Füüsika 1 - Mere - teooria 41-76 (13)

41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist .
Töö ja potentsiaalne energia on seotud
42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe
keha näitel.
Absoluutselt elastne põrge on põrge, mil ei eraldu soojust. Näiteks piljard
43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused
kahe keha näitel.
Absoluutselt mitteelastne põrge on põrge, mil eraldub soojust. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus, kuid alati kehtib impulsi jäävuse seadus.
44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind?
Lähtuge gravitatsiooniseadusest.
Jõuvälja väljatugevus on raskuskiirendus. Jõujoon on joon gravitatsiooniväljas, mille igas punktis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks. Potentsiaal on välja energeetiline iseloomustaja, vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest ja võimaldab keskenduda välja kuju uurimisele. Ekvipotentsiaalpinnal on potentsiaal konstantne ja tehtud töö võrdne nulliga.
45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu
olemasolul ?
Inertsjõud on jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus.
46. Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Andke
valemid.
Raskusjõud on kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust. Keha kaal aga on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kaaluta olek on ilma toeta kukkumine. Ülekoormus tekib kui tugi liigub kiirendusega .
47. Joonisel on keha paigal pöörleval karussellil. Vaadelge kehale mõjuvaid
jõude mitteinertsiaalses taustsüsteemis. Kujutage kõik kiirused,
kiirendused ja jõud ja andke jõudude arvutamise valemid.
48. Mis on disbalanss ja kuidas seda arvutatakse?
Disbalanss on tasakaalustamata inertsjõud pöörlevates masinaosades. Seda mõõdetakse suuruses mass*raadius
49. Coriolise jõu valem on antud. Kujutage need vektorid keha jaoks, mis liigub
põhjapoolkeral läänest itta.
Vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest itta.
50. Milline näeb välja parandatud Newtoni II seadus kõikide inertsjõududega?
Parandatud Newtoni II seadus kõikide inertsjõududega.
51. Lähtudes isoleeritud süsteemi masskeskme võrrandist, tõestage see.
52. Lähtudes kulgliikumise kineetilisest energiast, tuletage pöördliikumise
kineetilise energia valem. Mis on inertsmoment ?
inertsimoment telje O suhtes on massi analoog pöörlemisel.
53. Milles seisneb Steineri teoreem ? Joonis ja valem.
Steineri teoreem võimaldab leida keha inertsimomendi suvalise telje suhtes, teades keha inertsimomenti masskeset läbiva telje suhtes.
54. Mis on jõumoment? Valem ja joonis vektorite kohta.
55. Lähtudes töö avaldisest kulgliikumisel, tuletage töö avaldis pöördliikumisel.
Tehke joonis.
56. Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise
valem pöördliikumisel
57. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel.
58. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise
põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus).
59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus.
60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem.
61. Formuleerige Pascal ’i seadus.
62. Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu
arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel.
63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand.
?64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks?
65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem..
66. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage füüsikalise pendli perioodi arvutamise valem.
67. Kasutades füüsikalise pendli perioodi arvutamise valemit, tuletage
matemaatilise pendli võnkumise võrrand.
68. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement?
Sumbuvustegur näitab amplituudi kahanemise ajaühikus. Sumbuvuse logaritmiline dekrement on amplituudi kahanemine perioodi jooksul.
69. Graafikul on kaks resonantskõverat. Kumb sumbuvustegur on
suurem? Mida tähendab A0? Mis on resonants ?
Kui välise perioodilise jõu sagedus on võrdne võnkuva süsteemi omavõnkesagedusega, siis on tegemist resonantsiga.
70. Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina.
71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand.
72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine , lainefront , samafaasipind ? Mis
vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal?
*Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess.
*Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega.
*Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasiarvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel.
73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand.
74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem.
75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist,
tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja
koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas).
Lainet kirjeldav võrrand on ühe teise võrrandi lahend , mida nimetatakse lainevõrrandiks
76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed ?
Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nimetatakse interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine.
Koherentsed lained on lained, millede lainepikkused on ühesugused või vähe erinevad.