50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merikilk
Õppematerjali autor
Kõige kindlam abinõu madalal asuvatele kogukondadele ning riikidele on kaitsevallide tugevdamine ja inimeste ümberasustamine piirkondadesse, kus uputuse oht on väiksem või puudub. Vee soojusmahtuvus ületab tuhandekordselt atmosfääri oma ning seetõttu on ookeanides toimuvad muutused väga olulised. Atmosfääri soojenedes soojeneb ka maailmameri ja selle ookeanid ning praeguseks on selgunud, et ookeanide poolt omandatud soojusel on Maa energiabalansi ja kliima stabiilsuse säilitamisel väga oluline osa. Alates 1955. aastast, mil maailmamere temperatuur kasvama hakkas, on ookeanid omastanud üle 80% Maa kliimasüsteemi lisandunud soojushulgast. Soojenedes vesi paisub ning seeläbi tõuseb ka maailmamere veetase. Temperatuuri suhtes on väga tundlikud korallid, mis hävivad juba siis, kui temperatuur on muutunud vaid paari kraadi võrra. Laiaulatuslikku korallrahude hävimist on maailmas üha rohkem näha, see on
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius
...........................................5 Osoonikiht............................................................................................................................................6 Uurimisaastad..................................................................................................................................6 Kasvuhooneefekt..................................................................................................................................7 Tuleviku kliima.....................................................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................................9 Kasutatud allikad................................................................................................................................10
kliimasüsteemi. Seetõttu on polaaralad pakkunud palju kõneainet nii teadlastele, kui ka erinevatele riikidele. Ma pean seda teemat tähtsaks, kuna polaaralad on nagu külmkambrid, kus hoitakse magevee varusid. Peale selle elab seal ka ohustatud loomaliike. Polaaralasid ei saa käsitleda isoleeritud piirkonnana. Neil on väga oluline osa kogu maailma, ennekõike suurte ja keskmiste laiuskraadide kliima- ning ökosüsteemis. Ega ilmaasjata nimeta teadlased polaaralasid kliima köögiks. Seega võrdlemisi suurel laiuskraadil paiknev Eesti on samuti Arktika kliimasüsteemi ja selles aset leidvate võimalike muutuste mõjualal. Kuid ka teine ulatuslik polaarala Antarktika mõjutab kogu globaalset kliimasüsteemi, sealhulgas kaudselt meiegi ilmastikku. Polaaralasid on uurinud nii NASA kui ka ÜRO valitsusvahelise kliimaseadmete töörühm IPCC. Teadlased on ümberlükkmatult tõestanud, et inimesel on oma roll kliima soojenemisel. NASA teadlased heitsid
Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (suletised) sisaldavad õhuproove jää moodustumise aegsest atmosfäärist. 2) ookeani põhjasetetest süvaookeani karbonaatsete setete hapniku ja süsiniku isotoopkoostis peegeldab miljonite aastate jooksul toimunud kliimamuutusi. Saadud andmed näitavad, et jääkilbid on kasvanud ja kahanenud
2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE?????
2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE?????
Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Kliimamuutus). Aastasadade jooksul on maakera kliima palju kõikunud, praeguses olukorras on uudne vaid see, et märgatavad muutused, milleks varasematel aegadel kulus kümneid tuhandeid aastaid, leiavad nüüd aset mõne aastakümne jooksul ( Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996). Alates 1950 aastast , Maa pinna temperatuur tõusis juba rohkem kui 0,6 Celsiuse kraadi või rohkem kui 1 Fahrengeiti kraadi võrra. (Globalwarming. Com) Sissejuhatus. Globaalne soojenemine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid