Kogutud artikleid inimkaubandusest (1)

Inimkaubandus

Ülle Laasner, Rapla maakonna tervisedenduse septsialist
25.-26.märtsil toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse koolitus “Inimkaubanduse ennetamine”. Teema on muutumas järjest aktuaalsemaks kogu maailmas, kaasa avatud Eesti.
Kuritegelikus maailmas on inimkaubandus relva- ja narkoäri järgi kolmandal kohal oma sissetulekute poolest. Seda äri on suhteliselt lihtne ajada, eriti Eestis, sest puudub elementaarne seadusandlus, karistused on leebed (“ tingimisi ”)jne. Väga turvaline on kaubitseda täiskasvanutega, sest alaealistega on siiski karistused karmid.
Inimkaubandus on ränk inimõiguste rikkumine ja tõsine oht riigi julgeolekule. Skeem on lihtne: suured rahad , mis selles äris liiguvad, võimaldavad ära osta nii politseinikke, kohtunikke kui poliitikuid ja läbi selle mõjutada seadusandlust.
 Inimkaubanduse põhjused on:

• tööpuudus ja vaesus
  
• sooline ebavõrdsus (kui naisel on väikesed lapsed, ei võeta teda tööle jne)
  
• nõudlus orjatöö ja seksuaalse ekspluateerimise järgi
  
• organiseeritud kuritegevus
  
• inimene on väga väärt kaup – kui narkootikumi saab müüa ühe korra, siis inimest niikaua , kuni ta elab või niikaua, kuni ta kasutamiskõlblik on – seega aastaid
  

Inimkaubandus toimib peamiselt kolmel viisil:

• Tööorjus – sunniviisiline töö või teenistus
  
• Organidoonorlus ehk elundite sunniviisiline eemaldamine
  
• Prostitutsioon – seksuaalne ekspluateerimine või prostitueerimisele sundimine
  

Keskenduksin täna põhiliselt teemale : töö välismaal (orjatöö ja prostitutsioon)
Prostitutsioon on inimkaubanduse põhilisi harusid ning ka Eestis  järjest laiemini levinud. Ekslikult arvatakse, et  kõik prostituudid on pärit vaid Ida-Virumaalt - hiljuti Soomest saadetud kinnipeetud prostituutide nimekirjas oli 140-st vaid 5 Ida-Virumaalt, ülejäänud olid kõikjalt mujalt Eestis. 
Eesti arvamusliidritest on pea pooled prostitutsiooni legaliseerimise poolt.  See tähendab, et need inimesed on inimkaubanduse -  kuritegevuse – poolt.
Eestis on olemas küll prostitutsiooni reklaami keelu seadus, ent ükskõik, mis lehte ka ei loe, kõikjal pakutakse suhteliselt avalikult kõikvõimalikke teenuseid, mille tagant ei ole raske ära tunda lõbumaju. Kui kuulutus , sealhulgas ka töökuulutus, ilmub ajalehes ,  usub tavaline inimene, et kõik on turvaline, kõik on kontrolli all, nagu peaks ajalehe omanik vastutama selle eest, mida ta kirjutab. Tegelikus elus see paraku nii ei ole ja leheomanik avaldab neid kuulutusi, mille eest talle on makstud. Sisu teda ei huvita ja kontrollima kedagi ei hakata.
Internet on koht, kust võid leida infot üle maailma. Eesti on tänu tiigrihüppele väga arvutiseeritud riik – lausa 6.kohal maailmas. Interneti vahendusel saab ennast eksponeerida (postimüügipruudid!), saab suhelda võõramaalastega. Et aga ekraani taha ei näe, satuvad lapsed vahel suhtlema ka pervertidega (ameerikas on politseirühmad, kes otsivad pedofiile internetist, milleks on olemas vastavad arvutiprogrammid), saab reklaamida lõbustusasutusi jms.
Välismaal töötamine on tavaliselt tore – saab õppida keelt, harida ennast võõras kultuuris ning lisaks kõigele saab ka head palka. Ent järjest rohkem tuleb välja juhtumeid, kus kõik nii roosiline ei ole.
Üheks suuremaks ohurühmaks Eestis on noored tüdrukud vanuses 17-18 ja naised, kes on olnud pikemaajaliselt töötud ning valmis minema laia maailma õnne otsima (keskmine vanus 18-25).
Osa neist  lähevad pahaaimamatult tööle lapsehoidjaks, tantsijaks, apelsinikorjajaks jne, aga satuvad inimkaubitsemise ohvriks.
Tine osa naisi teavad, et lähevad välja prostitutsioonile, ent paraku siiski enamus ei tea, mida see endaga tegelikult kaasa toob. Esmalt arvatakse, et selle tegevuse võib alati lõpetada, kuid  tegelikkuses sellest ringist niisama naljalt enam välja ei saa.
Ka kodumaine seriaal “Õnne 13” on teema üles võtnud ning dokumentaaldraama toob välja drastilise loo, mis ühe noore inimesega võib juhtuda (koolilõpetanust lapsehoidja satub bordelli tööle, temast tehakse narkomaan , pääsemiseks tuleb põgeneda…).
Kõik inimesed võivad sattuda inimkaubanduse ohvriks, kui ei teata mõningaid olulisi asju. Näiteks tuleb välja 2003.aastal gümnaasiumi lõpetajate seas läbi viidud uuringust, et 29% neist, kes on välismaal tööl käinud, ei lugenud läbi lepingut, 97% ei leppinud kokku hädaabisignaalis, 37% ei jätnud kodustele tööandja telefoninumbrit ega koordinaate. Suuremateks tagantõhutajateks on noortel kodus ka vanemad, sest nemad omal ajal ei saanud välismaast isegi mitte unistada.
Inimkaubandus – julm globaalne äri (3)
21.06.2005 00:01
Kirsti Pent, IOM Tallinna esindus
Kommenteeri | Loe kommentaare
Inimkaubandus on raske inimõiguste rikkumine. See on muutunud globaalseks, organiseeritud kuritegevuslikuks äriks, mis toob inimestega kaubitsejatele ja kuritegelikele rühmitustele suurt tulu – tulu, mis on võrreldav illegaalse relva- ja uimastikaubanduse tuludega.
Inimkaubandusest on saanud praegusaegse globaalse migratsiooni üks traagilisemaid külgi, arvestades et aastas kaubitsetud inimeste arvu hinnatakse kuni kahele miljonile. Ahvatletuna lubadustest mujal hästi teenida, võtavad paljud ohvrid vabatahtlikult vastu kaubitsejate poolt pakutavaid teenuseid, mõistmata täielikult oma tulevase teenistuse iseloomu või tingimusi, milles nad töötama peavad.
Kui inimene on juba kindlalt lõksus, petetakse teda või sunnitakse prostitutsioonile või teistele sunnitöö vormidele , et teenida kaubitsejale tulu. Ohvrite põgenemist takistavad sageli valvurid , kasutakse vägivalda või ähvardusi ja võetakse ära isikuttõendavad dokumendid.
Usaldusväärseid andmeid ohvrite arvu kohta on raske saada selle nähtuse varjatud iseloomu tõttu. Teada saadakse vaid väikesest osast juhtumitest ning väga vähe ohvreid saab abi. Hoolimata piiratud informatsioonist on trend selge – ohvrite arv kasvab.
Olukord Eestis
Viimase 15 aasta jooksul on inimkaubandus kui nähtus muutunud silmapaistvamaks, kuna varem suletud piirid läänemaailmaga on lahti. Peale selle on suurenenud lõhe rikaste ja vaesemate riikide vahel tekitanud märgatavad migratsioonivood riikide vahel. Tõukefaktorite hulka võivad kuuluda migratsioon , mille põhjustavad põgenemine etniliste konfliktide ja keskkonnakatastroofide eest, materiaalne ellujäämine või soov parandada oma majanduslikku olukorda, põgenemine kasvava soolise ebavõrdsuse eest, pereprobleemid , kodune ja seksuaalne vägivald või kodutus . Välismaale võivad ahvatleda järgmised asjaolud : soov raha koguda või toetada võõral maal töötades majanduslikult koduseid, unistus kindlustada lastele välismaise hariduse abil parem tulevik ning oma elu «kasulikult» abielludes paremaks muuta.
Migrandid võivad alustada oma teekonda Eestist mitme ülaltoodud tõmbe/tõukefaktori kombinatsiooni tagajärjel. Saabudes võõrasse riiki ja muud tööd mitte leides on naised riskigrupp, kuna neid tõmmatakse seksitööstusse.
Eesti naiste jaoks võib üks tõmbefaktor olla müüt iseseisvusest ja emantsipatsioonist, mis ootab Läänes kõiki naisi. Teine tõmbefaktor on arvamus, et elu Läänes, kus «kõik näib võimalik ja kõik on õnnelikud», pakub paremaid võimalusi ja kergemat juurdepääsu töökohtadele. Reeglina on reaalsed tingimused ja võimalused siiski kujuteldust dramaatiliselt erinevad.
Probleemiks on tihti ka liialt lihtsustatud vahetegemine «legaalse» ja «illegaalse» migratsiooni mõiste vahel. Inimestega kaubitsemist ja seksuaalset ekspluateerimist seostatakse ainult illegaalsete migrantidega. Tegelikult on aga pettus ja ekspluateerimine osa legaalsest tööjõu migratsiooniskeemist nii reisi ajal kui sihtpunktis.
Ei tunne seadust
Migrantidest tööliste õiguste organisatsioonid on hiljuti teatanud «lisanduvatest väljamaksmata palkade, konfiskeeritud passide, jõuga kinnipidamiste ja vägivalla juhtumitest» seoses legaalsete migrantidega paljudes maades. Sisserännanud töölised on eriti haavatavad selliste kuritarvituste suhtes, sest nad ei pruugi tunda kohalikku seadusandlust või ei räägi kohalikku keelt.
Eesti 15 iseseisvusaasta jooksul on nii lühi- kui pikaajaline emigratsioon Eestist erinevatel põhjustel pidevalt suurenenud. Seda võib seletada nii tööpuuduse ja Eesti madalate palkade kui ka hooaja - ja lihttöövõimalustega Euroopa Liidu liikmesmaades, eriti põllumajanduses, ehituse ja transpordi alal. Eesti astumine ELi liikmeks aastal 2004 suurendas väljarännet Eestist veelgi.
Info vähesus elutingimuste ja potentsiaalsete probleemide kohta välismaal põhjustas mõnede eestlaste negatiivsed migratsioonikogemused. Enamik ELi riikidest (v.a erandid, nagu Iirimaa , Ühendkuningriik ja Rootsi) kehtestasid eestlaste ja teiste uute ELi liikmesriikide kodanike suhtes oma tööturu kaitseks üleminekuaja, mille jooksul uustulnukatel pole võimalik neis riikides töötada.
Üleminekuaja piirangute tõttu on Eestis tekkinud mitmed tööjõudu vahendavad bürood. Need on põhilised tööjõu vahendajad Eesti ja teiste ELi maade vahel. Esialgsetel hinnangutel töötas 2004. aasta keskpaiku välismaal 20 000 Eesti päritolu inimest, põhiliselt Soomes (ca 10 000) ja Iirimaal (ca 1500 kuni 2000 inimest). Rootsi, Norra, Hispaania ja Suurbritannia on samuti migratsiooni sihtkohamaad.
Inimkaubandus, eelkõige naiste ja lastega kauplemine , on olnud üks suuremaid ülemaailmseid probleeme
alates 1990. aastatest . Selle suurt kasumit teeniva raske kuriteoliigi ning sellega seotud seksuaalsete ja
tööalaste ekspluateerimisvormide väljakujunemist on intensiivistanud reisimise kiirus ja lihtsus, samuti uute
tehniliste võimaluste, näiteks Interneti kasutamine. Olgugi, et rahvusvahelist tasandit hõlmavasse
statistikasse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega, arvatakse üldiselt, et igal aastal viivad inimkaubandusega
tegelevad kuritegelikud rühmitused üle rahvusvaheliste piiride suure hulga inimesi, eelkõige naisi ja lapsi.
Kuid samuti kaubeldakse inimestega ka nimetatud piiride raames.
Alates 1990. aastate keskpaigast on Euroopa Liit inimkaubanduse tõkestamiseks ja selle vastu
võitlemiseks tegelenud aktiivselt niisuguse põhjaliku ja eri valdkondi haarava lähenemisviisi
väljatöötamisega, mis hõlmaks päritolu-, transiit - ja sihtriike. Selle aluseks on kolm olulist põhimõtet:
inimkaubanduse ennetamine, ohvrite kaitsmine ja toetamine ning inimkaubitsejate efektiivne kohtu alla
andmine. Samuti on paranenud erinevate avalik-õiguslike asutuste tegevuse koordineerimine ning
asjaomaste asutuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vaheline koostöö.
Rahvusvaheline koostöö
Inimkaubandusel on ulatuslik rahvusvaheline mõju ning selles valdkonnas kasutusele võetud meetmete
osas ei saa piirduda üksnes Euroopa Liiduga. Seetõttu teeb komisjon tihedat koostööd asjakohaste
rahvusvaheliste organisatsioonidega (ÜRO, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Julgeoleku- ja
Koostööorganisatsioon, Kagu-Euroopa Stabiilsuspakt, G8). Eelkõige sai komisjon nõukogult volituse pidada
Euroopa Ühenduse nimel ühenduse pädevuse osas läbirääkimisi Euroopa Nõukogu konventsiooni eelnõu
üle, milles käsitletakse inimkaubanduse vastu kasutusele võetavaid meetmeid. Lisaks on Euroopa Ühendus
ja kõik EL-i liikmesriigid allkirjastanud ÜRO riikidevahelist organiseeritud kuritegevust käsitleva
konventsiooni ning selle inimkaubandust käsitleva lisaprotokolli.
Komisjon on samuti teinud jõupingutusi inimkaubanduse vastaste meetmete väljatöötamiseks, eelkõige
programmide TACIS ja CARDS kaudu. Muuhulgas on läbi viidud teadlikkuse suurendamise kampaaniaid
sellistes peamistes päritolu- ja transiitriikides nagu Valgevene, Moldova , Vene Föderatsioon ja Ukraina ,
samuti Balkani piirkonnas. Inimkaubandus on olnud pidevalt arutlusel ka laienemise kontekstis.
Inimkaubanduse vastase

Inimkaubandus maailmas on kasvamas

30.08.2005 16:38
Inimkaubandus kogu maailmas on kasvamas Igal aastal müüakse maailmas miljoneid naisi ja lapsi seksiorjadeks, kasvab kerjuste ning sunnitööd tegevate inimeste arv, teatasid ÜRO ametnikud.
ÜRO inimõiguste komisjoni juht Louise Arbour nimetas Pekingis toimunud Aasia - Vaikse ookeani piirkonna inimõiguste alasel konverentsil inimkaubandust hirmuäratavaks. 'Oma loomult on see inimõiguste jäme rikkumine ning raportite kohaselt kaubeldakse praegu inimestega rohkem kui kunagi varem,' ütles ta.
   
International Labour Organisation'i hinnangu kohaselt kaubeldakse igal aastal üle maailma  enam kui 2 miljoni inimesega, teatas ÜRO lastekaitseorganisatsiooni UNICEF juht. 'Puutumata ei ole ükski piirkond ega riik,' ütles UNICEF tegevjuht Ann Veneman. 'Lapsi sunnitakse prostitutsioonile, kerjama, tööle istandustes ja kaevandustes, turgudel tehastes ja majapidamistes.'
Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas, eriti Kagu-Aasias, on inimestega smugeldamise peamine faktor seksikaubandus. Myanmarist, Kamodžast, Filipiinidelt ja mujalt vaestest küladest pärit tütarlapsi peibutatakse linnadesse või naaberriikidesse, kus nad lõpetavad massaažisalongides või karaokebaarides või lennutatakse nad kaugetesse paikadesse nagu Jaapan, Austraalia , Lõuna-Aafruika või USA, kus neid peetakse bordellides orjadena.

Inimkaubandus kergelt karistatav (7)

Võitlus inimkaubandusega jääb kesiseks, sest seadustes puudub selle kuriteo mõiste.
07. juuni 2005
Paber | Trüki
Autor: Sigrid Laev
Foto: IOM

Igal aastal langeb Eestis inimkaubanduse ohvriks 100-500 inimest, kuid seadustes pole sellist kuritegu isegi kirjas, mis võimaldab kergemaid karistusi.

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Tallinna esindaja Elina Niedre sõnul on see suuremaid etteheiteid Eestile. “Kuna Eestis pole sellist seadusesätet, mis puudutaks inimkaubandust ja seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimeste välismaale transportimist, siis paljudel juhtudel ei saa politsei ja teised ametiasutused kurjategijaid vastutusele võtta,” ütles Niedre. “Inimkaubandusega seotud kuriteod jagunevad teiste nimetuste alla ning sageli ei jõua need isegi kohtuarutluseni või tehakse tõsisest kuriteost menetluse käigus farss.” USA karistas, Eesti säästisNiedre toob näiteks Roman Valdma juhtumi, kes värbas koos kahe kaasosalisega aastatel 1999-2003 naisi Eestist USA-sse massaažisalongidesse tööle. Seal sunniti neid vägivalla abil seksikaubandusse. Kui Valdma Bostonis kinni võeti, määrati ta maksimaalseks kolmeks aastaks vangi, lisaks nõuti ligi miljon krooni trahvi ning konfiskeeriti mehe korter ja auto. Seevastu tema Eestis kinni peetud abilised pääsesid karistuseta. Kohtuasi nende vastu lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Politsei juhtivinspektor Enrik Luts tõdeb probleemi. “See tähendab, et meil pole otseselt registreeritud riigisiseseid inimkaubandusjuhtumeid,” ütles Luts. “Neid ilmselt ikka on, aga me ei saa sada protsenti väita, et see on suur või väike probleem, sest statistika puudub.” Seadus oleks Lutsu sõnul vajalik, sest annaks politseile piirid, millele tugineda . Kõik asjad ei lähe orjastamise alla, näiteks kui inimene on vabal tahtel välismaale läinud, mis sest, et pettuse teel, ei ole teda tegelikult orjastatud, tõi Luts näite. Justiitsministeerium ei ole pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul nõus hinnanguga, et seaduselünga tõttu saavad inimkaubandusega tegelejad kergema karistuse. Karistusseadustik näeb ette karistuse orjastamise eest, millega on kaetud inimkaubanduse ilmingud, maksimumkaristusena on ette nähtud 12-aastane vangistus , lisas ta. Samuti on karistatav kuni viieaastase vangistusega prostitutsiooni vahendamine , lapse müümine ja ostmine ning ebaseaduslik vabaduse võtmine. Siiski on Künnapase sõnul inimkaubandusvastase tegevuskava täitmise plaanis üle vaadata Eesti õigusaktid, mis puutuvad kokku inimkaubanduse probleemiga, et tagada nende vastavus rahvusvahelistele standarditele. Inimkaubanduse teemat uurinud sotsioloog Marion Pajumets nendib, et põhimõtteliselt saaks ka praeguste seadustega inimkaubanduse vastu võidel-da. “Aga muidugi on halb, et ei ole spetsiaalset terminoloogiat, sest see teavitaks inimesi ja tähtsustaks selle nähtuse vastu võitlemise,” märkis Pajumets. “Instrumendid on olemas, aga see, et meil ei ole seadust nagu Lätis ja Leedus, näitab: meil ei tähtsustata seda valdkonda.” Eesti võitlus inimkaubandusega on Elina Niedre sõnul kolmest Baltimaast kõige kesisem. Leedus on valminud juba teine viie aasta plaan inimkaubandusega võitlemiseks. Läti on ulatusliku tegevusplaaniga Niedre sõnul kolmest Balti riigist kõige edukam . Samuti on seal kõige karmimad seadused inimkaubanduse vallas. Lätis ja Leedus on inimkaubandusega võitlemiseks loodud eriüksused, mis on tõhustanud politseioperatsioone ning märgatavalt kasvatanud kohtusse jõudvate juhtumite arvu, märkis Niedre. Orjastamine jõudis kohtusse Eestis on registreeritud kuus orjastamisjuhtumit, kohtusse on jõunud teadaolevalt üks. Neli registreeritud orjastamisjuhtumit leidsid aset 2003. aastal Tallinna piirkonnas, üks Tartumaal . 2004. aastal tuvastati üks orjastamisjuhtum Tallinna piirkonnas. Kohtusse on jõudnud juhtum, kus 16-aastane lätlanna ärkas pärast öist baaritutvust ja joomingut Lätis hoopis Tallinna bordellis. Teda sunniti koos aasta vanema venekeelse tallinlannaga prostituudiks. Mõlemat tütarlast sunniti elama toas, kus neil hoidsid silma peal sutenöörid või bordelli turvamehed. Kuigi vahekord neidudega maksis kliendile 300-400 krooni, nägid tüdrukud ise sellest rahast vaid und ja kannatasid pideva alatoitumise all. Neid osteti ja müüdi edasi Tartu külje alla. Tüdrukuid sunniti bordellides tööd tegema ning kliendi makstud 300-4000 kroonist teenisid tüdrukud vaid 50 krooni päevas. Selle raha eest pidid nad ostma endale ka süüa ja kondoome. Lätlanna üritas mitu korda ebaõnnestunult põgeneda. Pärast kaht aastat prostituudina töötamist Eestis õnnestus tal politseiga kontakti saada ja kurjategijate käest pääseda. S.L.