Kogutud artikleid inimkaubandusest (1)

Inimkaubandus

Ülle Laasner, Rapla maakonna tervisedenduse septsialist
25.-26.märtsil toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse koolitus “Inimkaubanduse ennetamine”. Teema on muutumas järjest aktuaalsemaks kogu maailmas, kaasa avatud Eesti.
Kuritegelikus maailmas on inimkaubandus relva- ja narkoäri järgi kolmandal kohal oma sissetulekute poolest. Seda äri on suhteliselt lihtne ajada, eriti Eestis, sest puudub elementaarne seadusandlus, karistused on leebed (“ tingimisi ”)jne. Väga turvaline on kaubitseda täiskasvanutega, sest alaealistega on siiski karistused karmid.
Inimkaubandus on ränk inimõiguste rikkumine ja tõsine oht riigi julgeolekule. Skeem on lihtne: suured rahad , mis selles äris liiguvad, võimaldavad ära osta nii politseinikke, kohtunikke kui poliitikuid ja läbi selle mõjutada seadusandlust.
 Inimkaubanduse põhjused on:

• tööpuudus ja vaesus
  
• sooline ebavõrdsus (kui naisel on väikesed lapsed, ei võeta teda tööle jne)
  
• nõudlus orjatöö ja seksuaalse ekspluateerimise järgi
  
• organiseeritud kuritegevus
  
• inimene on väga väärt kaup – kui narkootikumi saab müüa ühe korra, siis inimest niikaua , kuni ta elab või niikaua, kuni ta kasutamiskõlblik on – seega aastaid
  

Inimkaubandus toimib peamiselt kolmel viisil:

• Tööorjus – sunniviisiline töö või teenistus
  
• Organidoonorlus ehk elundite sunniviisiline eemaldamine
  
• Prostitutsioon – seksuaalne ekspluateerimine või prostitueerimisele sundimine
  

Keskenduksin täna põhiliselt teemale : töö välismaal (orjatöö ja prostitutsioon)
Prostitutsioon on inimkaubanduse põhilisi harusid ning ka Eestis  järjest laiemini levinud. Ekslikult arvatakse, et  kõik prostituudid on pärit vaid Ida-Virumaalt - hiljuti Soomest saadetud kinnipeetud prostituutide nimekirjas oli 140-st vaid 5 Ida-Virumaalt, ülejäänud olid kõikjalt mujalt Eestis. 
Eesti arvamusliidritest on pea pooled prostitutsiooni legaliseerimise poolt.  See tähendab, et need inimesed on inimkaubanduse -  kuritegevuse – poolt.
Eestis on olemas küll prostitutsiooni reklaami keelu seadus, ent ükskõik, mis lehte ka ei loe, kõikjal pakutakse suhteliselt avalikult kõikvõimalikke teenuseid, mille tagant ei ole raske ära tunda lõbumaju. Kui kuulutus , sealhulgas ka töökuulutus, ilmub ajalehes ,  usub tavaline inimene, et kõik on turvaline, kõik on kontrolli all, nagu peaks ajalehe omanik vastutama selle eest, mida ta kirjutab. Tegelikus elus see paraku nii ei ole ja leheomanik avaldab neid kuulutusi, mille eest talle on makstud. Sisu teda ei huvita ja kontrollima kedagi ei hakata.
Internet on koht, kust võid leida infot üle maailma. Eesti on tänu tiigrihüppele väga arvutiseeritud riik – lausa 6.kohal maailmas. Interneti vahendusel saab ennast eksponeerida (postimüügipruudid!), saab suhelda võõramaalastega. Et aga ekraani taha ei näe, satuvad lapsed vahel suhtlema ka pervertidega (ameerikas on politseirühmad, kes otsivad pedofiile internetist, milleks on olemas vastavad arvutiprogrammid), saab reklaamida lõbustusasutusi jms.
Välismaal töötamine on tavaliselt tore – saab õppida keelt, harida ennast võõras kultuuris ning lisaks kõigele saab ka head palka. Ent järjest rohkem tuleb välja juhtumeid, kus kõik nii roosiline ei ole.
Üheks suuremaks ohurühmaks Eestis on noored tüdrukud vanuses 17-18 ja naised, kes on olnud pikemaajaliselt töötud ning valmis minema laia maailma õnne otsima (keskmine vanus 18-25).
Osa neist  lähevad pahaaimamatult tööle lapsehoidjaks, tantsijaks, apelsinikorjajaks jne, aga satuvad inimkaubitsemise ohvriks.
Tine osa naisi teavad, et lähevad välja prostitutsioonile, ent paraku siiski enamus ei tea, mida see endaga tegelikult kaasa toob. Esmalt arvatakse, et selle tegevuse võib alati lõpetada, kuid  tegelikkuses sellest ringist niisama naljalt enam välja ei saa.
Ka kodumaine seriaal “Õnne 13” on teema üles võtnud ning dokumentaaldraama toob välja drastilise loo, mis ühe noore inimesega võib juhtuda (koolilõpetanust lapsehoidja satub