Arvutite riistvara alused (0)

Informaatika - Operatsioonisüsteemid

1 Hindamata

Sisukord

Sisukord 1

Protsessoripesa (processor socket ) 3

Mälupesad ( memory slot ) 3

Kiibistik (chipset) 4

Laienduskaartide pesad (expansion slot) 4

Pistikupesad 5

Tagapaneeli pistikupesad ja kontaktid 6

Kasutatud allikad: 7
Sissejuhatus

Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe , elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisend –väljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/ Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne).
Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid , takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud . Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk , mälu, kuvar , klaviatuur, hiir ja muud komponendid.
Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe.
Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.
Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit.
Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist.
Üldjoontes on emaplaat umbes 30 - 40 cm küljemõõduga ruudu või ristküliku kujuline kahe või rohkem kihiline trükiplaat. Lihtsamalt öeldes on ta üks suur plastplaat, millel on mõlemad küljed kaetud peenikeste vaskjuhtmetega, mis ühendavad erivaid mikroskeeme ning pesasid .

Protsessoripesa (processor socket)

Emaplaadi valikul tähtsaim on tema vastavus soovitavale protsessorile, kuna protsessorite elektroonilised ning füüsilised näitajad (jalgade arv) ei lange enamjaolt kokku ning iga protsessor ei sobi igasse pesasse (socket) või võib põhjustada emma –kumma läbipõlemist.
Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb protsessori sisestamiseks üles tõsta ning mille allasurumisel protsessor fikseeritakse kindlalt paika. Hoova ülestõstmisel vabanevad protsessori jalad ja teda on kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus ZIF ( Zero Insertion Force , nullsisestusjõud).
Hetkel on lauaarvutite jaoks kolme sorti pesadega plaate :

Socket 370, mis mõeldud Pentium III, vanema seeria Celeronide ning VIA Cyrix protsessorite jaoks.
Socket 478, mida kasutavad Pentium 4 ning uuemad Celeron protsessorid .
Socket A, mis on kasutusel AMD Athlon protsessorite puhul.

Võimsamates lauarvutites võib kohata ka muidu serverimaailma kuuluvaid kahe protsessoripesaga emaplaate ( Dual –Processor). Neid on nii Socket 370 (mõeldud Pentium III serverprotsessoritele) kui Socket A (kasutavad AMD Athlon MP protsessoreid).

Mälupesad (memory slot)

Tavaliselt on protsessori lähedal 2–4 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust , Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR.
Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Erinevate siinikiirustega sama tüüpi moodulid (näiteks DDR266, DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast.

Kiibistik (chipset)

Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeeme–kiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid — mälukontroller, siinikontroller , videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi — põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild ( Southbridge ), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma.
Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB ( Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisend–väljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada–, rööp –, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio– ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32–bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused.

Laienduskaartide pesad (expansion slot)

Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGP–ga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCI–siini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI edasiarendus 32–bitine 66 MHz liides AGP, mis lubab graafikakaardil otse mälu poole pöörduda ning tagab 3D–rakendustele vajaliku andmevookiiruse: vastavalt 266 MB/s (AGP), 533 MB/s (AGP 2×), 1,07 GHz (AGP 4×) ning uusim 2,14 GHZ (AGP 8×). Kaartide valikul, saavutamaks maksimaalset efekti oma investeeringust, peab arvestama, et emaplaat toetaks vastavat kiirust. AGP 8× kaardid suudavad töötada ka AGP 4× siiniga plaadil, kuid vanematele neid installeerida ei tohi, sest AGP 2× kasutatav pinge on suurem kui uutel kaartidel ja põhjustab nende läbipõlemise.
Mõningatel eriti lihtsustatud ja odavatel lihtkontoritööks mõeldud emaplaatidel võib aga AGP hoopiski puududa ning emaplaadile on lisaks integreeritud graafikakiip, mis hoolitseb pildi joonistamise eest ja täiendavat graafikakaarti masinasse vaja polegi. Hilisema laiendamise võimatuse korvab lihtsus ja odavus .
AGP järel asub mitu (harilikult 2–6), tavaliselt valget värvi, PCI–siini (Peripheral Component Interconnect) laienduspesa, mida kasutavad väga erinevad lisakaardid (sisemine modem, SCSI –kontroller, helikaart , võrgukaart, TV–kaart jne). Seega, kui on plaan mitmeid lisakaarte kasutusele võtta, tuleb silmas pidada, et tihti hinnalt väga soodsa micro–ATX plaadil võib olla vaid üks–kaks vaba PCI siini, mis muudab laiendamise võimatuks. Sellisesse olukorda sattunul aga on abi leida laiast valikust USB–d kasutavatest välistest lisaseadmetest, mis küll kokkuvõttes algse rahalise kokkuhoiu kiirelt ära nullivad.

Pistikupesad

Emaplaadilt leiame terve rea erineva kuju ja suurusega pistikupesi, kuhu ühendada kettakaableid ning mitmeid muid juhtmeid. Harilikult on ühe plaadi serva ääres kaks sarnast kaherealist pistikupesa IDE–seadmete jaoks (kõvakettad, optilised seadmed jne). Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2.
Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDE–kaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid RAID’i, saavutamaks kas suuremat kiirust, turvalisust või mõlemat koos. RAID’ist olen varasemas numbris (AM 2/02) pikemalt kirjutanud ning seetõttu siin rohkem sellest ei räägi. Plaadilt leiame ka samakujulise, kuid lühema pesa flopiseadme(te) jaoks.
Toitekaabli ühendamiseks on lai kaherealine plastikust ATX pistikupesa. Toitekaabli ühendamisel peab jälgima, et kaablipistiku küljel olev fiksaator oleks samal poolel kui pesa küljel asetsev väike nokk . Pentium 4 emaplaatidelt leiame veel 4–augulise pesa protsessori lisatoitekaabli ühendamiseks. Kui see unustada ühendamata, siis masin lihtsalt keeldub tööle hakkamast. Tavaliselt on plaadil veel kaks 4–nõelalist pistikupesa, kuhu ühendada välise audiosignaali sisend ning CD–seadmelt tulev audiosignaali juhe, mis on tähistatud vastavalt AUX ja CD. Kui emaplaadil on rohkem USB väljundeid kui tagapaneelis asuvad 2, siis nende jaoks on olemas 2 või rohkem eripesa.

Tagapaneeli pistikupesad ja kontaktid

Arvuti tagakülje poole jäävale emaplaadi servale on integreeritud rida kontakte. Leiame sealt esmalt kaks PS/2 pesa — emaplaadi poolse klaviatuuri ning ülemise hiire jaoks. Siis ühe või kaks jadaliidest ( Serial , COM ), mis viimasel ajal on 9–nõelased ning rööpliidese (Parallel, Centronics), kuhu harilikult läheb printer . Edasi on kas kaks või rohkem USB liidest ning mõningatel integreeritud võrgukiipi omavatel emaplaatidel ka Ethernet RJ45 pistikupesa võrgukaabli jaoks.
Kui plaadil on integreeritud helikaart, siis on ka harilikult kolm pistikupesa kõlarite väljundi, mikrofoni ja välise helisignaali sisendi jaoks. Kui integreeritud helikaart toetab 5.1 (6.1) heli, siis on lisaks veel 2 pistikupesa tagumiste ja keskkõlari jaoks. Eriti keerukate helikaartide korral leiame sealt ka SP/DIF optilise väljundi (või ka sisendi).
Kui plaat on integreeritud graafikakiviga, leiame tagaküljelt ka standardse 15–nõelalise D–SUB VGA pistikupesa monitori jaoks. Üksikutel kallitel emaplaatidel on ka integreeritud FireWire IEEE1394, mille 1–2 sisendit samuti plaadil paiknevad. Samas on juba modernseid emaplaate, mis nn vanamoodsaid (legacy) liideseid enam ei kasutagi. Näiteks Abiti AT7–MAX emaplaadil puuduvad nii jada–, rööp– kui ka PS/2 liidesed . See–eest on aga plaadil palju USB 2.0 ja IEEE1394 pistikupesi, mis korvavad oma suuremate kiirustega kao.
Kasutusmugavust silmas pidades on mitmedki moodsad arvutikorpused varustatud esipaneelile toodud USB, heli ja FireWire pistikupesadega, seetõttu on paljudel emaplaatidel ka lisapesad, kuhu ühendada esipaneeli vastavad juhtmed.
Pistikupesadest tasub äramärkimist veel 2 või enam 3–nõelalist FAN1, FAN2 jne märgistatut. Neisse ühendatakse protsessori jahutusventilaatori kaabel, teise korpuse lisajahutusventilaatorite omad.

Kasutatud allikad:

http://et.wikipedia.org/wiki/Emaplaat
http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=156&Itemid=9
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/6207_238.HTM
http://www.delfi.ee/news/arvutiuudised/arvuti/article.php?id=18600988
www.google.com
7

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kennutz Õppematerjali autor

protsessor emaplaat pesad pistikupesa socket pentium kontroller kiibistik pistikupesad väljund athlon helikaart

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Arvuti riistvara

Referaat Juhendaja: 2008 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud

Arvutiõpetus

ppt

Emaplaat

Emaplaat Emaplaatide liigitus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid: · Protsessoripesa

Arvutiõpetus

docx

Emaplaat

suuremaid jahtusui CPUle. Socket A Socket A ehk Socket 462 on protsessoripesa tüüp arvuti emaplaadil. Socket A tootmine on lõpetatud. Pesa nimetuses olev arv viitab pesas olevale 462 augukesele, kuhu lähevad protsessori viigud. Nendest 453 toimivad ja 9 on blokeeritud viimaseid kasutatakse selleks, et vältida Socket A eellase Socket 370 protssessorite panemist Socket A-sse. esisiini sagedused, mida Socket A toetab, on 133, 166 ja 200 MHz. Socket A-d sisaldavate arvutite koostamisel, teisaldamisel ja igapäevasel kasutamisel ei tohi ületada mehaanilise koormuse piire. Vastasel juhul protsessori nõelad koolduvad või murduvad ja protsessor muutub kasutuks. Protsessoripesa kannatab välja dünaamilise koormuse kuni 445 N ja staatilise koormuse kuni 133 N. Socket A on seetõttu väga habras, eriti võrreldes tema järglaseks oleva protsessoripesaga Socket 478, mis kannatas välja ligi poole rohkem. Socket A oli nii õrn, et paljud

Elektroonika ja it

doc

Eksam

1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface) LPT - (Line Printing Terminal) Algselt nimetati nõnda IBM'i arvutite paralleelporti, mis oli mõeldud ASCII reaprinterite juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse seda ka mitmesuguste muude seadmete tarvis. LPT kujutab endast 8-bitist paralleelsiini, millel on 4 porti väljundi juhtimiseks (Strobe, Linefeed, Initialize ja Select In) ning 5 porti sisendi juhtimiseks (ACK, Busy, Select, Error ja Paper Out) I/O Kaardid (input,output)Varasemal ajal kui emaplaadil ei olnud veel olemas inbtegreeritud IDE

Informaatika

docx

Arvuti emaplaadid

Tavaliselt on pesa ruudukujuline Socket tüüpi pesa, kuhu protsessor koos jahutusega peale pannakse. Kasutatakse ka Slot1 tüüpi pesasid, kus protsessor paikneb lisakaardil. Slot pesa oli kasutusel Inteli poolt, kes tootis koos jahutusega plastikkesta integreeritud protsessoreid. Joonis 6 Slot tüüpi pesa Joonis 7 Slot paigaldatav protsessor BIOS BIOS (Basic Input/Output System) on arvutis madalama taseme tarkvara, mis on liideseks riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel. BIOSis olev info on salvestatud flash-mällu (flash memory). Joonis 8 BIOS kiip Joonis 9 Flash mälu Arvuti sisselülitamisel BIOS: · Vaatab üle CMOS seaded BIOS vaatab informatsiooni, mis on salvestatud väiksesse 64 bitisesse CMOS (complementary metal oxide semiconductor) kiipi. BIOS kasutab CMOS tehnoloogiat, et salvestada informatsiooni arvuti konfiguratsioonimuudatuste kohta.

Arvutite riistvara alused

docx

Referaat EMAPLAAT

säilitasid tüüpiliselt ainult videokaardi eraldiseisva komponendina. Varased teerajajad emaplaatide valmistamises olid Michronics, Mylex, AMI, DTK, Hauppauge, Orchid Technology, Elitegroup, DFI ning mitmeid Taiwani tootjaid. Populaarseimad arvutid nagu Apple II ning IBM PC olid avaldanud jooniseid ning muud dokumentatsiooni, mis lubasid kiiret vastupidist ehitamist ning kolmandate osapoolte asendus emaplaate. Tavaliselt mõeldud uute arvutite ehitamiseks, mis oleks eeskujudega ühilduvad, pakkusid paljud emaplaadid lisajõudlust või muid omadusi ning neid kasutati uuendamaks tootjate originaalset varustust. KOKKUVÕTE Emaplaat tagab elektrilised ühendused, mille abil ülejäänud süsteemi komponendid suhtlevad, samuti ühendab ta protsessori ning hostib teisi alamsüsteeme ning seadmeid. Emaplaat on arvuti keskmine osa mis ühendab kõiki teisi osasid.Et emaplaat korralikult töötaks on arvutile äärmiselt oluline.

Arvuti õpetus

docx

Emaplaat

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool TAG14 Riistvara alused Egle-Heleri Saar EMAPLAAT Referaat Juhendaja: Oliver Pärt Kehtna 2016 Sisukord 1Sissejuhatus........................................................................................................................................3 21. Emaplaat.........................................................................................................................................3 32. Siinid ja pordid.............

Arvutite riistvara alused

docx

Arvuti riistvara

Kilingi-Nõmme gümnaasium Kristiina Veelaid 1 ARVUTI RIISTVARA Referaat 2011 SISUKORD Tiitelleht .....................................................1 Sisukord ....................................................2 Sissejuhatus ..............................................3 Arvuti riistvara..............................................4 Mis on üldse arvuti riistvara.......................4 Riistvara komponendid.................................4 Emaplaat...........................................5 Kuvar ehk monitor.................................5-6 Mälupesad ...........................................6-7 Pistikupesad...........................................7 BIOS.....................................................8 SISSEJUHATUS Referaat arvuti riistvarast. http://riistvara.kolhoos.ee/stories/storyReader$3

Arvuti õpetus

Rohkem sarnaseid