Elu Maa peal (0)

Elu on tekkinud umbes nelja miljardi aasta eest. Inimesed 200 000 aasta eest. Suutsime lõhkuda tasakaalu, mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud trotsivad gravitatsiooni. Esimesed linnad sirgusid vähem kui 6000 a tagasi- sai kergemini kaitsta end. 1,5 miljardit inimest võtab looduselt selle mis on vajalik. Pool inimkonnast harib põldu. Üle kolme neljandiku neist käsitsi. Nafta vabasitas inimesed käsitsi tüöötamast. Viimase 60 a on rahvaarv kolmekordistunud. Üle 2 miljardi linnased. Hiina linn Shenzhen oma sadade pilvelõhkujatega oli 40 a tagasi kaluriküla. Šhanghais ehit. 3000 torni 20 a-ga. Liiter kütust toodab sama plaju kui 100 kätepaari 24 tunniga. Põllud nõuavad 70% inimkonna veetarbest. 100 l vett= 1 kg kartuli tootmine. 4000 l vett, et saada 1 kg riisi ja 13000 l vett et saada 1 kg liha. Enne selle saj lõppu liigse kaevandamise tõttu maavarud ammutatud. 90% kaubast liigub meritsi . Dubai- tehissaarte ehit. Merre, kõrghooned, toit imporditakse, magevesi puudub, magestab merevett, piiramatult päikest, kuid ei ühtegi päikesepaneeli. Kolmveerand kalakohtadest ülepüütud. 500 milj inim elab kõrbetes. Las Vegas ehitati kõrbesse, suurin veetarbija. Viimase saj kuivendati pooled sood . Amazonase vihmamets vähenenud 20% võrra. Metsaraie globaalse soojenemise peamine põhjus. Pooled maailma vaestest elavad ressursiderikkastes riikides. Igal nädalal suureneb planeedi linnaelanike arv üle miljoni võrra. Kuuendik elab ebakindlas, ebatervislikus, liigasustatud keskkkonnas ilma ligipääsuta hädavajalikule, vesi, sanitatsioon ja elekter . Nälg levib taas. Mõjutab miljardit. Vaesed kraabivad prügis, kui meie kaevame maavarasid milleta elada ei suuda. Energia vajadus kasvab pidevalt. Mõnekümne aastaga on süsinik, mis kunagi muutis meie atmosfääri katlaks ja mida loodus sidus üle miljoni aasta, et elu saaks areneda, suurel määral atmosfääri tagasi. Poolustel on kliima soojenemist kõige enam märgata. Jääkate 40 a kaotanud 40% oma paksusest. 2030 võib see kadunud olla. Aastaks 2050 võib veerand. Gröönimaa jää sis. 20% planeedi mageveest . Kui sulab tõused tase 7 m. ohustab kasvuhoonegaasid . Enamik neid liustikevee jõgesid liituvad ja uuristavad end pinna alla. Vesi voolab jää all kandes jääkatte merre, mis laguneb jäämägedeks. Kui G mageveest jääkate sulab ookeani soolastesse vetesse, madalmaad ohus. Meretase tõuseb. Korallrahud äärmiselt tundlikud pisemalegi t muutusele. 30% neist kadunud. Tulevood muudavad suunda. Vihmatsüklid teisenenud. Kliimavööndite geograafia muudetud. 70% elab rannikualadel . Merede tõustes tungib sool põhjavette, elanikud ilma joogiveeta. 80% Kilimanjaro liustikest kadunud. Jõed suvel ei voola. Veepuudus . Siberis igikelts sulab, metaan pääseb välja, põhj kasvuhooneefekti väljuks kontrolli alt. 20% maailma inim tarbib 80% ressurssidest. 12 x rohkem kulutatakse sõjandusele kui arenguriikide abile. Kõlbmatu joogivee pärast sureb 5000 inim päevas. Miljardil puudub ligipääs puhtale joogiveele. Miljard jäävad nälga. Üle 50% teraviljast kas loomasöödaks ja biokütuseks. 40% viljakandvast maast on pikaajaliselt kahjustada saanud. Aastas kaob 13 milj hektarit metsa. ¼ imetajatest, 1/8 lindudest , 1/3 kahepaikstest on väljasuremisohus. Liigid surevad välja 100 x kiiremini kui loomulikus elurütmis. Kolmandik kalavetest ammendatud või varud ohtlikult vähenenud. 2050a võib olla 200 milj kliimapõgenikku. 4 last 5-st käib koolis. Kunagi pole nii palju inim õppida saanud. Lesotho kuningriik, maailma vaeseim riik, on proportsionaalselt suurin haridusse investeerija. Valitsused on pannud kaitse alla 2% planeedi torriotaarvetest. 2x rohkem kui 10 aastat tagasi. Lõuna- koreas metsad sõjas kahjustada saanud, kuid täni metsaistutamisprogrammile katab 65% metsad taas riigi. 75% vanapaberist töödeldakse ümber. 5000 inimest elab maailma esimeses loodussõbralikus piirkonnas saksamaal freiburgis. Hiinas ehitatakse nädalas 2 uut kivisöe elektrijaama. Taanis kivisöe asemel prototüüp, mis vabastab süsinikku õhu asemel pinnasesse. Islandil elektrijaam, mida toidab maa soojus . „merimaod” kõikumas lainetes et koguda laineenergiat elektri jaoks. Taanis 20% riigi energiast tuul. Usa hiina, india, saksamaa, ja hispaania suured investeerijad taastuvenergiasse. Päike annab 1 tunniga Maale sama koguse energiat mille tarbib inimkond aastaga.