Inimkaubitsemine

Demjantsuk, Jelena Demjantsuk

Inimkaubitsemine (2)

Tallinna Ülikool - Inimeseõpetus - Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine

5 VÄGA HEA

Referaat
Seksuaalkasvatuse ja pereplaneerimise aines
“Inimkaubitsemine”
2005a
Sisukord

Taustast …………………………………………………………3

Inimkaubanduse definitsioon ja probleemi olulisus…………....4

Politsei
Piirivalve
Sotsialtöö valdkond
Kodakondsus - ja Migratsiooniamet

Nähtuse olemus…………………………………………………6

Inimkaubanduse ohvriks sattumise riskirühm
Eesti kui päritoluriik
Eesti kui transit - ja sihtriik
Siseriiklik inimkaubandus

Kokkuvõtte ……………………………………………………13

Kasutatud kirjandus
1.Taustast
Inimkaubandus on probleem, millest kogu maailmas üha enam räägitakse. Põhjus selleks on lihtne – tegemist on nii siseriiklikku kui rahvusvahelist julgeolekut ohustava nähtusega, mis rikub tuhandete inimeste põhiõigusi. Inimkaubitsejad kasutavad osavalt ära inimeste vaesusest, töötusest, majanduslikust ja soolisest ebavõrdsusest tingitud soovi minna välismaale või suurlinna paremat elu otsima . Ahvatlevad tööpakkumised meelitavad kergeusklikke või lootuse kaotanuid vahetama elukohta ja asuma tööle, mis erineb lubadust vi mille tingimused ei vasta esialgsele kirjeldusele. Ohvrite rehabilitatsioon ja kurjategijate kahjustamine on aga riikidele tõsiseks väljakutseks.
Kuigi inimkaubanduse probleem ei ole maailmas uus, muutus see Euroopas eriti aktuaalseks peale 1990ndate alguses Kesk- ja Ida-Euroopas toimunud poliitilisi ja majanduslikke muudatusi. Piiride avamise ida suunas, sisemise piirikontrolli puudumise Lääne-Euroopas, tehnika areng ja inimeste ülemaailmse liikumise on ära kasutanud rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus. Eesti ei ole paraku probleemist puutumata jäänud.
Inimkaubanduse tõkestamiseks on loodud mitmeid rahvusvahelisi konventsioone ja neist enamikuga on liitunud ka Eesti. 2000. aasta detsembris kirjutas Eesti alla ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni inimkaubanduse, eriti naiste ja lastega kaubitsemise ennetamise, selle vastu võitlemise ning karistamise lisaprotokollile (nn Palermo protokoll). 2004. aasta märtsis protokoll ka ratifitseeriti, millega Eesti võttis endale tõsised kohustused võidelda inimkaubanduse vastu.
Palermo protokolli eesmärkideks on ära hoida inimkaubandust ja võidelda selle vastu, pöörates erilist tähelepanu naistele ja lastele; kaitsta ja abistada inimkaubanduse ohvreid, austades täielikult nende inimõigusi ning soodustada osalisriikidevahelist koostööd.
Protokollis olev inimkaubanduse definitsioon, mida ka Eestis tuleks kasutada, määrab inimkaubanduse järgmiselt:

Inimkaubandus tähendab isiku ekspluateerimiseks tema värbamist, vedamist, üleandmist, majutamist või vastuvõtmist, inimröövi toimepanemise või muul viisil jõu kasutamise või sellega ähvardamise, petmise , võimu kuritarvitamise või isiku abitu seisundi ärakasutamise või teist isikut kontrolliva isiku nõusoleku saavutamiseks makse tegemise või vastuvõtmise või muu hüvise pakkumise või vastuvõtmise või muu kuritarvituse teel. Ekspluateerimisena käsitletakse ka teise isiku prostitueerimisele sundimist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust , orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist;

Inimkaubanduse ohvri nõusolek punktis a käsitletud ekspluateerimisega ei muuda selle kuriteo kvalifikatsiooni, kui tegu on toime pandud punktis a nimetatud viisil;’

Lapse ekspluateerimiseks tema värbamist, vedamist, üleandmist, majutamist või vastuvõtmist käsitatkse inimkaubandusena ka siis, kui seda ei ole toime pandud punktis a nimetatud viisil;

Laps on alla 18 aastane isik

Inimkaubanduse definitsioon ja probleemi olulisus.
Politsei.
Politsei eksperdid hindasid inimkaubanduse probleemi tõsidust ning aktuaalsust Eestis suhteliselt erinevalt. Ilmselt on erinevate hinnangute põhjuseks nii ühtse inimkaubanduse definitsiooni puudumine kui ka statistiliste andmete nappus, mis võimaldaks inimkaubanduse probleemi ulatust “mõõta”. Toonitati, et Eesti puhul eksisteerib inimkaubanduse ühe vormina pigem prostitutsioon, kuid mitte ainult.
Üsna võrdselt tõsisteks hinnati nii riigist välja kui riigisisest inimkaubandust (riigisisese puhul peetakse eelkõige silmas prostitutsiooni). Paralleelselt riigisisese ning riigist välja kaubitsemisega näevad politsei esindajad olulise probleemina ka Eestisse toimuvad kaubitsemist. Selle põhjuseks võib olla põhimõte, mille kohaselt Eestist pärit naised tegutsevad prostituudina pigem kodust väljaspool, mistõttu on vajadus n.-ö doonorprostituutide järele, kes rahuldaksid nõudlust Eestis.
Piirivalve.
Piirivalve eksperdi kogutud informatsioonist ilmnes , et inimkaubandust ei peeta käesoleval hetkel Eestis üldse tõsiseks probleemiks. Täpsustuseks märkis ekspert, et seisukoht lähtub definitsioonist , mille inimkaubandusele annab ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni inimkaubanduse, eriti naiste ja lastega kaubitsemise ennetamise, selle vastu võitlemise ning karistamise lisaprotokoll ning mis ei samasta inimkaubandust prostitutsiooniga. Eelmainitu ei ole Piirivalveameti ametlik seisukoht, vaid põhineb nende inimeste arvamusel, kellega eksperdid vestlesid.
Kui prostitutsioon kahtlemata eksisteerib Eestis, siis inimkaubanduse juhtumite kohta pole piirivalvel piisavalt teavet. Info puudumise tõttu võibki olukorda hinnata mittetõsiseks, kuivõrd paar kohtusse jõudnud kriminaalasja on suhteliselt väike arv.
Kui aga käsitleda prostitutsiooni vahendamist ja orjandust inimkaubandusena Eestis, siis tuleb piirivalve eksperdi hinangul pigem pidada probleemiks riigis tegutsevaid bordelle. Riigist välja ning riiki sisse toimuva kaubitsemise kohta puudub info, mistõttu on piirivalve vastupidise tõestamiseni seisukohal, et tegemist ei ole eriti märkimisväärse probleemiga.
Sotsiaaltöö valdkond.
Sotsiaaltöö valdkonna eksperdid hindasid inimkaubanduse probleemi Eestis käesoleval hetkel kas tõsiseks või väga tõsiseks. Enamasti peeti kõige olulisemaks riigist välja toimuvat kaubitsemist. Samas leidus ka arvamusi , et riigist välja toimuv kaubitsemine on suhteliselt väheoluline- peamiseks probleemiks tuleks pidada just riigisisest seksikaubandust ja/või riiki sisse toimuvat inimkaubitsemist.
Eelnevast selgub , et sotsiaaltöö valdkonna esindajate hulgas puudub üksmeel, mida tuleks liigitada inimkaubanduseks ja mida mitte. Enamasti defineeritakse inimkaubandusena tegevus, mille käigus toimetatakse (vägivallaga, sunniga) inimesi (eelkõige noori naisi) üle riigipiiri. Riigisisese seksiäri suhtes puudub üksmeelne arusaam, kas tegemist on inimkaubandusega või mitte. Kordagi ei mainitud teisi inimkaubanduse vorme peale seksikaubanduse- seega tundub, et inimkaubanduse mõiste on taandatud ainuüksi seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuvale kaubitsemisele.
Sotsiaaltöötajate seisukohast moodustavad inimkaubanduse riskigrupi eelkõige vähese teadlikkusega noored inimesed, kellel ei ole Eestis rahuldavat väljundit ning kes tahavad minna välismaale lootuses ,et seal on võimalik kiiresti rikaks saada.
Sotsiaaltöö valdkonna respondentide hinnangul on ohvreid kerge leida vaestest peredest ja vanemliku hoolitsuseta laste hulgas, samuti on uute kaubitsevate leidmiseks väga soodne pinnas lastekodu ning lastekodulaste sõprusringkond. Samuti on tulnud esile juhtumeid, kus näiteks lapsevanemad ise aitavad kaasa sellele, et nende tütred seksteenuseid osutama hakkaks, kuna lapsed on perekonna ainsaks sissetulekuallikaks.
Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.
Migratsiooniasutuste esindajad hindasid inimkaubanduse probleemi Eestis käesoleval hetkel tõsiseks. Lisati, et kuna tegemist on keerulise probleemiga, siis peaks riik sellega koheselt tõsiselt tegelema hakkama, vastasel juhul kasvab see veel rohkem üle pea.
Kõige kriitilisemaks arvati olevat riigist välja toimuv kaubitsemine. Ent riigisisene , riiki sisse ja Eestit transiitmaana kasutav kaubitsemine ei ole oluliselt vähemtähtsad. Täpsustati, et väga levinuks võtteks on ka situatsioon, kus isiku eest makstakse ära trahvid, sunniraha , elamisloa riigilõivud jms ning mille tulemusel jääb isik teise inimese meelevalda.

Nähtuse olemus.
Inimkaubanduse ohvriks sattumise riskirühm.
Inimkaubanduse poolt enam ohustatud rühmi defineeritakse siseriiklikust ja piire ületavast alaealiste kaubitsemisest rääkides mõnevõrra erinevalt. Alaealiste riigi sisesel seksitööstusesse kaasamisel peavad intervjueeritud eksperdid riskirühmaks eelkõige halvemast majanduslikust olukorrast ja suuremate sotsiaalsete probleemidega piirkondadest pärit alaealisi. Üheks mõjutajaks on perekondlikud suhted – enam ohustatuks peetakse neid, kelle vanemad on alkohoolikud ja kasutavad vägivalda, kellel puuduvad lähedased suhted perekonnas ning vanematepoolne järelvalve. Sellistes tingimustes elavad alaealised võivad kergemini alustada narkootikumide tarvitamist, katkestada koolikohustuse täitmist ning minna suurematesse linnadesse seiklust või paremaid võimalusi otsima.
Piire ületavast inimkaubandusest rääkides nähakse ohustatud rühma laiemana. Ühest küljest toodi esile, et välismaale kipuvad enam need noored, kes ei suuda ennast Eestis realiseerida ja kodupiirkonnas töökohta leida, mis näitab jällegi inimkaubanduse seotust laiema sotsiaalse taustaga. Teisalt otsivad alaelised välismaalt lihtsalt seiklust ja uusi kogemusi, samas omades idealiseeritud arusaamu elust ja töötamise tingimustest teistes riikides. Seetõttu moodustavad ohurühma kõik noored, kes ei tea, mida välismaale tööle minnes silmas pidada ning kuidas seda juriidiliselt korrektselt teha. Mitmed ennetustööga tegelevad ja noortega neil teemadel vestelnud eksperdid tõid esile, et noored ei ole kursis välismaale töölemineku protseduuridega ning ei pea ennast millegi poolt ohustatuks. Seetõttu ei taipa nad ka lisainformatsiooni otsida.
Eesti kui päritoluriik.
Tänases kontekstis puudub vastus küsimusele, kui palju alaealisi kaubitsetakse Eestist teistesse riikidesse seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil. Ainus kaubitsetute hulka hindav arv, mida piire ületavast inimkaubandusest rääkides mainida saab, on Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (RMO) hinnang. Selle kohaselt langeb aasta jooksul inimkaubanduse ohvriks umbes 500 Eestist pärit naist ja tütarlast ( Uusmaa , Uusen 2002). 158-st 2002. aastal küsitletud prostitutsiooni kaasatud naisest ja tütarlapsest, kes kasutasid anketeerimise läbi viinud MTÜ teenuseid, olid 31% olnud seotud ka seksitööstusega välismaal (Kalikov 2003b). RMO poolt 2001. aastal korraldatud avaliku arvamuse küsitluse andmetel teadis ligi kümnendik vastajatest oma tuttavaid puudutanud inimkaubanduse juhtumeid (IOM 2002). Vaatamata asjaolule, et alaealiste proportsioon väljapoole Eestit kaubitsetute hulgas on teadmata, ei leidnud ükski intervjueeritud ekspertidest, et alaealiste kaubitsemist seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil ei peaks nägema probleemina.
Teisesse riikidesse kaubitsemisega seoses teadsid eksperdid enam rääkida täiskasvanutega toimuvast, kuid siiski tuli esile ka juhtumeid alaealiste tüdrukutega. Intervjueeritud tütarlastest teadsid kaks juhtumeid, kus Eestist väljapoole kaubitsemise ohvriks oli alaealine ning mõnel oli üle 17-aastaseid tuttavaid, kes olid seotud seksitööstusega teistes riikides. Kokku sai uurimuse käigus vähem või enam informatsiooni seitsme alaealistega seotud juhtumi kohta (mõnega neist seotud mitu alaealist). Juhtumid puudutasid tüdrukuid vanuses 14-17; alaealisi noormehi ei mainitud kordagi. Sihtriikidena, kuhu alaealisi oli toimetatud, räägiti Soomest, Rootsist, Hispaaniast ja Itaaliast . Täiskasvanud naistega seotud juhtumite põhjal lisanduvad sihtriikidena Saksamaa, Holland , Norra, Taani, Jaapan. Üks intervjueeritud tüdrukutest mainis ka Egiptust. Teiste lähiajal teostatud uurimuste andmeid vaadates pikeneb see nimekiri veelgi (vt näiteks Pettai , Kase 2002; USA DS 2002). Intervjueeritud eksperdid olid seisukohal, et Eesti puhul on inimkaubitsemise sihtriikideks eelkõige Skandinaaviamaad.
Seksitööstusesse kaasamise viisid on kogutud andmete põhjal sarnased nii alaealistest kui täiskasvanutest rääkides. Valdavalt jõutakse teistesse riikidesse töökuulutuste kaudu ning tuttavate soovitusel. Tööpakkumisi leiab eelkõige kuulutuslehtedest, kuid tõuseb ka interneti osatähtsus. Kuulutuste abil kutsutakse tööle tantsijateks, ettekandjateks, klienditeenindajateks jne. Pakkumisel võib olla ka lihtsalt tasuv töö välismaal. 2002. aastal läbiviidud uurimuse kohaselt võtavad kuulutustes esitatud telefone vastu hea suhtlemis-, argumenteerimis- ja veenmisoskusega isikud (Pettai, Kase 2002).
Nooremate puhul kasutatakse enam ka neiuga suhte või sõpruse tekitamise moodust. Intervjuudest tuli esile kolm juhtumit (üks neist 19-aastase neiuga seotult), kus tütarlaps armus meesterahvasse, kes ta seejärel endaga kaasa välismaale kutsus, kus neiu prostitutsiooniga tegelema sunniti või sel eesmärgil edasi müüdi.1 Esineb ka taolist värbamist, kus naisterahvas põhimõtteliselt teab, et hakkab välismaal tegelema kas striptiisi või prostitutsiooniga, küll aga on teadmata tegelikud tingimused ja keskkond selleks. Osad intervjueeritud rääkisid kaubitsetavate toimetamisest Soome, kus naisterahvad liiguvad koos vahendajatega või üksi laevaga üle lahe ning teisel pool on Soome-poolne organisaator vastas. Eestlastest kaubitsejate tugevat esindatust Soome seksitööstuses on kajastatud nii Soome kui Eesti ajakirjanduses (vt näiteks Lahtenmägi 2002, Vahter 2002, EPL 2002). Intervjueeritud Piirivalveameti esindaja mainis täiskasvanud naistega seotud juhtumit, kus koostöös öSaksa ametnikega õnnestus likvideerida Eesti ja Saksamaa vaheline inimkaubitsejate võrgustik. Üldiselt ei õnnestunud uurimuse käigus koguda oluliselt enam informatsiooni kaubitsejate võrgustikest ning esile ei tulnud eraldi informatsiooni alaealiste kaubitsejate kohta.
Inimkaubandusest üldiselt rääkides lahkutakse jõustruktuuride esindajate hinnangul Eestist valdavalt seaduslikult ja enda dokumentidega. Sellistest juhtumites saadakse teada alles siis, kui kaubitsetud isik välisriigist tagasipöördumistunnistusega naaseb. Võltsitud dokumendid tulevad mängu eelkõige juhul, kui Eestis elaval inimesel ei ole Eesti kodakondsust, kuna Eesti passiga on võimalik viisavabalt Lääne-Euroopa riikidesse pääseda. Intervjueeritud eksperdi sõnul ei ole piirivalvele teada alaealiste üle piiri kaubitsemise konkreetseid juhtumeid.
Kogutud andmete põhjal toimuvad sündmused välismaal vastavalt üldteada skeemile. Teise riiki saabudes võetakse tütarlastelt ära passid ja kaasasolev raha, nad viiakse bordelli või eraldi korterisse, kus neid hoitakse luku taga või tugeva järelvalve all. Järgmisena hakatakse nõudma raha sõidukulude katteks, mida saab vahendajatele tagasi teenida prostitueerides. Kui neiu on enda teada tulnud välismaale, et töötada tantsijannana, avaldatakse survet striptiisi ja sealt edasi klientidega seksuaalvahekorda astumise suhtes.
Eestis ei ole teada juhuseid, kus alaealise kaubitsemisega oleks tegemist olnud läbi lapse välisriiki adopteerimise. Intervjueeritud Sotsiaalministeeriumi esindaja ei pidanud seda ka tõenäoliseks, kuna lapsendamine toimub Eestis kohtu vahendusel. Uurimuse käigus ei tulnud esile konkreetseid juhtumeid seoses abiellumisega välismaale.2
Eesti kui transiit - ja sihtriik.
Eesti kui inimkaubanduse transiitriigi kohta on antud erinevaid hinnanguid. Osad intervjueeritud eksperdid leidsid, et Eestit ei saa transiitmaana käsitleda, kuna Ida-Euroopa riikidest Lääne-Euroopasse minekuks ei ole vaja tulla läbi Eesti, kus piirivalve on tehniliselt enam arenenud kui mitmetes teistes endistes sotsialismimaades. Samas väitsid mitu eksperti vastupidist, kuna Eestil on hea laevaühendus Rootsi ja Soomega . Varasemalt avaldatud analüüsides võib leida kinnitust arvamusele, et vähesel määral on Eesti ka transiitriigiks Ida-Euroopast Läände (vt näiteks JHU SAIS 2003). Alaealistega seotud juhtumeid uurimuse käigus välja ei tulnud.
Sihtriigina nähakse inimkaubanduse kontekstis Eestit enam, kuna Eesti majanduslik olukord on mitmetest Ida-Euroopa riikidest parem. Alaealiste Eestisse kaubitsemise kohta tuli intervjuudest esile vaid üks juhus, mis puudutas ka ajakirjanduses kajastamist leidnud Läti tütarlapse Tallinnasse bordelli toimetamist (juhtumi kirjeldust vt peatükist 6). Täiskasvanutest rääkides lisanduvad intervjuude põhjal päritolumaadena Ukraina , Valgevene ja Venemaa. 1996-1999. aastal prostitutsiooni kaasatutele suunatud projekti raames küsitletud 382 naisterahvast 2% olid pärit välisriikidest; alaealisi nende seas ei leidunud (Kalikov 2003a).
Siseriiklik inimkaubandus.
Eesti siseselt on bordelliprostitutsiooni kaasatute hulka püütud määratleda Tallinna bordellide ja korterifirmade arvu kaudu. Nii on näiteks pakutud , et pealinna umbes 50-70 bordellis ja korterifirmas on igaühega seotud 5-20 prostitutsiooni kaasatut. Lisanduvad mõned bordellid ka teistes Eestimaa suuremates linnades (Kalikov 2003a). 2002. aastal küsitletud Tallinna politseinikest arvasid pea-aegu pooled, et pealinnas on enam kui tuhat prostitutsiooni kaasatut (Pettai, Kase 2002). Eksperthinnangute kohaselt on prostitutsiooniga seotute arv ja alaealiste osakaal nende hulgas võrreldes 1990-ndate keskpaigaga vähenenud. Erinevaid andmeallikaid võrreldes võib arvata, et alaealiste osakaal organiseeritud seksitööstuses vahendatute hulgas ületab kümnendikku (vt Kalikov 2003a; Kalikov 2003b; Pettai, Kase 2002). Intervjuude käigus mainiti ka seda, et leidub mõningaid ainult alaealiste kaubitsemisega tegelevaid kohti (vt ka Trummal 2001). Lisaks bordelliprostitutsioonile on alaelistega seotud tänavalaste seksuaalne ekspluateerimine ning narkomaaniaga kaasnev prostitutsioon.
Alaealiste kaasamisest kohalikku seksitööstusesse teadsid intervjueeritud eksperdid tunduvalt enam. Kogutud materjali põhjal on bordelliprostitutsiooniga seotud alaealisi alates 13-14. eluaastast, enamus neist vanuses 15-17. Alaealiste noormeeste kohta bordellides andmed puuduvad. Hoopis teine on aga lugu siis, kui rääkida tänavalaste seksuaalsest ekspluateerimisest, kus kuritarvitatute hulgas leidub ka alaealisi poisse . Taolistel juhtudel ei ole enamasti tegemist organiseeritud kaubitsemisega, kuid on teada mõningaid juhtumeid, kus näiteks vanem seksuaalselt ekspluateeritud poiss on hakanud tegutsema vahendajana nooremate poiste ja seksuaalse kuritarvitaja vahel, viies neid omavahel kontakti (Trummal 2001).
Intervjueeritud kaheteistkümnest tütarlapsest enamus teadsid oma tuttavate hulgas isikuid, kes olid alaealistena seotud prostitutsiooniga. Bordellides vahendatavate alaealiste seas leidub nii samast linnast kui ka teistest piirkondadest pärit tüdrukuid. Priikodade vaheline liikumine toimub eelkõige kõrgema töötuse tasemega piirkondadest (nagu Ida-Virumaa) eelkõige pealinna, aga ka mõnda teise suuremasse linna (nagu Tartu).
Nii nagu välismaale kaubitsemise puhul, jõuavad ka siseriiklikult alaealised seksitööstuseni läbi ajalehekuulutuste, juba prostitutsiooni kaasatud tuttavate ning uute tutvuste. Intervjueeritutele on teada juhtumeid, kus alaealine on värvatud seksitööstusesse läbi tutvumise bordellipidajaga. Bordellidega on seotud ka eraldi värbajaid, enamasti on nendeks noored mehed, kelle ülesandeks on tüdrukuid ära meelitada ja bordelli tuua. Ühele intervjueeritud tütarlapsele oli pakutud võimalust neidude bordelli organiseerijana raha teenida. Lubatud tasu värvatu eest, kes bordelli pidama jääb, ulatus tuhandetesse kroonidesse. Esile tulid ka kaks juhtumit, kus noormees tekitas tüdrukuga esmalt seksuaalsuhte ning seejärel müüs ta bordelli (üks juhtumitest puudutas täisealist neidu ).
Lisaks inimkaubitsejate poolsele mõjutamisele ja sunnile saab paljudel puhkudel üheks prostitutsioonile sundijaks ka narkomaania , halb majanduslik olukord ning vägivald perekonnas, mistõttu vajatakse nii rahalisi vahendeid kui pääsemist senisest keskkonnast. Seoses narkomaania suureneva levikuga ka tütarlaste seas teadis üks ekspertidest mainida kaubitsemisviisi, kus narkodiiler võib bordelli müüa tüdruku, kes talle ülemäära palju võlgu on.
Ka siseriiklikult kasutatakse ühe seksitööstusesse sundimise vahendina dokumentide äravõtmist. Bordellist ärajooksmise takistamiseks ähvardatakse nii füüsilise vägivalla kui sugulastele rääkimisega; praktiseeritakse tüdrukute majas kinnihoidmist või üksnes järelvalve all välja lubamist. Ühe uurimuse käigus kuuldud juhtumi puhul ei antud teenitud raha tüdrukutele kohe kätte, vaid maksti osadena, et seeläbi suurendada alaealiste seotust bordelliga. Maja sisekorra vastu eksimisel (kliendi teenindamisest keeldumisel, ära jooksmisel jms) kasutatakse sanktsioonina trahvimist, mille summad ulatuvad tuhandetesse ja kümnetesse tuhandetesse kroonidesse. Osades bordellides peavad tüdrukud maksma ka majutamise eest. Kogutud andmete põhjal on kohalike inimkaubitsejate hulgas nii mehi kui naisi erinevatest vanusrühmadest – nii 20-ndates kui keskeas inimesi. Naissoost kupeldaja puhul võib tegu olla ka varasemalt ise prostitueerinud isikuga . Inimestega kaubitsejad on sageli tihedalt seotud ka narkoäriga. Kohalikest bordellidest võidakse tüdrukuid saata seksitööstusesse väljapoole Eestit.
Seksuaalteenuse osutamine toimub kas bordellis kohapeal või viiakse kaubitsetavad kliendi juurde. Viimast varianti kasutavad näiteks korterifirmad, kus prostitutsiooni kaasatud isikud väikesel pinnal mitmekesi koos elavad. Informatsioon erinevatest kohtadest ja teenustest jõuab klientideni ajalehekuulutuste, interneti, taksojuhtide kaudu. Seksturistidel on kohaliku seksitööstuse kohta hõlpsalt võimalik informatsiooni saada juba enne Eestisse jõudmist. Alaealisi bordellidesse kutsuvates kuulutustes ei reklaamita, samuti ei reklaamita mitte seksteenust ennast, vaid massaaži, sauna, majutust jms. Kogutud andmete põhjal on klientide kohta saadud pilt üsna heterogeenne . Bordellide külastajate hulgas leidub palju seksturiste, kelle hulgas leiavad enim mainimist soomlased . Samas käib bordellides ka kohalikke eesti ja vene rahvuse esindajaid, ühes intervjuus mainiti kaukaasia päritolu mehi. Palju leidub alkoholi- või narkojoobes pidudelt tulijaid, kes kasutavad seksuaalselt ekspluateeritute suhtes enam vägivalda. Rohkem kliente ja nende seas enam välimaalasi leidub suveperioodil.
Summad, mida kliendid maksavad ja tütarlapsed kätte saavad, on varieeruvad. Keskeltläbi on kogutud andmete põhjal teenuse maksumus 300-500 krooni; eliitbordellides kasvavad summad vähemalt kahekordseks. Makstav summa varieerub vastavalt teenuse sisule ja kulutatud ajale. Tüdrukule jääb tasutust umbes viiendik kuni pool. Ülejäänu jaguneb vastavalt kasutatavale süsteemile teiste seksitööstuse lülide vahel, kellede hulka kuuluvad bordelli omanik, tellimuse vastuvõtja, autojuht (kui tüdruk viiakse kliendi juurde), taksojuht (kui klient tuuakse bordelli). Kuna prostitutsiooni kaasatud tüdrukud tarvitavad üleval püsimiseks alkoholi ja narkootikume, on teada ka selliseid kohti, kus omanik osa tasu otse narkootikumides maksab.
Kokkuvõtte.
Eestis esineb seksuaalse ekspluateerimise eesmärki täitvat inimkaubandus nii riigi siseselt kui ka piire ületavalt. Vähesemal määral saab Eestit vaadelda inimkaubanduse transiit- ja sihtriigina. Alaealistega seotult tuli uurimuse käigus juhtumeid esile riigi sisese, välisriikidesse ja Eestisse suunatud inimkaubanduse osas. Alaealiste täpsema hulga kohta piire ületavas inimkaubanduses andmed puuduvad. Esile ei tulnud juhtumeid noormeestega, tütarlastega aga alates 13-14. eluaastast. Alaealiste organiseeritud seksitööstusesse kaasamine toimub üldplaanis samadel alustel täiskasvanute kaubitsemisega.
Mida Sa peaksid tegema enne kodumaalt lahkumist :

Kontrolli tööpakkumist välismaal väga põhjalikult. Töökuulutuste hulgas on nii usaldusväärseid pakkumisi kui ka neid, mis on sihilikult ebaselged. Õpi neid üksteisest eristama . Isegi sõbralt või sugulaselt saadud pakkumist tuleks põhjalikult kaaluda.
Kontrolli, kas välismaal töötamise võimalust pakkuv ettevõte tegutseb ikka seaduslikult.
Proovi sõlmida võimalikult üksikasjalik tööleping. Vii ennast kurssi tööloa saamise ja välismaal viibimise tingimustega. Kontrolli kõiki üksikasju.
Helista sihtkohariigi saatkonda Eestis ja küsi, milliseid nõudeid esitatakse selles riigis välismaalastele, kes soovivad seal töötada.
Informeeri oma perekonda ja lähedasi sõpru välismaale tööle minekust.
Jäta kodustele oma täpne aadress välismaal, samuti kogu info tulevase tööandja kohta.
Proovi leida sihtkohariigis võimalikult palju kontaktaadresse. Märgi üles Eesti saatkonna telefoninumber ja aadress.
Jäta kodustele oma passi või/ja ID- kaardi koopia ja viimati võetud foto endast. Võta passi või/ja ID- kaardi koopia endaga kaasa, juhuks kui Sa peaksid passi või/ja ID- kaardi kaotama või kui see Sinult ära võetakse.
Tee endale täiskindlustus, sealhulgas õnnetusjuhtumi ja haiguskindlustus.
Lepi sõprade ja perekonnaga kokku, millal ja kuidas Sa neid oma käekäigust teavitad.
Võta kaasa teatud hulk raha, vähemalt nii palju, et saaksid vajaduse korral koju tagasi sõita.

Välismaal olles:

Mitte mingil juhul ära anna kellelegi oma passi, välja arvatud ametivõimudele, kui nad Sinult seda nõuavad. Sa saad ise korraldada kõik tööloa saamiseks vajalikud toimingud . Isegi illegaalseks töötamiseks ei ole tööandjal Sinu passi tarvis!
Juhul kui Su dokumendid on varastatud , teata sellest kohe kas politseile või Eesti saatkonnale.
Kui välismaal selgub, et tegelikkus ei vasta töölepinguga kindlaks määratud tingimustele, võta ühendust töökoha vahendanud firma või isikuga. Nõua kohest olukorra parandamist. Kui olukord ei muutu, on Sul õigus leping lõpetada.
Kogu välisriigis viibimise aja ära võta vastu kahtlasi kingitusi. Ära jää kellelegi võlgu.
Helista oma perekonnale ja sõpradele vastavalt eelnevale kokkuleppele.
Informeeri neid kohe igast muudatusest oma elus välismaal.
Vajaduse korral võta kõhklematult ühendust Eesti saatkonna või politseiga riigis, kus Sa töötad

Kasutatud kirjandus:

http://www.enut.ee/lisa/Ekspertide%20raport%20EESTI.pdf (Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus)

http://www.ekspress.ee/viewdoc/9AA09B3EA07153E4C2256E4D0032FBBF (Ajaleht “Eesti Ekspress ”)

http://www.aids.ee/main_est.php?id=15 (MTÜ Aids´I ennetuskeskus)
1 Ühe juhtumi puhul õnnestus kaubitsemist ennetada vahetult enne välimaale lahkumist.
2 Pooled intervjueeritutest pidasid oluliseks seni teadvustamata probleemina mainida ka inimkaubandust laiemalt, kus näiteks välismaale sõitnute töötingimused põllumajanduses ei vasta esmalt lubatule, palga maksmisel petetakse ehitustöölisi jms.
16

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 58 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jelena Demjantsuk Demjantsuk Õppematerjali autor

referaat

inimkaubitsemine probleem sotsiaaltöö

Sarnased õppematerjalid

odt

Inimkaubandus Eestis

INIMKAUBANDUS EESTIS Referaat Viljandi 2011 1 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 1. Inimkaubandus.................................................................................................................................4 1.1 Inimkaubandus: Mis see on?......................................................................................................4 1.1.1 Inimkaubanduse vormid.....................................................................................................4 1.1.2 Inimkaubanduse ajaloost....................................................................................................5 1.2 Töötingumused ja tagajärjed ohvrite jaoks................................................................................5 1.2.1 Töötingimused.........................

Ühiskonnaõpetus

odt

Kogutud artikleid inimkaubandusest

Inimkaubandus Ülle Laasner, Rapla maakonna tervisedenduse septsialist 25.-26.märtsil toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse koolitus "Inimkaubanduse ennetamine". Teema on muutumas järjest aktuaalsemaks kogu maailmas, kaasa avatud Eesti. Kuritegelikus maailmas on inimkaubandus relva- ja narkoäri järgi kolmandal kohal oma sissetulekute poolest. Seda äri on suhteliselt lihtne ajada, eriti Eestis, sest puudub elementaarne seadusandlus, karistused on leebed ("tingimisi")jne. Väga turvaline on kaubitseda täiskasvanutega, sest alaealistega on siiski karistused karmid. Inimkaubandus on ränk inimõiguste rikkumine ja tõsine oht riigi julgeolekule. Skeem on lihtne: suured rahad, mis selles äris liiguvad, võimaldavad ära osta nii politseinikke, kohtunikke kui poliitikuid ja läbi selle mõjutada seadusandlust. Inimkaubanduse põhjused on: · tööpuudus ja vaesus · sooline ebavõrdsus (kui naisel on väikesed lapsed, ei võeta te

Ühiskonnaõpetus

pdf

Inimkaubandus Euroopa Liidus

INIMKAUBANDUS EUROOPA LIIDUS Mis on inimkaubandus? Karistusseadustik § 133 käsitleb inimkaubandusena: inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega. Haavatava seisundina käsitletakse olukorda, kus inimesel puudub tegelik või vastuvõetav võimalus mitte täita mõnda nimetatud kohustust. ÜRO definitsiooni järgi on inimkaubandus on inimeste värbamine, transportimine, ümber asustamine, neile varjupaiga andmine või majutamine jõudu kasutades või sellega ähvardades. Samuti hõlmab inimeste smugeldamine röövimist, pettust, kelmust, jõu kasutamist või isiku kaitsetu või abitu seisundi ära kasutamist, raha või m

Euroopa liidu poliitikad

docx

Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimakubandus loomus

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Inimese õp Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimkaubandus loomus. Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Inimkaubandus Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna mehed kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes, naised

Inimese füsioloogia

doc

Inimkaubandus

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium INIMKAUBANDUS Referaat Janika Kleemann 11 c Juhendaja: Mari Kahu Viljandi 2011 Mis on inimkaubandus? Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja enda poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Tasuvat tööd või abielu lubades, aga ka jõuga ähvardades kaubeldakse inimest välismaale või riigisiseselt, seejärel kasutatakse teda näiteks seksiäris, sunniviisilise töö tegemiseks või doonorina organikaubanduses. Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitseja

Perekonnaõpetus

doc

Inimkaubanduse mõiste

Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 2 1. INIMKAUBANDUSEST ÜLDISELT....................................................................3 1.1 INIMKAUBANDUSE MÕISTE................................................................................... 3 1.2 INIMKAUBANDUSE AJALOOST...............................................................................4 1.3 INIMKAUBANDUSE EESMÄRK JA PÕHJUSED.......................................................... 4 1.4 INIMKAUBANDUSEST HOIDUMINE JA SELLE VASTU VÕITLEMINE..........................6 2. INIMKAUBANDUS EESTIS..................................................................................8 KOKKUVÕTE............................................................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 Sissejuhatus M

Ühiskonnaõpetus

ppt

Inimkaubanduse ennetamine

INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE ÜHISKONNAÕPETUS KUTSEKESKKOOLIDELE INIMKAUBANDUS ON TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS · Inimkaubandus on kolmas suurim sissetulekuallikas kuritegevusele peale narko- ja relvaäri. Peamiselt toimub inimkaubandus prostitutsiooni ning teiste seksuaalse ekspluateerimise vormide huvides, kuid see võib toimuda ka sunniviisiliselt töö või teenistuse, orjuse või samalaadses seisundis pidamise või elundi eemaldamise eesmärgil. INIMKAUBANDUS ON TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS · Peamiselt ekspluateeritakse seksiäris naisi. Umbes pooled neist on alaealised. · Kui on tuvastatud ekspluateerimise fakt, pole ohvri nõusoleku puudumine või olemasolu oluline inimkaubitsejate karistamisel. Hoolimata sellest, kas kaubitsetav sai tasu, on tegemist inimkaubandusega, kui kolmas isik saab kasu isiku ekspluateerimisest. INIMKAUBANDUS ON TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS · Vaba tahe on raskelt defineeritav mõiste. Sageli on selle taga adekva

Ühiskond

docx

Nimetu

Referaat Prostitutsioon - inimkaubanduse vorm või vaba valik? Saaremaa Ühisgümnaasium Marii Keerd 12C Inimkaubandus ja prostitutsioon Enamik inimkaubanduse ohvritest maailmas on naised ja lapsed, keda kuritarvitatakse prostitutsioonis, seega on inimkaubandus ja prostitutsioon otseselt seotud. Kui ei oleks prostitutsiooni, ei oleks ka vajadust kaubitseda üha uusi ohvreid sellesse sektorisse. Inimkaubanduse tunnuseid leiab vahendatud prostitutsiooni juures – kui isik on petetud prostitutsiooniga tegelema või isikut on petetud prostituudina tegutsemise tingimustega; kui isikut on sunnitud jõu või ähvardustega prostitueerima; kui isiku haavatavat seisundit, st sotsiaalset, majanduslikku ja/või psühholoogilist haavatavust on ära ka

Ühiskond

Rohkem sarnaseid