RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972 (0)

Lisa 1
RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI , 1972
A osa. ÜLDSÄTTED
Reegel 1. Kohaldamine
a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad.
b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel , järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema võimalikult vastavuses käesolevate reeglitega.
c) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille mõne riigi valitsus on kehtestanud sõjalaevadele ja konvois sõitvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede, märkide või vilesignaalide kohta või laevastikuna kala püüdvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede või märkide kohta. Need täiendavad püsi- või märgutuled , märgid või vilesignaalid on võimaluse piires niisugused, et neid ei ole võimalik segi ajada käesolevate reeglite alusel kehtestatud muude tulede , märkide või signaalidega.
d) Organisatsioon võib käesolevate reeglite kohaldamiseks kehtestada liikluseraldusskeemid.
e) Kui asjaomane valitsus leiab, et eriehituse või -otstarbega laeval ei ole võimalik täielikult järgida kõiki käesolevate reeglite sätteid tulede ja märkide arvu, asukoha, nähtavusulatuse või -ala kohta ning helisignaalseadmete asukoha ja omaduste kohta, peab selline laev järgima muid tulede ja märkide arvu, asukohta , nähtavusulatust või -ala ning helisignaalseadmete asukohta ja omadusi käsitlevaid sätteid, mida selle riigi valitsus on sellise laeva puhul pidanud kõige rohkem käesolevatele reeglitele vastavaks.
Reegel 2. Vastutus
a) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva või selle reederit, kaptenit või laevaperet vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad käesolevate reeglite täitmata jätmisest või tavapärase merepraktika kohaselt või juhtumi eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatusabinõude eiramisest.
b) Käesolevaid reegleid tõlgendades ja täites tuleb pöörata vajalikku tähelepanu kõigile meresõidu- ja kokkupõrkeohtudele ning kõigile eriasjaoludele, sealhulgas kõnesolevate laevade eriomadustele, mille tõttu kõrvalekaldumine käesolevatest reeglitest võib olla vajalik vahetu ohu vältimiseks.
Reegel 3. Üldmõisted
Kui kontekstist ei tulene teisiti, kasutatakse käesolevates reeglites mõisteid järgmises tähenduses:
a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või mida saab kasutada veeliikluses.
b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil.
c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks.
d) Kalapüügiga tegelev laev – laev, mis püüab kala võrkude, õngejadade, traalide või muude kalapüügivahenditega, mis piiravad laeva manööverdamisvõimet, kuid ei tähenda laevu, mis püüavad kala veetavate lantide või muude kalapüügivahenditega, mis ei piira laeva manööverdamisvõimet.
e) Vesilennuk – igasugune õhusõiduk, mis on konstrueeritud manööverdamiseks veepinnal .
f) Juhitavuse kaotanud laev – laev, mis mingi erakorralise asjaolu tõttu ei ole võimeline manööverdama käesolevates reeglites ettenähtud viisil ega saa seetõttu teisele laevale teed anda.
g) Piiratud manööverdusvõimega laev – laev, mille töö laad piirab selle võimet manööverdada käesolevates reeglites ettenähtud viisil ja mis ei saa seetõttu teisele laevale teed anda. Piiratud manööverdusvõimega laevad on muu hulgas järgmised:
i) laev, mis tegeleb meremärgi, allveekaabli või - torujuhtme paigaldamise, hooldamise või väljatõstmisega;
ii) laev, mis tegeleb süvendamise, mõõdistamise või allveetöödega;
iii) laev, mis käigus olles täiendab varusid või annab üle inimesi, toidumoona või lasti;
iv) laev, mis tegeleb õhusõiduki üleslennutamise või pardalevõtuga;
v) laev, mis tegeleb miinitõrjega;
vi) laev, mis pukseerib nii, et puksiirlaeva ja pukseeritava võime kurssi muuta on oluliselt piiratud.
h) Süviselt piiratud laev – jõuajamiga laev, mille võime kurssi muuta on oluliselt piiratud tulenevalt selle süvise suhtest laevatatava vee sügavusse ja laiusesse.
i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge ega ole madalikul.
j) Laeva pikkus ja laius tähendavad selle kogupikkust ja suurimat laiust.
k) Laevad loetakse olevat üksteisele nähtavad ainult juhul, kui üht laeva on võimalik teiselt laevalt visuaalselt jälgida.
l) Piiratud nähtavus – olukord, kus nähtavus on piiratud udu, uduvihma, lumesaju, paduvihma, liivatormi või muu sellise põhjuse tõttu.
m) Lendlaev – mitmeotstarbeline laev, mis oma põhiliikumisviisil lendab vahetult veepinna kohal, kasutades pinnamõju toimet.
B osa. JUHTIMIS- JA SÕIDUREEGLID
I jagu. Laevasõit igasuguse nähtavusega
Reegel 4. Kohaldamine
Käesolevas jaos sätestatud reegleid kohaldatakse igasuguse nähtavuse korral.
Reegel 5. Vaatlus
Laev peab alati pidama vajalikku nägemis- ja kuulmisvaatlust ning kasutama kõiki olemasolevaid, valitsevates oludes ja tingimustes sobivaid vahendeid, et igakülgselt hinnata olukorda ja kokkupõrkeohtu.
Reegel 6. Ohutu kiirus
Laev peab alati liikuma ohutu kiirusega, et ta saaks võtta vajaliku ja tõhusa meetme kokkupõrke vältimiseks ning peatuda valitsevatest oludest ja tingimustest tulenevalt ohutul kaugusel.
Ohutu kiiruse määramisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi asjaolusid:
a) Kõikidel laevadel:
i) nähtavust;
ii) liiklustihedust, sealhulgas kalalaevade või muude laevade kogumeid;
iii) laeva manööverdusvõimet, eriti pidurdusteed ja pööratavust valitsevates tingimustes;
iv) öist taustvalgust, mis tekib kaldatuledest või oma laeva tulede valguse hajumisest;
v) tuult , lainetust ja hoovust ning meresõiduohtude lähedust;
vi) süvise ja veesügavuse suhet.
b) Radarit kasutavatel laevadel lisaks:
i) radari omadusi, tõhusust ja piiranguid;
ii) radari kasutatavast vaatlusskaalast tulenevaid piiranguid;
iii) lainetuse , ilmastiku ja muude häirivate allikate mõju radari avastusvõimele;
iv) võimalust, et radar ei pruugi piisaval kaugusel avastada väikesi laevu, jääd või muid ujuvobjekte;
v) radariga avastatud laevade arvu, paiknemist ja liikumist;
vi) nähtavuse täpsemat hindamist, kasutades radarit läheduses olevate laevade ja muude objektide kauguse määramiseks .
Reegel 7. Kokkupõrkeoht
a) Laev peab kasutama kõiki olemasolevaid, valitsevatele oludele ja tingimustele kohaseid vahendeid, et teha kindlaks, kas kokkupõrkeoht on olemas. Vähimagi kahtluse korral tuleb lugeda, et selline oht on olemas.
b) Paigaldatud ja töötavat radarit tuleb kasutada otstarbekohaselt, sealhulgas kasutada kaugvaatlusskaalasid, et saada aegsasti teavet kokkupõrkeohu kohta, ning radarplanšetti või avastatud objektide samaväärset süstemaatilist jälgimist.
c) Nappide andmete, eelkõige nappide radariandmete põhjal ei tohi teha järeldusi.
d) Kokkupõrkeohu hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta järgmist:
i) kokkupõrkeoht tuleb lugeda olemasolevaks, kui peiling lähenevale laevale märgatavalt ei muutu;
ii) mõnikord võib niisugune oht esineda isegi siis, kui peiling märgatavalt muutub, eriti juhul, kui lähenetakse väga suurele laevale või puksiirkaravanile või kui lähenev laev on vahetus läheduses.
Reegel 8. Tegevus kokkupõrke vältimiseks
a) Tegevus kokkupõrke vältimiseks peab olema vastavuses käesoleva osa reeglitega ning kui asjaolud lubavad, tuleb seda teha kindlalt, õigel ajal ja järgides head merepraktikat.
b) Kursi ja/või kiiruse muutmine kokkupõrke vältimiseks peab juhul, kui asjaolud lubavad, olema piisavalt suur, et see oleks hõlpsasti märgatav teiselt laevalt visuaalselt või radariga; väikesi, üksteisele järgnevaid kursi- ja/või kiirusemuudatusi tuleb vältida.
c) Kui vaba veeala on piisavalt, võib ainuüksi kursi muutmine olla tõhusaim tegevus laevade ohtliku lähenemise vältimiseks tingimusel, et seda tehakse aegsasti, et see on märgatav ega põhjusta uut ohtliku lähenemise olukorda.
d) Teise laevaga kokkupõrget vältiv tegevus peab kindlustama lahknemise ohutul kaugusel. Tegevuse tõhusust tuleb hoolikalt jälgida niikaua , kui teisest laevast on lõplikult ja ohutult lahknetud.
e) Kui on vaja vältida kokkupõrget või varuda aega olukorra hindamiseks, peab laev vähendama kiirust või peatuma , seisates jõuajami või andes tagasikäigu.
f) i) Laev, mis käesolevate reeglite kohaselt ei tohi takistada teise laeva läbisõitu või ohutut möödumist, peab juhul, kui asjaolud nõuavad, tegutsema aegsasti nii, et võimaldada teisele laevale ohutuks möödumiseks küllaldane veeala.
ii) Laev, mis ei tohi takistada teise laeva läbisõitu või ohutut möödumist, ei vabane sellest kohustusest ka juhul, kui läheneb teisele laevale nii, et tekib kokkupõrkeoht, ja peab arvestama, et see tegevus vastab käesoleva osa reeglitele.
iii) Kui kaks laeva lähenevad teineteisele nii, et tekib kokkupõrkeoht, on laev, mille liikumist ei tohi takistada, kohustatud täielikult kinni pidama käesoleva osa reeglitest.
Reegel 9. Kitsused
a) Piki kitsust või faarvaatrit sõitev laev peab hoiduma parema parda poole jääva kitsuse või faarvaatri välisäärele nii lähedale, kui on ohutu ja võimalik.
b) Alla 20 meetri pikkune laev või purjelaev ei tohi takistada niisuguse laeva läbisõitu, mis saab ohutult sõita ainult kitsuse või faarvaatri piires.
c) Kalapüügiga tegelev laev ei tohi takistada ühtegi teist kitsuses või faarvaatris sõitvat laeva.
d) Laev ei tohi ületada kitsust või faarvaatrit, kui see takistab niisuguse laeva liikumist, mis saab ohutult sõita ainult kitsuse või faarvaatri piires. Kui viimasena nimetatud laeval tekib kahtlus kitsust või faarvaatrit ületava laeva kavatsuste suhtes, võib ta kasutada reegli 34 punktis d ettenähtud helisignaali.
e) i) Kui kitsuses või faarvaatris on möödasõit võimalik üksnes siis, kui möödasõidetav laev peab ohutu möödumise võimaldamiseks võtma asjakohaseid meetmeid, tuleb mööda sõita kavatseval laeval anda oma kavatsusest märku reegli 34 punkti c alapunktis i ettenähtud helisignaaliga. Nõusolekuks peab möödasõidetav laev andma reegli 34 punkti c alapunktis ii ettenähtud helisignaali ja tegutsema nii, et ohutu möödasõit oleks võimalik. Kahtluse korral võib ta anda reegli 34 punktis d ettenähtud helisignaali.
ii) Käesolev reegel ei vabasta möödasõitvat laeva reeglis 13 sätestatud kohustusest.
f) Laev, mis läheneb kitsuse või faarvaatri käänakule või alale , kus teiste laevade nägemine võib mõne takistuse tõttu olla varjatud, peab edasisõidul olema eriti tähelepanelik ja ettevaatlik ning andma reegli 34 punktis e ettenähtud helisignaali.
g) Kui asjaolud lubavad, tuleb kõikidel laevadel vältida ankrusse jäämist kitsuses.
Reegel 10. Liikluseraldusskeemid
a) Käesolevat reeglit kohaldatakse organisatsiooni kehtestatud liikluseraldusskeemides ning see ei vabasta ühtki laeva teistest reeglitest tulenevatest kohustustest.
b) Liikluseraldusskeemi kasutav laev peab:
i) sõitma asjakohasel sõidurajal seal kehtestatud liikluse üldsuunas;
ii) hoiduma võimalikult kaugele liikluseraldusjoonest või -vööndist;
iii) üldjuhul sõitma sõidurajale või lahkuma sellelt raja otstes ; kuid kui laev sõidab sõidurajale või lahkub sealt ükskõik kummast küljest, peab ta seda tegema liikluse üldsuuna suhtes võimalikult väikese nurga all.
c) Võimaluse korral peab laev hoiduma sõiduradade ületamisest; kuid kui see on vältimatu , siis peab ta seda tegema kursiga, mis on liikluse üldsuunaga võimalikult risti.
d) i) Laev ei tohi kasutada rannasõiduala, kui ta saab ohutult kasutada lähedase liikluseraldusskeemi ettenähtud sõidurada . Rannasõiduala võivad siiski kasutada alla 20 meetri pikkused laevad, purjelaevad ja kalapüügiga tegelevad laevad.
ii) Olenemata punkti d alapunkti i sätetest võib laev rannasõiduala kasutada sadamasse sisenemiseks või sealt väljumiseks, suundudes mererajatise, lootsijaama või muu rannasõidualas asuva koha juurde või sealt lahkudes, või selleks, et vältida otsest ohtu.
e) Laev, mis ei ületa sõidurada, ei sõida sõidurajale ega lahku sealt, ei tohi üldjuhul siseneda eraldusvööndisse ega ületada eraldusjoont, välja arvatud:
i) hädaolukorras otsese ohu vältimiseks;
ii) kalapüügiks eraldusvööndis.
f) Liikluseraldusskeemi otste läheduses peab laev sõitma eriti ettevaatlikult.
g) Võimaluse korral peab laev vältima ankrusse jäämist liikluseraldusskeemis või selle otste läheduses.
h) Laev, mis ei kasuta liikluseraldusskeemi, peab hoiduma sellest võimalikult eemale.
i) Kalapüügiga tegelev laev ei tohi takistada sõidurada kasutavat laeva.
j) Alla 20 meetri pikkune laev või purjelaev ei tohi takistada sõidurada kasutava jõuajamiga laeva ohutut liikumist.
k) Piiratud manööverdusvõimega laev, mis teeb liikluseraldusskeemis meresõiduohutust tagavaid töid, on vabastatud käesoleva reegli nõuete järgimisest nende tööde tegemiseks vajalikus ulatuses.
l) Piiratud manööverdusvõimega laev, mis tegeleb liikluseraldusskeemis allveekaabli paigaldamise, hoolduse või väljatõstmisega, on vabastatud käesoleva reegli nõuete järgimisest nende tööde tegemiseks vajalikus ulatuses.
II jagu. Laevasõit üksteise nähtavuses
Reegel 11. Kohaldamine
Käesoleva jao reegleid kohaldatakse laevadele, mis sõidavad üksteise nähtavuses.
Reegel 12. Purjelaevad
a) Kui kaks purjelaeva lähenevad teineteisele nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab üks neist andma teisele teed järgmiselt:
i) kui laevad sõidavad eri halsil, peab teisele laevale teed andma vasakul halsil liikuv laev;
ii) kui laevad sõidavad samal halsil, peab pealttuulelaev teed andma alttuulelaevale;
iii) kui vasakul halsil liikuv laev näeb pealttuuleküljel teist laeva ega suuda täpselt kindlaks teha, kas teine laev sõidab vasakul või paremal halsil, peab ta sellele laevale teed andma.
b) Käesoleva reegli kohaldamisel loetakse pealttuuleküljeks selle parda vastaskülge, kus asub suurpuri, või kui tegemist on raapurjestusega laevaga, selle parda vastaskülge, kus asub suurim pikipuri.
Reegel 13. Möödasõit
a) Olenemata B osa I ja II jao reeglite sätetest peab teisest laevast mööda sõitev laev hoiduma kõrvale möödasõidetava laeva teelt.
b) Möödasõitvaks loetakse laeva, mis läheneb teisele laevale suunast, mis on rohkem kui 22,5o tagapool selle traaversit, seega on möödasõitva laeva asend möödasõidetava laeva suhtes niisugune, et öösel on võimalik näha ainult möödasõidetava laeva ahtrituld, kuid mitte kumbagi pardatuld.
c) Kui laeval tekib kahtlus, kas ta on möödasõitev laev või mitte, tuleb eeldada, et ta on möödasõitev laev, ja tegutseda selle kohaselt.
d) Kahe laeva omavahelise asetuse hilisem muutus ei tee möödasõitvat laeva käesolevate reeglite mõistes lõikuva kursiga sõitvaks laevaks ega vabasta teda kohustusest hoiduda kõrvale möödasõidetava laeva teelt niikaua, kui ta on lõplikult ja ohutult möödunud.
Reegel 14. Vastaskurssidel lähenemine
a) Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele vastaskurssidel või vastaskurssidele lähedastel kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab kumbki laev muutma oma kurssi paremale, et lahkneda teineteisest vasakute parrastega.
b) Niisugune olukord loetakse olevat juhul, kui laev näeb teist laeva otse ees või peaaegu otse ees ja öösel teise laeva topitulesid ühel sirgel või peaaegu ühel sirgel ja/või mõlemat pardatuld, päeval aga näeb teist laeva sellele vastava nurga all.
c) Kui laeval tekib kahtlus, kas selline olukord on olemas, tuleb eeldada, et on, ja tegutseda selle kohaselt.
Reegel 15. Lõikuvatel kurssidel lähenemine
Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele lõikuvatel kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab teed andma laev, mille paremale pardale teine laev jääb, ja kui asjaolud võimaldavad,vältima läbisõitu teise laeva eest.
Reegel 16. Teed andva laeva tegevus
Laev, mis on kohustatud andma teed teisele laevale, peab tegutsema võimalikult aegsasti ja tõhusalt, et teisest laevast ohutult lahkneda.
Reegel 17. Teeõigusega laeva tegevus
a) i) Kui kahest laevast üks on kohustatud teisele teed andma, peab teine laev säilitama oma kursi ja kiiruse.
ii) Kui viimasena nimetatud laevale on ilmne, et teed andma kohustatud laev ei tegutse käesolevate reeglite kohaselt, võib ta kokkupõrke vältimiseks sooritada manöövri ise.
b) Kui laev, mis peab säilitama oma kursi ja kiiruse, satub mingil põhjusel teisele laevale nii lähedale, et kokkupõrget ei ole võimalik vältida üksnes teed andma kohustatud laeva tegevusega , peab ta tegutsema nii, et sobivaimal viisil vältida kokkupõrget.
c) Jõuajamiga laev, mis lõikuvate kursside olukorras tegutseb käesoleva reegli punkti a alapunkti ii sätete kohaselt, et vältida kokkupõrget teise jõuajamiga laevaga, ei tohi võimaluse korral muuta kurssi vasakule, temast vasakul asuva laeva poole.
d) Käesolev reegel ei vabasta teed andma kohustatud laeva kohustusest anda teed.
Reegel 18. Laevade vastastikused kohustused
Kui reeglid 9, 10 ja 13 ei nõua teisiti:
a) Käigus olev jõuajamiga laev peab andma teed:
i) juhitavuse kaotanud laevale;
i) piiratud manööverdusvõimega laevale;
iii) kalapüügiga tegelevale laevale;
iv) purjelaevale.
b) Purjelaev peab andma teed:
i) juhitavuse kaotanud laevale;
ii) piiratud manööverdusvõimega laevale;
iii) kalapüügiga tegelevale laevale.
c) Käigus olev kalapüügiga tegelev laev peab võimalusel andma teed:
i) juhitavuse kaotanud laevale;
ii) piiratud manööverdusvõimega laevale.
d) i) Iga laev, välja arvatud juhitavuse kaotanud laev ja piiratud manööverdusvõimega laev, peab võimaluse korral hoiduma takistamast reeglis 28 ettenähtud signaale näitava süviselt piiratud laeva ohutut möödumist.
ii) Süviselt piiratud laev peab sõitma eriti ettevaatlikult, võttes arvesse oma eriseisundit.
e) Veepinnal olev vesilennuk peab üldjuhul hoiduma kõikidest laevadest eemale ning mitte takistama nende liikumist. Kokkupõrkeohu korral peab vesilennuk siiski järgima käesoleva osa reegleid.
f) i) Lendlaev peab lendu tõustes, vette laskudes ja veepinna lähedal lennates hoiduma kõikidest teistest laevadest eemale ning mitte takistama nende liikumist.
ii) Veepinnal liikuv lendlaev peab järgima käesoleva osa reegleid nagu jõuajamiga laev.
III jagu. Laevasõit piiratud nähtavusega
Reegel 19. Laevasõit piiratud nähtavusega
a) Käesolevat reeglit kohaldatakse piiratud nähtavusega alal või selle läheduses sõitvatele laevadele, mis ei ole üksteisele nähtavad.
b) Laev peab sõitma valitsevates oludes ja piiratud nähtavuse tingimustes sobiva ohutu kiirusega. Jõuajamiga laeva masinad peavad olema valmis viivitamatuks manöövriks.
c) Laev peab käesoleva osa I jao reegleid järgides arvestama valitsevaid olusid ja piiratud nähtavuse tingimusi.
d) Laev, mis avastab teise laeva üksnes radariga, peab kindlaks tegema, kas laevad on ohtlikult lähenemas ja/või kas kokkupõrkeoht on olemas. Kui see on nii, peab ta aegsasti tegutsema ohu vältimiseks; kui sellega kaasneb kursimuutus, tuleb võimalusel vältida:
i) kursi muutmist vasakule, kui teine laev on eespool traaversit, välja arvatud juhul, kui ollakse möödasõidul;
ii) kursi muutmist traaversis või sellest tagapool asuva laeva poole.
e) Välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et kokkupõrkeohtu ei ole, peab laev, mis kuuleb teise laeva udusignaali ilmselt eespool traaversit või mis ei suuda vältida ohtlikku lähenemist eespool traaversit asuvale laevale, vähendama kiiruse kõige väiksemaks, mis võimaldab laeval kursil püsida. Kui vaja, peab laev täielikult peatuma ja igal juhul edasi sõitma äärmiselt ettevaatlikult, kuni kokkupõrkeoht on möödas.
C osa. TULED JA MÄRGID
Reegel 20. Kohaldamine
a) Käesoleva osa reegleid tuleb järgida iga ilmaga.
b) Tulesid käsitlevaid reegleid tuleb järgida päikeseloojangust päikesetõusuni ja selle ajavahemiku jooksul ei tohi kanda muid tulesid, välja arvatud tuled, mida ei ole võimalik ekslikult pidada käesolevate reeglitega nõutud tuledeks, või tuled, mis ei halvenda nende nähtavust ega eriomadusi ega häiri nõuetekohast vaatlust.
c) Käesolevates reeglites ettenähtud tulesid, kui neid kantakse, tuleb piiratud nähtavuse korral kanda ka päikesetõusust päikeseloojanguni ning neid võib kanda kõikides muudes oludes, kui seda peetakse vajalikuks.
d) Märke käsitlevaid reegleid tuleb järgida päeval.
e) Käesolevates reeglites ettenähtud tuled ja märgid peavad vastama eeskirja I lisa nõuetele.
Reegel 21. Mõisted
a) Topituli – laeva pikitasandil paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult 225o horisondikaart vöörist kuni 22,5o traaversist tahapoole mõlemal pool laeva.
b) Pardatuled – roheline tuli paremas pardas ja punane tuli vasakus pardas, mis mõlemad valgustavad katkematult 112,5o horisondikaart vöörist kuni 22,5o vastava parda traaversist tahapoole. Alla 20 meetri pikkusel laeval võib pardatuled koondada laeva pikitasandil paiknevasse ühte laternasse.
c) Ahtrituli – laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult 135o horisondikaart otse ahtrist 67,5o kummagi parda poole.
d) Puksiirtuli – kollane tuli, millel on samad omadused kui käesoleva reegli punktis c kirjeldatud ahtritulel.
e) Ringtuli – tuli, mis valgustab katkematult 360o horisondikaart.
f) Plinktuli – korrapäraselt plinkiv tuli sagedusega 120 või rohkem plinki minutis.
Reegel 22. Tulede nähtavus
Käesolevates reeglites ettenähtud tulede valgustugevus peab vastama eeskirja I lisa punkti 8 kirjeldusele ja tagama nähtavuse vähemalt järgmises ulatuses:
a) Laeval pikkusega 50 meetrit või enam:
topituli – 6 miili;
pardatuli – 3 miili;
ahtrituli – 3 miili;
puksiirtuli – 3 miili;
valge, punane, roheline või kollane ringtuli – 3 miili.
b) Laeval pikkusega vähemalt 12 meetrit, kuid alla 50 meetri:
topituli – 5 miili, kuid alla 20 meetri pikkustel laevadel – 3 miili;
pardatuli – 2 miili;
ahtrituli – 2 miili;
puksiirtuli – 2 miili;
valge, punane, roheline või kollane ringtuli – 2 miili.
c) Laeval pikkusega alla 12 meetri:
topituli – 2 miili;
pardatuli – 1 miil ;
ahtrituli – 2 miili;
puksiirtuli – 2 miili;
valge, punane, roheline või kollane ringtuli – 2 miili.
d) Raskesti märgataval, veepinnatasa pukseeritaval laeval või objektil:
valge ringtuli – 3 miili.
Reegel 23. Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled

Käigus olev jõuajamiga laev peab kandma järgmisi tulesid:
i) topituld eesosas;
ii) teist topituld eesmisest tagapool ja kõrgemal; alla 50 meetri pikkune laev ei ole kohustatud seda tuld kandma, kuid võib seda teha;
iii) pardatulesid;
iv) ahtrituld.
b) Hõljuklaev peab veeväljasurveta režiimil liikudes lisaks käesoleva reegli punktis a ettenähtud tuledele kandma ka kollast plinkivat ringtuld.
c) Lendlaev peab ainult lendutõusmisel, vettelaskumisel ja veepinna lähedal lennates kandma lisaks käesoleva reegli punktis a ettenähtud tuledele tugevat punast plinkivat ringtuld.
d) i) Alla 12 meetri pikkune jõuajamiga laev võib käesoleva reegli punktis a ettenähtud tulede asemel kanda valget ringtuld ja pardatulesid;
ii) alla 7 meetri pikkune jõuajamiga laev, mille suurim kiirus ei ületa 7 sõlme, võib käesoleva reegli punktis a ettenähtud tulede asemel kanda valget ringtuld ja võimalusel ka pardatulesid;
iii) alla 12 meetri pikkusel jõuajamiga laeval võib topituli või valge ringtuli olla laeva pikitasandilt kõrvale nihutatud, kui nende paigutamine pikitasandile ei ole võimalik, tingimusel et pardatuled on koondatud ühte laternasse, mis paikneb laeva pikitasandil või võimalikult lähedal samale pikitasandile, millel paikneb topituli või valge ringtuli.
Reegel 24. Pukseerimine ja tõukamine
a) Pukseeriv jõuajamiga laev peab kandma:
i) reegli 23 punkti a alapunktis i või ii ettenähtud tule asemel kaht vertikaalselt paiknevat topituld. Kui puksiirkaravani pikkus, mõõdetuna puksiirlaeva ahtrist pukseeritava laeva ahtrini ületab 200 meetrit, siis kolme sellist vertikaalselt paiknevat tuld;
ii) pardatulesid;
iii) ahtrituld;
iv) puksiirtuld vertikaalselt ahtritule kohal;
v) kui puksiirkaravani pikkus ületab 200 meetrit, siis rombikujulist märki nähtavaimas kohas.
b) Kui tõukurlaev ja tõugatav laev on jäigalt ühendatud nii, et nad moodustavad liitlaeva, loetakse nad jõuajamiga laevaks, mis peab kandma reeglis 23 ettenähtud tulesid.
c) Välja arvatud liitlaev, peab jõuajamiga laev, mis tõukab või pukseerib pardati teist laeva, kandma järgmisi tulesid:
i) reegli 23 punkti a alapunktis i või ii ettenähtud tule asemel kaht vertikaalselt paiknevat topituld;
ii) pardatulesid;
iii) ahtrituld.
d) Jõuajamiga laev, millele kohaldatakse käesoleva reegli punkti a või c, peab järgima ka reegli 23 punkti a alapunkti ii nõudeid.
e) Pukseeritav laev või objekt, välja arvatud käesoleva reegli punktis g nimetatud, peab kandma:
i) pardatulesid;
ii) ahtrituld;
iii) kui puksiirkaravani pikkus ületab 200 meetrit, rombikujulist märki nähtavaimas kohas.
f) Eeldusel , et mitu pardati pukseeritavat laeva või tõugatav laevade rühm peab kandma tulesid nagu üks laev,
i) peab tõugatav laev, mis ei ole osa liitlaevast, kandma vööriosas pardatulesid;
ii) peab pardati pukseeritav laev kandma ahtrituld ja vööriosas pardatulesid.
g) Raskesti märgatav, veepinnatasa pukseeritav laev või objekt või niisuguste laevade või objektide kogum peab kandma:
i) kui selle laius on alla 25 meetri, üht valget ringtuld ees või eesotsa lähedal ja üht valget ringtuld taga või tagaotsa lähedal, kuid pukseeritavad mahutid ei pea näitama tuld ees või eesotsa lähedal;
ii) kui selle laius on vähemalt 25 meetrit, kaht täiendavat valget ringtuld külgäärtel või nende lähedal;
iii) kui selle pikkus ületab 100 meetrit, t��iendavaid valgeid ringtulesid alapunktides i ja ii ettenähtud tulede vahel nii, et tulede vahekaugus ei ületa 100 meetrit;
iv) rombikujulist märki viimase pukseeritava laeva või objekti ahtripoolseimas otsas või selle lähedal ning kui puksiirkaravani pikkus ületab 200 meetrit, täiendavat rombikujulist märki nähtavaimas kohas võimalikult eesotsas.
h) Kui pukseeritaval laeval või objektil ei ole mingil kaalukal põhjusel võimalik kanda käesoleva reegli punktis e või g ettenähtud tulesid või märke, tuleb võtta kõik võimalikud meetmed pukseeritava laeva või objekti valgustamiseks või vähemalt näidata niisuguse laeva või objekti olemaolu.
i) Kui laeval, mis harilikult ei tee pukseerimistoiminguid, ei ole mingil kaalukal põhjusel võimalik kanda käesoleva reegli punktis a või c ettenähtud tulesid, siis selline laev, mis pukseerib hädasolevat või muud abivajavat laeva, ei pea neid tulesid kandma. Puksiirlaeva ja pukseeritava laeva vahelise seose näitamiseks tuleb reegli 36 nõuete kohaselt võtta kõik võimalikud meetmed, eelkõige valgustada puksiirtrossi.
Reegel 25. Käigus olevad purjelaevad ja sõudepaadid
a) Käigus olev purjelaev peab kandma:
i) pardatulesid;
ii) ahtrituld.
b) Alla 20 meetri pikkusel purjelaeval võivad käesoleva reegli punktis a ettenähtud tuled olla koondatud ühte laternasse mastitopis või selle lähedal nähtavaimas kohas.
c) Käigus olev purjelaev võib lisaks käesoleva reegli punktis a ettenähtud tuledele kanda mastitopis või selle lähedal nähtavaimas kohas kaht vertikaalselt paiknevat ringtuld, millest ülemine on punane ja alumine roheline, kuid neid tulesid ei või kanda koos käesoleva reegli punkti b kohaselt lubatud koondlaternaga.
d) i) Purjelaev pikkusega alla 7 meetri peab võimalusel kandma käesoleva reegli punktis a või b ettenähtud tulesid, kuid kui ta neid ei kanna, peab laeval olema käepärast taskulamp või süüdatud valge tulega latern, mida tuleb kokkupõrke vältimiseks aegsasti näidata.
ii) Sõudepaat võib kanda käesolevas reeglis purjelaevade jaoks ettenähtud tulesid, kuid kui ta neid ei kanna, peab paadis olema käepärast taskulamp või süüdatud valge tulega latern, mida tuleb kokkupõrke vältimiseks aegsasti näidata.
e) Laev, mis liigub nii purjede kui ka jõuajami abil, peab vööriosas nähtavaimas kohas kandma koonusekujulist märki tipuga allapoole.
Reegel 26. Kalalaevad
a) Kalapüügiga tegelev laev peab nii käigus kui ka ankrus olles kandma ainult käesolevas reeglis ettenähtud tulesid ja märke.
b) Traaliv laev, st laev, mis veab traali või muud püügivahendit, peab kandma:
i) kaht vertikaalselt paiknevat ringtuld, millest ülemine on roheline ja alumine valge, või märki, mis koosneb kahest vertikaalselt paiknevast koonusest tippudega vastakuti;
ii) topituld rohelisest ringtulest tagapool ja kõrgemal; alla 50 meetri pikkune laev ei ole kohustatud seda tuld kandma, kuid võib seda teha;
iii) vees edasi liikudes lisaks käesolevas punktis ettenähtud tuledele pardatulesid ja ahtrituld.
c) Kalapüügiga tegelev laev, välja arvatud traaliv laev, peab kandma:
i) kaht vertikaalselt paiknevat ringtuld, millest ülemine on punane ja alumine valge, või märki, mis koosneb kahest vertikaalselt paiknevast koonusest tippudega vastakuti;
ii) kui väljalastud püügivahendid ulatuvad horisontaalselt laevast kaugemale kui 150 meetrit, siis püügivahendite suunas valget ringtuld või koonust tipuga ülespidi;
iii) vees edasi liikudes lisaks käesolevas punktis ettenähtud tuledele pardatulesid ja ahtrituld.
d) Eeskirja II lisas kirjeldatud täiendavaid signaale kohaldatakse kalapüügiga tegelevale laevale, mis asub teiste kalapüügiga tegelevate laevade vahetus läheduses.
e) Kui laev ei tegele kalapüügiga, ei tohi ta kanda k��esolevas reeglis ettenähtud tulesid või märke, vaid ainult neid tulesid ja märke, mis on ette nähtud vastava pikkusega laevale.
Reegel 27. Juhitavuse kaotanud või piiratud manööverdusvõimega laevad
a) Juhitavuse kaotanud laev peab kandma:
i) kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas;
ii) kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas;
iii) vees edasi liikudes lisaks käesolevas punktis ettenähtud tuledele pardatulesid ja ahtrituld.
b) Piiratud manööverdusvõimega laev, välja arvatud miinitõrjetöid tegev laev, peab kandma:
i) kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge;
ii) kolme vertikaalselt paiknevat märki nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine märk peavad olema kerad ja keskmine romb;
iii) vees edasi liikudes lisaks alapunktis i ettenähtud tuledele topituld või -tulesid, pardatulesid ja ahtrituld;
iv) ankrus olles lisaks alapunktides i ja ii ettenähtud tuledele ja märkidele reeglis 30 ettenähtud tuld, tulesid või märki.
c) Jõuajamiga laev, mis pukseerib nii, et puksiirlaeva ja pukseeritava võime kurssi muuta on oluliselt piiratud, peab lisaks reegli 24 punktis a ettenähtud tuledele või märkidele kandma käesoleva reegli punkti b alapunktides i ja ii ettenähtud tulesid ja märke.
d) Süvendus- või allveetöid tegev laev, mille manööverdusvõime on piiratud, peab kandma käesoleva reegli punkti b alapunktides i, ii ja iii ettenähtud tulesid ja märke ning takistuse korral lisaks:
i) kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld või kaht kera, et näidata, kumma parda pool takistus asub;
ii) kaht vertikaalselt paiknevat rohelist ringtuld või kaht rombi , et näidata, kumma parda poolt teine laev võib mööduda;
iii) ankrus olles reeglis 30 ettenähtud tulede ja märgi asemel käesolevas punktis ettenähtud tulesid või märki.
e) Kui tuukritöödega tegeleva laeva mõõtmete tõttu ei ole võimalik kanda kõiki käesoleva reegli punktis d ettenähtud tulesid ja märke, peab laev kandma:
i) kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge;
ii) rahvusvahelise signaalkoodi lipu «A» jäika koopiat, mille kõrgus on vähemalt 1 meeter. Lipu ringnähtavuse tagamiseks tuleb võtta meetmeid.
f) Miinitõrjetöid tegev laev peab lisaks reeglis 23 jõuajamiga laeva jaoks ettenähtud tuledele või reeglis 30 ankrus oleva laeva jaoks ettenähtud tuledele või märgile kandma kolme rohelist ringtuld või kolme kera. Üks nimetatud tuledest või märkidest peab olema eesmastitopi lähedal ja üks eesmasti raa kummaski otsas. Nimetatud tuled või märgid näitavad, et teisel laeval on ohtlik tulla miinitõrjetöid tegevale laevale lähemale kui 1000 meetrit.
g) Alla 12 meetri pikkused laevad, välja arvatud tuukritöödega tegelevad laevad, ei ole kohustatud kandma käesolevas reeglis ettenähtud tulesid ja märke.
h) Käesolevas reeglis ettenähtud signaalid ei ole mõeldud hädasolevale ja abivajavale laevadele. Sellised signaalid on sätestatud eeskirja IV lisas.
Reegel 28. Süviselt piiratud laevad
Süviselt piiratud laev võib lisaks reeglis 23 jõuajamiga laeva jaoks ettenähtud tuledele kanda nähtavaimas kohas kolme vertikaalselt paiknevat punast ringtuld või silindrit.
Reegel 29. Lootsilaevad
a) Lootsivahis laev peab kandma:
i) mastitopis või selle lähedal kaht vertikaalselt paiknevat ringtuld, millest ülemine on valge ja alumine punane;
ii) käigus olles lisaks pardatulesid ja ahtrituld;
iii) ankrus olles lisaks alapunktis i ettenähtud tuledele reeglis 30 ankrus olevale laevale ettenähtud tuld, tulesid või märki.
b) Kui lootsilaev ei ole lootsivahis, peab ta kandma tulesid või märke, mis on ette nähtud sama pikkusega laevale.
Reegel 30. Ankrus ja madalikul olevad laevad
a) Ankrus seisev laev peab nähtavaimas kohas kandma:
i) vööris valget ringtuld või üht kera;
ii) ahtris või selle lähedal ning alapunktis i ettenähtud tulest madalamal valget ringtuld.
b) Alla 50 meetri pikkune laev võib käesoleva reegli punktis a ettenähtud tulede asemel kanda nähtavaimas kohas valget ringtuld.
c) Ankrus seisev laev võib ja vähemalt 100 meetri pikkune laev peab kasutama ka olemasolevaid töövalgusteid või samaväärseid tulesid oma tekkide valgustamiseks.
d) Madalikul olev laev peab kandma käesoleva reegli punktis a või b ettenähtud tulesid ja lisaks nähtavaimas kohas:
i) kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld;
ii) kolme vertikaalselt paiknevat kera.
e) Alla 7 meetri pikkune laev, mis on ankrus väljaspool kitsust, faarvaatrit, ankruala või nende lähedal või väljaspool ala, kus tavaliselt sõidavad teised laevad, ei ole kohustatud kandma käesoleva reegli punktides a ja b ettenähtud tulesid või märke.
f) Alla 12 meetri pikkune laev, mis on madalikul, ei ole kohustatud kandma käesoleva reegli punkti d alapunktides i ja ii ettenähtud tulesid või märke.
Reegel 31. Vesilennukid
Kui vesilennukil või lendlaeval ei ole võimalik kanda tulesid ja märke nii, nagu käesoleva osa reeglites on nende omaduste ja asukoha kohta ette nähtud, peab ta kandma tulesid ja märke, mille omadused ja asukoht on võimalikult nõuetelähedased.
D osa. HELI- JA VALGUSSIGNAALID
Reegel 32. Mõisted
a) Vile – igasugune helisignaalseade, millega on võimalik tekitada ettenähtud helisid ning mis vastab eeskirja III lisas esitatud tehnilistele nõuetele.
b) Lühike heli �� umbes üks sekund kestev heli.
c) Pikk heli – neli kuni kuus sekundit kestev heli.
Reegel 33. Helisignaalseadmed
a) Laeval pikkusega 12 meetrit või enam peab olema vile, laeval pikkusega 20 meetrit või enam peab lisaks vilele olema signaalkell ja laeval pikkusega 100 meetrit või enam peab lisaks olema gong , mille kõla ja heli ei ole võimalik segi ajada signaalkella kõla ja heliga . Vile, signaalkell ja gong peavad vastama eeskirja III lisas esitatud tehnilistele nõuetele. Signaalkella või gongi või mõlema võib asendada muude seadmetega, millel on samad heliomadused, tingimusel, et nõutavaid signaale on alati võimalik anda käsitsi.
b) Alla 12 meetri pikkusel laeval ei pea olema käesoleva reegli punktis a ettenähtud helisignaalseadmeid, kuid kui tal neid ei ole, peavad tal olema muud vahendid tõhusa helisignaali andmiseks .
Reegel 34. Manööver - ja hoiatussignaalid
a) Kui laevad on üksteisele nähtavad, peab käigus olev jõuajamiga laev, mis manööverdab käesolevate reeglitega lubatud või nõutud viisil, näitama seda järgmiste vilesignaalidega:
üks lühike heli – «ma muudan oma kurssi paremale»;
kaks lühikest heli – «ma muudan oma kurssi vasakule»;
kolm lühikest heli – «minu käiturid töötavad tagasikäigul».
b) Laev võib käesoleva reegli punktis a ettenähtud vilesignaale täiendada valgussignaalidega, mida korratakse vastavalt vajadusele manöövri sooritamise ajal:
i) valgussignaalidel on järgmine tähendus:
üks plink – «ma muudan oma kurssi paremale»;
kaks plinki – «ma muudan oma kurssi vasakule»;
kolm plinki – «minu käiturid töötavad tagasikäigul»;
ii) iga plink peab kestma umbes ühe sekundi, plinkide vahe on umbes üks sekund ja järjestikuste signaalide vahe vähemalt kümme sekundit;
iii) kui valgussignaalide andmiseks on paigaldatud tuli, siis peab see olema valge ringtuli, mis on nähtav v��hemalt 5 miili ulatuses ja vastab eeskirja I lisa nõuetele.
c) Kui laevad on üksteisele nähtavad kitsuses või faarvaatris:
i) peab teisest laevast mööda sõita kavatsev laev reegli 9 punkti e alapunkt i kohaselt näitama oma kavatsust järgmiste vilesignaalidega:
kaks pikka heli ja üks lühike heli – «ma kavatsen mööda sõita teist paremalt poolt»;
kaks pikka heli ja kaks lühikest heli – «ma kavatsen mööda sõita teist vasakult poolt»;
ii) laev, millest kavatsetakse mööda sõita, peab reegli 9 punkti e alapunkti i kohaselt näitama oma nõusolekut järgmise vilesignaaliga:
järjekorras üks pikk, üks lühike, üks pikk ja üks lühike heli.
d) Kui üksteisele nähtavad laevad lähenevad teineteisele ja üks laevadest ei saa mingil põhjusel aru teise kavatsustest või tegevusest või kahtleb, kas teise tegevus on piisav kokkupõrke vältimiseks, peab kahtlev laev viivitamata n��itama oma kahtlust vähemalt viie lühikese ja kiire vilesignaaliga. Seda signaali võib täiendada vähemalt viiest lühikesest kiirest plingist koosneva valgussignaaliga.
e) Kui laev läheneb kitsuse või faarvaatri käänakule või kohale, kus teised laevad võivad mingi takistuse tõttu olla varjatud, peab ta andma ühe pika vile. Lähenev laev, mis võib olla käänaku või takistuse taga kuuldekauguses, peab sellele signaalile vastama pika vilega.
f) Kui viled on laeval paigaldatud teineteisest kaugemale kui 100 meetrit, kasutatakse manööver- ja hoiatussignaalide andmiseks ainult üht vilet.
Reegel 35. Helisignaalid piiratud nähtavuse korral
Piiratud nähtavusega alal või selle lähedal tuleb nii päeval kui ka öösel anda käesolevas reeglis ettenähtud signaale järgmiselt:
a) Vees edasi liikuv jõuajamiga laev peab vähemalt iga 2 minuti järel andma ühe pika vile.
b) Käigus olev jõuajamiga laev, mis on peatunud ega liigu vee suhtes edasi, peab vähemalt iga 2 minuti järel andma kaks järjestikust pikka vilet, mille vahe on umbes 2 sekundit.
c) Juhitavuse kaotanud laev, piiratud manööverdusvõimega laev, süviselt piiratud laev, purjelaev, kalapüügiga tegelev laev ja teist laeva pukseeriv või tõukav laev peab käesoleva reegli punktides a või b ettenähtud signaalide asemel andma vähemalt iga 2 minuti järel kolm järjestikust vilet, nimelt ühe pika ja seejärel kaks lühikest.
d) Kui kalapüügiga tegelev laev on ankrus ja kui piiratud manööverdusvõimega laev teeb oma töid ankrus, peab ta käesoleva reegli punktis g ettenähtud signaalide asemel andma selle reegli punktis c ettenähtud signaali.
e) Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on mitu, siis puksiirkaravani viimane laev, kui see on mehitatud, peab andma vähemalt iga 2 minuti järel neli järjestikust vilet, nimelt ühe pika ja seejärel kolm lühikest. Võimalusel tuleb see signaal anda vahetult pärast puksiirlaeva signaali.
f) Kui tõukurlaev ja tõugatav laev on jäigalt ühendatud nii, et nad moodustavad liitlaeva, loetakse nad jõuajamiga laevaks, mis peab andma käesoleva reegli punktis a või b ettenähtud signaale.
g) Ankrus olev laev peab vähemalt iga minuti järel umbes 5 sekundi jooksul pidevalt helistama signaalkella. Laeval pikkusega 100 meetrit või enam tuleb helistada vööris signaalkella ja vahetult pärast signaalkella helistamist tuleb ahtris umbes 5 sekundi jooksul lüüa pidevalt gongi. Ankrus olev laev võib lisaks anda kolm järjestikust vilet, nimelt ühe lühikese, ühe pika ja ühe lühikese, et hoiatada lähenevat laeva oma asukohast ja kokkupõrke võimalikkusest.
h) Madalikul olev laev peab käesoleva reegli punkti g kohaselt helistama signaalkella ja kui nõutakse, lööma gongi ning lisaks andma eraldi kolm selget kellalööki vahetult enne ja pärast pidevat kellahelistamist. Madalikul olev laev võib lisaks anda asjakohast vilesignaali.
i) Laev pikkusega 12 meetrit või enam, kuid alla 20 meetri ei ole kohustatud andma käesoleva reegli punktides g ja h ettenähtud kellasignaale. Kui ta seda ei tee, peab ta vähemalt iga 2 minuti järel andma muud tõhusat helisignaali.
j) Alla 12 meetri pikkune laev ei ole kohustatud andma eespool nimetatud signaale, kuid kui ta seda ei tee, peab ta vähemalt iga 2 minuti järel andma muud tõhusat helisignaali.
k) Kui lootsilaev on lootsivahis, võib ta lisaks käesoleva reegli punktides a, b või g ettenähtud signaalidele anda neljast lühikesest vilest koosneva tunnussignaali.
Reegel 36. Tähelepanusignaalid
Kui on vaja äratada teise laeva tähelepanu, võib laev anda valgus- või helisignaale, mida ei ole võimalik segi ajada muude käesolevates reeglites ettenähtud signaalidega, või suunata helgiheitja valgusvihu ohu poole nii, et see ei häiri ühtki teist laeva. Teise laeva tähelepanu äratamiseks kasutatav tuli peab olema selline, et seda ei ole võimalik segi ajada ühegi meremärgiga. Käesoleva reegli kohaldamisel tuleb vältida suure valgustugevusega varjutuvate või pöörlevate tulede, nagu sähvtulede kasutamist.
Hädasignaalid

Järgmised signaalid, mida kasutatakser eraldi, näitavad, et laev on merehädas ja vajab viivitamatult abi:

umbes minutilise vahega korduvad paugud või plahvatused

mistahes udusignaaliseadmega antav pidev heli

lühikeste vahedega ükshaaval väljalastavad raketid või granaadid, mis paiskavad välja punaseid tähti

ükskõik, millisel signaliseerimisviisil edastatav signaal, mis koosneb kombinatsioonist ... --- ... /SOS) morsetähestikus

raadiotelefoni teel edastatav signaal, mis koosneb hääldatavast sõnast „MAYDAY“

rahvusvaheline signaalkoodi hädasignaal NC

signaal, mis koosneb ruudukujulisest lipust ja selle all või peal paiknevast kerast või kerasarnasest esemest

leegid laeva ( kas põlev tõrva - või õlitünn vms)

punase langevarjuga raketi või punase signaaltõrviku valgus

oranži värvi suitsusignaal

külgedele sirutatud käte aeglane korduv tõstmine ja langetamine

DSC häiresignaal edastatuna:

VHF kanalil 70

MF/HF sagedustel 2187,5 kHz, 8414,5 kHz, 4207,5 kHz,6312 kHz, 12577 kHz või 16804,5 kHz
(m) laev-kallas hädateade edastatuna tunnustatud mobiilse satelliitide süsteemi kaudu.

signaalid, mida edastavad asukohta näitavad avariiraadiopoid

raadioside kaudu edastatavad kindlaksmääratud signaalid, selhulgas päästepaatide ja –parvede transponderite signaalid
27