Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused)

Q: Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus?

Vastus leiad õppematerjalist: Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused)

Q: Kuidas neid vajadusi rahuldada?

Vastus leiad õppematerjalist: Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused)

Q: Kuidas me saame käsitleda riski Bessant järgi?

Vastus leiad õppematerjalist: Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused)

Q: Kes institutsioonidorganisatsioonid tagab meile heaolu?

Vastus leiad õppematerjalist: Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused)

Q: Kes tagab heaolu?

Vastus leiad õppematerjalist: Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused)

Q: Mille poolest erinev solidaarsus lähimusest?

Vastus leiad õppematerjalist: Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused)

Q: Mida tähendab lähimusprintsiip?

Vastus leiad õppematerjalist: Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused)

Q: Mis on sotsiaalõigused ja nende omadused kolm tunnust oma valikul?

Vastus leiad õppematerjalist: Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused)

Q: Milles seisnevad Clarki arvates heaoluriigi uurimise väljakutsed?

Vastus leiad õppematerjalist: Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused)

Q: Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut industrialiseerimine teooria?

Vastus leiad õppematerjalist: Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused)

Lucy, Lucy

Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused) (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Haldus - Haldusjuhtimine

1 HALB

Esitatud küsimused

Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus?
Kuidas neid vajadusi rahuldada?
Kuidas me saame käsitleda riski Bessant järgi?
Kes institutsioonidorganisatsioonid tagab meile heaolu?
Kes tagab heaolu?
Mille poolest erinev solidaarsus lähimusest?
Mida tähendab lähimusprintsiip?
Mis on sotsiaalõigused ja nende omadused kolm tunnust oma valikul?
Milles seisnevad Clarki arvates heaoluriigi uurimise väljakutsed?
Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut industrialiseerimine teooria?
Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut kapitalismi teooria?
Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut ühiskonna moderniseerimise teooria?
Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut poliitika ja sotsiaalne klassi teooria?
Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut riigi struktuur ja huvide teooria?
Mida tähendab ideoloogia mõiste George Vic järgi?
Kuidas käsitleb uus liberaaldemokraatia indiviidi heaolu ja heaoluriiki?
Kuidas käsitleb kesktee indiviidi heaolu ja heaoluriik?
Kuidas käsitleb sotsiaaldemokraatia indiviidi heaolu ja heaoluriiki?
Kuidas on Klein Rudolf arvates omavahel seotud sotsiaalpoliitika ja demokraatia?
Mida tähendab heaolu segupluralism?
Mida tähendab kvaasiturg?
Kuidas leping neid saavutab?
Kes ja kuidas ?
Milles seisneb Borodkini väitel diskretsiooni õigus olemus heaoluriigi reformides?

Eksam : Heaoluriigi Mudelid
1. LOENG

Mida tähendab Max Weberi arvates ideaaltüüp ja kuidas me saame seda rakendada
heaoluriigi mudeli käsitlemisel?
Max Weber ideaaltüübist:

Lihtsustatud ettekujutus tegelikkusest
Ratsionaalse mõttetöö tulemus
- Võibki erineda reaalsusest!!!
Ei ole empiiriline
Sotsiaalteadlaste tööriist
Süstematiseerib meie teadmisi
- Tasakaal, vastuolu puudus
- Seosed on tähtsad ning huvitavad
Ei ole eesmärk per se
Reaalselt pole olemas

2. LOENG

Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus?
Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik.
Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehtestab, ellujäämiseks vajalik).
Inimväärikas elu: kannatus nt vaesus ja tõrjutus
Universaalsed vajadused: Maslowi püramiid ( alt üles: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus/armastus, ausus, eneseteostus ) Kuidas neid vajadusi rahuldada? Vajaduste lõpmatus
Suhtelised vajadused: keskkonnast sõltuvad

Kuidas me saame käsitleda riski Bessant järgi?

Bessant et al (2003)
RISK I
- Beck (1992)
  - riskiühiskond: moderniseerimise kõrvalmõjud
- Giddens (1999)
  - riskiühiskond: leevendada riske
RISK II – riske on võimalik reguleerida nt heaoluriigiga
- Riski kindlaks määramise teholoogia(d) - vähendada ebakindlust
- Kes?
looduslikud + sotsiaalsed riskid
toimetulek ja sissetulek (toimetulek: võime ennast elatada; sotsiaalne risk on seotud sissetulekuga: nt üksikema sõltub kellestki teisest)

Sotsiaalne risk: inimene ei julge midagi teha. Riskiühiskond: tekkinud hiljuti ühiskonna pideva muutumise ja moderniseerumise tagajärjel; raske on aru saada, kes on süüdi, et meil on nii palju riske; kes on süüdi et inimesel on raske elada.

Kes ( institutsioonid / organisatsioonid ) tagab meile heaolu? Mida tähendab heaolu tagamise süsteem?
Kes tagab heaolu?( organisatsioon ja ülesanne)- riik, valitsus (ümberjaotus), sotsiaalne keskkond: pere (sotsialiseerida), ettevõte (tootmine), kirik (vaimne areng), leibkond (vahetus)
Heaolu tagamise süsteem: sotsiaalne, majanduslik, riiklik. Individualsim vs kollektivism
Oluline solidaarsus põhimõte: kõik maksavad makse, isegi siis kui ma kunagi arsti ei vaja maksan ma ikkagi sotsiaalmaksu. Kõik maksavad ühtemoodi. Vastastikkus – kui ma maksan siis tean et mul on võimalus ka selle eest midagi tagasi saada.
Kehtib lähimusprintsiip: heaolu tagamises aitab lähim tasand, esimesena perekond, selle puudumisel aga nt KOV jne

Mille poolest erinev solidaarsus lähimusest?
Solidaarsus põhimõte: kõik maksavad makse, isegi siis kui ma kunagi arsti ei vaja maksan ma ikkagi sotsiaalmaksu. Kõik maksavad ühtemoodi. Vastastikkus – kui ma maksan siis tean et mul on võimalus ka selle eest midagi tagasi saada.
Lähimusprintsiip: heaolu tagamises aitab lähim tasand, esimesena perekond, selle puudumisel aga nt KOV jne

Mida tähendab lähimusprintsiip?
Lähimusprintsiip: heaolu tagamises aitab lähim tasand, esimesena perekond, selle puudumisel aga nt KOV jne

Mis on sotsiaalõigused ja nende omadused (kolm tunnust oma valikul )?
Heaoluriik =sotsiaalsed õigused(R. Kattel )
Omadused: ei ole seotud kodakondsuse ja inimsetega (staatus, vajadus, olukord); täiendav kulu riigile; mitmed riigiorganid kindlustavad; Raskendavad ressursside ümberjagamist.
Marshall: tsiviilõigused (vabadus, eraelu), Poliitilised õigused (valimised), Sotsiaalsed õigused (ei ole seotud kodakondsuse ja inimestega, nt ka hallipassi omanik saab pensioni, võivad tekkida olukorraga, nt laps jääb haigeks)

Milles seisnevad Clarki arvates heaoluriigi uurimise väljakutsed?

Sisseränne, rahvus, rahvas, multikultuursus – kes on kes ?kas vaatame rahvusriiki(ainult eestlased) või sotsiaalriiki

devolutsioon (riik loobub oma vastutusest), detsentralisatsioon , erastamine , kohalik, riiklik – riigi rolli, tähtsuse pidev muutumine heaolu tagamisel ; kuidas juhtida riiki, et tagada heaolu?

Ideoloogia, universaalne-selektiivne, vastutus, õigused-kohustused – mida tähendab heaolu?; heaolu universaalsus (kõigile üks), selektiivsus(sõltuvalt inimesest), kes vastutab heaolu tagamise eest?, riigi ja inimeste vastastikkused õigused-kohustused heaolu tagamisel
3. LOENG

Nimetage heaoluriigi neli arenguetappi ja iseloomustage lühidalt (poliitika, majandus, sotsiaalpoliitika , valitsuse roll).
Heaoluriik sündis rohkem kui sada aastat tagasi tööstuse arengu ja suurte sotsiaalsete ning poliitilisete käärimiste ajajärgul. Esimesena tuli välja sellega Saksamaa. Pärast seda levis see kiirelt ka teistesse riikidesse.
1880-1930 Poliitilised arengud : Demokraatia kasv, universaalne valimisõigus, ühingute liikumiste areng, sotsiaaldemokraatia , uus liberalism .
Majanduse areng: pidurdamatu kapitalismi kuldne ajajärk,
Sotsiaalpoliitika: Vaesteseadus annab initsiatiivi uuendustele sotsiaalpoliitkas ( pensionid , töötus, tervishoid ). Riiklikud kulutused sotsiaalkindlustusele jõudsin 5% SKP-st.
Valitsuse roll: rahvusliku heaolu eestvedamise algus, erainstitutsioonide allakäik (perekond kui institutsioon muutus, vähem liikmeid, enam ei elanud mitu põlvkonda koos) ja lokaliseerumine
1940-1950 Poliitilised arengud: Üldine poliitiline üksmeel oli kasvatada riikliku kulutust sotsiaalvaldkonda, töölisparteid olid Euroopas tugevad, demokraadid USA-s
Majanduse areng: keinsianismi triumf pärast Suurt Depressiooni; võimas majanduskasv pärast II maailmasõda, töötus oli väga madal.
Sotsiaalpoliitika: põhilise sotsiaalkindlustuse tagamine kasvas, tervishoid, abiprogrammid, lastetoetus
Valitsuse roll: laialdane rahvusliku sotsiaalfinantseeringu levik, regulatsioonid, heaoluriigi tarbijaskond muutus universiaalseks.
1960-1970. Küpsemine. Poliitilised arengud: Juurdepääs tsiviil- ja sotsiaalõigustele tagati vähemustele, naistele, puuetega inimestele ja teistele.
Majanduse areng: Kuni 70ndate keskpaigani kestev õitseng, kõrgemad elustandardid, 1973 aasta naftakriis nõrgestas Lääne majandust.
Sotsiaalpoliitika: Suurenenud sissetulekud ravikindlustusse ja sotsiaalteenuste programmidesse. 1970ndate keskpaigaks riiklikud kulutused sotsiaalvaldkonda suurenenud 25%ni SKP-st Euroopas, 20%ni SKP-st USAs.
Valitsuse roll: Uued programmid rõhutavad sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi vähemustele, puuetega inimestele ja linna vaestele, suur avaliku halduse töötajaskonna kasv
1970-...Kärpimine. Poliitilised arengud: konservaiivse poliitika taaselustumine, maksukoormuse vähendamist taotlev liikumine, ühingute nõrgenemine, tekkisid sotsiaaldemokraatilikud parteid, heaoluriigi delegitimeerimine.
Majanduse areg : Aeglasem majanduskasv, palkate paigalseis , kasvav ebavõrdsus, Euroopa töötuse kasv, tugevad nõudmised sotsiaalkindlustusele vananevalt ühiskonnalt.
Sotsiaalpoliitika: Mõni uus programm, avaliku abi kindlustuslepingute erosioon, tagasihoidlik kärpimine sotsiaalkindlustus programmides, kulutuste taseme stabiliseerumine
Valitsuse roll: Reagan ja Thatcher püüavad vähendada riigi suurust ja ulatust, detsentralisatsioon, erastamine.

Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut industrialiseerimine teooria?
Industrialiseemine, majanduse muutus tehnoloogia tõttu, töö iseloom muutus, uued sotsiaalsed ja demgraafilised protsessid, riigi sekkumine, proaktiivne poliitika
Ulatuslikud tööstusrevolutsiooni poolt põhjustatud muutused. Majanduslik areng (industrialiseerimine ja urbaniseerumine ) à inimeste sotsiaalse elu muutumine (laiendatud perekondade ja külakogukonna toetuse kaotus; inimeste sissetulekud muutuvad sõltuvaks ebaisikulistest turujõududest.
Põllumajandusõhiskonnas industriaalühiskonnaks. Et industriallühiskond saaks areneda on vaja tublisid ja terveid inimesi. Töölistele oli vaja aga sotsiaalseid tagataisi haiguse, vigastuse, vanaduse ja töötuse vastu. Seniajani tegi seda perekond. Kuna, aga industrialiseerimisega muutus perkeonna mõiste (erinevad põlved ei elanud enam ühe katuse all). Seega kadus perekonna tugi ja vaja oli riigi toetusija riik pidi tagama esmased toetused ellujäämiseks. Saadi aru ka sellest, et tööstus sõltus oluliselt töötajatest, ning kardeti streike ja püüti seetõttu töölistele vastu tulla.

Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut kapitalismi teooria?
Riik loodud kapitali heaks ja kindlustab kapitalismi: kulutused legitiimsuse ja kapitali toeks ; vana ja uus kapitalism
O’Connori teooria, aga väidab, et kapitalistlik riik peab tagama kahte vastukäivat funktsiooni – accumulation and legitimisation. Need kaks funktsiooni peaksid tagama püsivuse, stabiilsuse, efektiivse töötamise majandussüsteemis ning tagama sotsiaalsete klasside integratsiooni ja nende heaolu tagamise. O’ connor nägi heaoluriigi arengut seotuna kapitalismi arenguga. Ta võrdles ka monopoolste kapiatlismi (esialgu srred korporatsioonid ja puudus konkurents ) ja konkureerivat kapitalismi (hiljem kui tekkis konkurents). Esimene põhjustas suuremat ebavõrdsust, kuna näiteks tööjõud sõltus suuresti kapitalisti arengust ja võimalustest, kui konkurentsiga kapitalism seda nii suuresti ei tee. Olulisem on turul toimuvad muutused.
Kapitalism on ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel.
Kapitalism sai valitsevaks majandussüsteemiks 19. ja 20. sajandil tööstusrevolutsiooni tulemusel. Kapitalismis on rikkuste loomisel ja majanduse arengus olulisim osa vabal turumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud ( Laissez - faire ).
Täiesti puhast kapitalismi praegusel ajal maailmas ei eksiteeri, tavaliselt on tegemist segasüsteemidega, kus ka riigil on osa majandusest ja varadest.
Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsiooni tulemusena.
Oluline tegur kapitalismi arengus on globaliseerumine, mis annab võimaluse kaupade turustamiseks paljudes riikides, samuti tootmise organiseerimiseks riikides, kus tööjõu hind on madalam.

Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut ühiskonna moderniseerimise teooria?
Teaduse ja tehnoloogia areng, neid iseloomustab keerulisus ja mitmekesisus : Sotsialiseerimismustrid asendatakse uutega.

Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut poliitika ja sotsiaalne klassi teooria?
Võim ja ressursid : Kontroll võimu ressursside üle mängis väga suurt rolli heaoluriigi struktuuri kindlaks tegemisel. Võimu ressurssideks on raha ja seadusandlus . Raha ümberjagamine on sotsiaaldemokraatlikes riikides väga tähtsal kohal. Kontroll mõjutab heoluriigi funktisoniseerimist ja protsesse ühiskonnas. Need protsessid tekitavad ressursside jagamise konflikte ja mustreid.
Võimu ressursside jagamine kapitalistlikes demokraatiates võib varieeruda ja muutuda ajas ning ka rahvuste vahel.
Suurem osa võimu ressurssidest kapitalistlikes demokraatiates on eeldatavasti seotud klassi struktuuridega. On selliseid tüüpe, mis võivad üle kanduda klassist sõltuvalt.Võimulolijatest sõltub, kuidas jaotatakse ressursse sotsiaalpoliitikas.
Poliitiline demokraatia mängib olulist rolli huvide konflikti protsessis.
Sotsiaaldemokraatia: Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat.
Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progresiivse tulumaks ) ja heaoluriik. Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia on ajaloo käigus korduvalt muutunud. Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu) on laenatud nendelt.
Keskklass : heaoluriigi tekkega on kaasnenud üldise elatustaseme tõus ning suurenenud ühiskonnas keskklass.
Töötajad: rõhutatakse töötajate tähtsust heaoluriigis, sest nemad hoiavad sotsiaalkindlustussüsteem üleval.

Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut riigi struktuur ja huvide teooria?
Riigi kesksus: riik peegeldab sotsiaalsete gruppide, klasside ja ühiskondade huve ning nõudmisi. Riigi struktuurist ning seal elavatest inimestest sõltub palju. Sotsiaaldemokraatlikes riikides on loodud institutsioonid, mis aitavad edenda heaoluriigi arengut, aga liberaalsetes riikides ei ole need nii hästi välja kujundatud. Kui sotsiaaldemokraatlikes riikides tehakse sotsiaalpoliitikate kujundamisel ka tihedasti koostööd majandusteadlastega, siis liberaalsetes maades on see marginaalne.
Polity – võimu hajutamine: tähendab poliitilist organisatsiooni või gruppi sellest, kasutatakse kirjeldamaks vabalt organiseeritud ühiskonda nagu kommuun või hõim, kuid võiba olla ka poliitiline grupp, nt valitsus, korporatsioon . Võimu hajutatakse erinevate institutsionide ja nn polityte vahel.

Kirjeldage Bismarki loodud sotsiaalkindlustuse süsteemi.
Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim. Sellele pani aluse Saksamaa kantsler O. von Bismarcki 1880. a-te sotsiaalkindlustusvorm. Paljud Bismarcki poliitika põhijooned on tänaseni säilinud. Konservatiivne heaolumudel orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, kuna enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni.
Selle heaolureźiimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad mitmete sotsiaalkindlustusskeemide haldamist, valitsusele jääb pigem järelevalve roll. Näiteks pole mõeldav, et Prantsusmaa või Itaalia valitsus saaks ellu viia pensionireformi, ilma et sellele oleks eelnevalt saadud tööturu osapoolte toetus.
Mudeli konservatiivsed jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse. Naises nähakse pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul, seetõttu pole riiklik lastepäevahoid kuigi arenenud. Samuti on vanurid enamjaolt oma suguvõsaliikmete hoole all või siis elavad tasulises hooldekodus.

Kirjeldage Sir Beveridge loodud sotsiaalkindlustuse süsteemi.

teenuseid rahastatakse läbi maksutulu ja riigieelarve , fikseeritud suurusega osamaksed, riigi tugi (lisandub ka erasektori tugi)
riik osaleb aktiivselt süsteemi kontrollis
teenused kättesaadavad kõigile elanikele
arste tasustakse läbi palga või pearaha
erasektori osalus pakkumisel , teatud oma osalus
minimaalsed flat - rate hüvitised

Selle plaani laiemaks eesmärgiks oli üldine solidaarsus ja materiaalne võrdsus. Beveridge plaani kuulus lisaks täieliku tööhõive saavutamisele üldine lastetoetus ja tervishoiu teenused ning vähesel määral tööga hõivatud inimeste sotsiaalkindlustus.
Kui Bismarcki põhimõtetele üleshehitatud sotsiaalkindlustussüsteemis on õiguse tekkimise eelduseks isiku enda poolt sihtotstarbeliste osamaksete või sissemaksete tegemine, siis Beverdge’i plaani järgivate sotsiaalkindlustussüsteemide puhul on õiguse tekkimise eelduseks riigi kodakondsuse omamine või riigi territooriumil elamine.
4. LOENG

Kirjeldage Richard Titmuse heaoluriigi käsitlust (residuaalne, industriaalne , ümberjagav)
Titmuse arvates saab eristada kolme erinevat heaoluriigi mudelit.

Esimene, ehk residuaalne, tugineb eeldusel , et indiviid saab oma vajadused täielikult rahuldatud läbi perekonna ja erasektori. Sellise mudeli korral sekkub riik ainult siis kui üks neist institutsioonidest langeb ära ja ka siis vaid ajutiselt .
Teine mudel on kirjeldatud kui industriaalne saavutuste /täitmise keskne . Heaolu riigi institutsioonidele on antud oluline roll majanduse abistamisel ning indiviidide vajaduste täitmine peaks olema väärtuste, töö tulemuste ja tootlikkuse põhine.
Kolmas, institutsionaalne ümberjagav mudel, nägi sotsiaalhoolekannet kui suurt ühiskonda integreeritud institutsiooni, mis pakub universaalseid teenuseid väljaspool turgu ning sõltuvalt indiviidide vajadustest .

Kirjeldage Goran Therborn heaoluriigi käsitlust (sotsiaaltoetuse tase ja sekkumine tööhõivesse, ümberjaotus ja sotsiaalpoliitika seos)
Heaoluriik võib olla tugev sekkuv riik näiteks nagu Rootsi, kes tagab sotsiaaltoetused. Heaoluriik võib olla ka selline et tagab toetused kuid hõivesse sekkub mõõdukalt.
Ilma riigita turg ei eksisteeri, sest riik toetab inimesi sotsiaalpoliitika elluviimisega, nö tekitab elanikkonda.

Kirjeldage Gosta Esping- Anderseni heaoluriigi käsitlust (heaolurežiim, stratifikatsioon , dekommodifitseerimine ning era/avaliku süsteemi segu kui heaoluriigi mudel)
Stratifikatsioon. Liberalismi ideaalid maksimeerivad vaba turu toimimist vähese või ilma riigi sekkumiseta eesmärgiks säilitada see vaba turg. Liberalism eeldab, et kõik indiviidid on võimelised selles süsteemis osalema . See viib ühiskonna kihistumiseni (stratifikatsioon), sest on eelduseks omavahelisele võistlusele ning igas võistluses on nii võitjaid kui kaotajaid.
Heaolurežiim - institutsionaalne korraldus, reeglid ja arusaamad, mis suunavad ja kujundavad sotsiaalpoliitikat, kulude mahtu, probleemide püstitamist ning isegi „kodanik-heaolu tarbija“suhteid.
Kui kommodifitseerimine tähendab ennekõike indiviidide olukorda, kus nad on ellujäämiseks sunnitud oma tööjõudu müüma, siis dekommodifitseerimine leiab aset, kui heaoluteenuseid pakutakse kui õigusi ning indiviid säilitab oma elatise sõltumata turust.
Kolm era/avaliku süsteemi segu mudelit:

Liberaalne heaoluriigi režiim, kus domineerivad varem ära proovitud abistamismeetmed, tagasihoidlikud ülekanded või sotsiaalkindlustus. Kasu saavad eelkõige madalama sissetulekuga klientuur , üldjuhul töölisklass ja riigi poolt ülalpeetavad indiviidid.
Konservatiivne- korporatiivne mudel on pühendunud indiviide eristamise ja perekonna traditsiooni säilitamisele. Selline režiim sõltub tugevalt sotsiaalkindlustusest ja igasugused erakindlustused ja töökohaga seotud preemiad mängivad väga marginaalset rolli.
Sotsiaaldemokraatlik režiim laiendab universalismi ja dekommodifitseerimise põhimõtteid ka uuele keskklassile. Nõuab kõigile võrdsust ja kõik ühiskonna kihid on kogutud ühtse universaalse kindlustuse skeemi alla, mis jagab indiviididele toetusi vastavalt nende sissetulekule.

Kirjeldage Francis G. Castelsi heaolriigi käsitlust (kultuur, pereliigid, Lõuna Euroopa tüüp)
Castels väidab, et lingvistiliste, kultuuriliste, geograafiliste ja ajalooliste tunnuste poolest erinevatel riikide gruppidel on vaid neile iseloomulik poliitiline väljund.
Heaoluriike käsitledes Castles toob välja 4 pereliiki:

Inglise keelt kõnelevad riigid sealhulgas Euroopas, Iirimaa ja Suurbritannia . Lisaks inglise keelele ka ühised poliitilised ja seadusandluse traditsioonid.

Põhjamaad. Omavahel läbi põimunud ajalugu, sarnased keeled (va Soome), ühine seadusandluse traditsioon.

Kesk-Euroopa . Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Holland . Kultuurilised ja religioossed sarnasused, ajalooliste dünastiate sugulus ja kõrge poliitiline hajutatus.

Lõuna-Euroopa. Kreeka, Portugal ja Hispaania . Omavaheline sugulus, ühine Vahemere kultuur. Riigid on samas arengu faasis seoses nende suhteliselt hilise majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse moderniseerimisega.

Lõuna-Euroopa

rudimentaarne heaoluriik. Minimaalne. Nii palju kui on tarvis ja mitte rohkem.
sissetuleku kindlustus – ebaühtlaselt kindlustatud grupid
perekesksus ja kirik
universaalne tervishoiu süsteem
väike riigisekkumine
klientelism ja paternalism (valitsus peaks sekkuma, sest et ta teab inimestest endist paremini, mis neile on kasulik)

Klientelismi defineeritakse tavaliselt kui mitteametlikku suhet kahe asümmeetrilist sotsiaal-majanduslikku võimu omava tegutseja vahel, kus patroon kontrollib ressursse, mida tema kliendid taotlevad, kuid sageli teistmoodi ei saa.
5. LOENG

Mida tähendab ideoloogia mõiste George Vic järgi?
Ideoloogia mõiste George Vic’i järgi tähendab väärtuste, tõekspidamiste süsteemi, millega mõjutatakse ühiskonda. (5 loeng, 2 slaid).

Nimetage ja seletage lühidalt lahti poliitilise ideoloogia neli dimentsiooni George Vic järgi
Loogika - –
Ajaline kestvus –
Ulatus –
Intensiivsus

Kuidas käsitleb uus liberaaldemokraatia: indiviidi, heaolu ja heaoluriiki?
Uus parempoolsus või liberaaldemokraatia oli väga populaarne heaoluriigi ideoloogia 1970-80 aastates. Selle tekkimine oli põhjustatud gloobalse majandusliku kriisiga 1972 aastal, kuid samas oli see lähenemine reaktsioon riigi kuulutuste suurenemisele 1960 ndates ning riigi poliitikate edukuse ja mõju ebakindlusele

indiivid: vabadus, iseseisvus , individuaalsus , ratsionaalsus ;. Pp5-6

Uus parempoolsus väidab et inimesed on enesekesksed ning hakkavad end pingutama ainult enda huvides ning kui nemad sellest kasu saavad või selleks et vältida karistus . Seega inimene on individualistik ja ratsionaalne oma motivatsioonis ning ei hakka midagi ette võtma sotsiaalse ühise eesmärgi nimel. Samuti ei hakka inimene pingutama kui autasud on marginaalsed. Inimestel on vaja kindlat stiimulit et midagi teha või karistust vea eest. Risk ja ebakindlus on vajalik inimese jaoks ning heaoluriigi katse neid leevendada läheb inimese loomusega vastuollu.

heaolu: majanduslik kasv ja areng, kohustused, selektiivsus aidata nõrgemaid (?) ei leidnud

Uue liberaaldemotraatia seisukohast heaolu võib suurendada läbi majandusliku kasvu, arengu ning ebavõrdsuse. Egalitarism mis püüab võrdsust suurendada ei pööra tähelepanu sellele mis on kõige olulisem heaoluriigis, mida saab soodustada ebavõrdsus. Heaolu on samuti seotud inimese väärikusega teha iseseisvat valikut. Riik teeb inimest sõltuvaks läbi liigse sekkumise . Samuti kritiseeritakse seda et heaoluriik keskendub liiga palju inimeste õigustele aga mitte nende kohustutstele, seega kui inimesel on ainult õigused millest talle alati räägitakse siis järeldub et ta ei pea kõva tööd tegema. Uue LD seisukohas on see „ ebatervislik “ inimese jaoks kui ta saab midagi mitte midagi eest (something for nothing )

heaoluriik: piirab, ebatõhus, majanduslikult kahjulik, nõrgendab sotsiaalelu , palju poliitikat, pp7-12

Heaoluriik on uue liberaaldemokraatide arvates absoluutselt negatiivne, selle põhjusel et:
1. Heaoluriik piirab vabadust
Uues liberaaldemokraadid toovad välja 5 aspekti kui heaoluriik piirab vabadust. Esiteks, valitsuse laienemise (expansion of government) tagajärjel vähenevad nii individuaalne vabadus kui ka individuaalne vastutus. Seega mida rohkem valitsust ehk riiki seda vähem vabadust. Teiseks, vabadus on ohus selle pärast et heaoluriigis valitseb ideaalse ühiskonna nägemine (vision of the ideal society). Probleem seisneb selles et kollektiivsete ja sotsiaalsete eesmärkidega ei ole võimalik ühisarusaamale ehk konsensusele jõuda; ei ole võimalik et kõik oleksid poolt. Seega sotsiaalse õigluse jälitamise pärast võib vaba ühiskond totalitaarseks muutuda. Komaks, egalitarismi kaudu sattub vabadus ohtu kuna uued liberaaldemokraadid näevad egalitarismi sõltuvana sundimisele. Resurse ümberjagamine on põhimõteliselt nende inimeste omandiõiguste rikkumine kellelt neid resursse ära võetakse. Ümberjagamine egalitarismi eesmärgil ebaseaduslik ning vastuolus vaba ühiskonna ideaalidega. Neljaks , heaoluriik ei anna inimestele vabadust valida, kuna ta on paternalistlik ning autoritaarne. Uus LD väidab et turg annab rohkem demokraatiat kuna ta võimaldab inimesi valida. Valiku vabadus on selles lähenemises üks olulisemaid inimese õigusi ning on inimese väärikus. Viimaseks , turg annab tarbijatele võimu tootjate üle (producers vs consumers). Heaoluriigis on aga võimu tasakaalutus kus bürokraatial (tootjatel) on liiga palju võimu ja inimestel on väike hääl suure bürokraatia vastu.
2.Heaoluriik on ebaefektiivne
Heaoluriigis valitsevad suured monopolid , kelle käes on liiga palju võimu, seega inoovatsiooni ja efektiivsuse eelis ehk konkurents puudub. Kritiseeritakse rangelt bürokraatiat, selle pärast et see tegutseb ainult oma huvides ehk toodetakse süsteeme ja teenuseid mis vastavad rohkem bürokraatia huvidele kui inimeste vajadustele. Kolmaks, heaolriik on ebatõhus, kuna bürokraatia alati üritab kas või liiga palju varustada teesnustega (over-supply) või ebapiisavalt varustada. Üldjuhul burokraadid varustavad liiga palju kuna kas ja valitsuse laienemine on nende huvides. Viimaseks põhjusek miks heaolriik on ebatõhus on see ei teenused ja toetused on universaalsed ja seega lähevad nende inimeste kätte kes neid tihti ei vaja
3.Heaoluriik on majanduslikult kahjulik
Põhimõtte on selles et iga riigi sekkumine nõrgendab majandust. Vaba turg aga on ainuke mis saab soodustaba kasvu ja dünaamikat, millel saab jõuda ainult kasutades nii öeldud autasu-karistuse süsteemi, kus lähtutakse inimese loomusest.
4.Heaoluriik nõrgendab sotsiaalelu
Selle argumendi põhimõtte on selles et heaoluriik nõrgendab inimese individuaalse ja sotsiaalse vastutust. Inimesed loodavad et riik teeb kõike nende eest, ei riik rahuldab nende vajadusi seega nad ei ürita neid vajadusi ise rahuldada, nad saavad sõltuvateks riigist ning jrelikult vastutus langeb. Samuti vastutus langeb selle pärast et riik kaitseb inimesi nende tegevuste tagajärjetest ja nemad ise ei vastuta oma tegevuste eest.
5. Heaoluriik on poliitiliselt kahjulik
Heaoluriik nõrgendab valitsuse autoriteeti sellega et oletatakse et igale probleemile on vastav valitsuse poliitika, kuigi see ei ole alati nii. Näiteks heaoluriigis peaks valitsus leevendada vaesust, parandada rahvuse tervist või võrdsustama hariduse saamise võimalusi. Loomulikut riik ei saa seda tega , järelikult tema autoriteet langeb. Teiseks argumentiks rühutatakse seda, et heaoluriik põhjustab paljude huvigrupide ilmmist, näiteks pensionäärid,naised ja tesied huvigruipid kes tahavad valitsuse poliitikat mõjutada ning lõpude lõpuks tegeletakse mitte poliitikaga vaid inimeste omavahel kokku lepitamisega.
Lühidalt: Kuidas käsitleb uus liberaaldemokraatia: indiviidi, heaolu ja heaoluriiki?
Indiviid – vaba, teda ei tohi piirata, rahuldab oma vajadusi ise ehk iseseisev, kalkuleerib ehk ratsionaalne.
Heaolu – peab ise saavutama , isiklik panus on oluline, kohustus ja vastutus. Riik saab aidata nii, et sõelub välja kõige kehvemad. Heaolu on seotud majanduse arenguga, mida parem majandus, seda parem inimesele.
Heaoluriik – minimaalne riik, sest riik piirab ja on ebatõhus ning majanduslikult kahjulik; nähtamatu käsi ehk majandus paneb asjad paika.

Kuidas käsitleb kesktee : indiviidi, heaolu ja heaoluriik?
Indiviid – üksi kui ka kollektiivis ; indiviid ja üks rahvas. Ühiskond ei tohi kaduda.
Heaolu – selekteeritakse ja universaalsus, heaolusegu. Sotsiaalsed tagatised.
Heaoluriik – riik panustab vastavalt vajadusele, ei tee kõike, vaatab, kas ta üldse saab lahendada. Väldib suuri muutusi, stabiilsus.

Kuidas käsitleb sotsiaaldemokraatia: indiviidi, heaolu ja heaoluriiki?
Kuidas käsitleb sotsiaaldemokraatia: indiviidi, heaolu ja heaoluriiki?
Sotsiaaldemokraadid (SD) väidavad et heaoluriik on väga tähtis samm selleks et minna laissez-faire kapitalismis sotsialismi. Üleminek sotsialismile peaks olema järkjärguline, astmeline ja aeglane ning parlamentaarse protssessi kaudu. Selles seisneb SD lähenemise omapärasus kuna nemad eitavad revolutsiione.

Indiviid: kollektiiv ja vajadused, integratsioon

SD seisukohast indiviidi põhimütteliselt ei ole, kuna on ainult kollektiiv ja ühised sotsiaalsed eesmärgid ning universaalsed vajadused mida riik peab rahuldama.
Titmuss tõi välja kaks peamist põhjust miks heaoluriik on vajalik: selle pärast et see võib soodustada latruismi ja sotsiaalse integratsiooni. Titmusse arvates inimene ei ole oma loomusest ei altruistlik ega egoistlik . See viis kuidas ühiskond on organiseeritud nin kuida institutsioonid on struktureetid (eriti heaolu ja tervise süsteemid) kas edendab inimese altruismi või hoidab selle ära. Universaalsed sotsiaalsed teenused edendavad sotsiaalse integratisooni, kuna nemad on kättesaadava kõigile ja ei diskrimineeri kedagi, nemad annavad institutsionaalseid võimalusi kodanikele näidata oma altruistlikut toetust teistele inimestele.

Heaolu: ümber jagamine, õigused, universaalsus, kompenseerimine , võrdsus

SD seisukohaks kõik vajadused on universaalsed. Selline lähenemine pärineb Maslowˇi vajaduste püramiidist. Selle pärast kõik peavad saama sama toetust kuna koikidel on samad vajadused. Kuid universaalsete vajaduste nõrkus on selles et tihtipeale nemad võivad sattuda nende inimeste kätte kes neid tegelikult ei vaja, samas see toetus võiks olla vajalik kellelegi teisele kes on halvemas positsioonis. Teiselt poolt , SD väidab ei kõikidel on võrdne õigus seda toetus saada ning kedagi ei saa välistada.
Titmuss nimetas üheks sotsiaalse toetuse põhjuseks kompensatsiooni ühiskonna ebaõnnestumiste (diswelfare) eest. Kui inimene kaob oma tööd tehnilise muutuste või majandusliku kasvu tõttu peab riik seda kompenseerima.

Heaoluriik: reformid , reguleerida, muuta ühiskonda

Heaoluriiki on võimalik luua, tõhusalt mõjutada ning muuta ühiskonda reformide kaudu. Kuid nende nõrkus seisneb selles, et nad ei avalda suurt mõju majandusliku jõudu ja heaolu jaotusele, seega nad ei saa iseseisvalt viia sotsiaalse ühiskonda loomiseni (ei saa iseseisvalt tagada sotsiaalse ühiskonda loomist).
Lühidalt:
Indiviid – kollektiivis on inimene kaitstud, hüved saadakse kollektiivist.
Heaolu – jagub kõigile võrdselt, ressursid jagatakse ümber rikastelt vaestele. Erinevusi ei tohi olla; solidaarsus; universaalsus ehk kõik saavad võrdselt. Kompenseerimine; õigused kõigil.
Heaoluriik – positiivsed sotsreformid, et ei oleks kihistumist. Heaoluriiki saab luua reformidega ehk ühiskonda saab muuta. Kuid on ka probleeme: ei ole klassid , on grupid; kõiki inimesi ei saa kaasata; vaesust ei saa lahendada, vaid saab leevendada.
6. LOENG

Nimetage ja seletage lahti kolm õigluse tüüpi ja nende allliike (eristav ja võrdsustav)
Tasuv a) Probleem: saad rohkem, kui oled seda väärt.
b) Standard
- silm silma vastu, ius scriptum

Ümberjagav a) Probleem: ebaprooprtsionaalselt rohkem kui teised

b)universaalne, ratsionaalne, moraalne elukorraldus ja reformide aluseid c)inimvahelised konfliktid, enda ja teiste vajadused

Vahetuskeskne a) Probleem: pettus kui piirang

isiklikud suhted ja kohustused

Eristav
Võrdsustav
ümberjagamine
hüved kriteeriumi alusel (igale vastavalt panusele, staatusele , probleemi suurusele…)
võrdselt
vahetus
ebavõrdne, proportsionaalne (nt ori- peremees )
võrdne ( kaubad , teenused)
tasumine
ebavõrdne, proportsionaalne (võimaliku sotsiaalse kahju eest)
võrdne tasu (silm silma eest)

Kirjeldage hüvidekeskset heaoluriiki ja sellega seotud ümberjagamisega põhiküsimus
(Strict Egalitarianism- radikaalne egalitarism)
Hüvidekeskses heaoluriigis lähtutakse radikaalse egalitarismi printsiibist ehk sellest et kõikidel oleks sama kogus materiaalseid hüviseid (goods) ja teenuseid, teiste sõnadega, kõik peavad olema võrdsed. Vaatamata sellele et see lähenemine on üks kergematest ümberjagamise printsiipidest, temal on kaks pemist probleemi: indeksi probleem ning ajalise raami täpsustamine.
Indeksi probleem seisneb selles et neis hüviseid mida jagatakse on vaja kuidagi mõõta. Praegu selle mõõtmisvahendiks on raha.
Teine probleem seisneb selles, et pole kindlaks määratud millal neid hüviseid ümberjagada. Üks võimalus on et inimestel peaks olema võrdne heaolu mingist hetkest alustades ning pärast nemad teevad selle heaoluga mida tahavad (starting-gate principles). Sellele aga võib järgneda ebavõrdne heaolu ümberjaotus. Teine ja kõige levinum võimalus on täpsustada et sissetulek peab olema võrdne igal ajal.
Moraalne kriitika seisneb selles et egalitaristlikud printsiibid piiravad inimese vabadust ning et sattuvad vastuollu sellega mida inimene väärib (Teenetel põhinev printsiip) Kuid kõige levinum kriitika väidab et kõik on materiaalselt paremas situatsioonis kui sissetulekud ei ole rangelt võrdsed
pp 3-5 „Strict Egalitarianism“

Kirjeldage teenetel põhinevat heaoluriiki ja selle ümberjagamisega seotud küsimus ( Desert -based principle-Teenetal põhinev printsiip)
Teenetel põhinevas heaoluriigis lähtutakse sellest, et inimesed väärivad teatud toetusi sõltuvalt nende tegevustest. Teenetel põhinevaid ümberjagamise pritsiipe võib eristada selle põhjal mida nad määratlevad teene alusena . Kõige levinumad on järgmised kolm tüüpi:
Panusel põhinev (contribution): Inimesi autasustatakse vastavalt nende panuse väärtusele
Jõupingutusel põhinev (effort): Inimesi autasustatakse vastavalt nende jõupingutusele tööl
Kompensatsioonil põhinev (compensation): inimesi autasustatakse vastavalt sellele mis kulusid kannab nende poolt tehtud töö
Selle lähenemise põhiküsimus seisneb selles, et praktikas on väga rakse ära määratleda mis on panus, jõupingutus või kompensatsioon , veelgi raskem on neid mõõta kaasaegses majanduses.
Samuti, moraalne vastuväide rõhutab seda, et teenetel põhinevas heaoluriigis majanduslikud toetused sõltuvad teguritest mida inimesed ei saa kontrollida. John Rawls oli esimene kes sede argumenti välja tõi. Kuna inimese tootlikus on mõjutatud paljude teguritega mida inimene ei saa kontrollida siis järelikult teenetel põhinevaid toetusi samuti ei ole võimalik täielikut kontrollida.
(John Stuart Mill oli samuti selle lähenemise vastu, kuna tema arvates, teenetel põhinevaid printsiipe rakendamine eeldaks draamatilisi muutusi kaasaegses majanduses nin vähendaks ebavõrdsust.)
Veelgi rohkem, teenetel-põhinevad printsiibid on väga harva täielikud ümberjagamise prinstiibid, kuna nemad võtavad arvesse vaid töövõimelisi täiskasvanu.
Kaasaegsed teene-printsiibid (desert-principles) kõik peavad elustandardi tõstmist ehk kollektiivse „sotsiaalse produkti “ suurendamist väga tähtsaks. Teiste sõnadega iga tegevus peab olema sotsiaalselt kasulik. See tähendab seda, et teene-printsiipe täielikul rakendamisel need tegevuse mis ei ole sotsiaalselt kasulikud peavad olema kindlaks määratud ning kaitstud.
pp.11-13 „Desert-Based Principles“

Kirjeldage „olematu“ heaoluriiki ja selle ümberjagamisega seotud küsimus
( Libertarian Principles)
„Olematu“ heaoluriigis lähtutakse ressurssidekesksetest printsiipidest (Libertarian Principles) ning üks peamisi tegelasi selles lähenemises on Robert Nozick . Nozick arendas kolmeosalist Õiguspärasuse teooriat „Entitlement theory“ . Selle teooria kolm põhiosa : õiglane omandamine (justice in acquisiton), õiglane üleandmine (justice in transfer) ning ebaõiglane omandamine. Selles teoorias Nozick tugines omandiõigustele ning hiljem tema lähenemisest inspireerinud libertaanid väitsid et riigi roll seisneb ainult selles, et kaitsta neid omandiõigusi.
Libertaanid on põhimõtteliselt riigi vastu, nende peamine eelistus on turg. Isegi maksud nende arvates rikkuvad omandiõigusi
7. LOENG

Tooge välja neli sotsiaalpoliitika määratlemise võimalust.
1) sümboolne – nt võrdsed võimalused meeste ja naiste vahel; ehk sõnades ja dokumentides on olemas.
2) materiaalne – nt vanemahüvitis; ehk mingi konkreetne tuntav väljund.
3) substantiivne – sisuline , see, mida sotsiaalministeerium tahab teha.
4) protseduuriline – see, mida tegelikult tehakse; konkreetsed sammud.

Kirjeldage lühidalt Anglo-Ameerika ja Euroopa sotsiaalpoliitika traditsioone.
Anglo – Ameerika – riik toetab toimetulekut teenuste kaudu. Euroopa – reguleerimine läbi institutsioonide ja nende vaheliste suhete. Vastutavad pere, riik jm.

Seletage lahti sotsiaalpoliitika instrumendid (sotsiaalkindlustus, -hoolekanne, aktiivsed ja passiivsed meetodid).
Sotsiaalkindlustus – sissetulek on oluline, kuid kuna esinevad riskid, mis takistavad inimesel tööle minemast, siis riik toetab teda. Riski leevendamise eesmärk on väärikas elu. Sotsiaalhoolekanne – teenused, mida hoolekande raames osutatakse tagavad toimetuleku. Toimetulek – sotsiaalteenuste, toetuste , abi ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem: inimõigused, isiku vastutus(kui ise ei saa, siis teised), abistamise kohustus(lähim tasand tuleb appi), toimetuleku soodustamine. Aktiivsed meetodid – eeldavad inimese pingutust, et abi saada. Tööturuteenused: töötutele koolitused, arvutikursused jne. Passiivsed meetodid – inimese pingutust toetuse(raha) saamiseks ei ole vaja ehk abi saamisel on inimese osalus piiratud. Raha antakse kätte ja jalutad sellega ära, ise tead mis edasi teed sellega.

Kolme (mis sul on, mida oled teinud, kes sa oled) sotsiaalpoliitika printsiibi eelised ja puudused.
Mis sul on – „+“ saame selekteerida need, kes tõesti abi vajavad. Ümberjagamine; vastutus. „ – „ stigma: ma olen luuser ja vaene, käin abi palumas pidevalt. Mida oled teinud – „+“ motiveerib tööle. „-„ abi oleneb palgast( kojamees vs minister – esimene teeb ka olulist tööd). Bürokraatia[?]. Kes sa oled – „+“ kerge otsustada, sest kõik saavad raha. „-„ kallis; bürokraatia; tsentraliseeritud.

Kuidas on omavahel seotud sotsiaalpoliitika ja feminism (liberaalne, sotsialistlik, radikaalne).
Liberaalne – kõigile võrdsed võimalused; sümbolite tasandil on olemas, kui materiaalselt on puudulik. Sotsialistlik – on kaks klassi: naised ja mehed. Naised tekitavad kapitalismi alused(kasvatavad töölisi). Meheks olemine on parem. Sotsiaalpoliitika peab naised välja tooma . Radikaalne – naise peavad meestele alistuma sellele, mille mehed on loonud. Naistele on surve meeste poolt, kes kirjutavad ette, milline peab naine olema. Sotsiaalelu ja poliitilist elu on vaja muuta naiste kesksemaks.

Kuidas on Klein Rudolf arvates omavahel seotud sotsiaalpoliitika ja demokraatia?
Heaoluriik – õigused – demokraatia. Kui poliitika on teine kui poliitik on mõelnud, siis sotsiaalpoliitika ei ole demokraatlik.
Tsentraliseerimine – keskvalitsus otsustab, kellele ja kui palju. Bürokraatia - Egalitarsim – riik on ainus, kes otsustab, MTÜsid ei ole. Paternalism – isa – laps suhted, isa teab, mida on vaja. Demokraatia ja sotsiaalpoliitika välistavad teineteist
Konflikt sotsiaalpoliitika ja demokraatia vahel:
1) standardid – keskvalitsus kehtestab, kuid ellu viivad hoopis teised inimesed. Üldised standardid ei sobi igale poole.
2) kohalik autonoomia – kehtestatud standardite mittesobivusest tulenenud seaduserikkumised on teiste otsustada[ vist midagi sellist, et standardid kehtestab üks tasand, kuid neist tulenevad probleemid peab teine tasand lahendama ].
3) kvaliteet – pluralismi(MTÜd jm) tõttu ei saa keskvalitsus üksi kvaliteeti tagada, teised üksused otsustavad ka, ning tulemuseks on nt rikkad ja vaesed vallad .
4) juurdepääs toetustele ja teenustele – kas kaasata KOV otsustamisse, millist poliitikat on vaja, sest iga grupp räägib oma probleemidest ning teisi ei näe; kohalikul tasandil tekib ühe grupi huvide ellu viimine.
8. LOENG

Mida tähendab heaolu segu/pluralism?
Welfare mix ehk heaolu pluralism peab eelkõige silmas seda, et mitte ainult riik ei taga heaolu, vaid heaolu peaksid tagama KÕIK täpselt sel määral kuidas nad seda saavad, suudavad ja oskavad. Ehk heaolu peaks olema tagatud kõigi osapoolte panusel(avaliku ja erasektori tegevus on läbi põimunud). Nende osapoolte vahel peab olema ka teatud tasakaal, kuid vastutus heaolu tagamise eest lasub kõigil. Oluline on ka, et pigem kindlustaksid heaolu pere ja riik, mitte KOV.
Samuti võiks siin mainida neoliberalismi(uus parempoolsus) levikut, mis nägi heaolu tagamises justkui „maailma projekti“ – vähem riiki ja valitsust ehk avaliku sektori rolli ja rohkem erasektori panust heaolu tagajana.

Mida tähendab kvaasiturg?
Kvaasiturg tähendab turgu, kus riik ise osaleb aktiivselt turu ühe osapoolena.. Näiteks riigihanked. Turul on palju avalikke organisatsioone. Taolist turgu reguleerib riik, kes püüab tavapärast turgu matkida.

Kuidas leping saavutab nelja eesmärki nagu vastutust, innovatsioon , efektiivsus ja ümberjaotust?
Leping stimuleerib konkurentsi, tulemuslikkust, professionaalsust, monitooringut. Seega tõhustab leping poliitika ellu rakendamist ja täiustab seda. Lepingul on neli eesmärki: efektiivsus, innovatsioon, vastutus, ümberjaotus. Kuidas leping neid saavutab?
1.Efektiivsus - leping kindlustab sotsiaalteenuste efektiivsust . Eelkõige toimub see läbi tehingukulude, mille moodustavad lepingu täitmise kontrollimine ja hindamine. Samas aga ei pruugi organisatsioon lepingu alusel töötades olla tõhus, ka vabatahtlikud organisatsioonid ei pruugi olla tõhusamad kui avalikud.
2.Innovatsioon – Leping viitab ka ülesannete delegeerimisele. Delegeerimise abil saab omakorda aga soodustada nii konkurentsi kui innovatsiooni . Seda viisil, et delegeeritav organisatsioon võib teenuste pakkujana asuda klientidele lähemal tasemel, tal on kindel eesmärk ja tegevusvabadus . Samas peab arvestama, et avalik sektor määrab siiski mängureeglid ja seetõttu on muutusi raskem ellu viia. Vastuseisu võib põhjustada ka uuendusmeelsus, st vähem võimalusi innovatsiooniks. Uuendusmeelsus on aga sageli kinni organisatsiooni töötajates.
3.Vastutus – leping tagab läbipaistvuse selles osas mis puudutab vastutust. Vastutus on pigem ametnikepoolne ja organisatsiooni sisene. Leping ja vabatahtlik sektor: vabatahtlik sektor on ebaühtlane, kontroll selle üle kes ? ja kuidas ? tagab suurema vastutuse, lepingud vähendavad iseseisvust.
4.Ümberjaotus – leping suunab ressursse neile, kes seda enam vajavad ja kes on hädas. Samas aga on probleemiks see, et organisatsioonidel on võimalus kliente valida, st kõige raskemate juhtumite lahendamine ei ole meeldiv ja seetõttu püütakse valida kliente, kellega ei tekiks probleeme. Kitsaskohaks on ka teenustasude küsimine, mis mõjutavad kliendi käitumist( klient peab ise otseselt maksma ja eeldatavasti ei lähe see lisakoormusena maksumaksjalt).

Kelleks (staatus) on muutunud inimene NPM ja heaolsegu vaimus reformitud heaolusüsteemis? Seletage lahti.
Inimese staatus: tarbija või kodanik?
Tarbija – suhteliselt passiivne turul osaleja, tarbib nii öelda lõpptulemusi. Ei aita kaasa poliitika kujundamisele, heaolu tagamisele. Erahuvi keskne ehk otsustab ja teeb valikuid subjektiivsest arvamusest lähtuvalt nt kui mulle see pood ei meeldi, siis ma lihtsalt lähen teise, st ka võimalust valida.
Kodanik – seostub kodaniku ja riigi vaheliste õiguste ja kohustustega. Kodanikul on identiteet, staatus, väärikus ja ta on ühiskonna võrdne liige. Kodanik on aktiivne turul osaleja ja ta mõjutab riiki tagamaks heaolu, samuti kujundav kodanikud avliku huvi. Kodanikuga seotub ka ühiskonna ja riigi majanduslik, poliitiline ning sotsiaalne areng.

Milles seisneb Borodkini väitel diskretsiooni õigus olemus heaoluriigi reformides?
Diskretsioon – kaalutlusõigus, otsustusvabadus (valikute vahel)
Diskretsoon on justkui dialektiline protsess. Tõstatab küsimuse kui palju või vähe peaks olema otsustusvabadust, nt kui palju või vähe peaks olema ühe ametniku töös otsustusvabadust, kuivõrd peaksime me ametniku tööd reguleerima seadustega. Seaduse ja ametniku töö puhul on aga nende vastavust raske kontrollida, puudub tehnoloogia ja eksisteerib ebamäärasus. Läbi aegade on küsimuseks olnud diskretsiooni tsentraliseerimine või detsentraliseerimine(USAs 3 lainet, 90ndatel alustati detsentraliseerimisega).
16

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 234 allalaadimist

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #1

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #2

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #3

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #4

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #5

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #6

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #7

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #8

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #9

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #10

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #11

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #12

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #13

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #14

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #15

Heaoluriigi mudelid-eksamiküsimuste vastused #16

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

234 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lucy Lucy Õppematerjali autor

Heaoluriigi mudelite eksamiküsimuste vastused 8 loengu põhjal (40 tk, 16-l lehel)
Küsimused nagu:
"Mida tähendab Max Weberi arvates ideaaltüüp ja kuidas me saame seda rakendada heaoluriigi mudeli käsitlemisel?"
"Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus?"
"Kuidas me saame käsitleda riski Bessant järgi?"
"Milles seisnevad Clarki arvates heaoluriigi uurimise väljakutsed?"
"Tooge välja neli sotsiaalpoliitika määratlemise võimalust."
"Kirjeldage lühidalt Anglo-Ameerika ja Euroopa sotsiaalpoliitika traditsioone."
jne :)

heaoluriigi mudelid heaoluriik loeng

Sarnased õppematerjalid

docx

Heaoluriigi mudelid konspekt/kokkuvõte

Muutujad: institutsionaalne korraldus (riik-turg/tööturu osapooled), reeglid ja põhim st. lahtikaubastamise määr, sotsiaalse stratifaikatsooni muster. Oluliseimad eristajad: 1.lahtikaubastamine 2. stratifikatsioon 3. policy mix. Tulemuseks kolm režiimi: liberaalne: means-tested abi vaestele. Konservatiiv-korporatiivne: traditsiooniline staatuse vahede hoidmine, sotsiaalkindlustus ja perekond. Sotsiaaldemokraatlik: kõrge keskklassi standard kõigile. Tabel 1 Esping- Andersen HR mudelid Liberaalne Konservatiivne Sots.demokraatlik Lahtikaubastamine Madal Keskmine Kõrge Stratifikatsioon/ Duaalne: turgude Kõrge: staatusest Madal:võrdsusele Kihistumine toetamisele suunatud lähtuvad erinevad suunatud poliitikad poliitikad võimalused

Heaoluriigi mudelid

doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

· nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks; · nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest; · nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad). Valitsemine ja haldus avaliku sektori põhiülesanded 19. sajandil oli riigi ülesanne valitseda selle sõna otseses mõttes. Riik andis välja seadusi, tagas korra ja turvalisuse, kogus makse oma ülesannete teostamiseks. 20. sajandil laienes seoses heaoluriigi väljakujunemisega hoogsalt võimu täidesaatev haru. Lisaks keskvalitsusele tugevnesid kohalikud ja regionaalsed valitsused, ministeeriumidesse lisandus ametnikke, osakondi, nõukogusid ja büroosid. Lisaks mõistele riigivalitsemine hakati üha sagedamini kasutama oskussõna avalik haldus või ka haldusjuhtimine. Halduse all mõistetakse laiemas mõttes kindla objekti (maja, mõisa) või valdkonna (hariduse, põllumajanduse) igakülgset plaanipärast korraldamist

Ühiskonnaõpetus

rtf

Heaoluriik

elustiili. Üha rohkem inimesi elas linnas ja töötas vabrikus. Vajadus elatist teenida sundis ka naisi tööle minema, jättes vanurid ja lapsed sageli omapäi, kes vajasid nüüdseks toimetulekuks üha enam ühiskonna abi. Teise muutuse tingisid kodanlikud revolutsioonid, milel tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid, samuti kujunes välja kodanikuühiskond. See sotsiaal-majanduslik ning poliitiline olukord tingis heaoluriigi kujunemise. Heoluriigi olemus ja ülesanded 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasidki Lääne-Euroopa riigid tegelema ka sotsiaal majanduslike probleemidega. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Ta pakub teenuseid (nt. haridus ja tervishoid), millest turg pole huvitatud, ning pehmendab turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske. Heaoluriik

Ühiskond

pdf

Nüüdisühiskond

Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud üh

Ühiskonnaõpetus

docx

Heaoluriikide võrdlev analüüs

sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Heaoluriigis ühendub turumajandus sotsiaalse õiglusega. Riigil tuleb tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Ametiühingute rolli palga- ja töötingimuste läbirääkimistel Igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine Inimõiguste kaitse Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid

12. klassi ühiskond

docx

Kordamine ühiskonna kontrolltööks, heaoluühiskond

1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisegaühiskonnas kaasnesid? 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. 4. Iseloomusta heaoluriiki. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? 10. Mida kujutab endast polüarhia? 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset

Ühiskond

docx

Nüüdisühiskond, siirdeühiskond, demokratiseerumine

iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus, arvepidamine. Oluline oli aeg mööda saata, teha tööd südamega ning hiljem nautida töö tulemusi. Kapitalismi juhtmõte oli rikkuse suurendamine. Emile Durkheim Tööjaotuse põhifunktsioon on sotsiaalse solidaarsuse hoidmine Tööstusühiskonda ohustas anoomia ehk üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine. Ühtviisi ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. Inimesed hakkasid linnas elama, lapsed ja vanurid hakkasid vajama toimetulekuks rohkem ühiskonna abi. Toimusid ka kodanlikud revolutsioonid, kujunes välja kodanikuühiskond, kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasid tegelema sotsiaal-majanduslike probleemidega. Eelnevalt võib rääkida heaoluriigist Saksamaast juba 1880. aastatest, heaoluriigi sünd Põhja-Ameerikas seostub F.D Roosevelti uue kursi poliitikaga. 4

Ühiskonnaõpetus

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

.................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded....................................................................8 2.3 Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik................................................................9 3.Demokraatia levik............................................................................................. 11 3.1 Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast...................

Ühiskond

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

karlh: Töö on näib poolik ja vastused on esitluste copy-paste. nt küsimuse, Mida tähendab ideoloogia mõiste George Vic järgi, olid vastus ühe lauseline ja järgi lisatud viide mida peaks vaatama. (5 loeng, 2 slaid).

10:08 25-05-2012

mau: väga kasulik

19:39 29-03-2011

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk