Planeet Maa (4)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

4 HEA

Maa

Sisukord

Elu

Maa

Maa tiirlemine

Atmosfäär, ilmastik

Maa tekkimine

Kivimid

Erosioon

Vulkaanid

Vesi
Elu
Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus.
Maa
Kaugelt kosmosest näib planeet Maa kui tilluke sinine pall, mis aeglaselt kosmoseruumis ujub. Maa, mida sageli kutsutakse siniseks planeediks , saab oma värvi ookeaniveelt, mis katab enamiku tema pinnast. Kunagi arvati, et planeet Maa on kõige tähtsam koht universumis. Tegelikult on Maa üsana tähtsusetu. Inimeste jaoks on ta eriline ainult sellepärast, et ta on meie kodu. Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies.
Kui vaadata planeeti Maa lähemalt, siis osutub ta hiigelsuureks tulise südamikuga kivikeraks, mis vihiseb ümber Päikese kiirusega 106560 km tunnis – ligi 14 korda kiiremini kui püssikuul. Ta liigub ümber Päikese koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega . Maa tiirleb ümber Päikese keskmiselt 149 miljoni km kaugusel, on ainuke planeet, millel valitseb temperatuur võimaldab külluses vedelas olekus vett. Ideaalne on ka Maa külgetõmbejõud, mille tõttu ta ümber püsib atmosfäär, milles me hingame. Maa atmosfäär on õhk. Et planeedil oleks elu, peab olema nii õhku kui ka vedelas olekus vett. Maa keskmine temperatuur on 22 kraadi Celsiuse järgi. Kui Maa oleks kuumem, siis auraks vesi ära, kui aga külmem siis see lihtsalt jäätuks.
Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi .

Maa tiirlemine

Maa tiirleb ümber Päikese orbiidil, mille läbimiseks kulub 365 ¼ ööpäeva. Ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 365 päeva ehk üks Maa aasta. Seega on planeedi aasta pikkuseks aeg, mis kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese. Meie kalendriaastas ongi seetõttu 365 ööpäeva. See aga tähendab, et igal aastal jääb veerand ööpäeva üle. Seda kasutatakse lisapäeva moodustamiseks igal neljandal aastal. Lisapäevaga aastat nimetatakse liigaastaks ja selles on 366 päeva. Liigaastal on veebruaris hariliku 28 päeva asemel 29 päeva. Lisapäeva juurdevõtmine igal neljandal aastal seab kalendri uuesti õigeks.
Kui me elaksime planeedil Merkuuril, kestaks aasta ainult 88 Maa ööpäeva. Kõige kaugema tuntud planeedi Pluuto aasta on aga võrdne 248 Maa aastaga.
Nagu Kepler avastas, pole Maa orbiit ringikujuline. Detsembris on Maa Päikesele veidi lähemal kui juunis, millal ta on oma kaugeimas punktis. Lisaks sellele on Maa telg kaldu 23,5°. Juunis on põhjapoolkera Päikese poole kaldu. Põhjapoolkeral on siis suvi ja lõunapoolkeral talv. Detsembris on põhjapoolkera Päikesest eemale kaldu, tekitades põhjapoolkeral talve ja lõunas suve. Märtsis ja septembris pole kumbki poolkera Päikese poole kaldu. Päevad ja ööd on võrdse pikkusega. Märtsis on põhjapoolkeral kevad ja lõunapoolkeral sügis. Septembris on olukord vastupidune. Teistel planeetidel on oma aastaajad ning tiirlemisperioodid.