Eksoplaneedid (0)

Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid ümber mõne teise tähe, tähe jäänuki   või   pruuni   kääbuse.   Neid   planeete   pole   võimalik   näha,   kuid   siiski   on praeguseks   kinnitatud   3885   eksoplaneeti   ning   lõplikku   kinnitust   ootab   2897 eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik   tähelepanek   eksoplaneedist,   mis   kinnitati   alles   2012.     Esimesed eksoplaneedid   avastati   aastal   1992.   Esimesena   avastati   planeedid,   mis   pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev   ülitihe   kinnistäht.   Järgmisena   avastati   planeedid,   mis   pöörlevad   ümber normalse   tähe.   Aastal   2009   võeti   kasutusele   Kepleri   sateliit,   peale   seda   avastati tuhandeid uusi eksoplaneete.   Eksoplaneetide   avastamiseks   kasutatakse   erinevaid   meetodeid.   Enim   on   planeete avastatud tähevarjutusi otsides. Kui planeet liigub otse vaatleja ja orbiidil oleva tähe vahel,   blokeerib   see   osa   selle   tähe   valgusest.   Lühikeseks   ajaks   muutub   see   täht hämaraks. See on väike muutus, kuid sellest piisab, et astronoomid saaksid teada eksoplaneedi   olemasolust   kauge   tähe   ümber.   Dünaamilise   meetodiga   vaadeldakse tähti. Kui täht liigub, peab tähe ümber liikuma ka eksoplaneet. Veel on vähe kasutatud planeetide   pildistamis   meetod   on   kindlasti   tuleviku   siht.   Selle   meetodi   teeb keeruliseks asjaolu, et täht on tuhat korda valgem kui planeet. Seega jääb planeet fotole   liialt   tume.   On   võimalik   uurida   gravitatsiooniliste   mikroläätsede   heleduse variatsioone. Suured objektid muudavad ruumi. See põhjustab valguse moonutamist ja  suuna   muutust.  Viimase   meetodiga   lähtutakse   teadmisest,   et   ümber   tähe   tiirlev planeet nihutab gravitatsioonilise vastastikmõju tõttu veidi selle kiirguse spektrit.  Avastatud on erinevaid eksoplaneete. Oletavad kirjeldused eritüüpi eksoplaneetidest: Esimesena   anti   nimi   Kuumadele   Jupiteridele.   Jupietrid   on   massiivsed   planeedid, tavaliselt Jupiterist seitse korda suuremad. Need on väga lähedal oma ematähele. Kuumad Maad on kivised planeedid, mis on nii lähedal oma tähele, et maapinna kivid on aurustunud. Planeedi pööramisel sajab taevast kivist lumehelbeid.


Vahtpolümeeri   maailma   planeedid  on  nii   kerged,  et   tekib   küsimus  miks  nad  oma gravitatsiooni all kokku ei varise. Multitähe   planeedid   pöörlevad   kuni   nelja   tähe   ümber.   Need   süsteemid   paeksid dünaamiliselt võimatud olema. Teemant maailm pöörleb ümber tähe 55 Cancri, mis on päikesest väiksem ja jahedam. Oletatavalt  on 55 Cancri üheksa  korda suurema massisga  kui Maa ja kaks korda suurema raadiusega. Ümber tähe on tekkinud asteroididest vöö. 55 Cancri sisemus koosneb kuuma temperatuuri tõttu vedelatest metallidest. Pealispind on kivine ning võib   oletada,   et   seal   on   ka   nii   öelda   teemant   vulkaane.  Arvatavasti   koosneb   õhk süsinikust. Ilma täheta planeete nimetatakse Pettur planeetideks. Oletatakse, et kosmoses uitab Pettur planeete rohkemgi kui ümber tähe keerlevaid planeete. Nendel planeetidel võib samuti olla elu, kuigi neil pole energiat andvat tähte. Planeedile võib toiteks olla planeet ise, kui ta maha jahtub. Energiat võib anda planeedi elementide radioaktiivne lagunemine.  Lisaks toodavad energiat tohutute pindaladega ookeanide looted. Kõigil planeetidel on vett. Planeedid   mis   asuvad   kaugel   oma   tähest   on   kattunud   jääga,   neid   kutsutakse   Jää maailmaks. Kõige tuttavam näide on meile Pluto. Pluto pealispinnalt võib leida kuni kolme kilomeetri kõrgusi jää mägesid. Ometi ka nii kaugel olevatel planeetidel võib leiduda   vedelat   vett   -   pinnaaluseid   ookeane.   Võib   vaid   oletada,   mis   võiks   olla kuumuse allikaks. Pole ka vähe tõenäoline leida pimedatest pinnaalustest ookeanidest elu, sest ka Maal on pimedates ookeani sügavustes kalu. Super Maad on kivised planeedid. Maast kaks kuni kümme korda suurema massiga. Meie   päikesesüsteemis selliseid planeete pole. Esimesena avastati planeet Kepler 186f. See planeet asub oma päikesest Kepler-186 piisaval kaugel ja piisavalt lähedal, et   seal   oleks   vedelat   vett.   Võib   eeldada,   et   planeedi   atmosfäär   sisaldab süsinikdioksiidi, lämmastikku ja vett. Kui Kepler 186f planeedil peaks olema elu, on seal toimunud ka juba kasvuhoone efekt.   Plaanedil on vähemasti sama tuuline kui Maal. Seega võib muidu kiviselt planeedilt leida ka liiva ja muda. Kepler 186f on


soodne planeet elu arenguks. Isegi kui me selle planeedi osas eksime on palju teisigi Super Maasid. Vee maailmad on kaetud täielikult veega. Kui Vee maailma tabab suur asteroid tõuseb temperatuur ning tekib Auru maailm. Planeet, kus asteroidi kuumus keedab vett ja elav aur jääb atmofääri. Auru maailm võib tekkida ka äsja moodustunud planeedil kui on kõrge radioaktiivse materjali kontsentratsioon. See püsib seni kuni radioaktiivsus langeb ja vesi enam ei kee. Kui Vee maailma planeet on tähest kaugel võib see ka olla Jää maailm. Avastates aina uusi eksoplaneete, tekkib küsimus kas mõnel neist ka elu on. Me teame ainult   ühttüüpi   elu,  ühe  eksperimendi   tulemust.  Planeet  Maa  on  eksisteerinud  3,5 miljardit   aastat.   Alles   viimase   poole   miljardi   aasta   jooksul   ilmnes   keeruline mitmekordne elu, mille intelligentsus ja tehnoloogia ilmusid palju hiljem. Kui me leiamegi   elu   eksoplaneedil   on   see   suure   tõenäosusega   alles   meie   esimese   kolme milardi aasta tasemel. Kuid kas elu peab olema nagu Maal, põhinema molekulaarsel keemial? Eksoplaneetide avastamiseks on seni kasutatud viit meetodit. Erisuguseid planeete on väga mitmeid. Eksoplaneedid on alles uus ja šokeeriv teadmine meie jaoks. Ma arvan, et suuremad avastused ja teadmised on alles ees. Olen ka loetud kirjanduse põhjal suhteliselt   veendunud   elu   olemasolust   ka   mujal   planeetidel.   Peame   muutma   oma seniseid tõekspidamisi. Meie päikesesüsteem on kõigest üks võimalikest. See teema on äärmiselt huvitav. Hoian kindlasti ka ennast kursis uute avastustega.