Planeet Maa (4)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Planeet Maa erilised omadused

polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. 7 Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra. Vanus... Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55±0,05 miljardit aastat. Huvitavat... Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet .Suuruselt 5 planeet süsteemis. Keskmine kaugus Päikesest 1,5 x 1011 m. Maa raadius on 6371 km, mass on 5,97 x 1024 kg ja tihedus on 5,52 g/cm3. Maal on üks kaaslane- Kuu,mis on neli korda väiksem Maast. 8 Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Kasutatud kirjandus... 1. http://www.birdtribe.ee/EarthWobble.jpg 2

Füüsika

5

doc

Referaat-Maa

Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku

Geograafia

1

docx

Kuidas tekkis maa?

Miksike.ee http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1.htm Teadlased arvavad, et Maa koos päikesesüsteemiga tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Alguse sai kõik kettakujulisest pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest, mis hakkas rõngaste kaupa tihenema. Päike moodustus pilve keskosast, välistest rõngastest said aga planeedid, mis hakkasid tiirlema ümber Päikese. Mõned planeedid said endale ka kaaslased - kuud, mis omakorda tiirlevad ümber nende endi. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maa_uldiseloomustus_gerda.htm Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena. Maa sis

Geograafia

7

doc

Füüsika referaat maast

Kalamaja Põhikool Maa Referaat Tallinn 2011 Maast üldiselt Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa üldandmeid: orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta

Füüsika

33

doc

Päikesesüsteem - referaat

........................................................... 10 3.1 Kivine Merkuur................................................................................................................10 3.2 Kasvuhooneplaneet Veenus.............................................................................................11 3.3 Helesinine kalliskivi ehk Maa..........................................................................................12 3.4 Punane planeet Marss...................................................................................................... 15 3.5 Gaasiline hiid ­ Jupiter.................................................................................................... 17 3.6 Kettamaailm Saturn......................................................................................................... 19 3.7 Uduvines sinine Uraan...........................................................................................

Füüsika

52

doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:  geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest  meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist  hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu  mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu  biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust  paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus  maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru

Maateadus

12

doc

Päikesesüsteem

kamakateks. Need kamakad tiirlesid ümber vastsündinud Päikese. Selle pöörleva ketta sisemisse kuuma piirkonda koondusid metallid ja kivimite koostisse kuuluvad räniühendid, mille sulamistemperatuur on suhteliselt kõrge. Sellise koostisega planetesimaalid ühinesid vastastikuste põrgete käigus üha suuremateks kehadeks, millest lõppkokkuvõttes said Maa- tüüpi kiviplaneedid-Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Merkuur Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Kaaslasi Merkuuril pole. Merkuur on kuum sellepärast, et ta pöörleb väga aeglaselt, ta teeb ühe täispöörde 59 ööpäeva jooksul, samal ajal kui Maa teeb täispöörde 24 tunniga. Merkuur on nii väike, et tema gravitatsioonist atmosfääri kinnihoidmiseks ei piisa. Atmosfääri puudumine mitte üksnes ei soosi päevase ja öise temperatuuri suurt erinevust, vaid teeb ka planeedi pinna meteoriitidest kergesti haavatavaks.

Füüsika

9

odt

Referaat - Maa rühma planeedid

Nad sarnanevad ehituselt Maale, koosnedes täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 3 1. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Merkuuri päevas on kaks aastat ning selle tiir ümber päikese kestab meie mõistes 88 ööpäeva. Oma nime on planeet saanud Rooma kaubandusjumala Mercuriuse järgi. Merkuurist on vähe teada, sest maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel kuni kolmel ajavahemikul. Ööpäev on sellel planeedil 176 korda pikem kui Maal. Merkuuri sisemuses paikneb suur rauast tuum ja planeedi välimine koor sarnaneb Maa

Füüsika

Kommentaarid (4)