Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud trotsivad gravitatsiooni. Esimesed linnad sirgusid vähem kui 6000 a tagasi- sai kergemini kaitsta end. 1,5 miljardit inimest võtab looduselt selle mis on vajalik. Pool inimkonnast harib põldu. Üle kolme neljandiku neist käsitsi. Nafta vabasitas inimesed käsitsi tüöötamast. Viimase 60 a on rahvaarv kolmekordistunud. Üle 2 miljardi linnased. Hiina linn Shenzhen oma sadade pilvelõhkujatega oli 40 a tagasi kaluriküla. Shanghais ehit. 3000 torni 20 a-ga. Liiter kütust toodab sama plaju kui 100 kätepaari 24 tunniga. Põllud nõuavad 70% inimkonna veetarbest. 100 l vett= 1 kg kartuli tootmine. 4000 l vett, et saada 1 kg riisi ja 13000 l vett et saada 1 kg liha
Maa Sisukord 1. Elu 2. Maa 3. Maa tiirlemine 4. Atmosfäär, ilmastik 5. Maa tekkimine 6. Kivimid 7. Erosioon 8. Vulkaanid 9. Vesi Elu Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Maa
Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Seni vanimad märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimites. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis. Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hapnikku, siis on atmosfääri koostis muutunud. Taimed on Maa albeedot ning sellega ühtlasi energiabilanssi radikaalselt muutnud. [1] Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandiga
Mina valisin oma refraadi teemaks polaaralad. Nende soojenemine mõjutab kogu maailma rahvaid, sealhulgas ka eestlasi. Olgugi, et polaaralad on kauged, külmad ja inimtühad, mõjutavad nad siiski maakera ja selle kliimasüsteemi. Seetõttu on polaaralad pakkunud palju kõneainet nii teadlastele, kui ka erinevatele riikidele. Ma pean seda teemat tähtsaks, kuna polaaralad on nagu külmkambrid, kus hoitakse magevee varusid. Peale selle elab seal ka ohustatud loomaliike. Polaaralasid ei saa käsitleda isoleeritud piirkonnana. Neil on väga oluline osa kogu maailma, ennekõike suurte ja keskmiste laiuskraadide kliima- ning ökosüsteemis. Ega ilmaasjata nimeta teadlased polaaralasid kliima köögiks. Seega võrdlemisi suurel laiuskraadil paiknev Eesti on samuti Arktika kliimasüsteemi ja selles aset leidvate võimalike muutuste mõjualal. Kuid ka
Ent ainuüksi need faktorid ei suuda eelmise sajandi viimase kahe aastakümne suundumust seletada. Asjatundjate kõige dramaatilisem ennustus on, et temperatuuri tõus Gröönimaal 3°C võrra vallandab jääkatte pöördumatu sulamise. See tõstab merepinda järgmise aastatuhande jooksul seitsme meetri võrra. Lisaks veel kaks meetrit tõusu, mis on vältimatu isegi siis, kui globaalne soojenemine peatatakse. Aruanne hoiatab samuti, et maailma metsad võivad omakorda vallandada ohtliku positiivse tagasisideme. Kui mets soojusstressi kätte sureb, pääseb selle poolt talletatud süsihappegaas tagasi atmosfääri, suurendades kasvuhooneefekti. GLOBAALSE temperatuuri kasv ühe kraadi võrra avaldub erinevatel laiuskraadidel erinevalt. Ekvaatoril ei avaldu see peaaegu üldse, Euroopa põhjaosas aga soojeneb ilmastik kuni 3,5 kraadi. Sellest tulenevalt tõlgendatakse eri maades suundumust erinevalt. Mõned Vene teadlased
Võib vaid oletada, mis võiks olla kuumuse allikaks. Pole ka vähe tõenäoline leida pimedatest pinnaalustest ookeanidest elu, sest ka Maal on pimedates ookeani sügavustes kalu. Super Maad on kivised planeedid. Maast kaks kuni kümme korda suurema massiga. Meie päikesesüsteemis selliseid planeete pole. Esimesena avastati planeet Kepler 186f. See planeet asub oma päikesest Kepler-186 piisaval kaugel ja piisavalt lähedal, et seal oleks vedelat vett. Võib eeldada, et planeedi atmosfäär sisaldab süsinikdioksiidi, lämmastikku ja vett. Kui Kepler 186f planeedil peaks olema elu, on seal toimunud ka juba kasvuhoone efekt. Plaanedil on vähemasti sama tuuline kui Maal. Seega võib muidu kiviselt planeedilt leida ka liiva ja muda. Kepler 186f on soodne planeet elu arenguks. Isegi kui me selle planeedi osas eksime on palju teisigi Super Maasid. Vee maailmad on kaetud täielikult veega. Kui Vee maailma tabab suur asteroid tõuseb temperatuur ning tekib Auru maailm
Juhendaja: Marge Kanniste 10R Pärnu 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID ....................................................................................5 1.1 Magevee varude puudus....................................................................................................5 2.KLIIMAMUUTUS.................................................................................................................. 8 2.1 Kasvuhooneefekt...............................................................................................................8 2.2 Millised tegurid mõjutavad Maakera soojenemist ja jahtumist........................................ 9 2
Vastavalt tsivilisatsiooni arengule on tõusnud inimeste elatustase ja muutunud nende elulaad. Eelkõige tähendab see seda, et elu on muutunud mugavamaks. Tänapäeval on arenenud riikides elumajades keskküte; inimesed sõidavad autoga ja söövad seda, mis maitseb; kulutavad palju aega puhkuseks ja meelelahutuseks. Aga et see kõik oleks võimalik, tuleb iga inimese kohta kulutada järjest rohkem energiat. Seda energiat saadakse fossiilsetest kütustest (kivisüsi, nafta, maagaas), osaliselt ka hüdro-, tuuma- ja tuuleelektrijaamadest. Energiatootmine fossiilsetest ja tuumkütustest aga põhjustab elukeskkonnas ebasoovitavaid muutusi. Teine oluline probleem on seotud linnade ja linnastumisega. Võib- olla elad sinagi linnas ega saa aru, mis valesti on. Proovi nüüd korraks asja üle järele mõelda. Linnades elab palju inimesi, kes on tihedalt koondunud väiksele maa- alale. Neile kõigile on vaja süüa, juua, sooja tuba ja palju muud
Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka jääd.
Bioloogiline mitmekesisus Maa ökosüsteemides on dünaamilist iseloomu ja kajastama kliimatingimuste ja geoloogilisi, biokeemiliste ja bioloogiliste protsesside ajas. Viis suurt bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine üritusi on registreeritud alates algusaegadest planeedi ajalugu. Üks neist on toonud kaasa põhjalikke muutusi eluvorme Maal. Teadlased viitavad, et me võiks nüüd äärel kuuendalt bioloogilise mitmekesisuse kriisi tõttu inimtegevus. Bioloogilise mitmekesisuse kriisi Loodus on haihtub enne meie silmad. Me näeme murettekitav kiirendust väljasuremise määr taimede ja loomade ja dramaatiline erosiooni looduslikke elupaiku. Bioloogiline mitmekesisus on ressurss elu. Me sõltume ta meie toit, puhas õhk ja vesi, peavari, soojus ja erinevaid ravimeid, rõiva-ja ehitusmaterjalid, rääkimata nende immateriaalseid aspekte meie elu nagu rõõm looduse ilu. ÜRO määrab bioloogiline mitmekesisus "elusorganismide kõikidest allikatest, muu hulgas ka (muu hulgas), mai
nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päike Päike on meie päikesesüsteemi täht. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera. Päikese mass koosneb praegusel
Maa oli soojem, võis ookeanide tase olla kuni 50 meetrit kõrgem. Ookeanides on vesi pidevalt liikvel Ookeanides on hoovusi, mille toimel suur hulk vett liigub ümber maailma. Need hoovused avaldavad suurt mõju veeringele ja ilmastikule. Golfi hoovus on hästi tuntud sooja vee voolus Atlandi ookeanis, mis viib vett Mehhiko lahest üle Atlandi ookeani Suurbritannia poole. Kiirusega 97 kilomeetrit ööpäevas liikuv hoovus kannab sada korda rohkem vett kui kõik maailma jõed kokku. Golfi hoovus viib soojas kliimas soojenenud vett Põhja-Atlanti ning mõjutab sealset, sh Lääne-Inglismaa ilma. Aurumine: vesi muutub auruks, s.o läheb vedelast olekust gaasilisse Aurumine ja miks see toimub Aurumine on protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, s.o muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri, s.o veeringesse pääseb. Uuringud on näidanud, et 90% atmosfääris olevast
Sisukord · Sissejuhatus........................................ 3 · Geograafia ja pinnavormid................. 4 · Kontinendid ja tasandikud.................. 4 · Mäed................................................... 5 · Meteoriidikraatrid............................... 5 · Teised Pinnavormid............................ 6 · Geoloogia........................................... 7 · Sisemine ehitus.................................. 7 · Veenuse atmosfäär.............................. 8 · Pilved................................................. 9 · Orbiit ja pöörlemine.......................... 10 · Veenuse ja Maa sarnasused............... 10 · Vesi, Kuud......................................... 11 · Ehatäht ja Koidutäht.......................... 11 · Elu Veenusel...................................... 12 · Pildid.................................................. 13 · Kasutatud kirjandus..................
neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. · Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, 3 pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. · Pluuto 3) Suuruse järgi: · Väikesed planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. · Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 4)Kauguse järgi Päikesest:
ja see on meie kõigi probleem, mitte kindla riigi või maailmajao. Allikad pärinevad uudiste kanalitelt kui ka õpikutest. Metsaraie teema allikad on võõrkeelsed ja enamus pärinevad Ameerika Ühendriikidest, nende hulgas ka materjali Kliima Instituudi kodulehelt. Näited, mis on antud ajahetkel eriti aktuaalsed, pärinevad eestimaistest meedia väljaannetest. FOSSIILSETE KÜTUSTE PÕLETAMINE JA NENDE MÕJU KESKKONNALE Fossiilne kütus on orgaanikat sisaldav ainete segu, mis on tekkinud tuhandeid ja miljoneid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, pruun- ja kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas). Energiat saab neist kätte ainult põletades. Fossiilsed kütused kuuluvad energiasektorisse ja neid nimetatakse veel taastumatuteks energiaallikateks, sest need ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul.1
Inimeste arvukus on viimase 60 aasta jooksul kolmekordistunud ja umbes pool maailma elanikest elab linnades. Paljud linnad on ülerahvastatud ja inimestel pole ruumi, kus elada ning seetõttu tekivad väga halvas seisus ja ebatervislikud slummid. Slummides elavatel inimestel puudub juurdepääs päevaselt vajalikele asjadele nagu vesi, pesemine ja elekter. Need inimesed ei vääri sellistes halbades oludes elu. Metsaraie on samuti suureks probleemiks. Metsad kasutavad süsihappegaasi, et fotosünteesi kaudu teha hapnikku, mis on elavorganismidele eluks vajalik. Inimesed aga hävitavad metsi, et saada puitu elamute ehitamiseks või põllumaa juurde tegemiseks. Viimase 40 aasta jooksul on maailma suurima vihmametsa, Amazonase, ala vähenenud 20% võrra. Ei lähe kaua aega kuni kõik vihmametsad hävivad, kui midagi ei võeta ette selle takistamiseks. Vihmametsad on taime- ja loomaliikide poolest kõige mitmekesisem ala maailmas. Nende
omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Suurem osa Maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. atmosfäär = 0.0000051 ookeanid = 0.0014 maakoor = 0.026 vahevöö = 4.043 välimine tuum = 1.835 sisemine tuum = 0.09675 15 Tuum koosneb peamiselt rauast (või nikkel/raud), kuigi on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid. Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt
alguses, et seal on reas kolm planeeti, seejärel et kaks suurt kuud. 1655. aastal avastas Christiaan Huygens, et tegemist on laia rõngaga, mis planeediga kokku ei puutu, 20 aastat hiljem selgus, et tegemist on mitme rõngaga. Tegelikult on seal tuhat kitsast rõngast ehk ringletti ja kui Maa läbib Saturni rõnga tasandit, muutub rõngas üheks päevaks nähtamatuks. Saturnil on 57 tuntud kuud ja mõne olemasolu on veel kahtluse all. Suuruselt on teistest üle Titan, mille atmosfäär on Maa omast tihedam ja sarnaselt Maale on tema pinnal pidevalt mingi vedelik. See kuu on ümbritsetud pideva uduvinega. Teised kuud on palju väiksemad, näiteks Mimas, Enceladus, Tethys. Esimesena külastas Saturni NASA süvakosmose sond Pioneer 11. 2.3.Uraan. Uraan on seitsmes planeet päikesest ja erinevalt teistest, mis olid tuntud juba antiikajal, oli tema esimene uusajal juurde avastatud planeet. Inglise kuninglik astronoom sir william Herschel oli esimene, kes 1781
Loo Keskkool Keskkonnaprobleemid Referaat Loo, 2009 1 Sissejuhatus Inimtegevus on hakanud Maale halvasti mõjuma: metsi, Maa kopse, raiutakse aina maha, olgu põhjuseks siis põllumajanduslik pind või inimeste tarbepuit. Tagajärgedele mõtlemata visatakse vette igasuguseid jäätmeid, mered on jäänud liigivaeseks, aina rohkem on maailmas loomaliike, mis on väljasuremisohus, sest inimesed käituvad Prantsusmaa endise kuninga, Henry XV ütluse järgi: ,,peale meid tulgu või veeuputus" See kurikuulus lause iseloomustab meie praegust tegevust. Praegused planeedi Maa elanikud peaksid endale aga teadvustama, et võib-olla paarikümne aasta pärast on Maa peal see suurim ime, elu, olemata. 2 Põllumajanduse mõju keskkonnale Muldade degratsioon maailmas Ekstensiivne põllumajandus on keskkonda kahjustanud juba
atmosfäärist ja paiskavad tagasi eluks vajalikku hapnikku. Kui ei ole enam puid ega taimi mis fotosünteesivad, siis kasvuhoonegaaside probleem vaid süveneb. Raiudes maha vihmametsad, saeb inimkond koguaeg vähehaaval seda oksa millel ta ise istub. Ka maailma veeringe on raskelt häiritud massilise metsaraie tõttu. Puud imavad oma juurte kaudu vett endasse ja hiljem vabastavad seda aurune atmosfääri, mis muudab kliima palju niiskemaks. Kui me raiume metsad maha, muutub kohalik kliima väga kuivaks ja ilma juurteta mis mulda kinni hoiaksid tekib erosioon. Kuigi need tunduvad probleemiks olevat vaid kohaliku ökosüsteemi jaoks, siis mõjutavad nad tegelikult läbi kliima ja veeringe kogu maailma. Tulevik "Me ei ole Maad oma isadelt pärinud, me ainult laename seda oma lastelt," Lester R. Brown, 1981 Globaalökoloogid usuvad, et maailma säilimiseks ka järgmistele inimpõlvkondale, tuleb rakendada jätkusuutlikku arengut
Joogivee defitsiit Venemaal on seotud kolme põhjusega: 1) põhjavee varude puudumine seoses looduslike tingimustega (igikelts, laialdane levik veevaeseid kivimeid eelkambrium Karjalas ja Koola poolsaarel, vanaaegkonna setted Arhangelski oblastis jne.); 2) veevarude intensiivse tarbimisega ja ammutamisega Kesk-Uuralis ja suurte linnade läheduses ja 3) põhjavee tehnogeenilise reostamisega; eriti suurte linnade (Sõstra). Magevesi Vee aurustumisel tekkinud pilved, aga samuti kaste ja vihm koosnevad ainult veest ja pealegi väga puhtast veest. (Tõsi küll, selles leidub tolmu ja muid hõljuvaid osakesi, kuid üldkokkuvõttes on tegemist siiski üsna puhta veega) Erinevalt soolasest mereveest on vihmana maale sadanud ning pinnaveena soodesse, järvedesse ja jõgedesse kogunenud vesi mage (Sõstra). Maismaal leiduv magevesi voolab pidevalt merre tagasi, kuid tänu vihmadele jääb tema kogus maismaal ühesuguseks - 450 000 000 000 000 tonni, mis
soojusmahtuvus. Vesi murendab suur osa Maa kontinentide erosiooni, see protsess on tänapäeva Päikesesüsteemis unikaalne (kuigi see võis toimuda minevikus Marsil). (4) Maa ja Kuu vaheline vastastikune mõju aeglustab Maa pöörlemist umbes 2 millisekundi võrra sajandis. Teaduslik uurimine näitab, et umbes 900 miljonit aastat tagasi oli 481 18-tunnist päeva. (4) Maal on elektrivoolu poolt tuumas tekitatud mõõdukas magnetväli. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi. (4) 1.4 Marss Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad.
PEtEr konstantinov DEunov'i LEEGIHOIDJAD EttEkuulutus Leegihoidjad ---------------------- ----------------------Peter Konstantinov Deunov'i Ettekuulutus------------------ ------------------ THYALWAYSEEK ja LEEGIHOIDJAD (THE KEEPERS OF THE FLAME) (11. Juuli 1864 – 27. Detsember 1944) Varsti Saab Maa Erakordsete Tormiliste Kosmilise Elektri Lainete Poolt Pühitud Peter Konstantinov Deunov oli Bulgaaria filosoof ning tuntud ka kui Beinsa Douno, sündinud1886 ja suri 1944, jättis ettekuulutuse, mille ta oli saanud läbi transil põhineva seisundi, ettekuulutuse sellest mis võiks varsti KOGU Inimkonnale lähenemas olla. Ennustus oli seega dateeritud kui 1944, paar päeva enne tema surma sellel aastal. Ettekuulutuse, mille Beinsa Douno jättis, sobitub täpselt aegadesse mida me hetkel läbime, seoses nihkega teadvuses, maa muutustega ja m
07.2008, Siim Sepp). Pealegi kliimamuutuski on osalt tingitud rahvaarvu suurest kasvust, seega tuleks mõlema probleemi lahendamist alustada rahvaarvu kasvu peatamisest ja keskkonnasõbralikuma käitumise suurendamisest. (Kalju Eerme http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.PDF ) Magevee puudus ja vee saaste. Rahvaarvu kasvamisega on tekkinud magevee lõppemise oht. Magevesi moodustab veevarudest vaid 3% ja sellestki valdava osa moodustab igijää. Tegelikult kasutuskõlblik on ka jõgedes voolav vesi, maapinnale lähemate põhjavee horisontide vesi ja mõningal määral järvede vesi, kuid see vesi ei ole või ei pruugi olla kvaliteetne. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist
Meil pole enam karmat. Tegelikult kaotab karma seadus oma jõu. Me ei ole enam kellelegi midagi võlgu, me ei pea enam kahetsema. Meil on vaja enda jaoks otsustada, öelda enda sees ja kõigile ümberringi naabritele, sugulastele: "Kõik! Aitab! Sellest on juba küllalt! Nüüd olen ma vaba!". Meil on vaja paluda Maatriksilt kinni nabida kõiki, kes põlastavad meie vaba tahet, neid, kes moonutavad Tõde, neid, kes ükskõik mismoodi ikestavad ja rõhuvad meid. Ressursid, vesi, õhk, toit, kütus, planeedi rikkused kuuluvad kõigile! On rumal uskuda, et Jumal andis õiguse omada seda vaid osale oma loomingust, ühele inimesele, ühele perekonnale. Miks? Nõudke oma õigusi! Tehke seda üldsuse jaoks, oma järglaste jaoks! A: Kui kaunilt see kõlab! Kas saad aru, et see on utoopia. Need, kes omavad planeedi rikkusi, omavad seda õigust sajandeid, põlvkondi. D: Aga kes neile selleks õiguse andis? Kas Jumal otsustas nii? Kas neil on mingisugune tõestus selle kohta. Kokkulepe Temaga
või soojem kui praegu. Energiaallikad Fossiilsed kütused Energia saamiseks fossiilseid kütuseid põletades ei käitu me kvalitatiivses mõttes mitte sugugi vääramalt kui puid põletades. Meie pahategu seisneb selles, et me kulutame Gaialt saadud energiat sadu kordi kiiremini, kui seda looduslikes tingimustes taastub. 1) Kivisüsi ja nafta: Taibukates riikides proovitakse elektrijaamade tööd tõhusamaks muuta sel viisil, et elektri tootmisel tekkiva heitsoojusenergiaga köetakse vett, mis suunatakse talviti kodude soojendamise eesmärgil ümbruskonna asulatesse. Süsinikdioksiidi toodetakse igal aastal maailmas kokku 27000 miljonit tonni. Kui see süsinik oleks külmutatud -80 kraadi juures, siis moodustaks see 1,5 km kõrguse ja 20 km ümbermõõduga mäe. Energiaallikad
Fossiilsete kütuste põletamine ja intensiivne põllumajandus lisavad atmosfääri järjest rohkem kasvuhoonegaase. Kõige suurem kasvuhoonegaase kiirgav maa on seni olnud Ameerika Ühendriigid, kuid tõenäoliselt ületab Hiina USA omi juba lähiaastatel. Järgnevad Euroopa Liit, Venemaa ja Hiina. 3 2. Kasvuhooneeffekt ja kasvuhoonegaasid Meie planeeti katab gaasiline atmosfäär, mis kaitseb elusloodust maaväliste mõjude eest, ning koos ookeanidega hoiab Maa temperatuuri meile sobivas vahemikus. Ilma atmosfäärita oleks Maa keskmine temperatuur umbes -18 kraadi, kuid selle asemel on meil suhteliselt meeldiv keskmine 14,4 kraadi. Ilma kasvuhoonegaasideta jahtuks öö jooksul planeet selliste külmakraadideni, et elu ei oleks siin võimalik. Päeva jooksul soojenenud atmosfäär hoiab küllaltki kõrget temperatuuri kuni järgmise
KEILA KOOL 10.A Imre Kuldjärv MAAVÄLISE ELU OTSINGUD Referaat Keila 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. Maavälise elu otsingud tänapäeval 2. SETI 3. Planeedikütid 4. Iidsed kontaktid 5. Tagajärjed Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Maavälise elu otsingud on katsed leida tõendeid eluvormidest väljaspool Maad. Läbi aegade on inimene oma eksistentsi maailmas proovinud mõtestada, saada aru, mis on tema ülesanne, roll ja suhe maailmaga. Selle küsimusega on paljuski ka seotud maavälise elu otsingud ning tänu sellele on see teema avalikus nii populaarne Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasv, keskkonnaga kohastumine, stiimulitele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele, sest me isegi ei tea täpselt, kuidas me tekkisime ning millest elu üldse algas. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud
"Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. [redigeeri] Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses.
Värsked taimed, mis olid asukohaks saanud maismaa, asusid nad siiski vesistel aladel. 400 miljonit aastat tagasi asusid ka maismaale elama esimesed loomad, kes toitusid algselt taimedest. Neil avanes võimalus leida endile puhke- ja pesapaik. Nad said toituda aind neist taimedest, mis olid maale tekkinud. Esimesteks loomadeks maismaal olid vähid, sajajalgsed ja putukate esivanemad. Ajamöödudes tekkisid ka kahepaiksed. 300 miljonit aastat tagasi tekkisid ka esimesed metsad, kus kasvasid enamasti ainult sõnajalad. 200 miljonit aastat tagasi asustasid maismaad kõige suuremad maismaal kunagi elanud loomad- hiidsisalikud e. saurused. Nad elasid maismaal umbes 160 miljonit aastat. 65 miljonit aastat tagasi muutus maakera kliima jahedamaks ja saurused surid välja, kuna nad ei suutnud ilmastikuga kohaneda. Sauruseid oli nii taime- kui ka lihatoidulisi. Selle aja jooksul arenesid ka välja esimesed linnud ja imetajad. Ka meie inimesed oleme imetajad.
Värsked taimed, mis olid asukohaks saanud maismaa, asusid nad siiski vesistel aladel. 400 miljonit aastat tagasi asusid ka maismaale elama esimesed loomad, kes toitusid algselt taimedest. Neil avanes võimalus leida endile puhke- ja pesapaik. Nad said toituda aind neist taimedest, mis olid maale tekkinud. Esimesteks loomadeks maismaal olid vähid, sajajalgsed ja putukate esivanemad. Ajamöödudes tekkisid ka kahepaiksed. 300 miljonit aastat tagasi tekkisid ka esimesed metsad, kus kasvasid enamasti ainult sõnajalad. 200 miljonit aastat tagasi asustasid maismaad kõige suuremad maismaal kunagi elanud loomad- hiidsisalikud e. saurused. Nad elasid maismaal umbes 160 miljonit aastat. 65 miljonit aastat tagasi muutus maakera kliima jahedamaks ja saurused surid välja, kuna nad ei suutnud ilmastikuga kohaneda. Sauruseid oli nii taime- kui ka lihatoidulisi. Selle aja jooksul arenesid ka välja esimesed linnud ja imetajad. Ka meie inimesed oleme imetajad.
suletud süsteemid kus aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub. Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa tuum vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga
Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka putukate veri sisaldab antifriisi , mis ei lase verel alla 0 kraadi temp. Juures jäätuda. Kiire paljunemine lühikeste suvekuude jooksul, kaitsevärvus. Maavarad: magaas, raud, nafta, kuld, kivisüsi. ARKTIKA Arktika on põhjapolaarala , mis haarab Põhja- Jäämere koos saartega ja mandrite põhjaservas asuvate tundravöönditega; lõunapiiriks loetakse tavaliselt juulikuu 10 kraadi C isotermi maismaal ja 5 kraadi C isotermi merel. (Lepasaar, Lumiste 2006,lk 5 ) Arktika paikneb põhjapooluse lähedal .Piirkond hõlmab Põhja Jäämere , Taanile kuuluva Gröönimaa, Alaska , Kanada, Euroopa ja Siberi põhjaosa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
