvrid. Järgnevas tabelis on välja toodud Eestis elavate prostituutidena töötavate naiste üldiseloomustus. Enamik prostitutsiooni kaasatutest on noored naised. 85% on kuni 30-aastased. Vanemaid kui 35-aastat on vaid 6% naistest. Samuti enamikel prostitutsiooni kaasatutest on madal haritustase. 2/3 on vaid alg- või põhiharidus.
Tabel 1. Prostitutsiooni kaasatud naiste üldiseloomustus (Kask, Pettai, Proos 2006)
Vanus
%-s
Haridus
%-s
Kuni 18 aastat
7
Alg- või põhiharidus
50
19-21 aastat
26
Kutseharidus
10
22-25 aastat
31
Keskharidus
26
26-30 aastat
21
Keskeriharidus
10
31-35 aastat
9
Kõrgem haridus
4
36-40 aastat
3
Üle 40 aasta
3

2.1 Inimkaubanduse vastane tegevus Eestis

Inimkaubanduse tõkestamiseks on loodud mitmeid rahvusvahelisi konventsioone ja neist enamikega on liitunud ka Eesti. 2000. aasta detsembris kirjutas Eesti alla ÜRO rahvusvahelisele organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile inimkaubanduse, eriti naiste ja lastega kaubitsemise ennatamise, selle vastu võitlemise ning karistamise lisaprotokollile (nn Palermo protokoll). Eesti võttis endale tõsised kohustused võidelda inimkaubanduse vastu, kui 2004. aasta märtsis protokoll ratifitseeriti. (Eespere 2004) Palermo protokolli eesmärkideks on ära hoida ja võidelda inimkaubanduse vastu. Seejuures pöörates erilist tähelepanu ohvritele: kaitsta ja abistada inimkaubanduse ohvreid, austades täielikult nende õigusi. Eelkõige keskendub protokoll järgnevatele tegevusvaldkondadele:

• Inimkaubanduse ennetamine, pöörates erilist tähelepanu naiste ja lastega kaubitsemisele.
  
• Inimkaubanduse ohvrite kaitsmine, toetamine ja abistamine.
  
• Inimkaubitsemisega tegelavate grupeeringute ja võrgustike jälitamine ning nende vastutusele võtmine.
  

2.2 Inimkaubandus Eestis kergelt karistatav

Eestis langeb inimkaubanduse ohvriks 100-500 inimest. Inimkaubandusega võitlus jääb aga tõsiselt kesiseks, sest seadustes puudub selle kuriteo mõiste. Rahvusvahelise Migratsiooni Tallinna esindaja on väitnud: „Kuna Eestis pole sellist seadusesätet, mis puudutaks inimkaubandust ja seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimeste välismaale transportimist, siis paljudel juhtudel ei saa politsei ja teised ametiasutused kurjategijaid vastutusele võtta. Inimkaubandusega seotud kuriteod jagunevad teiste nimetuste alla ning sageli ei jõua need isegi kohtuarutluseni või tehakse tõsisest kuriteost menetluse käigus farss“ (Neidre 2005). Neidre toob Sigrid Laeva artiklis välja näiteks Roman Valdma juhtumi, kes koos kahe kaasosalisega värbas aastatel 1999-2003 naisi Eestis USA-sse massaažisalongidesse tööle. Seal aga sunniti neid naisi vägivalla abil seksiärisse. Kui Valdma Bostonis vahistati, määrati talle 3-aastane vanglakaristus. Lisaks nõuti temalt ligi miljon krooni trahvi ning konfiskeeriti tema korter ja auto. Seevastu tema Eestis kinni peetud abilised pääsesid ilma igasuguse karistuseta. Kohtuasi nende vastu lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Ka politsei juhtivinspektor Enrik Luts on seisukohal, et seadus inimkaubanduse kohta oleks vajalik, sest see annaks politseile piirid, millele tugineda (Laev 2005). Justiitsministeerium aga ei ole pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul nõus hinnanguga, et seaduselünga tõttu saavad inimkaubandusega tegelejad kergema karistuse. Karistusseadustik näeb orjastamise eest, millel on inimkaubanduse ilmingud, ette maksimaalkaristusena 12-aastase vangistuse . Kuni viieaastase vangistusega on karistatav prostitutsiooni vahendamine, lapse müümine ja ostmine ning ebaseaduslik vabaduse võtmine. Siiski on inimkaubandusvastase tegevuskava täitmise plaanis üle vaadata Eesti õigusaktid, mis inimkaubanduse probleemiga kokku puutuvad, et nende vastavus rahvusvahelistele standarditele tagada. (Laev 2005)

Kokkuvõte

Inimkaubandus on ränk inimõiguste rikkumine. Arenenud ühiskonna tõttu, sealhulgas Interneti loomine, on kaasa toonud inimkaubanduse ohvrite hulga suurenemise ja muutnud teema ka aina aktuaalsemaks. Oma töös üritasin välja uurida, mis on inimkaubanduse olemasolu peamisteks põhjusteks, millised on tagajärjed ohvrite jaoks ja milline inimkaubanduse olukord Eestis.
Uurimusest järeldus, et:

• inimkaubanduse peamiseks põhjusteks on tööpuudus ja vaesus, samuti sooline ebavõrdsus;
  
• ohvrid on saanud tõsise vaimse trauma;
  
• ohvreid võib koju pöördudes tabada elu- ja töökoha puudus ning rahalised probleemid;
  
• ohvritel võib esineda edasises elus mitmeid psüühilisi ja füüsilisi terviseprobleeme;
  
• Eesti on algpunkt, transiidi- ja sihtmaa naistele, keda sunnitakse prostitutsioonile;
  
• Eesti majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste tõttu on tagatud prostituutide pidev juurdekasv;
  
• inimkaubandus Eestis kergelt karistatav;
  
• prostituutide sihtarvult ületab Eesti Euroopa keskmist taset ligi 2 korda.
  

Sissejuhatuses püstitatud probleemiks oli see, et kuidas saaks inimkaubanduse ohvriks langenud inimesi abistada. Ohvreid tuleks julgustada rääkima oma lähedastega ja ka politseiga, et kurjategijad saaksid oma karistuse. Ohvritel tuleks aidata tagasi saada ka kindlustunne, et ta saaks oma edasise eluga võimalikult hästi edasi minna. Järgnevates uurimustes võidaks uurida, milliseid inimkaubanduse ohvriteks langenutele loodud abisaamise punkte on Eestis ja täpsemalt seda, millised õigused on ohvritel.

Kasutatud kirjandus

Eespere, Katri 2004.- Inimkaubanduse vastane tegevus Eestis: ekspertide hinnangud probleemidele ning lahendustele.- http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20739/Ekspertide%2520raport%2520EESTI%5B1%5D.pdf (05.11.2011)
Kadakas, Leen . Kuidas aidata ohvrit? Kelle poole pöörduda – praktilised nõuanded.- http://www.enut.ee/lisa/kuidas_aidata_ohvrit.pdf
(08.10.2011)
Kask, Helve , Pettai, Ene, Proos, Ivi 2006. Prostitutsioon Eestis: ülevaade prostitutsiooni kaasatud naiste olukorrast.- http://www.tai.ee/failid/Prostitutsiooni_kaasatute_uurimus_2006.pdf (02.10.2011)
Laan , Tiiu , Pajumets, Marion 2005. Inimkaubanduse ennetamine- metodoloogia tööks noortega.- http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=34051/IOM_teachers_manual_est.pdf (10.10.2011)
Laev, Sigrid 2005. Inimkaubandus kergelt karistatav.- http://www.epl.ee/news/eesti/inimkaubandus-kergelt-karistatav.d?id=51012363 (09.10.2011)
Sotsiaalministeerium 2008. Inimkaubanduse vormid.- http://www.sm.ee/tegevus/sooline-vordoiguslikkus/inimkaubandus-ja-prostitutsioon/vormid.html (08.11.2011)
Sotsiaalministeerium 2011. Ministeerium toetab inimkaubanduse ohvrite abistmist ligi 96 000 euroga.- http://www.sm.ee/aktuaalne/uudised/b/a/ministeerium-toetab-inimkaubanduse-ohvrite-abistamist-ligi-96-000-euroga.html (07.10.2011)
Trummal, Aire 2003.- Alaealiste kaubitsemine seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil Euroopas: Päritoluriigid.- http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/484/1/Trummal2003.pdf (05.11.2011)
Unicef. Inimkaubandus.- http://www.unicef.ee/page/46 (09.10.2011)
11