Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tallinna Tehnikaülikool 
 
 
 
 
YFR0011 Füüsika I  
eksamiküsimused ja vastused 
 
 
 
 
 
 
 
2011 
 
1.  Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? 
Klassikaline füüsika uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seaduspärasusi. Valdkonda kuuluvad kvantme-
haanika, relativistlik  kvantmehaanika , Newtoni (ehk klassikaline) mehaanika, erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. 
Uurimisprotsess algab vaatlustest/eksperimentidest, jätkub hüpoteesi püstitamisega, selle igakülgse tõestamisega ja lõpuks 
teadusliku teooria  koostamisega
2.  Mis on täiendusprintsiip? 
Põhimõte, mis väidab, et ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale, vaid tekib vana teooria asemele või selle ül-
distuseks. Vana teooria on seega uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. 
3.  Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. 
Mudel  on  keha  või  nähtuse  kirjeldamise  lihtsustatud  vahend,  mis  on  varustatud  matemaatiliste  võrranditega.  Mudel  või-
maldab kirjeldada füüsikalise objekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Näiteks absoluutselt elastne keha, ab-
soluutselt  mitteelastne  keha,  ainepunkt , punktmass. 
4.  Mis on  mateeria ja millised on tema osad? 
Mateeria on kogu meid ümbritsev loodus. Mateeria võib esineda ainena või väljana. 
5.  Mis on ruum ja aeg?  
Ruum ja aeg on mateeria ning selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 
6.  Mida tähendab aja ja ruumi  homogeensus
Aja homogeensus – vabade objektide (kehade) jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. Ruumi puhul tähendab see seda, et 
iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Seetõttu on minevikus avastatud ja kehtivad reeglipärasused kehtivad ka tu-
levikus, see tagab teadmiste kogumise võimalikkuse. 
7.  Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja. 
Nimetus 
Suhteline tugevus 
Käitumine ruumis 
Kandjad  
Tugev 
     
    
⁄  
Gluuonid  
Elektromagnetiline 
     
    
⁄  
Footonid  
Nõrk 
     
    

      
⁄  
Vahebosonid 
Gravitatsiooniline 
    
    
⁄  
Gravitonid 
8.  Mis on  vektor  ja mis on  skalaar
Vektor on füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt. Skalaar on füüsikaline suurus, mille määrab ai-
nult suurus (arvväärtus).  Vektorid  on näiteks  nihe , kiirus, kiirendus ja jõud. Skalaarid on näiteks temperatuur, mass ja tihe-
dus. 
9.  Andke vektorite graafiliselt liitmise kaks moodust. 
Esimesel juhul viiakse (suunda ja pikkust muutmata) üks vektor 
 ⃗ 
teise  lõpppunkti.  Vektorite   summavektor   algab  esimese  algu-
 ⃗ 
sest ja lõppeb teise vektori lõpus. 
 ⃗ 
 ⃗    ⃗    ⃗ 
Teisel  juhul  pannakse  mõlema  vektori  alguspunktid  kokku  ja 
moodustatakse teise samasuguse vektoripaari lisamisel  nendest  
 ⃗    ⃗    ⃗ 
rööpkülik. Vektorite summavektor algab mõlema  vektori algus-
 ⃗ 
punktist ja lõppeb selle vastasnurgas. 
Vektorite liitmine  on kommutatiivne, ehk  ⃗    ⃗    ⃗    ⃗  
10.  Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks on see vajalik? 
Kuna vektorid on definitsiooni järgi mitme teljesuunalise liikumise ühendid, saab neid ka koordinaadistiku telgedesuunalis-
teks vektoriteks lahutada. See tuleb kasuks keerulisemate (mittesirgete) liikumiste  või jõudude mõjumiste kirjeldamiseks. 
11.  Mis on vektori projektsioon  teljel  ja miks on seda vaja? 
Vektori projektsioon teljel on skalaar      | ⃗|          On  vahemaa  vektori algus- ja lõpppunkti vahel vastaval teljel. Tuleb 
kasuks liikumiste või jõudude vektorite lahutamiseks teljesuunalisteks komponentideks. 
12.  Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? 
Ühikvektori konstrueerimisel võetakse lähtevektori suund ja määratakse sellele ühikuline moodul 1. Originaalvektori saab 
sellest  avaldada  tema  mooduli  ja  ühikvektori  korrutisena:  ⃗   | ⃗|    ⃗,  kus | ⃗|      On  vajalik  vektori  pikkuse  (mooduli)  ja 
suuna eraldamiseks, kui arvutuste käigus on vaja vektori suund säilitada. 
13.  Mis on vektorite  skalaarkorrutis ? Tooge kursusest kaks näidet. 
Kahe vektori (nt  
⃗  ja  ⃗) skalaarkorrutis on nende  moodulite  ja nendevahelise nurga koosiinuse korrutis | ⃗|   | ⃗|          Ska-
laarkorrutis võrdub ka vektorite vastavate koordinaatidekorrutiste summaga:  
⃗    ⃗                               
Näiteks töö valem                   ja keha asukoha valem                   
14.  Mis on vektorite  vektorkorrutis ? Joonis ja kaks näidet kursusest. 
Kahe vektori (nt  
⃗  ja  ⃗) vektorkorrutis  ⃗    ⃗ on nende moodulite ja nendevahelise nurga 
siinuse korrutis | 
⃗ |   | ⃗|          mille suund on algsete vektoritega risti (suuna leiab, ka-
sutades  kruvireeglit,  kui  „pöörata“  esimest  korrutist  teise  korrutise  poole).  Korrutise   ⃗ 
mooduliks võetakse vektoritele  
⃗  ja  ⃗ ehitatud rööpküliku pindala. 
 ⃗ 
| ⃗|
 
 
 
Näiteks      ⃗    ⃗ ja      ⃗    ⃗. 
 ⃗ 
15.  Mis on taustsüsteem? Joonisel on kujutatud üks keha kahel  erineval  ajahetkel. Joonistage taustsüsteem, kohavektorid ja 
nihkevektor  koos tähistusega. 
  
Taustsüsteemiks nimetatakse  tingimisi  liikumatuid kehi, mille suhtes 
  
trajektoor  
  
on otsustatud määrata keha asendit ruumis.  
 ⃗  
 
  
Nihkevektor   ⃗    ⃗
  ⃗ 
     ⃗   
 
⃗⃗ 
 ⃗    
 
 
 ⃗ 
 
 
 
 
 ⃗ 
 
 
16.  Mis on  hetkkiirus , keskmine kiirus? Kuidas arvutada teepikkust üldiselt? 
Hetkkiirus on  kohavektori  muutumine ajaühikus ehk kohavektori  tuletis  aja järgi. Igas trajektoori punktis on see trajektoori 
puutuja  suunaline
  ⃗
  ⃗
 ⃗      
 
 
       
  
Keskmine kiirus avaldub: nihke järgi: 〈 ⃗〉     ⃗; trajektoori järgi: 〈 ⃗〉        Teepikkus  arvutatakse üldjuhul integraalina: 
  
  
  
   
                    ∫        
  
17.  Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? 
Ainepunkti asukoht  on määratud kolme koordinaadiga ja punkti liikudes kujutavad need endast kolme ajast sõltuvat  võr-
randit. Need on üksteisest sõltumatud liikumisvõrrandid. Liikumiste sõltumatuse  printsiipi kirjeldab valem:  
     ( )
{     ( ) 
     ( )
mille komponendid annavad koos kohavektori muutumisvõrrandi (ehk liikumisvõrrandi), mis on  kinemaatika  põhivõrrand. 
18.  Lähtudes kiirenduse ja kiiruse  definitsioonist , tuletage liikumisvõrrand. 
Oletame lihtsuse mõttes, et kiirendus ( ⃗) on  konstantne . Kuna kiirendus on kiiruse muutumise kiirus ajas, siis kehtivad seo-
sed: 
  ⃗
 ⃗  
   ⃗          ⃗    ⃗ ∫      ∫   ⃗    ⃗    ⃗
  
     ⃗     
kus    on integreerimiskonstant, mis on  ilmutatud  algtingimustest, võttes aja hetke nulliks. Kuna kiirus on asukoha muutu-
mise  kiirus ajas, siis kehtivad seosed: 
  ⃗
 ⃗  
   ⃗
  
     ⃗         ⃗    ⃗          ⃗          
Integreerides viimast võrrandit, saame: 
 ⃗     
∫   ⃗    ⃗  ∫       ⃗ ∫         ⃗    ⃗     ⃗       
 
 
19.  Elimineerige alljärgnevatest võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata kinemaatilisi suurusi siduv valem. 
Loeme kiirenduse   konstantseks, eemaldame vektorimärgid.  Esmalt   jagame  võrrandid omavahel: 
 
       
  
 
 
 
 
       
  
Siis eraldame muutujad ja taastame vektorid: 
 ⃗     ⃗    ⃗     ⃗ 
Saadud võrrandi mõlemaid pooli integreerime vastavalt lõikudel 0-  ja   -  : 
 
  
     
  ∫   ⃗   ∫  ⃗   ⃗    ⃗    ⃗  
|        ⃗    ⃗     
 
        
 
 
 
 
  
20.  On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 
Punkti   asend  taustsüsteemis  :  (       ).   asend  taustsüsteemis   :  (          ).  Antud  Galilei  teisenduste   diferent -
seerimisel aja järgi saab leida kiiruse: 
 
  
   
  
  
       
 ⃗   
 
 
      
   
  
 
 
  
  
  
   
      
{                 
 
      { 
       
      
      
 
   
  
 
 
      
 
   
   
      
 
  
 
 
 
  
  
  
   
 
21.   Kujutage  joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor, järgmised suurused: kohavektor,  joonkiiruse  vektor, pöör-
denurk, pöördenurga vektor, nurkkiiruse vektor: 
 
  ⃗⃗ 
 ⃗  kohavektor 
 
⃗⃗ 
 ⃗  joonkiiruse vektor 
   pöördenurk 
  
  ⃗⃗  pöördenurga vektor 
 ⃗ 
 ⃗ 
 
⃗⃗  nurkkiiruse vektor 
 
22.  Andke nurkkiiruse ja nurkkiirenduse  definitsioonvõrrandid. Milline on kiireneva pöördliikumise  põhivõrrand?  Kasutage  
kiireneva kulgliikumise  liikumisvõrrandit eeskujuna. 
  ⃗⃗
   
  
⃗⃗
   
 
⃗⃗  
   ⃗⃗̇  [ 
⃗⃗]
 
 ⃗  
   
⃗⃗̇  [ ⃗]
 
  
      
  
      
Kiireneva pöördliikumise põhivõrrand on analoogiline kulgliikumise liikumisvõrrandiga: 
 ⃗     
 ⃗⃗    ⃗⃗     ⃗⃗      
 
 
23.  Lähtudes seosest pöördliikumist  iseloomustavate  suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 
  ⃗     ⃗⃗    ⃗ 
Kiiruste vahelise seose saamiseks võtame saadud vektorkorrutisest tuletise (korrutise tuletis, kus järjekorda ei tohi muuta): 
 
⃗⃗⃗
 ⃗
  ⃗
  ⃗⃗

  ⃗

(     )               
   ⃗  
   ⃗     ⃗⃗  
   ⃗    
⃗⃗    ⃗ 
  
  
⏟     
  
 
24.  Lähtudes seosest kiiruste vahel, tuletage seos kiirenduste vahel, nimetage need ja tehke joonis vektorite kohta. 
Kiirenduste  saamiseks  võtame  kiiruse   valemist   aja  järgi  tuletise.  Tege-
mist on korrutise tuletisega (järjekorda ei tohi muuta): 
 
⃗⃗ 
 ⃗
 ⃗
 ⃗ 
 
⃗⃗ 
  ⃗
  
⃗⃗

  ⃗

 ⃗    
⃗⃗    ⃗  
   ⃗  
   ⃗    
⃗⃗  
   ⃗  
  
  
  
 ⃗ 
 ⃗
 ⃗
 
 ⃗
 
 ⃗ 
 
 ⃗  
   ⃗  
⏞  ⃗
     ⃗⃗⏞ 
   ⃗
     ⃗    ⃗     ⃗  
 ⃗  
Kogukiirendus   tangentsiaalkiirendus    normaalkiirendus
25.  Lähtudes normaalkiirenduse valemist, tuletage normaalkiirenduse valemid, mis sisaldavad pöörlemisraadiust. 
( ⃗     ⃗⃗    ⃗    ⃗     ⃗    ⃗)   *       +   ( 
     
                      ) 
  
             [         ]                
 
 
26.  Sõnastage Newtoni seadused ja andke valemid. 
Newtoni I seadus: Iga keha  liikumisolek
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #1 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #2 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #3 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #4 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #5 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #6 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #7 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #8 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #9 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #10 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #11 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #12 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #13 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #14 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #15 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #16 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #17 Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 256 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor madinsadin Õppematerjali autor

Lisainfo

Teooria ametlike kordamisküsimuste vastused, kenade prinditavate joonistega.
füüsika , füüsika I , TTÜ , Mere , teooria , YFR0011 , vektor , võrrand , gaas

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

49
pdf
Füüsika I kordamisküsimuste vastused
4
pdf
Küsimused YFR0011 kordamiseks ja eksamiks
52
pdf
Füüsika eksamiks
15
doc
Füüsika I eksami piletid
24
docx
Füüsika teooriaeksami küsimused vastused
69
docx
FÜÜSIKA 1 eksami vastused
414
pdf
TTÜ üldfüüsika konspekt
109
doc
Füüsikaline maailmapilt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun