Survepesur Survepesuri tööpõhimõtteks on surve tekitamine, mis suruks vee kõrgsurvevoolikust välja. Suure surve tõttu kulub vett mitmeid kordi vähem, mis aitab säästa veekulutusi. Survepesur on ka lisaks palju efektiivsem pesemise abivahend. Koduses majapidamises kasutatav survepesur ei pea olema ülivõimas, kuid arvestama peaks tema teiste kasutusvõimalustega. Koduses majapidamises kasutamiseks ning autopesuks piisab 100baarise rõhuga survepesur. Oluline on ka vee hulk, mida mustusekoldele lastakse, seega võiks pumba tootlikkus olla 400 l/h või üle selle. Kui survepesur ostetakse oma tarbeks, siis tööde ajakulu pole ehk kõige määravam tegur. Ka kõige väiksem pesur teeb ära kõige suurema pesuri töö, küsimus on vaid ajas. Survepesurite hinnad jäävad sõltuvalt võimsusest 1000 ja 8000 krooni vahele. Autopesu puhul oleks mõistlik lisaks survepesurile osta pesuhari, sest mustus ei pruugi kohe maha tulla, vaj...
5) haloonkustutil - 10 aastat. Kontrollitud tulekustuti varustatakse kontroll-lipikuga, millel on järgmised andmed: 1) järgmise kontrollimise tähtaeg (aasta ja kuu); 2) sertifitseeritud asutuse nimi, aadress ja sertifikaadi number; 3) pädevat isikut selgelt identifitseeriv tähis; 4) eelmise kontrollimise kuupäev. VÄIKE TULETÕRJEKRAAN TULE KUSTUTAMISEKS ETTE NÄHTUD VEEKRAAN MINIMAALSE LÄBIVOOLAVA VEEHULGAGA 1,7 L/SEK KRAANI JUURDE KUULUB TULETÕRJEVOOLIK (kuni 30m) JA JOATORU Anum veega Metallist anum, milles peab olema vähemalt 0,15 m3 vett. Anuma juures peab olema ämber. KAST LIIVAGA Kast liivaga - kast, milles peab olema vähemalt 0,1 m3 liiva või mõnda muud mittepõlevat puistematerjali. Kasti juures peab olema labidas või kühvel. Tulekustutusvaip Mittepõlevast materjalist valmistatud kuni 2x2 m suurune vaip, millega kaetakse tulekolle, takistades sellele hapniku juurdepääs. Sobib hästi köökidesse rasvapõlengu kustutamiseks,
Vedru jõul tuleb pendel tagasi joa ette, samal ajal lööb pendli teine ots vihmutit nii, et see pöördub väikese nurga võrra edasi. Nii pendeldades vihmuti pöörlebki. · Turbiinvihmutid on suuremad jugavihmutid, neid pööratakse joa ette asetatud turbiinidega. Turbiinilt saadav pöördemoment antakse reduktori ja võlli kaudu edasi vihmuti alumises osas olevale pöördemehhanismile. · Reaktiivvihmutite joatoru ots koos düüsiga on pööratud joatoru sihist kõrvale, nii tekib reaktiivne komponent, mis paneb joataoru pöörlema. · Mehaanilisi vihmuteid kasutatakse traktorivihmuti agregaatides, kus pöördekomponent saadakse reduktori kaudu traktori jõuvõtuvõllilt. Vihmutussüsteemide konstruktsioon: Tavaliselt koosnevad vihmutussüsteemid kolmest põhielemendist- pumbajaamast, vihmutusvõrgust, vihmutusseadmeist
5. Tuletõrjevoolikud on viidud kõikidesse ruumidesse 107. Milliseid tulekustutuse süsteeme kasutatakse laevadel? 29 1. tuletõrje veesüsteeme 2. CO2 süsteeme 3. vahtkustutussüsteeme 4. sprinklersüsteeme 108. Millised esemed järgnevast loetelust kuuluvad tuletõrjuja varustusse? 1. kirves 2. kummisäärikud 3. taskulamp 4. kiiver 5. joatoru 109. Teki puhastamisel roostest on võimalikeks vigastusteks….. 1. hingamisteede kahjustused mürgisest suitsust 2. võõrkehade sattumine silma 3. teki kahjustumine tööriistadest 110. Töötaja peab ajati….. 1. ette kandma kõikidest ohtudest, mis võivad tekkida või tekkisid töö tegemisel 2. kandma alati kaitseprille 3. kasutama kaitseriietust ja selle juurde kuuluvat varustust 4. 111
tuli ) *vaade ahtrile (üksteise peal kolm tuld, alustades alt ülesse; valge, punane, punane. *Kui ei oma käiku vee suhtes, siis on mastis kaks punast tuld, üksteise peal Pilet 2 1. Mis on tuletõrjevahendid, nende märgistus Vahendid: *Tuletõrjevoolik joatoruga. Ruumides on vooliku pikkuseks 10-20 m, masinaruumis kuni 15m, tekil kuni 20m. Eriti laiadel laevadel kuni 25 m. voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust. Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12, 16 ja 19 mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa. *Kantavad pulber- ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega. *tuletõrjeämber liiniga *metallkast liivaga, kühvel *pootshaak, raudkang, labidas *tulekindel vilt või present mõõtudega 1,5*1,5 *rahvusvaheline kaldaühendus, tihend, 4polti ja mutrit ning 8 seibi 16mm-se mõõduga Tuletõrjevahendite märgistus: A-klass
alla ja toetab esimest toetades oma käe esimese selja vastu. Mitte kunagi ära kasuta vett elektrisüsteemide kustutamiseks. Tuletõrjevooliku kapp koridoris Tuletõrjevooliku kapp välitekil Siseruumides peab olema voolik Välitekil ei pea olema voolik ja ühendatud hüdrandi ja joatoruga joatoru pidevalt ühendatud Siseruumi hüdrant ja klapp Väliteki hüdrant ja klapp 88 Merereostuse korraldus laevas Merereostuse ärahoidmiseks on laevas olemas SOPEP jaamad, kus asuvad reostusetõrje vahendid. Seal on olemas kõik vajalik et ära hoida ükskõik mis reostuse sattumine vette. SOPEP jaamad asuvad autotekil, sest oht merereostuseks on seal kõigesuurem just raskeveokite lekete puhul
Suitsuga ruumi võib minna siis kui omatakse individuaalset hingamisaparaati, kui on ruumis kõrge temperatuur siis vastava kaitseriietusega ja ALATI kahekesi. Vahendid: *Tuletõrjevoolik joatoruga. Ruumides on vooliku pikkuseks 10-20 m, masinaruumis kuni 15m, tekil kuni 20m. Eriti laiadel laevadel kuni 25 m. voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust. Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12, 16 ja 19 mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa. *Kantavad pulber- ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega. *tuletõrjeämber liiniga *metallkast liivaga, kühvel *pootshaak, raudkang, labidas *tulekindel vilt või present mõõtudega 1,5*1,5 *rahvusvaheline kaldaühendus, tihend, 4polti ja mutrit ning 8 seibi 16mm-se mõõduga Tuletõrjevahendite märgistus:
liikuva veejoa löögijõu ja materjali pooridesse tungiva vee surve arvel. Eraldatud pinnas seguneb veega, moodustub nn "pulp", mida transporditakse mööda pulbitorusid pinnasepumpadega ladustus- või mahapaneku kohta kus vesi pinnasest välja valgub. Seade koosneb distantsjuhtimispuldist, jalastest või alusplaadist, hüdrosilindritest, alumisest torupõlvest, rõngassarniirist, ülemisest torupõlvest, käsijuhtimishoovast, joatoru vasturaskusest, sfäärilisest sarniirist, joatorust ja joatoru düüsotsikust Pinnasepump-Watermaster . Watermasteri loomise idee: masin peaks võimaldama teha eri liiki töid, mis varem nõudsid erinevaid masinaid. Lisaks pidi olema mobiilne, tekitama tööajal ümbritsevale keskkonnale vähe kahjustusi. Pontooni pikkus 10,2 m, laius 3,2 m, süvis 0,6 m. Tagumised tugijalad ulatuvad kuni 4,5 m sügavusele, eesmised toed 3,5 m sügavusele. Masinale saab monteerida vahetatavad tööseadmed, millega saab pumbata, kaevata,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
