Planeet Maa

Suuster, Andra

Planeet Maa (4)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

4 HEA

Maa
Sisukord

Elu

Maa

Maa tiirlemine

Atmosfäär, ilmastik

Maa tekkimine

Kivimid

Erosioon

Vulkaanid

Vesi
Elu
Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus.
Maa
Kaugelt kosmosest näib planeet Maa kui tilluke sinine pall, mis aeglaselt kosmoseruumis ujub. Maa, mida sageli kutsutakse siniseks planeediks , saab oma värvi ookeaniveelt, mis katab enamiku tema pinnast. Kunagi arvati, et planeet Maa on kõige tähtsam koht universumis. Tegelikult on Maa üsana tähtsusetu. Inimeste jaoks on ta eriline ainult sellepärast, et ta on meie kodu. Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies.
Kui vaadata planeeti Maa lähemalt, siis osutub ta hiigelsuureks tulise südamikuga kivikeraks, mis vihiseb ümber Päikese kiirusega 106560 km tunnis – ligi 14 korda kiiremini kui püssikuul. Ta liigub ümber Päikese koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega . Maa tiirleb ümber Päikese keskmiselt 149 miljoni km kaugusel, on ainuke planeet, millel valitseb temperatuur võimaldab külluses vedelas olekus vett. Ideaalne on ka Maa külgetõmbejõud, mille tõttu ta ümber püsib atmosfäär, milles me hingame. Maa atmosfäär on õhk. Et planeedil oleks elu, peab olema nii õhku kui ka vedelas olekus vett. Maa keskmine temperatuur on 22 kraadi Celsiuse järgi. Kui Maa oleks kuumem, siis auraks vesi ära, kui aga külmem siis see lihtsalt jäätuks.
Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi .

Maa tiirlemine

Maa tiirleb ümber Päikese orbiidil, mille läbimiseks kulub 365 ¼ ööpäeva. Ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 365 päeva ehk üks Maa aasta. Seega on planeedi aasta pikkuseks aeg, mis kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese. Meie kalendriaastas ongi seetõttu 365 ööpäeva. See aga tähendab, et igal aastal jääb veerand ööpäeva üle. Seda kasutatakse lisapäeva moodustamiseks igal neljandal aastal. Lisapäevaga aastat nimetatakse liigaastaks ja selles on 366 päeva. Liigaastal on veebruaris hariliku 28 päeva asemel 29 päeva. Lisapäeva juurdevõtmine igal neljandal aastal seab kalendri uuesti õigeks.
Kui me elaksime planeedil Merkuuril, kestaks aasta ainult 88 Maa ööpäeva. Kõige kaugema tuntud planeedi Pluuto aasta on aga võrdne 248 Maa aastaga.
Nagu Kepler avastas, pole Maa orbiit ringikujuline. Detsembris on Maa Päikesele veidi lähemal kui juunis, millal ta on oma kaugeimas punktis. Lisaks sellele on Maa telg kaldu 23,5°. Juunis on põhjapoolkera Päikese poole kaldu. Põhjapoolkeral on siis suvi ja lõunapoolkeral talv. Detsembris on põhjapoolkera Päikesest eemale kaldu, tekitades põhjapoolkeral talve ja lõunas suve. Märtsis ja septembris pole kumbki poolkera Päikese poole kaldu. Päevad ja ööd on võrdse pikkusega. Märtsis on põhjapoolkeral kevad ja lõunapoolkeral sügis. Septembris on olukord vastupidune. Teistel planeetidel on oma aastaajad ning tiirlemisperioodid.

Atmosfäär, ilmastik

Sadade kilomeetrite kõrguv liikuv õhumass on atmosfäär. Päikese kuumus hoiab selle liikvel. Kui Päikest poleks langeks õhk jäise 6 m paksuse lumehangena maapinnale. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on Maa jaoks justkui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb Maad Päikese kahjuliku kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks .
Kõik, mida õue astudes tuntakse – tuul, vihm, lumi või päikesepaiste – ongi ilm. Ilma iseloomustab kuus näitu: temperatuur, õhurõhk, tuul, õhuniiskus, sademed ja pilvisus . Ilmast saab rääkida sellepärast, et Päike soojendab Maad ebaühtlaselt. Ekvaatorilähedased piirkonnad saavad enam päikesekiirgust kui poolustelähedased. Maapind soojeneb päikese käes enam kui ookean. Selle tagajärjel kerkivad suured maapinna temperatuurini soojenenud õhumassid kõrgemale ja liiguvad mujale. Õhumassid liiguvad üksteisega kokku puutudes ja segunedes üle kogu planeedi ja on maalähedase ilma põhilised muutjad. Õhumasside ulatus võib olla tuhandeid kilomeetreid. Niikaua kui üks õhumass püsib meie kohal, on ilm küllaltki stabiilne, meie jaoks kas hea või halb. Tuule pöördumine võib ühe õhumassi minema kanda ja teise asemele tuua. Kahe õhumassi kokkupuutepiiri kutsutakse frondiks. Seal valitseb tormiline ja muutlik ilm, justkui kahe suure sõjaväe võitluspiirkonnas.

Maa tekkimine

Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena.
Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav põrgulikult tuline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele , moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid – peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium – kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor on õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakas-roheliseks maailmaks.
Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid . Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid . Noor Maa nägi seetõttu välja umbes nii, nagu Kuu tänapäeval – selle erandiga, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid . Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud, kattis valdavalt osa Maa kivisest pinnast paks veekiht . Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks . Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval.
Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes):
            0- 40 Maakoor
        10-400 Vahevöö ülaosa
      400-650 Ülemineku piirkond
    650- 2700 Vahevöö alaosa
2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale)
2890- 5150 Välimine tuum
5150-6378 Sisemine tuum
Koor varieerub tunduvalt paksuses , ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad.

Kivimid

Kivimid on mineraalide ja muu tahke aine kogumid. Mõnda liiki kivimid sisaldavad orgaanilist ainet, näiteks fossiilseid taimejäänuseid. Kivimid näivad igavesed . Tegelikult on kivimid pidevas muutumises ja liikumises. Kuivõrd mineraalid viibivad maakoores toimuvas lõppematus protsessis, mida kutsutakse kivimite ringeks. Geoloogid jagavad kivimid kolme tüüpi: tardkivimid , settekivimid ja moondekivimid . Maa sees kuumuse tõttu magmaks sulanud, hiljem aga jahtunud kivimeid nimetatakse tardkivimiteks.
Mineraalideks kutsutakse looduses esinevaid teatud tahkeid aineid. Kui Sa oled kunagi märganud vilgukivisädelust kivis , siis oled näinud mineraali. Mineraalid on anorgaanilised, neid pole taimset ega loomset materjali. Kivimid ise pole mineraalid, kuid koosnevad tavaliselt ühest või enamast mineraalist. Maal tuntakse 2000 mineraali ringis , kõigil neil on kindel struktuur ja keemiline koostis. Mineraal koosneb ühest või enamast keemilisest elemendist. Element on ehe aine, mis koosneb vaid ühtedest kindlat liiki aatomitest. Mineraalis paiknevad aatomid korrapäraselt korduvate mustritena, moodustades kristalle. Mõnikord moodustuvad mineraalid kiiresti. Enamik mineraale , eriti väärtuslikumad, moodustavad miljonite aastate jooksul magma järk-järgult aeglasel jahtumisel ja ülapaiknevate kivimikihtide tugeva surve all.
Vääriskivimid on juveelid – mineraalid või kivimid -, mida saab lõigata ja lihvida juveelideks. Enamik vääriskive on mineraalid. Siiski loetakse vääriskivide hulka ka osa orgaanilisi aineid, nagu näiteks austrikarpidest pärit pärl, kivistunud puuvaigust moodustunud merevaik ning elevantide ja morskade võhkadest saadav luu. Vääriskive eristab ülejäänud kividest kolm omadust: haruldus, kulumiskindlus , ilu.
Nende kvaliteedinõuetele vastavad ainult väga vähesed mineraalid. Kõige kuulsamad vääriskivid on safiirid, rubiinid, smaragdid ja teemandid. Mitte kõik vääriskivid pole ühesuguse väärtusega. Enamik teemante on näiteks kehva kvaliteediga. Vääriskivi puhul loeb nii suurus, värvus, läbipaistvus kui ka sära. Vääriskivi väärtusele võib juurde anda ka tema kuulsus.

Erosioon

Erosioon on maapinna uuristamine ja lihvimine vee, tuule ja jää poolt. See toimib koos murenemisega, mille tulemusel lagunevad ka suured kaljud väikesteks tükkideks. Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maa põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endaga suure kiirusega kaasa tillukesi pinnaseosakesi, mis toimivad nagu liivapaber ja voolavad oma teele jäävatest kaljudest välja kummalisi ebamaiseid kujusid . Erosioon ja murenemine suudavad muudki peale planeedi välisilme kujundamise. Tänu neile jõududele tekib viljakas lössipinnas, mis võimaldab rikkalikke saake . Sellest vaatenurgast võttes toetavad need kaks jõudu elu püsimist Maal.
Koopad uuristab vesi. Kui vesi ühineb õhus või pinnases leiduva süsinikdioksiidiga ning moodustab süsihappe, võib ta lahustada kuni 0,25 cm kihi pehmet lubjakivi aastas. Nõnda, selle keemilise erosiooni käigus tekivadki maasisesed õõnsused.

Vulkaanid

Vulkaani ”limonaadipudeli” põhi asub kümnete kuni sadade kilomeetrite sügavuses, kus temperatuur on +600 ja +1200C vahemikus ning mõned kivimid on üles sulanud nagu või kuumal pannil. See sulakivim tõuseb ülespoole ja koguneb maakooretühikusse, mida kutsutakse magmakolleteks. Kesklõõr ühendab magmakollet vulkaani tipukraatriga. Mõnedel vulkaanidel on ka külglõõre. Vulkaanidest väljapurskavad aur, tuhk ja gaas võivad tõusta kõrgele õhku. Mõnikord vajub see pilv alla, muutudes ohtlikuks püroklastiliseks vooluks, kuumaks gaasi-, tuha- ja pimsipilveks, mis liigub erakordselt kiiresti mäest alla, põletades kõik oma teel.
Maa umbes 1400st aktiivsest vulkaanist asub enamik kahe maakoorelaama kohtumiskohal. Kui tihedama ja raskema ookeanilise laama serv põrkab vastu kergemat, maismaalist laamat, sukeldub raskema laama serv kergema alla. Seda nähtust kutsutakse subduktsiooniks. Osa sukeldunud laamaservast sulab magmaks, kerkides siis kuumade, paisuvate mullidena ülespoole, et murda lõpuks tee läbi ülalasuva laama pinna. Kui kaks laama teineteisest eemalduvad, tekivad maakoorde praod . Kui need praod tekivad ookeanipõhja, tõuseb magma mööda pragusid ookeanipõhja pinnale, millest moodustub sinna laienev veealune ahelik , ja nõnda sünnib uus ookeanipõhi või siis vulkaanilised saared. Kui kahe laama lahknemispiir asub maismaa, moodustub rifiorg ja selle põhja vulkaanid.
Maakoorelaamad põrkuvad ja hõõrduvad pidevalt üksteise vastu. See seab maakoort moodustavad kivimid suure pinge alla. Osa sellest pingest võib maakoor oma elastsusega ära nullida, nagu kummipaelgi. Kui aga pinge muutub liiga suureks, murduvad kivimid ja satuvad tagasi oma algasendisse, nagu juhtub ka kummipaela puhul. Kivimikihtide murdumine vallandab raputavaid võnkeid, mida meie kutsume maavärinateks. Igal aastal raputab Maad enam kui miljon maavärinat. Õnneks on enamik neist liiga nõrgad, et kahju tekitada või et inimesed neid isegi märkaks. Aga väike osa neist on hävitava ja katastroofilise jõuga.

Vesi

Kui vaadata Vaikse ookeani kohal olles kosmosest Maad, näib planeet täiesti sinine. Tegelikult on sinine värv valdav mistahes kohast kosmoses Maale pilku heites, sest enam kui 2/3 Maa pinnast katavad ookeanid. Maal on neli ookeani: Vaikne ookean, India ookean, Atlandi ookean ja Põhja-Jäämeri. Need kõik ookeanid on omavahel ühenduses ja kokku moodustavad need maailmamere. Ookean on pidevas liikumises, olles mõjutatud sellest, mis toimib maa ülal atmosfääris. Tuuled, mis puhuvad üle veepinna, sünnitavad laineid ja loovad hoovuseid, mis on justkui tohutud ookeani pinnakihtides voolavad käänulised jõed. Järved katavad vähem, kui 2% Maa pinnast ja aitavad samas kaasa inimelu kerkimisele. Sealt saame söögiks kalu ja joogiks vett. Järvedel sõidavad kaubalaevad ja nende veega niisutatakse põlde, mis annavad saaki. Nad leevendavad reostust, aitavad toota elektrit ja pakuvad puhkevõimalusi miljonitele inimestele. Suur järv on justkui meri: tugevate tuulte korral võivad lained järve keskel ulatuda 15 meetrini ning järve suur veehulk võib mõjutada isegi kohalikku ilmastikku. Maailma suurimat soolase vee järve, mille pindala on 368 000 km ², nimetatakse Kaspia mereks.
Suurim mageveejärv on Ülemjärv Ameerika Ühendriikides Michigani osariigi ja Kanada piiril . Maailma sügavaim ( 1620 m) ja vanim (25 miljonit aastat) järv on Baikal Ida- Siberis .
Enamik jõgedest saab algse kõrgemal mägedes sadanud vihmast või lumest . Jõgede lähteks võib olla ka liustiku sulamisel tekkiv või maapõuest allikana väljapulbitsev vesi. Ükskõik milline on jõe läte, vesi leiab ikka kõige lühema ja lihtsama tee allapoole. Alguses väikeste nirekestena, mis kokku voolates moodustavad väikesi ojasid, mis omakorda ühinevad tugevamaks vooluks. Allamäge tormates haarab see veevool kallastelt kaasa liiva, savi ja kruusa. Nendest pinnaseosakestest saavadki “uuristavad hambad”, mis purevad terveid orgusid, kanjoneid ja loovad joaastanguid.
Kõrbed ei pea alati kuumad olema Antarktis on üks kõrbetest, kuigi sealsed temperatuurid ulatuvad -50º kuni -70º C. Kõik kõrbed pole liivakõrbed: 85% maailma kõrbetes ei paista silmapiiril ühtegi liivaluidet. Kõigil neil piirkondadel on üks ühine omadus: kuivus . Kõrb ongi suur maa-ala, mis saab sademeid alla 250 mm aastas. Nad katavad ühe viiendiku Maa pindalast ja neid leidub kõigil mandritel. Kõrbetaimed on imetlusväärsel viisil harjunud vähese veega. Mõnede taimede juured tungivad niiskuse leidmiseks sügavamale – prosoopisepuu juured ulatuvad kuini 52 m sügavusele. Teisel, näiteks kaktusel, on lehed aurumise vähendamiseks muutunud ogadeks või naljakateks moodustisteks.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 75 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

75 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Andra Suuster Õppematerjali autor

Uurimustöö planeet Maa kohta.

planeet maa

Sarnased õppematerjalid

doc

Planeet Maa erilised omadused

polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. 7 Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra. Vanus... Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55±0,05 miljardit aastat. Huvitavat... Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet .Suuruselt 5 planeet süsteemis. Keskmine kaugus Päikesest 1,5 x 1011 m. Maa raadius on 6371 km, mass on 5,97 x 1024 kg ja tihedus on 5,52 g/cm3. Maal on üks kaaslane- Kuu,mis on neli korda väiksem Maast. 8 Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Kasutatud kirjandus... 1. http://www.birdtribe.ee/EarthWobble.jpg 2

Füüsika

doc

Referaat-Maa

Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku

Geograafia

docx

Kuidas tekkis maa?

Miksike.ee http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1.htm Teadlased arvavad, et Maa koos päikesesüsteemiga tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Alguse sai kõik kettakujulisest pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest, mis hakkas rõngaste kaupa tihenema. Päike moodustus pilve keskosast, välistest rõngastest said aga planeedid, mis hakkasid tiirlema ümber Päikese. Mõned planeedid said endale ka kaaslased - kuud, mis omakorda tiirlevad ümber nende endi. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maa_uldiseloomustus_gerda.htm Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena. Maa sis

Geograafia

doc

Füüsika referaat maast

Kalamaja Põhikool Maa Referaat Tallinn 2011 Maast üldiselt Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa üldandmeid: orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta

Füüsika

doc

Päikesesüsteem - referaat

........................................................... 10 3.1 Kivine Merkuur................................................................................................................10 3.2 Kasvuhooneplaneet Veenus.............................................................................................11 3.3 Helesinine kalliskivi ehk Maa..........................................................................................12 3.4 Punane planeet Marss...................................................................................................... 15 3.5 Gaasiline hiid Jupiter.................................................................................................... 17 3.6 Kettamaailm Saturn......................................................................................................... 19 3.7 Uduvines sinine Uraan...........................................................................................

Füüsika

doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:  geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest  meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist  hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu  mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu  biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust  paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus  maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru

Maateadus

doc

Päikesesüsteem

kamakateks. Need kamakad tiirlesid ümber vastsündinud Päikese. Selle pöörleva ketta sisemisse kuuma piirkonda koondusid metallid ja kivimite koostisse kuuluvad räniühendid, mille sulamistemperatuur on suhteliselt kõrge. Sellise koostisega planetesimaalid ühinesid vastastikuste põrgete käigus üha suuremateks kehadeks, millest lõppkokkuvõttes said Maa- tüüpi kiviplaneedid-Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Merkuur Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Kaaslasi Merkuuril pole. Merkuur on kuum sellepärast, et ta pöörleb väga aeglaselt, ta teeb ühe täispöörde 59 ööpäeva jooksul, samal ajal kui Maa teeb täispöörde 24 tunniga. Merkuur on nii väike, et tema gravitatsioonist atmosfääri kinnihoidmiseks ei piisa. Atmosfääri puudumine mitte üksnes ei soosi päevase ja öise temperatuuri suurt erinevust, vaid teeb ka planeedi pinna meteoriitidest kergesti haavatavaks.

Füüsika

odt

Referaat - Maa rühma planeedid

Nad sarnanevad ehituselt Maale, koosnedes täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 3 1. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Merkuuri päevas on kaks aastat ning selle tiir ümber päikese kestab meie mõistes 88 ööpäeva. Oma nime on planeet saanud Rooma kaubandusjumala Mercuriuse järgi. Merkuurist on vähe teada, sest maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel kuni kolmel ajavahemikul. Ööpäev on sellel planeedil 176 korda pikem kui Maal. Merkuuri sisemuses paikneb suur rauast tuum ja planeedi välimine koor sarnaneb Maa

Füüsika

Rohkem sarnaseid