Heaoluriikide võrdlev analüüs (3)

Heaoluriikide võrdlev analüüs.
Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga.
Heaoluriigis ühendub turumajandus sotsiaalse õiglusega. Riigil tuleb tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust.
Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass .
Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused:

• Vaesuse leevendamine
  
• Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine
  
• Aktiivne kodanikuühiskond
  
• Ametiühingute rolli palga- ja töötingimuste läbirääkimistel
  
• Igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine
  
• Inimõiguste kaitse
  
• Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid
  
• Kodanike võimekkus tulla oma eluga toime
  
• Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi rahastamsieks on progressiivne tulumaks
  

Kas Eesti on üldse heaoluriik või mitte ,sest oleks vale öelda, et inimeste heaolusse investeerimine ongi koheselt heaoluriik. Heaolu  mõiste on keeruline ja ehk ähmanegi ning selle mõiste tähendus on igaühe jaoks erinev. Täpselt sama defineerimatu on inimväärne elu ja toimetulek . Ühe jaoks algab inimväärne elu Mercedese omamisest, teisele piisab sellest, kui lastel on kõht täis. Tänaseks päevaks on Eesti näinud ja näeb ka edaspidi vaeva, et selle kodanikel oleks üha parem heaolu ja selleni on Eesti arenenud väga kiiresti. Tõesti, Eestit on rahvusvahelistes hinnangutes sageli nimetatud üheks edukamaks postsotsialistlike Ida- ja Kesk-Euroopa riikide seas. Positiivsed ja kiired muutused poliitilises ja majandussfääris pole siiski kaasa toonud kõigile suurt ja kiiret kasvu inimeste individuaalses heaolus. Tänasel päeval jääb meie sotsiaalne heaolu ja turvatunne  kaugele maha teistest Euroopa Liidu riikidest, kus on poliitiliste protsessidega jaotatud oma rikkust inimeste vahel ühtlasemalt ning on saavutatud kõrge elastustase.
Meil on lähedal head ja abivalmid heaoluriigid nagu Soome, Taani ja Saksamaa, kes on tänasele Eestile oma arenguga eeskuju andnud, kuid me peame arvestama ,et me oleme saanud oma heaolu ehitada üles väga lühikese ajaga võrreldes muu Euroopaga ning see areng on olnud isegi meeletult kiire ja riiklike probleeme ei ole võimalik lahendada üleöö.
Võrdlen meie heaolutaset meie naabrite soomlastega. Nemad oma heaoluriikki ehitanud viimased 90 aastat, kuid teadlik heaoluriigi ehitamine algas 60.ndatel aastatel, mil algas nende suur sotsiaalreform.
1) heal tasemel sotsiaaltoetused :
- Eestis suhteliselt teiste Ida-Euroopa riikidega heal tasemel. Kindlad pensionid, peretoetused , tasuta koolitoit põhikoolis. Puuduseks pensioniea tõus ning kohustuslik II pensioinsammas. Tasuta arstiabi on küll kõigile kättesaadav, kuid järjekorrad pikad. Selle kõrvale tekkinud tasuline arstiabi, kus arsti vastuvõtule pääseb kiiresti, kuid hind kõrge. Töötuskindlustus süstem töötab.
- Soomes sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus , mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Soome pensionid on unistuseks nii mõnelegi eestlasele. Juba aastase tööga Soomes , teenib eestlane endale 1/3 suuruse lisapensioni.
2) kõrge elatustase                                                                                      - keskmise eestlase elustandart on hea: auto,arvuti, telefonid -päris hea võrreldes  võrreldes Aafrika riikidega . Eesti elustandardi nõrkust nätab see, et siia ei soovi tulla migrandid.
- keskmise soomlase elatustaset iseloomustavad samad välised heaolumärgid: auto, arvutid, telefonid. Heaolu erinevat taset nätavad kõrge migratsioon ning kindlad sotsiaalsed garantiid töötuse ja eelpensioni puhul. Inimeste toimetulek tööd mittetehes on kadestusväärne. Elatustaseme eest võitlevad pidevalt ka väga tugevad ametiühingud, üldjuhul tehakse tööandjatega 3.aastased lepingud , mis määravad töötajate palga- ja mud töötingimused.
3) pool avaliku sektori kulutustest sotsiaalsfäärile
- Eesti ei täida selle kriteeriumiga heaoluriigi tingimusi, suudame suunata sotsiaalsfäärile umbes 1/3 kriteeriumist. Siin väljendub meie hetke õpetajate võitlus parema palga eest, arstide massiline siirdumine tööle välismaale. Riik ei suuda maksta neile ametitele konkurentsivõimelist palka.
- Soome sotsiaalsfääri iseloomustab solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. See on põhjus miks teadlased ründavad heaolusüsteeme, sest nende arvates annab see tunnistust hoolekandest sõltumise järjest ulatuslikumast kasvust. Loomulikult on neil õigus, kui nad muretsevad selle pärast, et palju inimesi elab ainult riigi toetustest. Toetuse saamiseks esitavad nõudmised võivad põhjustada moraalseid ohte . Moraalne oht tekib sellest, et inimesed võivad kasutada ära kindlustuse kaitset oma käitumise muutmiseks, mis muudab omakorda seda riski, mille vastu nad on kindlustatud. Heaolusüsteemi puuduseks saab pidada ka ühe soomes töötava eesti arsti pihtimust, et tal soovitatakse mitte nii palju tööd teha, sest see näitab halvas valguses soome arstide mugavust (laiskust), mitte olla efektiivne. Kui puudub võrdlusmoment, saab põhjendada kergemini suurt ajakulu teatud tegevustele.
4) ressursside ümberjagamine  
- Eestis liberaalne maksusüsteem, kõigile võrdne tulumaksu protsent. Progressuuruvaks saab lugeda seda, et miinimumpalk on maksuvaba , see tekitab olukorra, kus väikesepalgalised maksavad suhteliselt madalamat tulumaksu kogu palgalt kui kõrgemapalgalised töötajad. Meil on palju progressiivse tulumaksu toetajaid, kes sooviksid, et kõrgemapalgalised maksaksid tunduvalt kõrgemat tulumaksu kas kogu palgalt või astmeliste piirmäärade kaudu. See annaks riigile võimaluse koguda rohkem otseseid makse, mis oleks võimalik koheselt ümber jagada sotsiaalsfääri. Hetke maksusüsteem toetab tarbimist ja korjab kaudseid makse tarbimiselt. Heaoluriigi tunnuseks on progresseeruv tulumaks.
- Soomes progressiivne tulumaks, mis jagatakse ümber sotsiaalsfääri. See piirab rikkamate inimeste tarbimist, kuid annab võimaluse vasematele elanikkonnakihtidele inimväärseks eluks ja tarbimiseks . See on üks põhjus miks Soome tuleb palju migrantidest abivajajaid. Harvad nendest muutuvad ise kõrgepalgalisteks maksumaksjateks. Peaasjalikult ootavad nad riigilt tuge oma heaolu ülalpidamiseks.
Selles võrdluses esindab Eesti sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudeli kooslust, olles nende vahel. Soome iseloomustab tugevat sotsiaaldemokraatlikut riigimudelit.
Eesti on oma heaolutasemelt võrreldav Soome 80.ndate aastate algusega. Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa riikidega, kuid arengu protsess jätkub ning usun, et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõikide omade hüvedega. Hetkel on meie arusaam heaoluriigist ikka veel toores ning praegune majanduslik olukord ei võimalda lahendada neid takistusi, mis on vajalikud heaoluriigi tingimuste täitmiseks. Heaoluriigi alused on paika pandud, kuid raskem töö on Eesti ühiskonnal ja riigil alles ees, et tagada suuremale osale inimestele inimväärne elu ning see soov peab ka tulema ühiskonnast endast, sest heaoluriik eeldab ühiskonna küpsust lahendada elulisi probleeme, mis puudutavad elu meie ümber.