Kordamine ühiskonna kontrolltööks, heaoluühiskond (0)

1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist- millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisegaühiskonnaskaasnesid?
2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx , Weber ja Durkheim tööstusühiskonda?
3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist.
4. Iseloomusta heaoluriiki.
5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik?
6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud?Miks?
7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil.
8. Mida kujutab endast siirdeühiskond?
9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga ? Millisesseisus on Eesti täna?
10.Mida kujutab endast polüarhia?
11.Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada?
12.Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ningsotsiaalset jätkusuutlikkust?
Tööstusühiskondsai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujuneminevõttis aega üle sajandi. (tööstusühiskond – ühiskonnatüüp,kus suurem osa inimestest on hõivatud tööstusliku tootmisega, saialguse 17.sajandil tööstusliku revolutsiooniga Inglismaal ehk mingiüle masinatootmisele, toimus linnastumine (70% linnades), algseltoli tööaeg 16-18h, muutus sotsiaalne jaotus (enamus töölised)Koos tööstusühiskonnaga tõusis majanduses tähtsuselt esikohaletööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel.Tööpäevad kestsid 12-14h. Töö tegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne , omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et töölinekasutaks oma tööaega otstarbekalt. Juhtmotiiv : „Aeg on raha!“ehk vabu päevi praktiliselt polnudki. Tööstusühiskonna märksõnakssai ratsionaalsus . Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänukonveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaksmuutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll,kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus.Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koostööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine jaigakülgne kaalutlemine. Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle.Linnades hakkasid levima kasiinod , kabareed, loteriid ja õnnemängud.Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliseltühiskonna sotsiaalset jaotust, täpsemalt öeldes muutusid: tööhõivemajanduse põhivaldkondades, linna-ja maarahvastiku suhtarv ,leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis