Füüsika eksamiks kordamine (0)

1)  Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? 
Füüsika  uurib   mateeria   kõige  üldisemaid  liikumisvorme  ja  muundumisi.  Ta  koosneb  staatikast, 
kinematikast ja dünaamikast. 
2)  Mis on täiendusprintsiip? 
Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on 
omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 
3)  Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. 
Füüsikaline  mudel  on  keha  või  nähtuse  kirjeldamise  lihtsustatud  vahend,  mis  on  varustatud 
matemaatilise tõlgendusega. füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse 
antud hetkel vajalikke omadusi lihtsustatult. Näited: punktmass, ideaalse  gaasi mudel. 
4)  Mis on mateeria ja millised on tema osad? 
Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 
5)  Mis on ruum ja aeg? 
Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 
6)  Mida tähendab aja ja ruumi  homogeensus ? 
Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. 
Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. 
7)  Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. 
Tugev – 1, elektromagnetiline – 1/137, nõrk – 1*10-6, gravitatsiooniline – 6*10-39 
8)  Mis on  vektor  ja mis on  skalaar ? 
Vektor-  füüsikaline  suurus,  mille  määrab  suund,  suurus  ja  rakenduspunkt  ( nihe ,  kiirus,  kiirendus, 
jõud...) 
Skalaar- füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus...) 
9)  Andke vektorite  liitmise  kaks moodust graafiliselt. 
   Kolmnurk  
  Parallelogramm 
10) Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? 
Iga vektori võib  asendada  vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab  esialgse  vektori. 
11) Mis on vektori projektsioon  teljel  ja miks seda on vaja? 
Vektori projektsioon teljel on skalaar. Teades nurka vektori ja telje vahel ning  projektsiooni  pikkust, 
saame arvutada vektori tõelise pikkuse koosinusfunktsiooni kaudu. 
12) Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? 
Ühikvektor saadakse, kui võetakse vektoriga ühtiva suunaga vektor, mille  moodul  on võrdne ühega. 
Ühikvektori   konstrueerimine   on  tihti  vajalik  tegevus,  et  valmistada  hetkel  vaja  mineva  suunaga 
vektorit. 
13) Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. 




a b  c
a  b 

cos
 c
Näiteks : A=F*s*cosα N =F*v*cosα 
14) Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. 






a b  c
c  a  b sin
15) Mis  on   taustsüsteem ?  Joonisel  on  kujutatud  üks  keha  kahel   erineval   ajahetkel.  Joonistage 
taustsüsteem, kohavektorid ja nihkevektor koos tähistustega. 
Taustsüsteem on targalt väljavalitud keha, millega on seotud  koordinaadistik  ja ajamõõtmise viis.  
16) Mis on hektkkiirus, keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust üldiselt? 
Hetkkiirus on kohavektori  muutumine ajaühikus ehk kohavektori tuletis aja järgi 
ja on puutjasuunaline antud trajektoori punktis.  
 



Δr
dr
v  lim

Δt 0
 Δt
dt
Keskmine kiirus nihke järgi 


r

v 
t

Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui  integraal .  
v  ds ,.........ds
 v  dt,... s
.   v dt
dt
17) Mis on  liikumisvõrrand ? Mis on  liikumiste  sõltumatuse printsiip? 
Ainepunkti  asukoht  on  määratud  kolme  koordinaadiga  ja  punkti  liikudes  kujutavad  need  endast 
kolme  ajast  sõltuvat  võrrandit.  Need  on  liikumisvõrrandid.  On  üksteisest  sõltumatud.  Liikumiste 
sõltumatuse printsiip. 
18) Lähtudes kiirenduse ja kiiruse  definitsioonist , tuletage liikumisvõrrand. 


dv 

a 





a  dt  v
d
v  v  a  t
dt
adt   v
d
0
 



s
d
s
d





v 
 v  a t
s
d  v  dt  a  t  dt
dt
dt
0
0

  

2




s
d  v
a t


 
0  dt  a t  dt
s
s
v
t
0
0
2
 
 
 
19) Ellimineerige  alljärgnevatest  võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata kinemaatilisi suurusi siduv v. 
dv
ds
a 
v 
dt
dt
a
dv  dt
dv
s
v2









a  s
d  v  v
d
a s
d  v  v
d
v
dt  ds
ds
0
v1
2 v2
 
v
 
a  s 
2
2
2  a  s  v  v
2
2
1
v1
20) On antud Galilei  teisendused . Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke 
seos kiiruste vahel.  
x  x'
y  y'v  t
0
z  z'
t  t'
21)  Kujutage   joonisel,  kus  on  kujutatud  ringjooneline   trajektoor   järgmised  suurused:  kohavektor, 
joonkiiruse vektor,  pöördenurk , pöördenurga vektor, nurkkiiruse vektor. 
22) Andke  nurkkiiruse  ja  nurkkiirenduse  definitsioonvõrrandid.  Milline  on  kiireneva  pöördliikumise 
liikumisvõrrand.  Kasutage  kiireneva  kulgliikumise liikumisvõrrandit eeskujuna. 

d
 
 
Nurkkiirus: 
dt
 

d
 
 
Nurkkiirendus : 
dt
 
 2



 t
    t 
0
Kiireneva pöördliikumise liikumisvõrrand: 
2
 
23) Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 

 
r
d  d  r
24) Lähtudes  seosest  kiiruste  vahel,  tuletage  seos  kiirenduste  vahel,  nimetage  need  ja  tehke  joonis 
vektorite kohta. 

 
v   r
Võtame tuletise aja järgi: 

 


a    r    v



a  a  a
t
n  
 
 
 
 
25) Lähtudes  normaalkiirenduse     valemist ,  tuletage  normaalkiirenduse  valemid,  mis  sisaldavad 
pöörlemisraadiust. 
a    v
n
2
v 2
v    R
a    R 
n
R
26) Sõnastage Newtoni seadused ja andke ka valemid. 
  1. Newtoni seadus: iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni teiste kehade mõju ei  sunni  
seda  muutuma . Teisi kehasid kas pole või nende mõju on kompenseeritud. Kui F = 0, siis a = 
0, ehk kui F = 0, siis v =  const . 
  2.  Newtoni  seadus:  kui  kehale  mõjuv   resultantjõud   on  nullist  erinev,  siis  liigub  keha 
kiirendusega ,  mis  on  võrdeline  ja  samasuunaline  resultantjõuga  ning  pöördvõrdeline  keha 
massiga. F = ma. 
  3. Newtoni  seasus : kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja 
vastassuunalised. F1 = -F2. 
27) Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik? 
Vaba keha diagramm on Newtoni II seaduse rakendamisel tehtav jõudude inventuur. On kasulik, 
kuna tulemuseks on jõudude kompenseerumine ja seetõttu ka ülesande lihtsustumine. 
28) Lähtudes  kiiruste  liitmise  seadusest,  tuletage  seos  kiirenduste  vahel  ja  formuleerige 
relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad kiirused. 
Tuletame aja järgi: 
29) Lähtudes  Newtoni  II  seadusest  kiirenduse  kaudu,  andke  see  impulsi  mõistet  kasutades.  Mis  on 
jõuimpulss ? 


F  m a
Jõuimpulss on mõjuva jõu ja  mõjumise  aja korrutis. 
 
30) Tõestage, et isoleeritud süsteemis on  impulss  jääv.  
 p  const
31) Mis on töö ja võimsus? Andke valemid. 
Töö  on  füüsikaline  suurus,  mis  iseloomustab  jõu   efektiivsust   keha   mehhaanilise   oleku  muutmisel. 
(A=F*s*cosα kus α on vektorite F ja s vaheline nurk) Võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne 
ajaühikus tehtava tööga. (N=A/t) 
32) Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. 
Töö  seisukohalt  on  konservatiivne  jõud  see,  mis  võrdub  nulliga,  dissipatiivne  on  see,  mis  nullist 
erinev. 𝐴 = ∮ 𝐹⃗ × 𝑑𝑠
⃗⃗⃗ = 0 ja 𝐴 = ∮ 𝐹⃗ × 𝑑𝑠
⃗⃗⃗ ≠ 0  
𝐿
𝐿
33) Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja kujutage kuivhõõrdejõu 
sõltuvust kiirusest graafikul. 
 
34) Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. 
Energia on töö varu. 


dA  F  s
d
 
Tehtud töö on kahe suuruse vahe, mis on töö dimensiooniga.  Nimetame  neid  kineetiliseks  energiaks- 
Wk. 
 
35) Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. 
 
A12=m*g*(y1-y2)=-(m*g*y2-m*g*y1) 
Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse muuduga  võetuna  vastupidise märgiga. 
Võime kirjutada A12=-(Wp2-Wp1). Wp=m*g*y 
36) Lähtudes Hooke’i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 
37) Mis on  tsentraalne  jõud? Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb’i jõu 
jaoks. 
Tsentraalne  on  jõud,  mille  suurus  sõltub  vastastikmõjus  olevate  kehade  vahekaugustest  ja  on 
suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. 
 
38) Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratluse 
39) Kujutage  graafiliselt  elastselt  deformeeritud  keha  koguenergia,  kineetiline  energia  ja 
potentsiaalne energia, lähtudes elstse deformatsiooni potentsiaalse energia avaldisest.  
2
k  x
W 
p
2
40) Joonisel on kujutatud keha potentsiaalse energia  sõltuvus  koordinaadist x.  Millistel  koordinaatidel 
on  keha  püsivas  taskaalus,  ebapüsivas  taskaalus  ja  ükskõikses  tasakaalus.  Põhjendage.  Mingil 
kehal on koguenergia W. Missuguses piirkonnas võib keha viibida?  
Kui keha koguenergia on antud W-na, siis keha saab olla vaid I ja III piirkonnas. Üleminekut  segab  
potentsiaalibariäär II. 
41) Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. 
42) Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. 
On selline põrge, mille tulemusena soojust ei eraldu. Q=0 
 
 
43) Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. 
Ei  kehti  mehaanilise  energia  jäävuse  seadus.  Põrkel  eraldub   soojus .  Alati  kehtib  impulsi  jäävuse 
seadus. 
 
Kehtib  üldine  energia  jäävuse  seadus,  mis   arvestab   ka  soojus  ning  deformatsiooni   efekte .
 
44) Mis 
on 
jõuvälja 
väljatugevus, 
jõujoon , 
potentsiaal, 
ekvipotentsiaalpind? 
Lähtuge 
gravitatsiooniseadusest. 

m  m
r
F 
1
2


r 2
r  
Väljatugevus- Vabalangemise kiirendus 
Jõujoon- Joon gravitatsiooniväljas, mille igas punktis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks. 
Potentsiaal- Välja energeetiline iseloomustaja. Vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest. 
Ekvipotentsiaalpind- Pind, millel potentsiaal ei muutu, φ=const. A12=0. 
45) Mis on  inertsjõud ? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? 
Inertsjõud- Jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus. 
 
46)  Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja  ülekoormus ? Andke valemid. 
Raskusjõud  on  jõud,  millega  Maa  tõmbab  keha  enda  poole.  Seda  nähtust  nimetatakse 
gravitatsiooniks. 
𝐺𝑀𝑚
𝐹  = 𝑚𝑔  =  
 
𝑟2
Keha kaal on samuti jõud - millega keha mõjub pinnale, millele   toetub  või vahendile, millega see keha 
on üles riputatud. 
𝑃  = 𝑚𝑔 
Kaalu ja raskusjõu erinevus on rakenduspunktis. 
Kui tugi liigub alla kiirendusega g, siis on kaalutaolek (g=a).Fkaal=m(g-g)=0 
Kui tugi liigub üles kiirendusega, siis on ülekoormus Fkaal=m(g+a) 
47) Joonisel on keha paigal pöörleval karussellil.  Vaadelge  kehale mõjuvaid jõude mitteinertsiaalses 
taustsüsteemis. Kujutage kõik kiirused, kiirendused ja jõud ja andke jõudude arvutamise valemid. 
a=ω2*R  
Fi=-m*ω2*R 
 
48) Mis on disbalanss ja kuidas seda arvutatakse? 
Dispalants- Tasakaalustamata inertsjõud pöörlevates masinaosades. Arvutatakse m*R. 
 
 
49)  Coriolise  jõu valem on antud. Kujutage need  vektorid  keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest 
itta. 


F  2  m v 
C
 
50) Milline näeb välja parandatud Newtoni II seadus kõikide inertsjõududega? 
51) Lähtudes isoleeritud süsteemi masskeskme võrrandist, tõestage see. 
Eeldan et ainepunkt on samane masskeskmega, siis saab rakendada Newtoni II-st seadust ainepunkti 
kohta.  
52) Lähtudes kulgliikumise kineetilisest energiast, tuletage pöördliikumise kineetilise energia valem. 
Mis on  inertsmoment ? 
 
 
53) Milles seisneb Steineri  teoreem ? Joonis ja valem. 
Steineri  teoreem  seisneb  keha  inertsmomendi  leidmises  suvalise  telje  suhtes,  kui  on  teada  keha 
inertsmoment masskeset läbiva telje suhtes. 
54) Mis on  jõumoment ? Valem ja joonis vektorite kohta.  
Jõumoment on jõu pööravat toimet iseloomustav suurus. 
 
 
55) Lähtudes töö avaldisest  kulgliikumisel , tuletage töö avaldis pöördliikumisel. Tehke joonis. 
 
56) Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel 
 
57) Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel.  
Impulsimoment  ehk  pöördimpulss  ehk   liikumishulga   moment  on   mehaanikas   jääv  suurus,  mis  on 
seotud pöördliikumisega. 
58) Lähtudes  impulssmomendi  kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise  põhiseadus  kahel kujul 
(Newtoni II seadus). 
 
59) Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 
 
 
 
60) Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 
 
61) Formuleerige Pascal’i seadus. 
Vedelikud  ja  gaasid  annavad  rõhumuutuse  edasi  igas  suunas  ühtmoodi.  Ühendatud   anumates   on 
vedeliku  nivood  pöördvõrdelised anumates olevate vedelike tihedusega. 
62) Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud 
kuubi näitel. 
Vedeliku  või  gaasi  asetatud  kehale  mõjub  raskusväljas   üleslükkejõud ,  mis  on  võrdne  väljatõrjutud 
vedelikule  või gaasile mõjuva raskusjõuga. 
 
63) Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku  voolamise  pidevuse võrrand. 
 
64) Formuleerige  Bernoulli  seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks? 
Bernoulli seadus väidab, et voolavas keskkonnas on staatilise ja dünaamilise rõhu summa konstantne 
suurus ega sõltu voolamise kiirusest. 
65) Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand 
ja perioodi arvutamise valem. 
 
 
66) Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage füüsikalise pendli perioodi arvutamise valem. 
 
67) Kasutades  füüsikalise  pendli  perioodi  arvutamise  valemit,  tuletage  matemaatilise  pendli 
võnkumise võrrand. 
 
68) On  antud   sumbuva   võnkumise  võrrand.  Ilmutage  siit   sumbuvustegur   ja  defineerige  see.  Mis  on 
sumbuvuse logaritmiline dekrement? 

x  x
e t cos t

max
 
Sumbuvustegur näitab amplituudi kahanemist ajaühikus.