Füüsika I kordamisküsimuste vastused (0)

 TIP:  Loengute  materjalide põhjal üksi on võimatu head hinnet saada (Näiteks 45. küsimuse puhul peaks 
teadma, et inertsjõud on  kiirendusega  vastupidise suunaga mõjuv jõud, kuigi seda võrrandis ei ole otse välja 
toodud).  Käi loengutes kohal ja soovitavalt lindista neid. Võrrandid ja neist arusaamine on tähtsam, kui pika 
jutu kirjutamine.  
  
  
  
  
  
1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? 
Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel 
2. Mis on täiendusprintsiip? 
Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Tihti ei lükka uus 
teooria vana ümber, vaid näitab, et vana on  rakendatav  kitsamates tingimustes. Kaasaegsed probleemid on 
lahendatatavad ainult interdistsiplinaarse koostöö tulemusena. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. 
Puudub kindel piir valdkondade vahel. 
3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. 
Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. 
Füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse antud hetkel vajalikke omadusi 
teaduslikult, näited: punktmass , ideaalse gaasi mudel. 
4. Mis on  mateeria  ja millised on tema osad? 
Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 
5. Mis on ruum ja aeg? 
Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 
6. Mida tähendab aja ja ruumi  homogeensus ? 
Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne.  Aatom  on samaväärne samasorti aatomiga 
Marsil. 
Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. 
7. Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja 
 10^40 Tugev -  gluuonid , 10^38 Elektromagnetiline -  footon , 10^15 Nõrk  - vahebosonid, 10^0 
Gravitatsiooniline - graviton 
8. Mis on vektor  ja mis on skalaar ? 
Vektor-füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt( nihe , kiirus, kiirendus, jõud...) 
Skalaar-füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus...)  Tehted  skalaaridega on nii 
nagu ikka tehted reaalarvudega. 
9. Andke vektorite  liitmise  kaks moodust graafiliselt. 
 
Nihutada iga järgneva vektori alguspunkt eelneva lõpppunkti(kehtib ka paljude vektorite puhul ja on lihtsam) 
[(kõik on  vektorid ) x=1+2+3+...+n] 
Rööpküliku meetod: Nihutab vektorid ühte alguspunkti(paljude vektorite korral liialt keeruline kui mitte 
võimatu) 
10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? 
Iga vektori võib  asendada  vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab  esialgse  vektori. Vajalik: leida tuule 
jõu  komponent  mis veab jahti vastu tuult, teljestikus leida vajaliku telje sihilist komponenti et lahendada 
ülesannet. 
11. Mis on vektori  projektsioon teljel  ja miks seda on vaja? 
Vektori projektsioon teljel on skalaar. Teades nurka vektori ja telje vahel ning  projektsiooni pikkust, saame 
arvutada vektori tõelise pikkuse cos kaudu. 
12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? 
Ühikvektor saadakse kui võetakse vektoriga ühtiva suunaga vektor ja mille  moodul on võrdne ühega. 
On tihti vajaminev  tegevus, et valmistada hetkel vajaliku suunaga  vektorit . 
13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. skalaarkorrutiseks nimetatakse 
nende vektorite pikkuste ja vektoritevahelise nurga koosinuse korrutist 
 
N: A=F*s*cosα, x=v*cosα*t  
14. Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. 
tehe  kahe kolmemõõtmelises ruumis asuva vektori vahel. Tulemuseks on vektor, mis on risti 
mõlema korrutatud vektoriga. 
 
N: A=F*s, N=F*v, ( peaasi et valemis oleks kaks vektoriaalset suurust) 
15.    Mis on taustsüsteem? Joonisel on kujutatud üks keha kahel erineval ajahetkel. Joonistage 
taustsüsteem, kohavektorid ja  nihkevektor  koos tähistustega. 
 
Targalt valitud keha, millega on seotud  koordinaadistik  ja aja mõõtmise viis (Taustsüsteem on mingi kehaga 
(taustkehaga) seotud  ruumiliste  ja ajaliste koordinaatide süsteem.) 
16. Mis on hetkkiirus , keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust üldiselt?Hetkkiirus on  kohavektori  
muutumine ajaühikus ehk kohavektori tuletis  aja järgi ja on puutujasuunaline antud trajektoori punktis. 
  Keskmine kiirus nihke järgi 
, 
mooduli puhul 
Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui integraal : 
 
17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste  sõltumatuse printsiip? 
Liikumisvõrrand kirjeldab keha koordinaadi muutust ajaühikus valemi näol (x=20+23t; x=t-10t2) 
Liikumise sõltumatuse printsiip: igasuguse liikumise saab lahutada kolmeks osaks (x, y, z suunaliseks) ja need 
toimivad  teineteisest sõltumatult. 
18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse  definitsioonist , tuletage liikumisvõrrand. 
 
  
  
19. Elimineerige alljärgnevatest võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata kinemaatilisi suurusi siduv 
valemitest 
 
 
20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos 
kiiruste vahel. 
 
Asja mõte on see, et kõik  inertsiaalsed  taustsüsteemid onnendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel 
samaväärsed. 
 
21.  Kujutage  joonisel, kus on kujutatud ringjooneline  trajektoor  järgmised 
suurused: kohavektor(r),  joonkiiruse  vektor(v) , pöördenurk(φ), pöördenurga vektor, nurkkiiruse 
vektor(ω). 
 
22. Andke nurkkiiruse ja nurkkiirenduse definitsioonvõrrandid. Milline on 
kiireneva pöördliikumise liikumisvõrrand.  Kasutage  kiireneva kulgliikumise 
liikumisvõrrandit eeskujuna. 
 
23. Lähtudes seosest pöördliikumist  iseloomustavate  suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 
 
 
 
 d(f) - lõpmata väike suurus/protsess, mille käigus võib leida üha väiksemaid suurusi 
  
  
  
  
  
  
  
  
24. Lähtudes seosest kiiruste vahel, tuletage seos kiirenduste vahel, nimetage 
need ja tehke joonis vektorite kohta. 
 
 
 25.Lähtudes normaalkiirenduse  valemist , tuletage normaalkiirenduse valemid, mis sisaldavad 
pöörlemisraadiust. 
 
  
26.Sõnastage Newtoni seadused ja andke ka valemid. 
Newtoni I seadus 
Iga keha  liikumisolek  on muutumatu seni kuni teiste kehade mõju ei  sunni seda  muutuma . 1)Teisi kehasid pole 
(ebatõenäoline) 2) Teiste kehade mõju on kompenseeritud. 
Seda nimetatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on 
keha võime säilitada oma liikumisolek. 
Newtoni II seadus 
Kui kehale mõjub jõud, siis ta liigub kiirendusega, mis on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline  keha massiga. 
 
Newtoni III seadus 
Igasugune mõju on samal ajal ka vastumõju. 
 
 
27. Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik? 
Kasutame ainult teatud vektoreid ja paneme nende ümber „ koti “. On kasulik, et ei unustaks ära teisi 
suuruseid . 
Vaba keha diagramm ehk superpositsiooni printsiip. See on kasulik siis kui kehale mõjub mitu jõudu(sellisel 
juhul ei saa kasutada füüsika seadusi keha jaoks), sest siis saab leida resultantjõu, mis võimaldab teha  arvutusi  
keha jaoks. [(Kõik on vektorid) Fres =F1+F2+F3+....Fn]  
A free  body   diagram , sometimes called a  force  diagram, is a pictorial device, often a rough 
working  sketch, used by engineers and physicists to analyze the forces and  moments acting on 
a body. The body itself may consist of multiple components , an automobile for example, or 
just a  part of a  component , a short section of a  beam for example, anything in fact that may be 
considered to act as a  single body, if only for a moment. A whole series of  such   diagrams may 
be  necessary  to analyze forces in a complex problem. The free body in a free body diagram is 
not free of  constraints , it is just that the constraints have been replaced by arrows representing 
the forces and moments they  generate . 
Drawing a free body diagram can help determine the unknown forces on, moments applied to, 
and equations of motion of, the body and thus help to analyse  a problem in statics or 
dynamics. In analysis  of structures, free body diagrams for a component of a structure or, part 
thereof, are used in determining shear forces and bending moments 
28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja 
formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerige lähtevalemis olevad 
kiirused. 
Füüsikaseadustel on kõigi konstantse kiirusega (seega ilma kiirenduseta) 
liikuvate vaatlejate jaoks üks ja seesama kuju. Seda asjaolu nimetatakse 
relatiivsusprintsiibiks. Sellel juhul öeldakse, et vaatlejad asuvad 
inertsiaalsüsteemides. (wiki)
 
 
 
 
  
29. Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet 
kasutades. Mis on jõuimpulss? 
 
Jõuimpulss on impulsi muutus. 
 
 
 
 
 
 
 
30.    Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss  jääv. 
 
 
31. Mis on töö ja võimsus? Andke valemid.  
Töö on füüsikaline suuurus mis iseloomustab jõu  efektiivsust keha mehhaanilise oleku muutmisel. Töö 
iseloomustab jõu mõju suurust. (A=F*s*cosα kus α on vektorite F ja s vaheline nurk) 
Võimsus on füüsikaline suurus mis on võrdne ajaühikus tehtava tööga. Võimsus on töö tegemise kiirus. (N=A/t) 
 
32. Millised on konservatiivsed  jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. 
Konservatiivsed jõud – töö ei sõltu teest, mis valitakse algpunktist lõpppunkti
 
 
 
33. Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja 
kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul. 
 
 
  
34. Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. 
Energia on füüsikaline suurus mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia on töö varu 
 
 
35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. 
 
 
36. Lähtudes Hooke ’i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem 
elastsusjõu korral. 
 
37. Mis on tsentraalne jõud. Andke üldistatud valem elastsusjõu, 
gravitatsioonijõu ja  Coulomb ’i jõu jaoks. 
Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende 
kehade masskeskmeid ühendavat sirget.  
 
 
 38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 
 
 
 
39. Kujutage graafiliselt elastselt deformeeritud keha koguenergia, kineetiline energia ja potentsiaalne 
energia, lähtudes elastse deformatsiooni potentsiaalse energia avaldisest. 
 
40. Joonisel on kujutatud keha potentsiaalse energia sõltuvus koordinaadist x.  Millistel  koordinaatidel on 
keha püsivas tasakaalus, ebapüsivas tasakaalus ja ükskõikses tasakaalus. Põhjendage. Mingil kehal on 
koguenergia W. Missuguses piirkonnas võib keha viibida? 
>> 
 
66. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage füüsikalise pendli perioodi arvutamise valem. 
 
 
 
67. Kasutades füüsikalise pendli perioodi arvutamise valemit, tuletage matemaatilise pendli võnkumise 
võrrand. 
 
68. On antud sumbuva  võnkumise võrrand. Ilmutage siit  sumbuvustegur  ja defineerige see. Mis on 
sumbuvuse  logaritmiline dekrement? 
Sumbuvustegur β näitab amplituudi kahanemist ajaühikus, kirjeldab  sumbumist , mida suurem on β, seda 
kiiremini võnkumine  kustub . x' on amplituudi kahanemise seadus,  xmax  on amplituudi väärtus ajahetkel t=0, 
maksimumväärtus. Perioodi võrra erinevatele ajahetkedele vastavate amplituudide suhe on sumbe dekrement. 
Sumbuvuse logaritmiline dekrement näitab kahe järjestukuse amplituudi suhte naturaallogaritmi. 
 
 
  
69. Graafikul on kaks resonantskõverat.  Kumb sumbuvustegur on suurem? Mida tähendab A0? Mis on 
resonants ? 
 
β1 on suurem sumbuvustegur, selle korral on resonants nõrk, seega amplituudi (punane joon) kõver  on lame. A0 
on hälve tasakaaluasendist (nullsageduse korral, w –
o  süsteemi omavõnkesagedus), mille süsteem saab konstantse 
jõu F0 korral. Välisjõu mingil kindlal sagedusel  muutub  amplituud  väga suureks, sest välisjõud toimib süsteemi 
omavõnkumistega samas taktis (lükkab igal võnkel takka). Sellist olukorda nimetatakse resonantsiks.  
70. Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 
 
  
  
71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 
 
 
  
Võnkumised kord  tugevdavad , kord nõrgendavad teineteist, seda nim. tuiklemiseks, lähedaste sagedustega 
võnkumised liituvad (selleks on vajalik, et samasihiliste võnkumiste sagedused erinevad vähe). 
72. Mis on laine,  ristlaine ,  pikilaine ,  lainefront ,  samafaasipind ? Mis vahe on lainefrondil ja 
samafaasipinnal? 
Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. 
 
Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa  muust ruumist ja liigub laine 
levimiskiirusega.  
Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis.  
samafaasipind - ühesuguses faasis võnkuvate punktide geomeetriline koht. Niisuguse pinna võib tõmmata läbi 
laineprotsessist haaratud ruumiosa mistahes punkti. Järelikult on samafaasipindu lõpmata palju, lainefronte aga 
igal ajahetkel üks. Samafaasipinnad on liikumatud, lainefront liigub aga kogu aeg edasi. 
Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse  alghetkel . 
73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand.  
 
74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest  laines , tuletage faasikiiruse valem. 
 
 
75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: 
alustuseks leidke teist järku tuletised  aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest 
faas). 
Lainet kirjeldav võrrand on ühe teise võrrandi lahend , mida nimetatakse lainevõrrandiks. Lainevõrrand kirjeldab 
füüsikaliste lainete levikut, näiteks pillikeele võnkumist 
 
  
76. Mis on lainete  interferents ? Millised lained on  koherentsed ? 
Koherentsed on lained, millede faasivahe/faasinihe igas ruumipunktis on jääv Koherentsete lainete liitumisel 
tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nim interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 
„Koherentsetel lainetel on ajas muutumatu  faaside  vahe ning ühesugune võnkesagedus - lained on 
kooskõlalised.   Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti 
peab nende faaside vahe olema muutumatu. Liituvate lainete allikad võnguvad täpselt ühesuguselt. Koherentsete 
lainete  kohtumisel  tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. See, kui suur on 
laineallikate faaside vahe, pole oluline, kuid tähtis on, et see oleks konstantne. Vastasel juhul interferentsi ei 
teki.“ 
77. Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage  maksimumi ja miinimumi 
tingimus. 
 
 
 
  
78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 
Difraktsiooniks  (ladina  sõnast  diffractus  'murdunud')  nimetatakse  lainete  kõrvalekaldumist  sirgjoonelisest 
levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. 
Huygensi   printsiip  on  meetod,  mille  järgi  saab  määrata  lainefrondi  kuju  mingil  järgneval  hetkel,  kui  on  teada 
laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. 
Huygensi printsiibi kohaselt on lainefrondi iga punkt uue elementaarlaine allikas, millest lähtuvad homogeenses 
levimiskeskkonnas  sfäärilised  sekundaarlained.  Kõikide  elementaarlainete  kohtumispaik  moodustab  tasalainete 
puhul frondi ehk kõigi lainete mähispinna. Kuna paralleel- või ristlaine frondist kiirguvad elementaarlained igas 
suunas, siis on võimalik, et lained painduvad tõkete taha. 
 
EI 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 
 
  
  
EI 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria 
koordinaatide teisendusvalemid.? 
 
 
EI 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid 
 
82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? 
 
85. Mis on aatommass ,  molekulmass ,  mool ja molaarmass? 
Molekulmass  on  ühe  molekuli  mass  aatommassiühikutes  (amü).  Aatommass  (varem  ka  aatomkaal)  on  kas 
keemilise  elemendi  või  selle  isotoobi  ühe  aatomi  mass  aatommassiühikutes  (amü).  Alates  1961.  a  kasutatakse 
aatommassiühikuna süsinikuühikut, mis on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist. 
Mool  on  ainehulk,  milles  sisaldub   Avogadro   arv  (6,022  ×   1023 )  loendatavat  osakest,  mis  on  sama  palju  kui 
aatomeid  12  grammis  süsiniku  isotoobis  massiarvuga  12.  Mool  on   ainehulga   mõõtühik  6.02e23  samasugust 
osakest 
Keemilise 
aine 
molaarmass 
on 
ühe 
mooli 
aine 
mass 
grammides. 
 
 
86. Mis on ideaalne gaas ? 
Ideaalne  gaas  on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi ja 
ühitada neid makrosuurusteks mida saab mõõta (p,V,T ja tihedus) 
 
87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke 
graafik . 
 
88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke 
graafik. 
 
  
  
  
  
89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke 
graafik. 
 
90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. 
n – ruumalaühikus olevate gaasimolekulide arv 
 
 
91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 
 
 
 
 
 
92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. Rõhk kõrgusel h + dh on p + dp. 
Rõhkude p ja dp vahe on võrdne ühikulise põhjapindalaga silindris kõrgusega dh sisalduva gaasi rõhuga. Rõhk 
langeb kõrgusega seda kiiremini, mida raskem on gaas ja mida madalam on temperatuur. 
 
 
93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi 
universaalkonstant?  
n – molekulide arv ruumalaühikus kõrgusel h, n0 – nende arv maapinnal. Boltzmanni jaotusseadus näitab, 
kuidas paiknevad molekulid Maa raskusväljas kui ka igas potentsiaalses jõuväljas kõrguse järgi. 
 
  
  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
94.    Mis võrrandiga on tegemist?  Seletage  tähised. 
 
  
 
97. Mis on vabadusastmed  ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? 
Vabadusaste on keha sõltumatu liikumine. Sõltumatu siis teistest liikumistest. Vabadusastmete arv tähendab 
keha asendi fikseerimiseks vajalike koordinaatide arvu. Punkti asend ruumis on fikseeritav kolme koordinaadiga 
ja punkt- molekulil  
(see on mudeli element) on kolm vabadusastet. 
98.    Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia  valem. 
  
 
 
99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste  seletused . 
 
100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 
 
 
101. Mis on soojusmahtuvus ,  erisoojus ,  moolsoojus ? Valemid. 
Soojusmahtuvus on  soojushulk , mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra.  
 
Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võtta.  
 
Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 
 
102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid . 
 
 
 
Muutub rõhk, kui muuta gaasi temperatuuri. Et ruumala ei muutu, ei tee gaas tööd. Cv soojushulk, mis kulub 
ühe mooli soojendamisele 1K võrra jääval ruumalal. 
 
 
  
103. Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 
 
 
 
 
 
104. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand. 
See on protsess, mis toimub ilma soojusvahetuseta süsteemi ja väliskeskkonna vahel. 
 
105. Mis on ringprotsess ? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö 
nendes tsüklites? 
 
106. Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur? Missugune on pööratav ja missugune on mittepööratav 
protsess? 
 
Termodünaamiline protsess võib olla kas pööratav või mittepööratav. Pööratavaks protsessiks  
nimetatakse niisugust protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et süsteem läbib 
kõik olekud mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi (seejuures ka süsteemiga 
interaktsioonis olev ümbruskeskkond taastub oma algolekus). Pööratav on niisiis lõpmata 
aeglane protsess, mis saab kulgeda mõlemas suunas süsteemi olekuparameetrite (nt ruumala, 
temperatuur jne) lõpmata väikese varieerimise toimel. Mittepööratava protsessi korral pole 
olekute  vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on rangelt  võttes 
mittepööratavad, kuid sageli kulgevad nad nii aeglases tempos, et neid võib esimeses 
lähenduses pidada pööratavaiks. 
107. Joonistage soojusmasina ja külmutusmasina skeem koos soojusvoogude tähistega ja 
temperatuuridega. 
Külmutusmasina skeem: Soojust võetakse tänu töötava keha poolt läbiviidud tööle külmemalt 
kehalt ning antakse  edas  i soojemale kehale 
 
108. Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut. 
 
 
1.       Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid  entroopia  kasvu suunas. 
2.        Soojus  ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, 
mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. 
3.       Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe 
keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole 
võimalik täielikult  konverteerida  tööks). 
109. Missugune on Carnot ’ tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, 
soojushulkadega ja temperatuuridega ja  kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel 
tähelepanuväärne? 
 
Q1 – antav soojushulk soojendilt, T1 –  soojendi temperatuur, Q2 – jahutajale äraantav soojushulk, T2 –  jahuti  
temperatuur. Tsükkel koosneb järgmistest osadest: 
1.       Gaas paisub isotermiliselt,  kusjuures  gaasi ja soojendi temperatuur on ühesugune. 
2.       Gaas paisub adiabaatiliselt, tema temperatuur langeb kuni jahuti temperatuurini. 
3.       Gaas surutakse isotermiliselt kokku,  kusjuures  gaasi ja jahuti temperatuurid on võrdsed. Gaas annab 
jahutile ära soojushulga. 
4.       Gaas surutakse kokku adiabaatiliselt, kuni tema temperatuur tõuseb soojendi temperatuurini. 
  
 
Tööd kujutab joontega ümbritsetud ala pindala. Carnot tsükkel on kõige efektiivsem protsess  soojusenergia  tööks 
muundamisel ja vastupidi (kasulik töö oleneb tsükli  kujust ) ja on ideaalne seetõttu, et töötab pööratava tsükliga. 
111. Mis on termodünaamiline  temperatuuriskaala ? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et 
temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu. Miks see on tähtis? 
Ei olene termomeeterkeha valikust. 
 
 
EI 112. Mis on entroopia? Valem. Milline on entroopia statistiline tõlgendus? Valem. Mis on 
termodünaamiline tõenäosus? 
Entroopia on korrapäratuse mõõt ja veel üks olekuparameeter.  
 Entroopia statistiline tõlgendus - Iseenda hooleks jäetud süsteem läheb vähemtõenäoliselt tõenäolisemasse 
olekusse ja püsib seal kuitahes kaua. 
  
Taandatud  soojus .