......................................................................................... 2 ÕPETAJAD......................................................................................................................... 3 Hr. Markson.....................................................................................................................3 Hr. Kõiv .......................................................................................................................... 4 Hr. Tooder........................................................................................................................4 Hr. Hellmann/Helmhotz ..................................................................................................5 Hr. Trump........................................................................................................................ 6 Hr. Tusam ............................................................................................................
küünib täielikku asjadest üleolekusse välja. Markson, hüüdnimega Plebs, oli umbes viiekümnene mees. Tal oli alati hall ja kergelt kortsus nüüdisülikond ning näpitsprillid. Tal oli tüüakas kael ümarik nudipea. Nii, kui saabus kevad ja ilmad soojaks läksid vabastas ta ennast lipsust ning käis ringi lahtise polosärgi-kaelusega, nii et hallid rinnakarvad kaeluseaugust paistsid. Plebsi kõnepruuk oli kohe ära tuntav. Hr. Tooder Hr. Tooder oli pikk kõhnapoolne, kergelt hallisegune kräsupeaga ja pruunide lapsesilmadega mees. Ta andis poistele koolis usuõpetust. Piiskoplik vikaar Tooder kirjutas klassipäevikusse tunni alguses sissekanded alati väga kiirelt. Ta kasutas tahvli ees kahte erinevat esinemislaadi: harilikku, täiesti mehaanilist ning ei üldsegi mingile kaasatulekule lootvat tüüdatud tüdimust- või palju harvemini esinevat naeratavat, kobavat, kontakti pakkuvat heatahtlust, mis ajas poisid, niipalju kui
"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga)
Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel, kes uuris, mis oli juhtunud. Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku korvi, aga ainult selleks ,et korvi sisu valgustada. Tal kästi lahkuda. · Tervet klassi sunniti järgneva nädala jooksul peale tunde jääma.
Sisu 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami
Tal oli tõsiselt kahju, et ta ei suutnud nende keelte õpetamist Wikmani koolis organiseerida. Poliitikat härra direktor Wikmani gümnaasiumis teha ei lubanud, vähemalt parteipoliitikat mitte. Wikmani gümnaasiumis tehti ainult haridus-poliitikat ja seda kästi teha oma parema arusaama järgi kõigest väest. Härra Wikman oli demokraat. Temale ei olnud tähtis, kas poiss on ministri või töölisperekonnast - koolikorrale pidid alluma kõik. 4. Õpilaste ja õpetajate suhted Hr Tooder ja tema suhe õpilastega Hr. Tooder oli pikk kõhnapoolne, kergelt hallisegune kräsupeaga ja pruunide lapsesilmadega mees. Ta andis poistele koolis usuõpetust. Piiskoplik vikaar Tooder kirjutas klassipäevikusse tunni alguses sissekanded alati väga kiirelt. Ta kasutas tahvli ees kahte erinevat esinemislaadi: harilikku, täiesti mehaanilist ning ei üldsegi mingile kaasatulekule lootvat tüüdatud tüdimust- või palju
Reegel 37 – Hädasignaalid, kui laev asub merehädas. LISA I – Tulede ja märkide paigutus ning tehnilised nõuded LISA II – Kalalaevade täiendavad signaalid läheduses LISA III – Helisignaalseadmete tehnilised andmed LISA IV – Hädasignaalid 13 1. IALA mere- ja kaldamärgid 1.1 Kardinaalmärgid – Cardinal marks Tähistavad ohtlikku piirkonda ilmakaartest orieteeritutest märkidest: Põhjapoi või -tooder asetseb ohtlikust piirkonnast põhja pool (põhjapoil katkematult kiired või ülikiired plingid); Idapoi või -tooder ida pool (idapoil kolm kiiret või ülikiiret plinki ja paus.); Lõunapoi või -tooder lõuna pool (lõunapoil kuus kiiret või ülikiiret plinki ja üks pikk plink ning paus); Läänepoi või -tooder lääne pool (läänepoil üheksa kiiret või ülikiiret plinki ja paus). Märke iseloomustavad märkide värvused, topimärgid ja tulede karakteristika.
20 40ndad aastad " Wikmani poised ". Kõneldakse Krossi õppimist Westholmi gümnaasiumis. 40 50ndad " Mesmeri vang ". (teose järg). 50-ndad - " Väljakaevamised " . 90-ndad " Tahtamaa " . Talude tagastamine. " Kallid kaasteelised " . ( memuaaride kogum ). Teose põhiprobleemid Teose võib jagada mõttelisteks osadeks - 10. klass, 11. klass ja sellele järgnev aeg. Teose alguses juhtub nimelt õnnetus magneesium satub prügikorvi ja Härra Tooder, arvab, et kui hiir läheb seda võtma, siis käib plahvatus. Loogiline, et sellele järgnes uurimine, inspektor Ambeli poolt. Paljudele tekitas see ärevust ja kartust, närvihoos võib kõik välja lobiseda. Seda võib nimetada ühiskondlikuks probleemiks kuna selliseid plahvatusi või vägivalda juhtub tihti. Isegi pärast pikki tunde arutlemist ei selgunud süüdlast. Seega probleem jäi lahendamata. ( Kuigi Sirkel tunnistas 11.klassi ajal üles , et plahvatus oli nende töö olnud).
kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri
Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat
kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat
Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta koolist välja. Pukspu küsis direktor Wikmanilt, kas ta saab veel tagasi tulla siia kooli, kuid Wikman ütles selle peale: ,,Sa saad kooli tagasi alles üheteistkümnendas klassis ja kui sa sooritad kõikides ainetes eksamid ära rahuldava või parema peale
ei kasuta mitte keegi.Sellel ajal ka õpilased olid ära jaotatud, ehk siis poiste kool ning tüdrukute kool.Wikmani kool oli täielikukul poiste kool.Ning sellest võib järeldada, et poisid teevad päris palju seal pahandusi, see klass millest on juttu, seal juhtus päris suur pahandus.Poisid olid Tooderi tunnis, mis on usuõpetuse tund.Klassi kamp kuhu kuulus ka Jaak, mõtles et teevad väikese nalja.Ning panid päris suure koguse magneesiumi klassi paberikorvi.Õpetaja Tooder saatis Jussi lärmamise eest klass nurka.Sinna kus oli see prügikast.Juss ütles õpetajale et midagi krabistab seal prügikastis, et on vist hiired sees.Härra Tooder läks sinna juurde ning kummardas prügikasti kohale ning ütles et Juss valgust näitaks.Juss pani tiku põlema, kuid ,,kogematta" pillas selle tiku prügikasti.Selle sees käis plahvatus ning õpetaja minestas.Kui ta õpetajatetuppa toimetati, kirus ta õpilasi ning ütles et nood olid tahtnud teda pimedaks teha
Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema kohta et ta on suhteliselt tundlik ja kiiresti solvuja, Hääl on tal väga omapärane, isemoodi tume baritone, mis muudab tema kõnelemise omamoodi huvitavaks. Tooder: Piiskoplik vikaar, pikk kõhnapoolne, kergelt halliseguse kräsupeaga ja pruunide lapse silmadega mees. Kondiiter: Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kitsastes mustades pükstes. Ülekerkinud sepiku taoline nägu, titesuuga ja nööbikujulise ninaga, seal on veel vihased, valvsad, rõõmsad, imestavad, laitvad, kõiketadvad ja lapsemeelsed silmad. Liigutab ennest napakalt.
eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Wikmani poisid "Wikmani poisid" on Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud kooliromaan. Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moodustavad teose sündmustiku, eraldi nii kümnenda klassi kui ka üheteistkümnenda klassi sündmused. Wikmani kooli vaimsust kujundab direktori kristlik-
eksam sooritada, et kooli tagasi saada. See oli aga mõtetu pakkumine, sest poiss õppis vaevu kolmedele ega oleks iialgi suutnud eksameid ära teha. Teine peatükk Usuõpetuse tunni õpetajale otsustati mängida vingerpuss. Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis teeskles Puukspuu, et keegi on ta kirjutusvahendi ära võtnud. Kuna ta segas sellega tundi saatis härra Tooder ta nurka, kus asus ka paberikorv. Süüdati süütenöör. Puukspuu juhtis õpetaja tähelepanu krabisevale häälele korvis. Kui Tooder seda lähemalt uuris plahvatas magneesium. Õpetaja sammus tuikudes klassist välja. Peagi tuli klassi inspektor Ambel, kes uuris üksikasjalikult mis oli juhtunud. Direktor oli sela ajal haige. Poisid valetasid midagi kokku, kuid Puukspuu rääkis, et ta tõmbas tikust tuld ja tahtis sellega valgustada korvi, kuid tikk põletas näppu ning see kukkus korvi
Tuletornid on tugeva ehitusega tornikujulised ehitused harilikult silindri, koonuse või prismakujulised, mille tipus asub valgustusseade. Tule nähtavuskaugus üle 10 meremiili. Tulepaagid on kergema ehitusega, nende alumine osa on sõrestikuline.Tule nähtavus alla 10 meremiili. Päevamärk Ilma tuleta. Ujuvmärgid kinnitatakse oma kohale ankrute abil. Poi koosneb ujukist, vastukaalust ja pealisehitusest. Poid jagunevad: tulega ja tuleta poid Tooder koosneb vardast, ujukist ja topimärgist Lateraalsed märgid tähistavad faarvaatrite ja kanalite asetuse: vasakus servas punase tulega punane poi või tooder topimärgiga tüvikoonus, paaris järjekorranumbritega; paremas servas rohelise tulega roheline poi või tooder topimärgiga koonus, paaritute järjekorranumbritega. (A süsteem vaadatuna merelt maale) Paakpoordi märk punane - R, topimärk: silinder, tuli: punane
Tuletornid on tugeva ehitusega tornikujulised ehitused harilikult silindri, koonuse või prismakujulised, mille tipus asub valgustusseade. Tule nähtavuskaugus üle 10 meremiili. Tulepaagid on kergema ehitusega, nende alumine osa on sõrestikuline.Tule nähtavus alla 10 meremiili. Päevamärk Ilma tuleta. Ujuvmärgid kinnitatakse oma kohale ankrute abil. Poi koosneb ujukist, vastukaalust ja pealisehitusest. Poid jagunevad: tulega ja tuleta poid Tooder koosneb vardast, ujukist ja topimärgist Lateraalsed märgid tähistavad faarvaatrite ja kanalite asetuse: vasakus servas punase tulega punane poi või tooder topimärgiga tüvikoonus, paaris järjekorranumbritega; paremas servas rohelise tulega roheline poi või tooder topimärgiga koonus, paaritute järjekorranumbritega. (A süsteem vaadatuna merelt maale) Paakpoordi märk punane - R, topimärk: silinder, tuli: punane
Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid" . Pealkiri selline kuna raamat räägib Wikmani kooli poiste tegemistest , armumistest ja edasisest elust. Zanr: Romaan 3.)Peategelased: Sirkel Jaak , Härra Wikman, Trull, Usukannataja e. vikaar Tooder, Laasik Riks, Rumma, Kristjan Koorman, Maim e. Joodik Juss Pukspuu, Jauram, Penn e. Penno, Terrepson, Tummel e. Tumbu, Linkman e. Valge Luich, Maria, Aino Pukspuu, Virve Pukspuu. Sündmuskohad: Wikmani Gümnaasium, Pukspuude maja , kohvik. Tegevusaeg: Umbes 1939 kuni Teise Maailmasõja lõpuni. 4.) Raamat räägib sellest, kuidas 10.klassi poistest arenevad mehed. kes lõpuks(paljud oma soovi vastaselt) rebitakse sõtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei saa. Samuti
Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a, isa ärimees (soome spordiriistade esindaja) 19)Mikk 20)Peep 21) Joosep Maim joodik, täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja 22) Padar tuim 23) Riibus - tuim 24) (11 klass)Haaviksoo hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu, 25)kõmmo Õpetajad / vanemad inimesed paul paljaspea/ härra Tiimus- filosoofia, ajalugu Tooder kirikutegelane, kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug, Preili jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik Tädi melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel
Kenasti kasvatatud poiss, kitsa näoga prillikandja. Juhan (Juss) Pukspuu – Mitte väga hea õpilane, keda Laasik käis õpetamas. Virve Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Jaak. Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno. proua Pukspuu – sõbralik naine, kes pakkus lastele tihti teed ning vahel ka kohvi. härra Wikman – Wikmani gümnaasiumi direktor, kes hiljem läks küll Viini ravile, kuid lõpuks siiski suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud. härra Tooder – Kuri õpetaja, kes tegelikult kellelegi ei meeldinud. preili Jakovleva – Inglise keele õpetaja, kes oskas seda keelt halvemini, kui Trull, kes oli mõningad aastad Inglismaal elanud. Tummel – Poiss. Riks Laasik – Vaikne poiss, kes õpetas Jussi. Kondiiter – Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus. härra Helmholtz – Teda kutsuti Tolmuahviks. Ta rääkis kähedalt Tartu-Võru kadakasaksa ja Põlva- Päranurme talutarekeeles
Ta läheb Pukspuude juurde tagasi, kus oli Riks tulnud, Pr Pukspuu aga avastab kirja kus seisis see, et Virve oli põgenenud üle mere teise riiki. Jussi saabub ka umbes samal ajal sõjast koju . Tähtsamad tegelased · Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne · Kristjan Koorman - klassivend · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga)
a) kaneptross tõrvatud K=0,5, tõrvamata K=0,6 b) sisaaltross K=0,6 c) manilatross K=0,65 Terastrossid: a) ühe orgaanilise südamikuga K=4,8 b) mitme orgaanilise südamikuga K=4 Tehiskiudtrossid: K=1,5...1,8 3. Kardinaalne ujuvmärgistuse süsteem kardinaalmärgid näitavad ohtlikku kohta ja asetatakse ilmakaarde (suund kompassi järgi). Näitavad kust poolt tuleb neist mööduda. Õpi need selgeks vaadates mehaanilise (käe-)kella numbrilauda!; Põhjapoi või tooder: üleval must, all kollane, tuli valge, signaal1 100-120 plinki minutis (VQ), signaal2 60 plinki minutis (Q), pannakse välja ohtlikus kohas põhja poole ja tähendab "möödu minust põhja poolt"; Idapoi või tooder: must-kollane-must, tuli valge, signaal1 VQ(3) 5 sek, signaal2 Q(3) 10 sek, pannakse välja ohtlikus kohas ida poole ja tähendab "möödu minust ida poolt";
selle nimel, et näidata maailmale, et ta saab kõigega hakkama, kui tal ainult tahtmist on. Ei tasu meelt heita, kui kõik alati ei õnnestu, vaid tuleb edasi pingutada. Raamatu lõpp oli väga hästi kirjutatud ja tuli tõelise puändina Virve põgenemine mõjus igati üllatavalt, samuti ka see, et Aino otsustas ikkagi Penni sõjast tagasi ootama jääda, teadmata seejuures isegi, kas poiss on veel elus. Samuti oli väga liigutav lõik, kus härra Tooder oma pojaga tormisele merele kindlale surmale vastu sõitis, lauldes ise samal ajal laulu Jumala lõputust ja kõikevõitvast headusest. Võib öelda, et raamat tegi lõpus tõelise kannapöörde ja muutis üsna palju mõningaid teose lugemise jooksul tekkinud mõtteid. http://www.zone.ee/qawsed/wp.doc Jaan Kross isiklikult. Sellest on nüüd kaks aastat mödas ja ma olen palju selle üle mõtelnud. "Wikmani poisid" :
14. Kristjan Koorman pikk koorman, punane kräsujuus, tedretähniline, elas Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a, isa ärimees (soome spordiriistade esindaja) 15. Joosep Maim joodik, täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja (11 klass) Õpetajad 1. Haaviksoo hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu 2. Paul Paljaspea/ härra Tiimus- filosoofia, ajalugu 3. Tooder kirikutegelane, kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug) 4. Preili Jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik 5. Tädi Melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel 6
Penn oli üsnagi kaval noormees. Tal oli tihtipeale igasugu asjade tegemise jaoks lihtsam moodus välja mõeldud. Üldiselt oli tore ja sõbralik ja oma sõprade jaoks vägagi abivalmis. Ka tema mobiliseeriti Punaarmeesse ning tema vanemad arreteeriti pursuidena. Sisukokkuvõte Ülevaade romaani sündmustikust : Tegevus algab 10. klassis eragümnaasiumis, mille direktor on Johan Wikman. Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka, kus on prügikastid. Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Juss visatakse koolist välja, aga ta võetakse teatud tingimustel kooli tagasi. Riks aitab teda. Virve Kohtub Jaagu ja Riksiga, ning mõlemad poisid armuvad temasse esimesest silmapilgust.
Tähistama ei pea püünist laevaga ühendavat otsa. (4) Merepinna lähedal asuvad uputatud püünised ja nende jadad peavad olema tähistatud toodriga, mille tipus on kerakujuline signaalmärk läbimõõduga vähemalt 25 cm ja millel on helenduv triip ning topituli. (5) Toodrid peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) toodrite püünistele kinnitamise nöörid ehk otsad peavad olema põhja vajuvast materjalist või olema uputatud raskustega; 2) tooder peab ulatuma merepinnast vähemalt 1,5 m kõrgusele; 3) toodrite lipud peavad olema neljakandilised külje pikkusega vähemalt 40 cm ja kahe ülestikuse lipu vahekaugus peab olema vähemalt 20 cm ning alumise lipu kõrgus veepinnast ei tohi olla alla 80 cm. Ühte ja sama püünist või püünistejada tähistavate toodrite lipud peavad olema ühte värvi ja ühesuurused; 4) toodrite tuled peavad olema kollased ja andma ühe plingi iga 5 sekundi tagant ning olema nähtavad
Hädasignaalid näitavad,et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadelt. Raadiotelegraafi teel MORSE kood Raadiotelefoni teel Mayday Tugevad paugud umbes 1 min vaheaegade järel Punane rakett Pidev helisignaal Punane põlev säratuli 41)Lateraalne navigatsiooni märgistus: Faarvaaterite parema ja vasaku külje tähistamine.Vasakus servas punane ja paremas servas roheline. Tuletornid Tulepaagid Poi Tooder Paakpoord-punane Tüürpoord-roheline 42)Kardinaalne navigatsiooni märgistus: Tähistavad ohtlikku piirkonda ilmakaartest orienteeritutest märkidest: Põhjapoi Lõunapoi Idapoi Läänepoi 43)Vaatlusvahi korraldamine merel: Vaht merel on jagatud kuude 4-tunnilisse perioodi. Kontrollida pidevalt laeva asukohta. Jälgida meeskonna tööd tekil,eriti halva ilma puhul. Kasutada kajaloodi. Udu puhul alustada udusignaalide andmist.
rahvusliku liikumise ajal kunstiliselt parimad. Teose "Wikmani poisid" lühikokkuvõte Tegevuspaik: Wikmani gümnaasium Tallinnas Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): · Sirkel Jaak priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud · härra Wikman kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki · Trull klassi kõige korralikum poiss, tark, isa on saadik · Usukannataja e. vikaar Tooder usuõpetuse õpetaja, lahkub peale pahandust · Laasik Riks tark, õpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud · Rumma klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne · Kristjan Koorman klassivend · Maim e. Joodik boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju · Juss Pukspuu rumaluke, hajevil, visati koolist välja.
3. Laevatee vasakut kluge 23. Milline laev paneb välja pildil kujutatud signaallipu? 1. Tuukritöödega tegelev laev 2. Laev punkerdab kütust 3. Laeval on loots 14 24. Millisesse ilmakaarde navigatsioonilisest ohust paigutatakse pildil olev tooder või poi? 1. Põhja poole 2. Lõuna poole 3. Ida poole 4. Lääne poole 25. Mis on kursinurk? 1. Nurk laeva sõidusuuna ja obejekti suuna vahel 2. Nurk nord-suuna ja objekti suuna vahel 3. Nurk nord-suuna ja laeva diametraaltasapinna vahel 26. Piiratud nähtavuste tingimustes liikuva laeva madrus-vaatleja kuuleb eespool teise laeva helisegnaali, mis koosneb ühest pikast ja kahest lühikesest helist.
annaabi.ee 
