Filmi " Home " sisutekst (1)

Kodu
Elu, universumi ime, tekkis umbes nelja miljardi aasta eest. Alguses oli meie planeet leekide meri, mis tekkis oma tähe ehk päikese sünnist. Tolmuosakeste kogum, mis sarnases paljudele universumi tolmukogumitele. Siiski otsustas elu siin tekkida. Praegu on meie elu kõigest loendamatute elusolendite ahelast, mis on arenenud üksteisest üle nelja miljardi aasta vältel. Tänapäevalgi muudavad uued vulkaanid meie maastikku. Need pakuvad võimalust näha, milline oli Maa tema sünnil. Sulakivi, mis tõuseb maapõuest; kivistuv, praksuv; mullutab ja voolab õhukeses kestas , enne kui mõneks ajaks suiku jääb. Need suitsuvined, mis keerlevad üles maapõuest, on tunnistajaks maa algupärasele atmosfäärile. Atmosfäärile, milles polnud hapnikku. Veeaurust tihe atmosfäär, mis oli tulvil süsinikdioksiini. Katel . Kuid Maa oli erakordne tulevik, mille tagas vesi. Õigel kaugusel päikesest- mitte liiga kaugel ega liiga lähedal-suutis maa säilitada vett vedelal kujul. Niiskus kondenseerus ja langes hooga Maale, mis pani aluse jõgedele. Jõed uuristasid maapinda, rajasid endale sängi ja vaostasid orge. Need jooksid Maa madalate punktide poole ja moodustasid ookeane. Nad rebisid kividest kaasa mineraale , mis lõpuks muutsid magevee ookeanid soolasteks. Vesi on elutähtis vedelik. Ta niisutas neid steriilseid avarusi. Ta voolurajad on kui veresooned , puuharud või elumahala reservuaarid, mille vesi Maale tõi. Ka neli miljardit aastat hiljem võib Maal leida neid kunstiteoseid , mis jäid maha vulkaanide tuhast ja segunesid Islandi liustike veega. Siin need on. Mateeria ja vesi. Vesi ja mateeria. Pehme ja tugeva sümbioosi, mis on omane me planeedi igale eluvormile. Mineraalid ja metallid on vanemad kui Maa. Nad on tähetolm. Nad annavad Maale värvi. Punane tuleb rauast ja must süsinikust. Sinine vasest ja kollane väävlist. Millest me pärineme? Kust sai elu alguse? Aja ime. Primitsiivsed eluvormid elutsevad endiselt kuumaveeallikates. Nad annavad allikatele värvi. Need on arhebakterid. Nad kõik toituvad maa soojusest. Väljaarvatud tsüanobakterid ehk vetikad . Ainult nemad suudavad päikeseenergiat ammutada. Nad on varasemate ja tänapäevaste taimede eelkäijad. Need pisiked bakterid ja nende miljardid järeltulijad muutsid meie Maa saatust. Nemad lõid meie atmosfääri. Mis sa süsinikust, mis mürgitas atmosfääri? See on endiselt siin, vangistatud maakoores. Seda peatükki maa ajaloost saab lugeda Colorado Suurelt kanjonilt. Need paljastavad 2 miljardit Maa ajaloost. Kunagi oli Suur kanjon meri, millest elasid mikroorganismid . Nad kasvatasid endale kooriku kasutades ookeani lahustunud süsinikku. Pärast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Need kihid on miljardite koorikute tulemus. Tänu nende poolt eemaldatud süsiniku ,said elada teised eluvormid. Elu kujundas atmosfääri ümber. Taimed, mis toitusid päikeseenergias, võimaldasid lagundada vee molekule ja toota hapnikku. Ja hapnik täitis õhu. Maa vee tsükkel on pidevalt korduv protsess. Kosed, veeaur, pilved , allikad, vihm , jõed, mered , ookeanid, liustikud . See tsükkel on muutumatu. Maal on alati sama kogus vett. Kõik liigid on Maal joonud sama vett. Vesi on imekspandav aine, üks kõige püsimatum üldse. Voolaval kujul on ta vedel, gaasilisel kujul aur ja tahkena jää. Talvel näitavad Siberis külmunud järvepinnad vees jäätumise hetkel esinevaid jõude. Jää jääb veepinnale ujuma, sest see on veest kergem. See moodustab kaitsva kihi külma eest, et elu saaks selle all jätkuda. Elu mootoriks on seotus. Kõik on üksteisega seotud. Miski pole sõltumatu. Vesi ja õhk on lahutamatud: ühendatud igaveseks ja meie eluks Maal. Pilved moodustuvad ookeanitest ja toovad vett maismaale, kust jõed viiavad selle vee tagasi ookenidesse. Jagamine on kõige alus. Rohelus, mis paistab pilvede vahelt, on õhuhapniku allikas. 70% sellest gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks, tuleb vetikatelt, mis annavad ookeani pinnale tooni. Meie Maa tugineb tasakaalul, milles igas olendil on oma roll täita ,ja eksisteerib ainult tänu teise olendi eksistentsile. Vaevumärgatav ja õrn harmoonia , mida on lihtne rikkuda. Korallid sünnivad vetikate ja kooriku sümbioosist. Suur Vallrahu Austraalias – rannikul on üle 350 000 ruutkilomeetri suurune ning on koduks 1500 kalaliigile, 4000 limuseliigile ja 400 koralliliigile. Iga ookeani tasakaal sõltub nendest korallidest. Maa loendab aega miljarditest aastates. Puude loomiseks kulus enam kui 4 miljardit aastat. Liikide ahelas on puud haripunktiks. Ideaalne elusskulptuur. Puud trotsivad gravitasiooni . Nad on ainus looduslik element, mis liigub põliselt taeva poole. Nad kasvavad pikkamisi päikese poole, mis toidab nende lehestikku. Nad on pärinud nendelt pisikestel tsüanobakteritelt võime haarata valguseenergiat. Nad talletavad seda ja toituvad sellest nind muudavad selle puuks ja lehtedeks , mis laguneb veeks, mineraalideks nind taimseks ja elavaks aineks. Sedasi tekib eluks vajalik pinnas. Mullad on bioloogilise mitmekesisuse tootjad. Nad on pidevas tegevuses, kus mikroorganismid toituvad, kaevavad, õhutavad ja muunduvad. Nad toodavad huumust ehk viljakat mullakihti, mis seob kogu maisaaelu. Mida me teame elust Maal? Kui palju liike me teame? Kas kümnendiku neist? Võib olla isegi sajandikku! Mida me teame nende omavahelistest sidemetest? Planeet Maa on ime. Elu jääb mõistatuseks. Kujunevad loomade perekonnad, mida ühendavad kombed ja rituaalid, mis jäävad püsima. Mõned kohanevad loodusele vastavalt karjamaale ja karjamaa kohaneb nendeaga. Mõlemad saavad sellest kasu. Loom rahuldab oma isu ja puu saab jälle õitseda. Maa-elu suures seikluses on igal liigil oma roll ja oma koht. Üksi pole kasutu ega kahjulik. Nad kõik moodustavad tasakaalu. Ja siin astud mängu sina, homo sapines ehk tark inimene . Sina kasutad ära Maa nelja miljardi aastast pärandit. Sa oled kõigest 200 000 aastat vana, kuid oled juba muutnud maailma palet. Oma nõrkustest hoolimata oled sa hallanud ja vallutanud tohutu territooriumi, mida pole suutnud üksi liik enne sind. Pärast 180 000 aastast rändeluviisi jäid inimesed maheda kliima tõttu paikseks. Nende ellujäämine ei sõltunud enam jahipidamisest. Nad valisid veerohke keskkonna, kus jagus kalu, ulukeid ja taimi. Koha, kus maa, vesi ja elu liitusid . Inimeste arukud pani neid kanuusid ehitama. See leiutis rajas uue värava ja muutis inimesed maadeavastajateks. Tänagi elab enamik inimkonnast rannikul, jõgede või järvede kallastel. Esimesed linnad sirgusid vähem kui 6000 aastat tagasi. See oli suur hüpe inimajaloos. Miks linnad? Sest sedasi sai end kergemini kaitsta. Neist said seltskondikud olendid, kes jagasid teadmisi ja oskusi. Nad sulasid ühte oma sarnasustes ja erinevustes. Nad muutusid tsiviliseerituks. Nende käsutuses oli energia, mida pakkus loodus ja nende enda tegevus. Sedasi elas inimkond tuhandeid aastaid. Praegugi elab nii iga neljas inimene. See on üle 1,5 miljardi inimese, mid on rohkem kui kõigi rikaste riikide rahvaarv kokku. Nad võtavad looduselt ainult selle, mis on vajalik. Pikka aega oli planeedi ja inimeste vaheline suhe tasakaalus. Pikka aega oli kokkuhoid loomulik ja õiglane partnernlus. Kuid eluiga on lühike ja raske töö võtab oma. Looduse ebakindlus painab igapäevaelu. Haridus on harudlane privileeg. Lapsed on pere ainus vara, seni kuni iga lisakätepaar on panus toimetulekuks. Maa toidab ja riietab inimesi ja täidab nende igapäevased vajadused. Kõik tuleb Maalt. Linnad muudavad inimkonna saatust. Põllumehest saab käsitööline, kaubitseja või rändkaupmees. Põllumees müüb, ostab või vahetab seda, mida Maa talle annab. Kaubad vahetavad omanikke, sama käib ka ideede kohta. Inimkonna anne on alati tunnetada oma nõrkust . Inimesed proovisid oma territooriumi laiendada, kuid nad teadsid oma piire . Füüsiline tugevus ja energia, mida loodus polnud neile andnud, saadi kodustatud loomadelt. Kidas saab maailma vallutada tühja kõhuga? Maailmaharimise leiutamine muutis toitu otsivate metsloomade tulevikku, kelleks oli inimkond. Põlluharimine lõpetas nende ühe ajalooperioodi. Põlluharimine oli nende esimene suur revolutsioon. See kujues välja umbes 8000 kuni 10 000 aastat tagasi ja muutis nende suhet loodusega. Sellega lõppes ebakindel jahipidamine ja korilus . See tekitas toidukülluse ja pani aluse linnadele ja tsivilistatsioonidele. Põllunduses rakendasid loomade ja taimede energiat , millest nad teenisid kasu. Mälestused tuhandetest toiduotsmisaastatest ununesid. Nad õppisid vilja kasvatama, mis on elu alus erinevates kliimades ja pinnastes. Nad õppisid saaki suurendama ja sortimenti mitmekesistama. Nagu igal liigil planeedil Maa, on ka inimeste igapäevane mure enda ja oma pere toitmine. Kui pinnas on vähe viljakas ja vett on vähe, teevad inimesed ülisuuri pingutusi , et väikest osa maadki harida. Inimesed vormivad maad pühendunult ja kannatlikult, nagu planeet seda nõuab. See on nagu ohvritalitus, mida viiakse läbi lõputult. Põllumajandus on siiani levinuim tegevusala . Pool inimkonnast harib põldu Üle kolme neljandiku neist käsitsi. Põlluharimine on nagu traditsioon, mida antakse üle ühelt põlvkonnalt teisele higi, oskuste ja raske tööga, sest see on üks inimkonna ellujäämise eeldusi. Pärast pikka aega lihasejõust sõltumist, leidis inimkond ligipääsu maapõue maetud energiale. Need leegid tulevad taimedest . Neeldunud päikesevalgus. Puhas energia. Päikeseenergia, mille on talletanud miljonite aastate vältel miljonid taimed. Seda kõike sada miljonit aastat tagasi. See on kivisüsi ja maagaas, Aga ennekõike nafta . See neeldunud valgus vabastas inimesed rügamisest põllul. Nafta vabastas inimesed ajaahelast. Nafta tõi osale meist ennekuulmatud mugavused . 50 aastaga ehk ühe elu jooksul on maad muudetud äärmuslikumalt kui kõigi varasemate põlvkondade poolt kokku. Kiiremini ja kiiremini. Viimase 60 aastaga on maa rahvaarv peaaegu kolmekordistunud.Üle kahe miljardi inimese on kolinud linnadesse. Kiiremini ja kiiremini. Linn Hiinas Shenzhen oma sadade pilvelõhkujate ja miljonite elanikega oli 40 aastat tagasi kõigest väike kaluriküla. Kiiremini ja kiiremini. Danghais on ehitatud 3000 torni ja pilvelõhkujat kõigest 20 aastaga. Sajad on veel ehitamisel . Täna elab üle poole seitsmest miljardist Maa elanikust linnas. New York . Maa esimene megalopolis, mis on sümboliks energia ekspluatatsioonile, mida Maa pakub inimtalendile. Miljonite immigrantide tööjõud, kivisöe energia, nafta ohjledamatu jõud. Elekter võimaldas ehitada liftid, mis omakorda viis pilvelõhkujate ehitamiseni. New york on rahvaarvult 16. linn maailmas. USA oli esimene, kes avastas, puuris ja rakendas harukordset ja muurangulist energiat , milleks on must kuld . Selle abil rajasid põllumehed põllumajandusettevõtteid. Masin asendas inimest. Liiter kütust toodab sama palju energiat kui sada kätepaari 24 tunniga. Traktorite toodang valitseb planeedil. Ühendriikides on järel vaid kolm miljonit maaharijat. Nad toodavad piisavalt teravilja,et toota 2 miljardit inimest. Kuid enamikust viljast ei kasutata inimeste toitmiseks. Siin ja kõigis teistes tööstusriikides muudetakse see loomtoiduks ja biokütusteks. Maapõue energia viis kaasa mälestused ikaldustest. Ühelgi kevadel ei jää põllud harimata. Põllud nõuavad 70% inimkonna veetarbest. Looduses on kõik omavahel seotud. Põllumaade laienemine ja sama viljakasvatamine soodustas parasiitide arengut. Pestitsiidid, veel üks naftakeemia revolutsiooni and, aitasid neid tappa. Halb saaks ja nälg vajusid ajalukku. Suurimaks probleemiks sai nüüd, mida teha modrense põllumajanduse ülejääkidega. Toksilised putukamürgid paiskusid õhku, pinnasesse, taimedesse, loomadesse, jõgedesse ja ookeanitesse. Need tungisid rakutuuma, samuti ka emarakku, mis on ühine kõigil eluvormidel. Kas need on ohtlikud inimesele, kelle nad näljast pääsatavad? Uus põlluharimine kaotas sõltuvuse pinnasest ja aastaaegadest. Väetised andsid enneolematuid tulemusi seni kasutamata maal. Saak kohanes pinnase ja kliimaga, mis suurendas sortimenti ja lihtsustas transportimist. Viimasel sajandil on 75% liikides, mille on arendanud farmerid 1000 aastaga, minema pühitud. Kuni silmapiirini- väetise all, plastik peal. Almeria kasvuhooned Hispaanias on Euroopa juurviljaaedadeks. Ühtlases mõõdus juurviljadelinn, mis ootab iga päev kaubaautosid, et need viia mandri supermarketitesse. Mida enam riik areneb, seda rohkem liha tarbitakse. Kuidas saab suurenevat üleilmset nõudlust täita, ilma koonduslaagri kombel kariloomi kasvatamata? Kariloomadest, kes ei näe kunagi heinamaad, toodetakse liha kiiremini, kui see toimuks vabas looduses. Neil tohututel söötmisplatsidel, kus kasvavad miljonid kariloomad, ei kasva ühtegi rohuliblet. Kaubikurivi toob igast riigi nurgast tuhandeid tonne vilja, sojaumbe ja proteiinirikkaid graanuleid, milledest saab lõpuks liha. Selle tulemusena kulub 100l vett,et toota 1 kg kartuleid. 4000l vett,et saata 1 kg riisi ja 13 000 l vett, et saada 1kg loomaliha . Lisaks veel kütus, mis kulub transpordile. Meie põllumajandus toimib naftaenergial. See toidab Maal poole rohkem inimesi, kuid on asendanud mitmekesisusestandartitega.. See on pakkunud mugavust kuid samas paneb sõltuma naftast. See on aja uus mõõt. Maailma kell lööb nüüd nende väsimatute masinate rütmis, et tungida neeldunud päikeseenergiasse. Me teame odava nafta lõppemine on paratamatu, kuid keeldume seda uskumast. Los Angelases, mille ühest otsast teise pikkus on 100 km on peaaegu sama palju autosid kui elanikkegi. Siin kuvab energia igal öösel endast pildi. Päev kahavatub öö kõrval, mis muudab öö justkui tähistaevaks. Auto on aluseks uutele äärelinnadele, kus uus auto on justkui kindlus , mis asub turvalisel kaugusel lämmatavast kesklinnast, ja kus kasitud majarivid kössitavad ummiktänavate ümber. Mõne õnneliku riigi mudelist on saanud ülemaailmne unistus, mida propageerib televisioon üle planeedi. Isegi Peking on kopeerinud ja ehitanud neid majarivisid, mis on pühkinud kaardilt templid. Autos on saanud mugavuse ja edu sümbol. Mida rohkem maailm areneb, seda suuremaks muutub ta energiajanu. Kõikjal masinad kaevavad, puurivad ja rebivad maapõue sügavustest sinna ilma algusest maetud tähetükke ehk mineraale. Järgmise 20 aasta jooksul kaevatakse maapõuest rohkem mineraale kui inimajaloo jooksul seda seni tehtud on. Riikide võimsuse tõttu tarbib 80% mineraalirikkusest 20% Maa elanikest. Enne selle sajandi lõppu on liigse kaevandamise tõttu pea kõik maailmavarad ammutatud. Laevatehased vorbivad naftatankereid, konteinerlaevu ja kütusetankereid, et varustada globaliseerunud tööstustootmist. Enamik tarbekaupu liigub tuhandeid kilomeetreid tootjariigist tarbijariiki. 90% kaubast liigub meritsi. Igal aastal veedetakse laiali 500 miljonit konteinerit, mis lähevad maailma suurimatesse tarbmispunktidesse, nagu Dubai . Dubai on maailma suurim ehituspiirkond. Riik, kus võimatu saab võimalikuks. Näiteks nagu tehissaarte ehitamine merre. Dubais on maavarasid vähe, kuid naftast saadud raha toob kohale miljoneid tonne materjale ja inimesi. Selle eest saab ehitada rohkelt kõrghooneid, järgmine pikem kui eelmine , või isegi suusamäed keset kõrbe. Dubaid ei ole põllumaad, kuid toit imporditakse sinna. Dubail ei ole vett, kuid ta saab endale tohutu energiahulga, et magestada merevett ja ehitada maailma kõrgeimat pilvelõhkujat. Dubais on piiramatult päikest, kuid mitte ühtegi päikesepaneeli. Siin linnas kehtib mõte „ mida rohkem, seda uhkem “. Dubai on nagu lääne mudeli kõrgpunkt, mis oma 800m moderntootemiga hämmastab maailma. Dubai on teinud oma valiku. See on nagu uus majakas kogu maailma rahale. Miski ei tundu loodusest kaugem kui Dubai. Ometi ei sõltu miski rohkem loodusest kui Dubai. Me ei mõista, et looduse pakutu on otsakorral. Mida me teame meredest, mis katavad kolmveerandi planeedist? Võrreldes 1950.aastaga on kalasaagid viiekordistunud. Need on muutunud 18 miljonist tonnist 100 miljoni tonnini aastas. Tuhanded vabrikulaevad tühjendavad ookeane. Kolmveerand kalakohtadest on ülepüütud või tühjaks ammutatud või selle faktini kohe jõudmas. Me hävitame elutsüklit mis meile anti. Rannikujoonel annab kalavarude vähenemine tunda. Esmalt jäävad mereimetajate kolooniad väiksemaks. Ebavõrdse lahingu tõttu kalalaevadega ei leia nad enam piisvalt kala poega toitmiseks. Teiseks peavad merelinnud lendama kaugele, et end toita. Kala on viiendikule inimestest põhitoit. Kas me suudame ette kujutada mõeldamatut? Hüljatud paadid. Kalatühjad mered. 500 miljonit elevad maailma kõrbetes. Mis on rohkem kui Euroopa rahvaarv. Nemad teavad vee väärtust. Nad sõltuvad kaevudest, mida toidab fossiilvesi, mis kogunes maa alla kunagisel vihmaperioodil 25 000 aastat tagasi. Fossiilivesi lubab kas kõrbes vilja kasvatada, et pakkuda kohalikele vilja. Ümar kuju tuleneb torudest, mis niisutavad pinda keskpunkti ümber. Kuid selle eest maksate ränka hinda. Fossiilvesi ei ole uuenev ressurss. Saudi Araabias on tööstuslik põllumajandus hääbumas. Iisrael muutis kõrbemaa põllumaaks. Kunagine võimas Jordani jõgi on nüüdseks kõigest nire. Selle vesi on voolanud kogu maailma supermarketitesse, puu- ja juurviljakastide kaudu. Jordani jõe saatus pole ainulaadne. Kümnendik planeedi suurjõgedest ei voola kuid aastas enam merre. Surnumeri sai oma nime suurest soolakogusest, mis muudab elu selles võimatuks. Ilma jäänud Jordani jõe veest, langeb Surnumere tase üle ühe meetri aastas. Selle soolsus kasvab. Moodustuvad soolasaared. India võib olla riik, mis kannatab järgmisel sajandil enim vee puuduse all. Viimase 50 aastaga on kaevatud 21 miljonit kaevu . Võiduga nälja üle on ka pahupool . Puur peab tungima järjest sügavamale, et leida vett. Maa-alused veesooned on kokku kuivamas. Tohutud veehoidlad püüavad vihmaperioodil vett, et hoida veevarusid. Tuhandeid kilomeetreid eemal tarbitakse 800 kuni 1000 liitrit vett päevas inimese kohta. Las Vegas ehitati kõrbesse, seal elab miljoneid inimesi, tuhandeid saabub iga kuu juurde. Las Vegase elanikud on maailma suurimad vee tarbijad. Planeet ei suuda sammu pidada. Colorado jõgi, mis toob vett neisse linnadesse on üks neist jõgedest mis ei jõua enam merre. Veepuudus võib mõjutada aastaks 2025 miljardeid inimesi. Vett on veel rikkalikult Maa rikkumata paikades. Märgalad. Need on olulised kogu planeedile. Need moodustavad 6% planeedi pinnast. Sood on nagu käsnad, mis reguleerivad vee voolu. Vihmaperioodil nad imavad ja kuivaperioodil vabastavad seda. Sood on asendamatud keskkonnad vee tekkeks ja puhastamiseks. Viimase sajandiga kuivendati pooled maailma soodest. Me ei tea nende rikkust ega rolli. Kõik elav on omavahel seotud. Vesi, õhk, muld, puud. Puud hingavad põhjavett atmosfääri udu kaudu. Metsad toodavad niiskust, mis on eluks vajalik. Nad on vihma emaks ja isaks. Metsad talletavad süsinikku. Neis on seda rohkem kui kogu Maa atmosfääris. Nad on kliimatasakaalu nurgakiviks, millest me kõik sõltume. Puud on elukeskkonnaks 75%-le planeedi liikidest. Igal aastal avastame uusi liike, millest meil aimugi polnud – linnud ,putukad, imetajad . Alates 1960ndatest on metsaraie suurenenud. Igal aastal muutub 13 miljonit troopilist metsa suitsuks ja puiduks. Maailma suurim vihmamets , Amazonas, on vähenenud 20% võrra. Metsa rajatakse karjafarme ja sojaubade põlde. 95% sojaubadest kasutatakse Euroopa ja Aasia kariloomade ja lindude söödaks. Sedasi muudetakse mets lihaks. Põledes vabastavad mets ja pinnas tohutult süsinikku,mis moodustav 20% planeedi kasvuhoonegaaside heitest. Metsaraie on üks globaalse soojenemise peamisi põhjuseid. Tuhanded liigig kaovad igaveseks. Eluaine tarkus, millest need sündisid, on nüüd igaveseks kadunud. 20 aasta eest oli Kalimantan suuruselt kolmas saar maailmas, kaetud tohutu ürgmetsaga. Kui raie jätkub senise hooga, siis 10 aasta pärast on see haihtunud. Elav aine seob vett, õhku, mulda ja päikest. Kalimantanil on see side lõhustunud. Kunagi oli see üks Maa suurimaid bioloogilise mitmekesisusde reservuaare. Selle katastroofi põhjustas otsus toota palmõli,mis on enim kasutatav õli maailmas. Palmõli mitte ainult ei kustuta kasvavat toiduvajadust, vaid seda kasutatakse ka kosmeetikas , pesuvahendites ja alternatiivkütustes. Metsa liigirikkus asendati üle liigiga, milleks oli õlipalm. Monokultuur on tootlik ja tõhus. Kohalikele pakub see töökohti. See on põllumajandulik tootmine. Teine näide massiivsest raiest on eukalüpt. Eukalüptist tehakse paberimassi. Istandused kasvavad, sest vajadus paberi järele on 50 aastaga viiekordistunud. Monokultuurid ei ole aga mets. Eriliigilisus on seal väga väike. Eukalüptipuu jalamil ei kasva midagi, sest nende maha langenud lehed on enamikule taimedele mürgised. Nad kasvavad kiiresti, kuid kurnavad veevarusid. Metsade hävitamine hukutab esmatähtsa, et saaks toota ülearuselt. Üle kahe miljardi inimese, mis on kolmanik planeedi rahvaarvust sõltub veel puusüsist. Haitis, ühes maailma vaesemas riigis, on puusöe tarbimine üks suurimaid. Kunagine Kariibi mere pärl ei suda enam ilma välise abita oma rahvast toita. Haiti mägisel pinnal on ainult 2 % metsadest järel. Paljaks kistuna ei suuda pinas enam vihmavett imada. Ilma taimestiku ja juurteta ei hoia miski pinnast kinni. Vihmavesi uhab pinnase mägedest alla kuni mereni. Erosioon laostab kvaliteetpinnase ja vähendab selle sobivust põllunduseks. Eriti mõjutatud on mõned Madagaskari piirkonnad, kus erosiooni mõju suurejooneline. Terved mäenõlvad on sügavalt sadade meetrite pikkuselt lõhestunud. Erosiooniga kaob õhuke huumusekiht, mis tekkis tuhandete aastatega.
Ühel eraldatumal saarel elanud Rapanuid ammutasid oma loodusvarasid, kuni enam midagi järgi ei olnud. Nende tsivilisatsioon hukkus. Sellel maal kasvasid maailma kõrgemad palmid. Need on kadunud, Rapanuid raiusid need kõik puidu pärast maha. Sellepärast seisid nad silmitsi suure erosiooniga. Rapanuid ei saanud enam kalale minna. Polnud enam puid, millest kanuusid ehitada. Kuid Rapanuid olid ühed Vaikse ookeani säravamaid tsivilisatsioone. Innovaatilised põlluharijad, skulptorid, erakordsed meresõitjad. Nad jäid ülerahvastuse ja kahanevate ressursside kruustangide vahele. Nad kogesid ühiskonlikku rahulolematust , mässu ja näljahäda. Enamik ei elanud seda üle. See oli üks teooriatest , kui see on meile täna olulise tähtsusega. Võrreldes 1950. Aastaga on maailma rahvaarv peaaegu kolmekordistunud. Sellest ajast alates oleme me muutunud oma saart ehk Maad rohkem kui kogu me 200 000-aastase ajaloo vältel. Nigeera on Aafrika suurim naftaeksportija , kuid 70% inimestest elab seal allpool vaesuspiiri. Rikkus on seal olemas, kuid elanikud ei pääse sellele ligi. Pooled maailma vaesetest elavad ressursirikastes riikides. 50 aastaga on lõhe rikaste ja vaeste vahel suurem kui kunagi varem. Praegu on pool maailma jõukusest 2% rikaste käes. Lagoses elas 1960. Aastal 700 000 inimest. 2025. Aastaks on see arv 16 miljonit. Saabujad on tavaliselt talunikud, kes on maalt lahkunud majaduslikel või demograafilisetel põhjuselt või väheste ressursside tõttu. See on uus, äärmuslik linna kasv, mis on põhjustatud ellujäämissoovist, mitte edukusest. Igal nädalal suureneb planeedil linnaelanike arv üle miljoni võrra. Kuuendik inimestest elab ebakindlas, ebatervislikus, liigasustatud keskkonnas. Ilma ligipääsuta hädavajalikule, nagu vesi, sanitatsioon ja elekter. Nälg levib taas. See mõjutab peaaegu miljardit inimest. Kogu planeedid kraabivad vaesed prügis, sel ajal kui meie kaevame maavarasid, milleta me enam elada ei suuda. Me vaatame üha eemale puutumata aladele , mida on üha keerukam kasutusele võtta. Me ei muuda oma elumudelit. Kas maaõli võib lõppeda? Nafat saab veel kaevandada Kanada õliliivadest. Suurimad veokid veavad tuhandeid tonne liiva. Kuumutus ja bituumeni eraldamine liivast vajab miljoneid kuupmeetreid vett. Tarvis on tohutus koguses energiat. Saaste on katastroofiline. Kõige tähtsam tundub olevat iga talletunud päikesekiire ammendamine. Atmosfäär soojeneb. Transport , tööstus, metsade hävitamine. Meie tegevusega vabaneb tohutus koguses süsinikdioksiidi. Seda taipamata oleme me samm sammult Maa kliima tasakaalust välja viinud. Pilk on poolustel, kus kliimasoojenemise mõju on kõige märgatavam. See toimub kiiresti. Arktika jääkate sulab. Globaalse soojenemise mõjul on jääkate 40 aastaga kaotanud 40% on paksusest. Aastaks 2030 võib see kadunud olla. Mõni arvab isegi ,et aastaks 2015. Varsti on need veed jäävabad mitme suvekuu vältel. Päikesekiired, mille varem jääkate tagasi peegeldas, tungivad nüüd tumedasse vette ja soojendavad seda. Soojenemine kogub hoogu. Süsinikdioksiidi tase pole olnud nii kõrge juba sadu tuhandeid aastaid. Inimesed pole kunagi elanud sellises atmosfääris. Polaaraladel on juba loodusetasakaal segi paisatud. Gröönimaa rannikult rebeneb lahti üha rohkem jäämägesid. Gröönimaa järsk soojenemine põhjustab kogu mandri magevee voolamist ookeani soolastesse vetesse. Gröönimaa jää sisaldab endas 20% kogu planeedi magevees . Kui see sulab, tõused merevesi kuni 7 meetrit. Gröönimaa jääd ohustavad kasvuhoonegaasid, mis paisatakse õhku mujal, meie ökosüsteemil pole piire. Meie tegevustel on mõjud kogu planeedil, meie atmosfäär on ühine. See on meie ühine vara. Gröönimaa pinnale on tekkinud järved, jääkate on hakanud sulama kiirusel mida ka kõige pessimistlikud teadlased poleks ette näinud. Enamik neid liustikevee jõgesid liituvad ja uuristavd end pinna alla. Arvati, et vesi jäätub jääsügavustes. See on hoopis vastupidi, see voolab jää all, kandes jääkatte merre, mis laguneb jäämägedeks. Kui Gröönimaa mageveest jääkate sulab järk-järgult ookeani soolasesse vette, siis on kogu planeedi madalmaad ohus. Meretase tõuseb. Soojenedes vee paisumine on põhjutanud 20. Sajandi veetasemetõusu 20 cm. Kõik muutub ebastabiilseks. Atmosfääris muudavad suured tuulevood suunda, vihmatsüklid on teisenenud , kliimavöönidte geograafia on muudetud. Maldiivide madalsaarte elanikud on selle muutuse esirindel. Nad on üha enam mures, mõni otsib juba sobivamat elukohta. Kui meretaseme tõus jätkub veel kiiremini, siis mida teeb suurlinn Tokyo , mis on maailma elanikerohkeim suurlinn? Igal aastal muutuvad ennustused häirivamaks. 70% maailma inimestest elab rannikualadel. 15 suurimast linnast alub ranniku või jõesuudmealal. Merede tõustes tungib sool põhjavette, mis jätab elanikud ilma joogiveest. Rännete teke on paratamatu. Himaalaja kõrgemates mäetippudest taanduvad igilumi ja liustikud. Need liustikud mängivad tähtsat rolli veetsüklis. Need püüavad endasse vihmavee ja vabastavad selle suvel lume sulamisel. Meie seame ohtu kliimatasakaalu, mida oleme lasknud toimuda üle 20 000 aasta. Üha enam kulutuld tungib meie suurlinnadesse . Need halvendavad veel omakorda kliimasoojenemist. Need puud vabastavad põledes süsinikdioksiidi. Siberis on pidevalt nii külm,et maapind on koguae külmunud, seda nimetatakse igikeltsaks. Selle pinnase all peitub klimaatiline ajapomm ehk metaan . See kasvuhoonegaas on 20 korda võimsam kui süsinikdioksiid. Kui igikelts sulab, pääseb metaan välja ja põhjustab kasvuhooneefekti, mis väljuks kontrolli alt ning mille tagajärgi ei oska keegi ennustada. Me oleksime tundatuses. Inimkonnal on 10 aastat aega, et muuta olemasolevat ja välitida seda tundmatust ; elu seniteadmata kujul. Oleme loonud nähtuse mida me suuda kontrollida. Meie päritolu, vesi , õhk ja eluvormid on omavahel tihedalt seotud.Kui hiljuti me purustasime need sidemed. Me peame tõele näkku vaatama. Me peame oma teadmistesse uskuma. Kõik siin nähtu on inimtegevuse tulemus. Me oleme vorminud Maa oma kujutelmade järgi. Kuidas suudab see sajand kanda 9 miljardit inimest, kui me keeldume vastutamast kõige eest mis me teinud oleme?
Kõlbatu joogivee pärast sureb 5000 inimest päevas.

• Miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele
  
• 12 korda rohkem kulutatakse sõjale kui arengumaade abile.
  
• Peale miljardi inimese jäävad nälga
  
• Üle 50 % maailma teraviljast kasutatakse loomasöödaks või biokütusteks
  
• 40% vilja kandvast maast on pikaajaliselt kahjustada saanud
  
• Igal aastal kaob 13 miljonit hektarit metsa
  
• Paljud loomaliigid on väljasuremisohus
  
• Kolmandik kalavetest on ammendunud
  
• Viimase 15 aasta temperatuurid on olnud kõrgemad eales
  
• Jääkate on 40% õhem kui 40 aastat tagasi
  
• Aastaks 2050 võib olla 200 miljonit kliimapõgenikku
  

Meie tegude hind on kõrge. Osa maksab selle eest millele nad kaasa aidanud pole.
Igaüks, olgu ta rikas või vaene, saab oma panuse anda. Leshoto Kuningriik , mis on üks maailm vaesemaid riike, on üks suurim haridusse investeerija. Katar , üks maailma rikkamaid riike, on avanud uksed parimatele ülikoolidele. Kultuur, haridus, teadus ja innovatsioon on ammendamatud varad. Trotsides viletsust ja kannatusi on miljonid MTÜ’d tõestanud,et ühtsusetunne inimeste vahel on tugevam kui riikide isekus. Banglaseshis mõeldi välja mida ennekuulmatut. Asutati pank , mis laenab ainult vaestel . Antarktika on maaimajagu kus on tohutult maailmavarasid , mida ükski riik ei tohi omaks tunnistada. Looduslik reserv, mis on pühendatud rahule ja teadusele. 49 riigi kokkulepe on teinud sellest ühise loodusliku aarde. Valitsused on pannud kaitse alla kuni 2 % planeedi territoriaalvetest. Esimesed looduskaitsealad loodi üle sajandi tagasi. Nad moodustavad üle 13% mandritest. Neil aladel on inimtegevus kooskõlas liikide ja maastiku säilitamisega. See kooskõla looduse ja inimese vahel võib saada reegliks praeguse erandi asemele. Toimivad metsaistutusprogrammid. Vanapaber töödeldakse ümber. Tarbija ja tootja peaksid kinni haarama õiglusest. Kui tehing on õiglane ning ostja ja müüja saavad kasu, siis saavad kõik õitseda ja teenida korralikku elatist. Kuidas saab olla õiglus ja võrdsus inimeste vahel, kelle töövahendiks on käed ja nende vahel, kes koristavad vilja masina ja riigitoetustega. Oleme vastutustundlikud tarbijad, mõtleme mida ostame! Saksamaal Freiburgis elavad 5000 inimest loodussõbralikes majades . Sellel brojektil on mitmeid liitlasi. Uus- Meremaa , Islandi , Austria ja Rootsi valitsesd on muutnud taastuvenergia oma prioriteediks. Laineenergiat kasutatakse elektritootmiseks. Tuuleelektrijaamad Taani rannikul. Luuakse uusi töökohti. Seni kuni maa eksisteerib on päikese energi ammendamatu. Me peame lõpetama maapinna puurimise ja vaatama taevasse. Mõõdukus, arukus , jagamine . On aeg ühineda. Ei tohi unustada, seda mis on ununenud, kuid tähtsam on see, mis on alles. Meil on veel pool maailma metsadest, tuhanded jõed, järved ja liustikud ning tuhanded õitsevad liigid. Me teame ,et lahendused on täna olemas. Meis kõigis on võime muutuda. Mis me veel ootame?