GLOBAALSED PROBLEEMID (2)

Pärnu Koidula Gümnaasium
GLOBAALSED PROBLEEMID
Referaat
Kristiina Marchesani
Juhendaja : Marge Kanniste
10R
Pärnu 2007
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID 4
1.1 Magevee varude puudus 4
2.KLIIMAMUUTUS 7
2.1 Kasvuhooneefekt 7
2.2 Millised tegurid mõjutavad Maakera soojenemist ja jahtumist. 8
2.3 Osoonikihi hõrenemine 9
3. RAHAVSTIK 11
3.1 Kõrbestumine 11
3.2 Nälg 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud kirjandus 14
Lisad 15
Lisa 1. 15

SISSEJUHATUS

Globaliseerumine - hetkel on see teema ühiskonnas äärmiselt aktuaalne . Sellest räägitakse palju meedias, selle kohta avaldavad arvamust mitmed mõjukad ühiskonna- ja kultuuritegelased. Aktuaalsus, päevakajalisus oleks muidugi kehv põhjendus teema valikuks, kui aktuaalsusega ei seltsiks mõni muu, kaaluandvam põhjus. Globaliseerumine pole mitte ainult moodne lööksõna, ta pole mitte ainult aktuaalne, ta on ka tegelikult keskne ja oluline teema. Globaliseerumine on keskne teema, milles jooksevad omavahel kokku majandusteadlaste, ühiskonnateadlaste, poliitikute, filosoofide küsimised ja kostmised. Globaliseerumise olulisust  aga tuletab ebameeldivalt meelde ta seotus globaalprobleemidega.
Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Globaaprobleemid peagi lahendatakse - nii või teisiti. Kas suretatakse vaesed ja luuserid välja või siis hakatakse elama pisikeste, naturaalmajanduslike, omavalitsuslike, taimetoiduliste kogukondadena nagu kujutavad seda endale ette antiglobalistid. Kindlasti on veel võimalusi, alternatiive, lahendusi. Häda pole aga mitte üksnes globaalprobleemides, vaid ka selles, et need tulevad ette lahendamist vajavate probleemidena.
Globaalprobleemide all mõistetakse üldiselt keskkonna seisundi halvenemist ja arengumaade vaesust . Neid probleeme on veelgi ning neid liigitatakse väga erinevalt, aga need nimetatud on kesksel kohal ning nendest teadustöö koosnebki. Nagu ennem juba mainitud sai on globaalprobleemid äärmiselt aktuaalsed , ning sellele põhimõtteliselt keskendutaksegi. Kodanikkude arvates on professionaalid ja juhtkonnad need, kes peavad midagi ette võtma kuid tegelikult on see kõik vastupidi. Planeedi tulevik on rahva kätes. Suur kasu oleks ka kõige tühisematest pisiasjadest, milleks on näiteks prügi sorteerimine või siis elektrisäästmine.
Selle teadustöö eesmärk on inimeste tähelepanu pööramine planeedi seisule ning kliimamuutmise probleemidele, tunnetades selle keerukust ja tihedat seost keskonnaga ning tulevikuga.
Teadustöö tegemisel kasutati materjali raamatutest ja interneti lehekülgedelt.

1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID

1.1 Magevee varude puudus

Rääkimata sellest, et kohutavates kogustes vett kulub kas või naturaalsest või kunstkiust kehakatte tootmisele. Kehakatte, mille praktiline funktsioon on ammu unustatud ning millele täiesti ebaratsionaalse edevuse nimel kulutatakse ressursse nii, nagu homset ei olekski . Kui väga üldistada, siis “sööme” me naftat ja vett, sest just neid ressursse kulub meie olemasoluks just sellistes uskumatutes kogustes. ( Kim Lossev. 1989. 25 lk.)
70 protsenti maakerast on küll kaetud veega, kuid vaid umbes 3 protsenti sellest on magevesi ja enamik sellestki on jää. Magevee varud vähenevad maailma rahvastiku kasvamisest kiiremini. Soolase vee muutmine magedaks on kallis. Samas ei ole magevee puudus veel ülisuur probleem. Valupunkt on hoopis vee kvaliteet. Miljard inimest on iga päev sunnitud tarvitama tervisele kahjulikku vett. Hiinas näiteks saab vähem kui 15 protsenti elanikkonnast kraanist joogikõlbulikku vett. Sama probleem on omane kogu Aasiale ja enamikule Aafrikast. ( Ibid . 26 lk.)
2003. aastal otsustasid G8 riigid veeteemalisel kohtumisel Evianis, et aastaks 2005 tuleb vähendada poole võrra nende inimeste arvu, kes on sunnitud tarvitama ebatervislikku vett.
See tähendab tohutuid investeeringuid. Hiiglaslikke investeeringuid kavandatakse ka Hiinas, sest sealses majanduses praegu toimuvad muutused vajavad väga suurtes kogustes puhast vett. Samas jätkub urbaniseerumine ulmestsenaristile ilmselt üle mõistuse käivas tempos. Iga 17 kuuga kolib Hiinas linna sama palju inimesi, kui Suurbritannias elab... Ja mis siis, kui selline suundumus kestab aastaid? Maailm muutub arvatavasti ebameeldivamaks, kuid keegi veeretab selle protsessi pealt endale kena kopika . Nimelt kõik, kes tegelevad vee puhastamisega. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalproblee m)
1.2 Džunglidraama
Iga aasta kaob maa pealt miljoneid hektareid vihmametsi. Nende hävitamine algas juba möödunud sajandil kohalike metsaomanike eesvõttel, et kasutada vabanenud maad põllu- või karjamaana. Paapua Uus- Guineas , kus ürgmetsad katavad ikka veel suuri maa-alasid, on 1990.aastatel rohkem kui pool elanikkonnast elanud metsalangetamisest. Üksainus suur puu toob vineeriks töödeldaduna maailmaturul sisse kümneid tuhandeid dollareid. (Guido Ilves. 1999. 394 lk.)
Mahagon , tiik ja palisander on ammu haruldaseks muutunud, nõudlus väärispuidu järele pole aga vähenenud.Hinnalist puitu töötavad üles ja veavad välja peamiselt hiidkontsernid. Rikaste lääneriikide kauplustes on tohutu valik kõikvõimalikest puuliikidest mööblit. Loomulikult ei huvita ühe heaoluriigi täissöönud kodanikku, kust pärineb puit, millest too luksuslik mööbel on valmistatud. Pealegi on oma maa ökoloogiaprobleemid teiste omadest tähtsamad.
(Idem. 399 lk.)
Arengumaades on siiani ökoloogiast olulisemad demograafilised mured, mis samuti kuuluvad globaalprobleemide hulka. Rahavstiku kiire juurdekasv (2-2,8% aastas) vaestes riikides nullib kõik sotsiaalsed saavutused. Saijandivahetusel arvatakse meie planeedi elavat 7 miljardit inimest, neist suurem osa troopilistes maades, mille elanikud kannatavad vaesuse ja alatoitluse all. Inimesed on sunnitud ära kasutama iga jalatäit viljakat pinnast ja iga puutükki kütmiseks.(Idem. 399 lk.)
Vihmametsade hävitamisega ollakse jõutud juba nii kaugele, et Nigeeria ja Tai , kes varem olid peamised troopilise puidu eksportijad, on nüüd ise sunnitud puitu sisse vedama. Suur süü seesuguse röövmajanduse eest lasub arenenud tööstusriikidel. Vähem kui üks protsent maailmaturule minevast troopilisest puidust pärineb piirkondadest, kus raie on kontrolli all, üle 99% maailmaturul realiseerivast puidust on sulaselge röökasutus. (Idem. 400 lk.)
1989a. algul andis Tai kuningas Bhumibol välja dekreedi, mis keelas puude langetamise vihmametsades. Brasiilia kavatses Amazonase jõgikonnas luua 100 000 km2 suuruse looduskaitseala. Aga amazonase jõgikonda laiub 7,18 miljoni ruutkilomeetril ja džunglid katavad umbes 60% Braasilia pindalast. Ürgse ja lopsaka troopilise looduse totaalse hävitamise taustal mõjub üksikute looduskaitsealade loomine naeruväärsena. Ja samal ajal kui Tais , Indoneesias, Malaisias , Filipiinidel ja Brasiilias tehakse esimesi arglikke katseid vihmametsade päästmiseks, käib mujal hävitustöö täie hooga. (Idem. 401 lk.)(Vt. Lisa 1.)

2.KLIIMAMUUTUS

2.1 Kasvuhooneefekt

Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius . Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “ kasvuhoonegaasid ”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes –18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. ( http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html )
Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%.( http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html )
Viimasel ajal on täheldatud kasvuhoonegaaside osakaalu tõusu Maa atmosfääris. See võib viia aga Maakera üleüldisele soojenemisele ja tõsisele kliimamuutusele, mis inimese seisukohalt võttes ei oleks soovitatavad. Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda palju enam kui need pinnad, milles palju energiat neeldub. Päikesepaistelisel keskpäeval on kõrbeliiv kaheldamatult kuumem kui ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas.
( http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html )

2.2 Millised tegurid mõjutavad Maakera soojenemist ja jahtumist.

pilved - võivad seda nii suurendada kui vähendada. Suured, paksud madalama kihi pilved nagu rünkpilved vähendavad maapinna soojenemist, kuna päikesekiirgus peegeldub nende ülapinnalt tagasi maailmaruumi. Kõrgema kihi pilved aga soodustavad soojenemist, kuna nad peegelduvad tagasi maapinnalt lahkuvat infrapunast kiirgust. ( http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt )
maapinna albeedo – ehk peegeldusvõime A- näitab mitu protsenti pealelangevast kiirgusest peegeldub tagasi. Heledad pinnad (lumi, jää) peegeldavad suurema osa kiirgusest tagasi ja vähendavad soojenemist. Tumedad pinnad, mille albeedo on väike põhjustavad nii maapinna kui ka maalähedase õhukihi tugevat soojenemist. ( http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt )
ookeanid – neelavad väga tugevalt päikesekiirgust, kosmosest vaadatuna tunduvad veekogud tumedad. Veekogude soojenemine on oluliselt erinev kuiva maa soojenemisest. Vee kohal olev õhukiht ei soojene sama kiiresti kui maa kohal olev õhukiht.( http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt )
metsad – üldiselt neelavad päikesekiirgust tugevasti ja paistavad kosmosest tumedad. Kiirguse neelamisvõime sõltub taimed tüübist, värvusest ja niiskusesisaldusest, seega on üsna keerukas, nagu ookeanidelgi. Suur osa taimestikus neeldunud energiast kasutatakse taimede fotosünteesil ja seega ei kiirgu soojusena tagasi.
( http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt )
inimene – kliima soojenemine on tekitatud meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates atmosfääri kasvuhoone gaase. Kasvuhoone gaasid imevad päikeselt peegeldunud kiirte soojuse endasse ja ei lase neil tagasi kosmosesse peegelduda. See toob kaasa temeratuuri kerkimise, mis omakorda viib erinevate ja väga tõsiste globaalsete probleemideni. ( http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt )

2.3 Osoonikihi hõrenemine

Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. Üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas.
( http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html )
Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks . Viimastel aastatel on polaaröö järjest külmemaks läinud ka arktilises stratosfääris ning ühtlasi süvenenud arktilised osooniaugud . Antarktika omadele jäävad nad mõõtmetelt ja “sügavuselt” senini alla. Osooniaukude tekkes on võrdväärselt tähtsateks põhjusteks atmosfääri saastamine potentsiaalselt osooni keemiliselt hävitavate ja kliima jahenemist põhjustavate gaasidega. Stratosfääri süvenevat talvist jahtumist põhjustavad just needsamad kasvuhoonegaasid, mis on alumises õhukihis soojenemise põhjuseks.
( http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html )
Kasvuhoonegaasidel neeldunud kiirgus taaskiiratakse alati kõrgema temperatuuriga keskkonna suunas ja stratosfääris erinevalt troposfäärist temperatuur kõrguse kasvades kasvabki. Taaskiiratav soojuskiirgus levib üles maailmaruumi suunas. Viimase 30 aastaga on stratosfäär jahtunud keskmiselt 2o C võrra. Mõlemal poolkeral toimub osoonikihi hõrenemine kevadel ja peamiselt polaarjoone tagustel või lähedastel aladel. Lõunapoolkeral kestab osooniauk kauem, augustist detsembrini ehk suure suveni välja. Põhjapoolkeral on kõige suuremad häired märtsis ja aprillis . Edaspidi on oodata osoonikihi häirete süvenemist põhjapoolkeral just aprillikuus.Osoonikiht meie pea kohal võib õhemaks muutuda ka siis, kui mingit tegelikku hõrenemist ei toimugi. Enamikul juhtudel ei tulenegi osoonikihi registreeritava paksuse muutumine tema keemilise tasakaalu häiretest vaid ilmast ja osooni molekulide hulk atmosfääris jääb seejuures muutumatuks.
( http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html )
Osoon vaid paigutub ümber kihi paksemate ja õhemate alade jaotuse erinevate mustritena. Kui troposfääri ülaosas on kõrgrõhkkond, siis pressib see ka kõik oma kohal asuvad stratosfääri kihid kõrgemale. Osoon satub kõrgemale hõredamasse õhku ja tema molekulide arv vaatekiire teel väheneb. Kui all on madalrõhkkond, siis laskuvad stratosfääri kihid madalamale ja osoonikiht pakseneb näivalt. Osoonikihi näivat paksust reguleerivad ka veidi keerukamad otse stratosfääris toimivad mehanismid. Eriti juhtub see talvel. ( http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html ) ( Vt. Lisa 2.)

3. RAHAVSTIK

3.1 Kõrbestumine

Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. ( Enno Tammer. 2005. 59 lk.)
Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas pole tegemist sugugi vaid kohaliku või regionaalse probleemiga: kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala.
Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Viljaka ala vähenemine ning küttepuude raskem kättesaadavus suurendavad suremust nälga ja haigustesse . Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi, põhjustades üha uusi sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi probleeme.
(Idem. 60 lk.)
Endiste viljakate põllumajandusmaade kõrbestumine on teiste ebasoodsate keskkonnategurite kõrval alatoitumise üheks (kuigi kaugeltki mitte ainsaks) põhjuseks. Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias (kuigi üldiselt on toidu kättesaadavusega olukord just Aasias viimastel aastakümnetel kõige rohkem paranenud).(Idem. 63 lk.)

3.2 Nälg

Nälja peamiseks põhjuseks on vaesus . Vaesust põhjustavad vähene juurdepääs ressurssidele (eelkõige viljakale maale, aga näiteks ka töövahenditele ja rahale) ning sissetulekute äärmiselt ebaühtlane jaotumine nii globaalselt kui riigiti. Maailmas toodetakse seejuures piisavalt toitu, kuid ka selle jaotus ja kättesaadavus regiooniti on väga erinev. Loomulikult on põhjuseks ka sõjalised konfliktid, mis häirivad stabiilse põllumajanduse jaoks vajalikku stabiilsust ning suunavad valitsuste niigi piiratud ressursid relvastumisele. (Guido Ilves. 1999. 174 lk.)
Hetkel arvatakse 1,08 miljardit inimest läbi ajavat vähemaga kui 1 USD päevas. Neist 798 miljonit kannatab kroonilise alatoitumise all –saadav päevane kalorite vähesus ei luba neil elada aktiivset ja tervislikku elu. Kuigi vaesus on 1990ndatel vähenenud (eriti Ida-Aasias), on probleem mõnedes piirkondades (näiteks Aafrikas) hoopis süvenenud. ÜRO arengueesmärkide (ingl. Millennium Development Goals) kohaselt soovitakse aastaks 2015 vähendada alla 1 USD-ga päevas elavate inimeste, aga ka nälga kannatavate inimeste hulka poole võrra, kuid kahjuks on ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Inimtegevuse alla liigituvad nii siseriiklikud kui ka riikidevahelised konfliktid, ebaefektiivne majanduspoliitika , vähene haridustase, ülerahvastatus jne. (Ibid. 175 lk.)
Samavõrd olulised on aga ka inimese poolt kontrollimatud loodusjõud nagu kliima, maapõu, sademete hulk (mis võib tingida nii üleujutusi kui ka põuda), katastroofid nagu maavärinad, hiigellained jne. Piirkondadest kannatab nälja tõttu ennekõike just Aafrika (eriti just selle idaosa ja riigid nagu Eritrea , Somaalia), aga ka Ladina-Ameerika, Lõuna- ja Ida- Aasia ning Venemaa teatud piirkonnad. Regiooniti on alatoitumuse ja nälja faktorid erinevad, kuid tihtilugu käivad kesised looduslikud tingimused käsikäes kõiksuguste konfliktide ja mittefunktsioneerivate majandusstruktuuridega. Samuti on erinevused suured linna- ja maapiirkondades, mille vahe on keskeltläbi kahekordne, s.o 1 alatoidetud laps linnas 2 alatoidetud lapse kohta maal. (Ibid. 177 lk.) (Vt lisa 3)

Kokkuvõte

Lõpetuseks siis niipalju, et globaalprobleemid on mured, mis puudutavad suurt osa inimkonnast ja, mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi. Tehes neid „tähtsusetuid väikeseid“ asju, milleks on siis nt prügi soorteerimine, saavutab Maa oma endise seisukorra.
Esimene kliimamuutusi käsitlev ekspertaruanne avaldati tänavu veebruaris . Selles tõdeti, et 1950. aastatest tehtud vaatluste järgi vastutab ilmastiku soojenemise eest 90-protsendilise tõenäosusega inimene. Miks jää sulab või miks joogivett jääb iga aastaga vähemaks? See kõik on inimeste süü, laevad viskavad merre suurtes kogustes inimprügi või siis purunevad naftakonteinerid. Saastunud vesi jõuab metsadesse ja dšunglitesse, seda joovad loomad, nad haigestuvad ning omakorda söövad neid haigestunuid loomi inimesed ise, kellest kõik alguse sai.
Hiljuti avaldatud teise rahvusvahelisi kliimamuutusi kajastava aruande järgi tabab kliima soojenemine kõige valusamalt maailma vaesemaid piirkondi. Kõige enam tabavad kliima soojenemisest tingitud muutused maailma vaeseimad riike, mis kriisiolukordade ennetamiseks ja toimetulekuks on kõige halvemini varustatud. See põhjustab nälga. Vaesust põhjustavad vähene juurdepääs ressurssidele (eelkõige viljakale maale, aga näiteks ka töövahenditele ja rahale) ning sissetulekute äärmiselt ebaühtlane jaotumine nii globaalselt kui riigiti.
Teadustöö eesmärk oli inimesi panna mõtlema planeedi tõsistele probleemidele,ning
loodetavasti see õnnestus

Kasutatud kirjandus

Lossev, K. Klimma eile täna ja homme . Tallinn: Valgus, 1989. 160 lk.
Ilves, G. Loodusõnnetused. Tallinn: Pakett , 1999. 416 lk.
Tooming , H. Inimene ja ilm. Tallinn: Valgus, 1970. 368 lk.
http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html (2 Nov. 2007)
http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalproblee m (2 Nov. 2007)
http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt

Lisad

Lisa 1.

Metsade „kasvamine“.
Lisa 2.
Osoonikihi hõrenemine.
Lisa 3.
Aafrika lapsed.
15