Nüüdisühiskond, siirdeühiskond, demokratiseerumine (0)

Ühiskonna töö materjal
1.  Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid?
Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine.
Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus , bürokraatia tugevnemine
Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus:
Tööhõive majanduse põhivaldkondades
Linna- ja maarahvastiku suhtarv
Leibkonnamudelid
Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus
Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses
Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste
Kujunes välja keskklass
Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia
Infoühiskond
Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus
Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides
Teadmusühiskond
Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine
Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine
Paindlik ja vabam töökorraldus
Loovus , oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi
2.  Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx , Weber ja Durkheim tööstusühiskonda?
Adam Smith
Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö . Turumajandus suudab egoistlikke ja erahuve tasakaalustada. Inimesed peavad kasu suurendamiseks osutama teenuseid, ostma, müüma kaupa või tööjõudu. Turumajandus toimib kõigi hüvanguks.
Karl Marx
Kapitalism – tööstusühiskond , kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi – kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse.
Teine ühiskonna põhiklass – töölised ehk proletariaat on vaba õiguslikult, mitte majanduslikult
Kapitalistliku tootmise kaks põhijoont – toota kasumit ja püsida konkurentsis
Max Weber
Protestantlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus, arvepidamine.
Oluline oli aeg mööda saata, teha tööd südamega ning hiljem nautida töö tulemusi. Kapitalismi juhtmõte oli rikkuse suurendamine .
Emile Durkheim
Tööjaotuse põhifunktsioon on sotsiaalse solidaarsuse hoidmine
Tööstusühiskonda ohustas anoomia ehk üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine.
Ühtviisi ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia .
3.  Kirjelda heaoluriigi kujunemist.
Inimesed hakkasid linnas elama, lapsed ja vanurid hakkasid vajama toimetulekuks rohkem ühiskonna abi. Toimusid ka kodanlikud revolutsioonid, kujunes välja kodanikuühiskond, kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid.
19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasid tegelema sotsiaal-majanduslike probleemidega. Eelnevalt võib rääkida heaoluriigist Saksamaast juba 1880. aastatest , heaoluriigi sünd Põhja-Ameerikas seostub F.D Roosevelti uue kursi poliitikaga.
4.  Iseloomusta heaoluriiki.
Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid õigusi, püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust, majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega.
Tunnused: ressursside ülekandmine, pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
Näited: Riik sekkub majandusse, et parandada inimeste elujärge – pakub teenuseid
Riik reguleerib majandust ja omab sotsiaalseid ülesandeid – korraldab kogu valdkonda
Valitseb sotsiaalne õiglus ja pakutakse ühishüvesid
5.  Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik?
1960ndad – 1970ndad – heaoluriigi kuldaeg: need riigid olid taastunud Teisest maailmasõjast, teenused ja toetused suurenesid, sotsiaalkuludele läheb vähemalt kolmandik riigieelarvest, peaaegu kogu elanikkond tarbib teenuseid ja hüvesid
1980ndad – heaoluriigi kriis: majanduskasv oli alla surutud, makse laekus vähem, riikides tekkis eelarve defitsiit, heaoluriigid väljusid majanduslangusest kiiremini.
Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänagi, seda püütakse ümber korraldada, muuta tõhusamaks, paindlikumaks. Heaolu tagamise kohustused jagatakse riigi, tööandja , mittetulundussektori ja kodanike vahel.
6.  Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks?
Lahutamatult nad omavahel seotud ei ole. 1950.-1960.ndatel aastatel idealiseeriti ühiskonda liialt ja arvati, et demokraatia toimib ja sellega kaasneb ka majanduslik edu. Lääne ühiskonna matkimine ei toonud teistele riikidele edu, ei arvestatud erinevate riikide kultuurilise ega usulise eripäraga.
Sagenes korruptsioon ja arengumaade võlg kasvas, demokraatiale omast keskklassi ei tekkinud.
Tänapäeval on olemas väga rikkaid riike, kus demokraatia ei kehti ning ka inimõigused mitte (Kuveit, Singapur , Saudi- Araabia ), lisaks ka vaeseid, kus kehtib nö demokraatia musternäidis ( Mali , Botswana)
7.  Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil.
Esimene laine – 1826 -1922 – lõpetati totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis
Teine laine – peale Teist maailmasõda – Lääne-Euroopas taastati demokraatia ning 1953-56 suurendas vabadust ka Ida-Euroopas
Kolmas laine – algas diktatuuri langemisega 1974 Portugalis, seejärel Hispaanias, Kreekas, sinna mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine
8.  Mida kujutab endast siirdeühiskond ?
Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp , mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja –suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.
9.  Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga ? Millises seisus on Eesti täna?
Eesti võttis siirdeprotsessiga seoses vastu uue põhiseaduse, uue valuutana hakkas kehtima Eesti kroon, korraldati Riigikogu ja presidendi valimised, käivitati põhiseaduslikud institutsioonid ja õiguskord , liberaliseeriti majandust, kujundati vaba ettevõtlust soodustav keskkond, viidi läbi mitmeid reforme, nt tervishoiu ja haridussüsteemi reform
Tänaseks on Eesti juba demokraatlik riik. Meil toimib demokraatlik valitsussüsteem koos kõikide vajalike institutsioonidega, võimude lahusus ka: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim
10. Mida kujutab endast polüarhia ?
Polüarhia kujutab endast arvamuste ja organisatsioonide paljusust demokraatlikus ühiskonnas. Polüarhia saab eksisteerida ainult demokraatlikus ühiskonnas. Võim on jagatud mitmete gruppide vahel, ükski neist pole piisavalt tugev võimu monopoliseerimiseks, seega otsitakse liitlasi ja minnakse kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Polüarhia jaoks on vaja ka aktiivset ja tegusat kodanikuühiskonda. Polüarhiat iseloomustavad alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamustega ja kritiseerida valitsuse poliitikat.
11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada?
Jätkusuutlik areng on arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt.
Seda tagatakse arengu planeerimisega pikema perioodi peale, nt võetakse vastu erinevaid strateegiaid . Strateegiatega peab kaasnema ka tegevuskava.
12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikkust?
Jätkusuutlik valitsemine
Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas.
Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav .
Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid.
Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus
Rahvastikutaaste probleemid
Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet – inimeste haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda.