Inimene ja Keskkond (4)

Referaat
Inimene ja keskkond
2008
Tegelikult peaks olema nii, et inimene sõltub loodusest, sest loodus ju varustab teda eluks kõige vajalikuga. Kahjuks on aga praegu juba saanud tegelikkuseks olukord, et looduski sõltub inimesest. Kas loodus ka tulevikus säilib sellisena nagu praegu, see sõltub inimesest, tema otsustest ja käitumisest.
Nii inimene kui ka kõik teised elusolendid saavad eluks vajaliku- toidu, vee, hapniku jms – neid ümbritsevast keskkonnast. Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud, ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses, muutsid inimesed looduslikku tasakaalu. Mida aeg edasi, seda rohkem oleme rikkunud oma elukeskkonda: raiunud maha palju metsi; reostanud loodust keskkonnavaenulike ainetega; pumbanud tühjaks veesooni; kujundanud ümber jõgesid; muutnud atmosfääri koostist, ja ikka samas vaimus edasi.
   Vastavalt tsivilisatsiooni arengule on tõusnud inimeste elatustase ja muutunud nende elulaad . Eelkõige tähendab see seda, et elu on muutunud mugavamaks. Tänapäeval on arenenud riikides elumajades keskküte; inimesed sõidavad autoga ja söövad seda, mis maitseb; kulutavad palju aega puhkuseks ja meelelahutuseks. Aga et see kõik oleks võimalik, tuleb iga inimese kohta kulutada järjest rohkem energiat.
Seda energiat saadakse fossiilsetest kütustest (kivisüsi, nafta , maagaas), osaliselt ka hüdro-, tuuma- ja tuuleelektrijaamadest. Energiatootmine fossiilsetest ja tuumkütustest aga põhjustab elukeskkonnas ebasoovitavaid muutusi.
   Teine oluline probleem on seotud linnade ja linnastumisega. Võib- olla elad sinagi linnas ega saa aru, mis valesti on. Proovi nüüd korraks asja üle järele mõelda. Linnades elab palju inimesi, kes on tihedalt koondunud väiksele maa- alale . Neile kõigile on vaja süüa, juua, sooja tuba ja palju muud. Eluks vajalik toit, vesi, kütus, ehitusmaterjalid jne tuuakse linna enamasti väljastpoolt, sest linnas lihtsalt pole ruumi seda kõike toota. Nii kulub tohutult energiat veondusele ning paratamatult koormatakse üle linnalähedane looduskeskkond . Linn toodab ka palju sellist prügi ja jäätmeid, mis ei lagune keskkonnas ning tuleb vedada linnast välja prügimägedele, heitveed aga lastakse jõkke või merre.
   Niisugune elukeskkonna muutmine mõjustab kõiki teisi meie planeedil elavaid olendeid . Metsa maharaiumine hävitab sealsete asukate elupaiga.
   Üsna paljud inimesed on hakanud aru saama inimtegevuse hävitavast mõjust ning alustanud võitlust loodussõbralike eluviiside eest, et mitte enam korrata siiani tehtud vigu.
   Põlluharimise algusest peale raiuti maha palju metsi, et saada puitu või maad põldude jaoks. Esialgu raiuti metsa siiski aeglaselt, nii et metsakooslused suutsid enam- vähem taastuda . Keskajal aga raiuti metsast lagedaks suurem osa Euroopast ja 19. sajandil toimus sama ka Põhja- Ameerikas. Tänapäeval on metsade vähenemine eriti tõsine probleem troopilistel ja ekvatoriaalaladel Kagu- Aasias, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas ning Aafrikas. Võimsate troopiliste metsade kahanemine toob kaasa olulised muutused atmosfääri õhuvooludes, sademete režiimis ja kogu planeedi kliimas.
Globaalsed keskkonnaprobleemid
On inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule.
Õhu saastamine
Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna .
Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine
Soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika . Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud.
Kasvuhooneefekt on algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis ulatuks maakera keskmine temperatuur -18ºC, praeguse +15º asemel. Kogu maakera oleks sel juhuhul kaetud jääga ja elu siin oleks võimatu. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7ºC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul.
Loodusvarade liigne tarbimine
Praegusel ajal on inimese ja looduse vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku kasvust tingitud muutused loodusvarade kasutamises ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid. Loodusvarade kasutamises peegelduvad iga maa ajaloolised ja geograafilised harjumused ning sageli mõjutab maa kultuuriline ja majanduslik olukord loodusvarade kasutamist ja ammendumist rohkem kui tegelikud vajadused. Näiteks elab Ameerikas vähem kui 5% maailma rahvastikust, kuid seal tarbitakse üle 30% maailma ressurssidest.
Kui varasemal ajal olid probleemid enamasti kohaliku iseloomuga või kõige enam piirkondlikud, siis praegu lähevad maakera piiratud loodusvarad jagamisele kõigi tema asukate vahel. Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel . Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat kui ka põllukultuure. Praegusel ajal kätkeb mõiste endas ka looduse mitmekesisust ja looduse poolt pakutavat silmailu. Suurema osa loodusvarade säästev kasutamine eeldab nii majandustegevuse kui ka vaimsete väärtuste ümberhindamist.
Loodusvarasid liigitatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvateks loodusvaradeks loetakse muld , mets, veevarud ja toit, aga ka osa jõuvarusid. Taastumatuteks loodusvaradeks loetakse maagid , kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini.
Magevesi – käesoleva sajandi nafta?
Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik . Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.
Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus : nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus .
Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada
Rahvastikuprobleemid
Peamiste probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust ehk inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. Demograafilise plahvatusega kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba 6 miljardit inimest ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas.
Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50-60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal.
Jäätmeprobleemid
Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti.
Kokkuvõtteks
Inimkonnal tuleb leida viis rahvaarvu piiramiseks ja elatustaseme tõstmiseks arengumaades. Arengutaseme ühtlustamine toob kaasa rahvaarvu stabiliseerumise ja annab inimestele võimaluse oma arvukust ise täpselt reguleerida. Tähtsaks probleemiks on ka inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine , mis aitaks kõige lihtsamalt keskkonnaprobleemide laienemist takistada. Palju tööd on küll juba tehtud, näiteks on õnnestunud praktiliselt lõpetada osooni kahjustavate freoonide tootmine, kuid samas jätkatakse paljude probleemide süvendamist.
Raske on teadvustada ja ära hoida Ladina-Ameerika arengumaadele vihmametsadega maharaiumisega seotud probleeme, kui see on nende peaaegu et ainus sissetulekuallikas.
Inimkonnal tuleb veel lahendada raske probleem, kuidas toota energiat ja kõike eluks vajalikku loodust reostamata. Samuti tuleks leida viis, kuidas parandada juba tehtud vead ja taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas.
Fakte:
        Inimene on ka selle poolest ainulaadne, et ta on õppinud teiste elusolendite geneetilisi omadusi kunstlikult muutma .
        Inimtegevuse mõjul surevad liigid välja tuhat korda kiiremini kui looduslikes tingimustes.
        Inimene on ainus liik, kes on võimeline muutma planeedi ökosüsteeme.
        Suurema osa metsatulekahjusid on inimene tahtlikult tekitanud.
Kasutatud materjal:
1. Teatmeteos “Axis”.
2. Teatmeteos “Looduse entsüklopeedia”
3. www.keskkonnaveeb.ee