Emaplaat (0)

Emaplaat
Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati).
Socketid
Socket on emaplaadi protsessori pesa. Socketeid on väga palju ja erinevaid.
Socketid:

• DIP
  
• PLCC
  
• Socket 1
  
• Socket 2
  
• Socket 3
  
• Socket 4
  
• Socket 5
  
• Socket 6
  
• Socket 7
  
• Super Socket 7
  
• Socket 8
  
• Slot 1
  
• Slot 2
  
• Socket 463/Socket NexGen
  
• Socket 587
  
• Slot A
  
• Slot B
  
• Socket 370
  
• Socket 462/Socket A
  
• Socket 423
  
• Socket 489/Socket N
  
• Socket 495
  
• PAC418
  
• Socket 603
  
• PAC611
  
• Socket 604
  
• Socket 754
  
• Socket 940
  
• Socket 479
  
• Socket 939
  
• LGA 775/Socket T
  
• Socket 563
  
• Socket M
  
• LGA 771/Socket J
  
• Socket S1
  
• Socket AM2
  
• Socket F/Socket L
  
• Socket AM2+
  
• Socket P
  
• Socket 441
  
• LGA 1366/Socket B
  
• rPGA 988A/Socket G1
  
• Socket AM3
  
• LGA 1156 /Socket H
  
• Socket G34
  
• Socket C32
  
• LGA 1248
  
• LGA 1567
  
• LGA 1155/Socket H2
  
• LGA 2011/Socket R
  
• rPGA 988B/Socket G2
  
• Socket FM1
  
• Socket AM3+
  
• Socket FM2
  
• LGA 1150/Socket H3
  
• Socket G3
  

Socket 1
Inteli protsessoripesa millel on 169 auku 17x17 ridades andis toidet 5v ja on ühilduv Intel 486SX, 486DX, 486DX2, 486DX2, ja 486DX4 protsessoritega.
 
Socket 2
Socket 2 oli üks protsessori seeriatest kuhu sisestati mõned kindlad x86 mikroprotsessorid. See oli uuendatud versioon Socket 1-st millel oli lisatud Pentium OverDrive-i tugi. Socket 2 oli 238-pinnine LIF või ZIF 19x19 PGA socket mis oli sobilik 5-voldisega, 25-50 MHz 486 SX-ga, 486 DX-ga, 486 DX2-ga, 486 DX4-ga, 486 OverDrive-ga ja 63 või 83 MHz Pentium OverDrive  protsessoriga .
 
 
Socket 4
Socket 4, mida esitleti aastal 1993, oli esimene protsessori socket mis oli disainitud P5 Pentium mikroprotsessorite jaoks. Socket 4 oli ainuke 5-voldine socket Pentiumi jaoks. Peale socket nelja läks Intel 3.3-voldise socket 5 peale üle. Socket 4 toetab Pentium OverDrive-i, mis laseb töötada 120 MHz (60 MHz Pentiumil ) ja 133 MHz (66 MHz Pentiumil) peal.
Socket 5
Socket 5 loodi teise põlvkonnana Intel P5 Pentium protsessori jaoks, mis töötavad kiirusel 75 kuni 120 MHz ja kasutavad tuumapinget 3,3 V.Koosnes 320 pinnist.
Socket 6
 
Socket 6 on 4-generatsiooni CPU socket, kergelt erinev socket-3’st. Socket 6’te kasutatakse vähestes emaplaatides. Intel disainis selle selle uueks standardiks 80486 turu langemisel . Niiet vähesed(kui üldse) emaplaadid kasutavad Socket-6’te, eriti, kui socket-3 oli saanud standardiks.
 
Tüüp: ZIF
Kontakte: 235
Voolukasutuse ulatus: 3.3V
Protsessor (id): Intel 486
 
Socket 7
Socket 7 on põhiliselt sama mis Socket 5, kuid ühe lisa lukustusega. Socket 7el on 321 pinni totaalselt mõõtmes 37*37 SPGA. Põhi erinevus Socket 7el pole mitte Socket 7 ise, vaid Voltide Reguleerimise Moodul (VMR). Peamine põhjus miks VMR tuli, oli et Intel ja AMD tahtsid, et protsessorid kasutaksid vähem voolu nagu näiteks 3,3V ja 5V. Socket 7 kasutasid AMD K5 ja K6, Cyrix 6x86, IDT WinChip, Intel 5P Pentium, Pentium MMX, Rise Technology mP6 protsessorid. Socket 7 laiendus Super Socket 7 oli tehtud AMD pool K6-2 ja K6-III protsessoritele, et nad saaks kõrgemal sagedusel töödata ja kasutada AGP.
Socket 8
Socket 8-l on eriline kandiline socket 387 klemmiga. See toetab FSB kiiruseid 60 - 66 MHz, 3,1 kuni 3,3 V ja toetab Intel Pentium Pro ja Pentium II Overdrive protsessorit. Socket 8-l on eriline klemmide paigutus .
Socket 370
Socket 370 oli originaalselt kasutuses Intel Celeron seeria protsessoritel, kuid hiljem oli see ka Pentium III socket. Osad emaplaadid kasutasid socket 370 topelt protsessori socketina.
Socket 423
Socket 423 on ZIF tüüpi pesa. Toodud välja aasta 2000 novembris Pentium 4 jaoks.
Socket 423 toetab 400MHz protsessorisiini, mis ühendab CPU mälukontrollerikeskusega. Kuni 2GHz Pentium 4 protsessorid olid saadaval sellele pesale, kõik kiiremad versioonid vajavad hoopis 478 pesa.
Socket 478
Socket 478 on ZIF- Tüüpi Socket Pentium 4 ja Celeron 4 protsessoritele, mida tutvustati oktoober 2001. See oli spetsiaalselt disainitud toetamaks lisa pinne tuleviku Pentium 4 protsessoritele ja kiirusele üle 2 GHz. Jahutuse paigaldus on erinev 423 Socketist, lubab suuremaid jahtusui CPUle.
Socket A
Socket A ehk Socket 462 on protsessoripesa tüüp arvuti emaplaadil . Socket A tootmine on lõpetatud.
Pesa nimetuses olev arv viitab pesas olevale 462 augukesele, kuhu lähevad protsessori viigud. Nendest 453 toimivad ja 9 on blokeeritud – viimaseid kasutatakse selleks, et vältida Socket A eellase Socket 370 protssessorite panemist Socket A-sse.
esisiini sagedused, mida Socket A toetab, on 133, 166 ja 200 MHz.
Socket A-d sisaldavate arvutite koostamisel, teisaldamisel ja igapäevasel kasutamisel ei tohi ületada mehaanilise koormuse piire . Vastasel juhul protsessori nõelad koolduvad või murduvad ja protsessor muutub kasutuks. Protsessoripesa kannatab välja dünaamilise koormuse kuni 445 N ja staatilise koormuse kuni 133 N. Socket A on seetõttu väga habras , eriti võrreldes tema järglaseks oleva protsessoripesaga Socket 478, mis kannatas välja ligi poole rohkem. Socket A oli nii õrn, et paljud inimesed murdsid protsessori katki, kui püüdsid seda protsessoripesast eraldada. Tuleb siiski märkida, et neist juhtumitest paljudel oli kasutatud ebastandardset protsessorit või sertifitseerimata protsessorilahendust.
AMD soovitas mitte kasutada Socket A korral raskemat jahutit kui 300 g, sest raskemad jahutid võisid protsessorit ja protsessoripesa kahjustada.
Tänapäeval Socket A-d enam ei toodeta. Selle asemel toodetakse protsessoripesi Socket 754, Socket 939 ja Socket AM2. Siiski saab paljudelt edasimüüjatelt veel tänini neid protsessoripesi ning nendega ühilduvaid mikroprotsessoreid ja emaplaate osta.
Protsessoripesa Socket A kasutati järgmiste AMD protsessorite jaoks:

• AMD Athlon
  
• AMD Athlon Thunderbird
  
• AMD Athlon XP
  
• AMD Athlon MP
  
• AMD Duron
  
• AMD Sempron
  
• AMD Mobile Athlon 4
  
• AMD Mobile Athlon XP-M
  
• AMD Mobile Duron
  
• AMD Genode XP
  

Socket 603
Socket 603 oli disainitud inteli poolt, mõeldud töö- ja serveriplatformidele. See koosneb 603’st ühendusest , socketi keskel.
Intel's design notes distinguish Socket 603 from Socket 604 as low cost , low risk, robust, high volume manufacturable, and multi -sourceable.
Socket 754
754 pesa kasutati esimeste AMD Athlon 64 protsessoritega. See on lisaks ka kasutusel AMD Sempron protsessoritega. See pesa toetab ühekanalist puhverdamata DDR SDRAM mälu.
Socket 939/940
Socket 939 on AMD protsessoripesa, mis avaldati 2004 aasta juunis, et asendada eelmine  AMD protsessori pesa Socket 754
"Socket 939" asendati omakorda "socket am2"-ga 2006 aasta Mail. See oli teine pesa loodud AMD-i AMD64 seeria protsessoritele.
"Socket 939" jaoks toodeti nii ühetuumalisi kui ka kahetuumalisi protsessoreid.(Athlon 64, Athlon 64 FX, Athlon 64 X2)
Socket 939" toetab ainult DDRAm mälu kiirusega kuni 6,4 GB/s. Protsessoritel on tugi 3DNOW, SSE2 ja SSE3 jaoks.
Videokaartide suhtes leidub "Socket 939" nii AGP kui ka PCI-E 16x videokaardi pesaga emaplaatidel.
Kõige kiiremateks "Socket 939" protsessoriks loetakse " Opteron 185" ja "Athlon 64 FX-60" Mõlemad sagedusel 2,6 Ghz ja 1MB L2 vahemäluga.
Kiireimaks ühetuumaliseks aga peetakse protsessorit "Athlon 64 FX-57" Kuna see jooksis natuke paremini sagedusel 2.8Ghz.
Socket 940 on põhimõtteliselt sama, aga kasutab DDR2 vahemälu ja protsessor on 64 bitine .
Socket T
LGA 775 ehk Socket T on emaplaadil olev protsessoripesa, mis on mõeldud Inteli protsessoritele. LGA ( Land Grid Array , 'pinnavõremaatriks') on protsessori kinnitustüüp.
Erinevalt oma eelkäijast Socket 478-st ja teistest varasematest protessoripesadest, millel olid pesas augud, on tal 775 nõela, mis puudutavad protsessori allküljel olevaid kontaktpindu. Nõelte tipud on tömbid ja kullatud, tagades parema elektrijuhtivuse ja võimaldades seeläbi kasutada kõrgemat töösagedust.
 
Intel võttis LGA 775 kasutusele sellepärast, et see võimaldas esisiini jõudlust tõsta kuni 1600 operatsioonini sekundis. LGA 775 toetab esisiini kiirusi 533, 800, 1066, 1333 ja 1600 operatsiooni sekundis.
 
Teine oluline muudatus seisnes selles, et enne olid nõelad keskprotsessori küljes, nüüd on nad emaplaadi küljes. Nõelte paindumise risk läks seega protsessorilt üle emaplaadile.
 
Protsessori mõõtmed on 3,73×3,73 cm.
Socket M2
Teisel veerandil 2006 AMD tutvustas oma uut protsessorit, mis kasutab uut socketit nimega Socket M2. Socket M2 Koosneb 940 pinist, sama number mis on kasutatud Socket 940 poolt, Socket M2 on disainitud toetamaks integreeritud Dual- Channel DDR2 mälu kontrollerite mis oli lisatud Athlon 64 ja Opetron protsessoritele.
 
SATA
SATA IDE- liidese  edasiarendus, kus rööparhitektuur (paralleelarhitektuur) on muudetud jadaarhitektuuriks (järjestikarhitektuuriks) ning ülem-alluv süsteem kakspunktsüsteemiks. Erinevalt kaht ajamit ühendavatest IDE jadaliidestest, kus üks on konfigureeritud ülemaks ja teine alluvaks, on iga Serial ATA ajam ühendatud oma liidesega. Esialgu tõstab Serial ATA andmekiirust kuni 150 MB/s ning kasutab kuni 1 m pikkusi neljasoonelisi kaableid (ATA-66 juurese kasutatava 80-soonelise lamekaabli lubatav pikkus on kuni 18 tolli e. 0,5 m)
ATA:
AT -siini manus Kettaajami liidesestandard (ANSI). Esimene ATA versioon oli IDE, mis toetas kaht kõvakettaajamit, 16-bitist liidest ja PIO režiime 0, 1, ja 2.
ATA-2 toetab kiiremaid PIO režiime 3 ja 4 ning hulksõnalisi DMA režiime 1 ja 2. Toetab ka loogilisi plokiaadresse (LBA) ja plokiülekandeid. ATA-2 kaubamärgid on Fast ATA ja  EIDE (Enhanced IDE).
ATA-3 standard on veidi täiustatud ATA-2
Ultra -ATA (tuntud ka nimetuste all Ultra-DMA, ATA-33 ja DMA-33) toetab hulksõnarežiimi DMA-3 ja töötab kiirusega 33 MB/s.
AGP
AGP on Inteli välja töötatud kiire port, mis on ette nähtud ainult kuvaadapteri (videokaardi) tarbeks.
Inteli esimene, 1997 välja tulnud AGP versioon 1.0 sisaldas kiiruseid 1x ja 2x. AGP 2.0 lisas kiiruse 4x ja 3.0 kiiruse 8x.
AGP kasutab 32-bitist siini ja töötab sagedusel 66 MHz.
AGP Versioonid:

• AGP 1x maksimaalne andmeedastuskiirus on 266 MB/s; pinge 3,3 V
  
• AGP 2x maksimaalne andmeedastuskiirus on 533 MB/s; pinge 3,3 V
  
• AGP 4x maksimaalne andmeedastuskiirus on 1066 MB/s; pinge 1,5 V
  
• AGP 8x maksimaalne andmeedastuskiirus on 2133 MB/s; pinge 0,8 V
  

ISA
ISA siin:

• ISA siin loodi 1984. Aastal
  
• Maksimaalne läbilaskevõime 8MB/s
  
• Siini kiirus 8 MHz
  
• Siini laius 16 bitti
  
• 8 bitised kaardid kasutavad siini esimest poolt. 16 bitised kaardi teist poolt.
  
• 1992. aastal loodi graafikakaartide tootjate liidu poolt VESA LOCAL BUST (VLB)
  

PCI 
PCI (lühend sõnadest Peripheral Component Interconnect, inglise keeles ’välisseadmeühendus’) on Intel Corporation  poolt välja töötatud lokaalsiinistandard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti uuema PCI Express  ja vanema ISA laiendussiinistandardiga. PCI siin (nagu kõik teised arvutisiinid) tähendab elektriliste ühenduste kogumit, mille kaudu andmeid kandvad elektrisignaalid liiguvad ühest arvutisüsteemi osast teise.
PCI siini standardi määravad:

• Füüsilised parameetrid (näiteks ühenduspesade tüübid)
  
• Elektrilised parameetrid (näiteks pinge)
  
• Loogiline mudel (näiteks tsüklite tüübid siinis)
  

Laiendussiinid võimaldavad arvutisse lisada laienduskaarte ning ühendada neid protsessori ja põhimäluga. Iga siin koosneb kahest osast: andmesiinist ja aadressisiinist, kuid need võivad olla ka kokku multipleksitud samadele füüsilistele ühendustele.
PCI Express
Erinevalt PCI siinist, mis kasutab andmete edastamiseks ühissiini, on PCI Express üldjuhul tähe tüüpi topoloogiaga pakettide võrgustik. PCI Express seadmed suhtlevad teineteisega vahendusel, mis on moodustatud kommutaatoritega, samas iga seade on otseselt seotud kommutaatoriga punkt-punkt tüüpi ühendusega.
PCI Express siin toetab lisaks ka:

• kaartide kuumvahetust;
  
• garanteeritud ribalaiust (QoS);
  
• energiatarbimise kontrolli;
  
• edastatud andmete terviklikkuse kontrolli.
  

Kiibistik
Ehituselt on kiibistik emaplaadi keerukaim ja olulisim osa. Kui protsessor on arvuti "aju", siis kiibistik on tema "närvisüsteem". Kiibistik koosneb väikestest mikroskeemidest. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid mikroskeeme, mis täitsid erinevaid ülesandeid: mälukontroller, siinikontroller (siin), videosiini kontroller jne. Tänapäeval koosneb kiibistik reeglina ühest-kahest võimsast kiibist ehk kontrollerist. Klassikaliselt on neid kaks: põhjasild (Northbridge) ja lõunasild (Southbridge).

• Põhjasild on varustatud jahutussüsteemiga (tavaliselt radiaator ja kallimatel mudelitel lisaks ka ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM),  graafikakaart  ja lõunasild. Kuna tänapäeval on graafika kaartidel liikuv andmete hulk, vool suur siis ühendatakse ka videokaart põhjasillaga. See suhtleb protsessoriga FSB ( Front Side Bus) kaudu ning sisaldab mälukontrollerit, graafikakaardi ja lõunasilla kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip.
  

• Lõunasild vahendab kõigi ülejäänud komponentide, seadmete omavahelist suhtlust. Põhjasilla PCI-siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisend–väljundsüsteemiga nagu USB, BIOS jne. Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio– ja võrgukontrollerid.
  

 
Tänapäeval on mälukontroller mõnikord ehitatud protsessori sisse ning seega kaotatud vajadus ühe kiirete ja ühe aeglaste seadmete kontrolleri järele. Tihtipeale on kiibistik koondatud integraallülituse sisse.
Igal kiibistikul on oma funktsioon. Näiteks võib üks kiibistik täita graafikakaardi põhifunktsioone, teine aga arvuti protsessori funktsioone. Kiibistik määrab ära milliseid protsessoreid, mälusid ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadile ühendada. Kiibistik mõjutab oluliselt arvuti jõudlust ja stabiilsust.
Integraallülitus ehk IC
Integraallülitus on vooluahel , mis on toodetud õhukesele pooljuhtmaterjali pinnale. Integraallülitusi kasutatakse peaaegu igas tänapäeva elektroonilises seadmes. Integraallülitusi võib liigitada järgmiselt: analoog -, digitaal- ja ühendsignaal. Väikesed ahelad võimaldavad suuri kiirusi, madalat võimsuskadu ja madalat tootmiskulu.
OCS ( original chipset)
OCS on kiibistik, mida kasutati varasematel Commodore Amiga arvutitel, mis määras Amiga graafika ja heli võimekuse. Selle järeltulija oli pisut täiustatud ECS (Enhanced Chip Set) ja rohkelt paranenud AGA ( Advanced Graphics Architecture ). OCS-i kasutati Amiga mudelitel, mis oli ehitatud 1985. ja 1990. aastatel (Amiga 1000, Amiga 2000, Amiga CDTV, and Amiga 500). Kiibistik, mis andis Amigale selle unikaalse graafikavõimekuse, koosneb kolmest peamisest kiibist: Agnus , Denise ja Paula .

• Agnus - Kiibistiku funktisoon oli üldkontroll terve kiibistiku üle. Kõik operatsioonid oli sünkroniseeritud väljund video siinil.
  

• Blitter on Agnuse osa, mis otsustab kiiret andmete liiklust ja muutmist arvuti mälus. Blitter on võimeline kopeerima suuri mälu plokke (video mälu) ühest mälu osast teise suhteliselt kiiresti, see tähendab CPU saab tegeleda teiste käskudega. Blitteri kasutati peamiselt oli graafiliste piltide joonistamiseks ja nende uuesti joonistamiseks ekraanil .
  

• Copper on Agnuse teine komponent . Cooper ehk co-protsessor on piiratud programmeerimise arvuga, sellel on kindel olek (current state), mis reguleerib liiklust video siinil. Olek muutub, kui toimub mingi kindel sündmus. Olekuid on erinevaid, kuid piiratud arv.
  

• Denise - Kontrollib video ajastust.
  

• Paula - Sisaldab heli mängimise loogikat, disketti ( floppy ) kontrolli ja I/O (input/output) suhtlust (protsessori ja inimese või teise protsess süsteemiga).