Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 5 Saleda puitvarda survekatse Tehniline mehaanika II Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 10.04.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: määrata saleda puitvarda ekstsentrilisel survel tekkivat kõverdumist iseloomustavad läbipainded ja võrrelda neid arvutuslikega. Katsekeha: Tulemused: 1. Läbipaine sõltuvus koormusest
Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega tõmbel ja survel ning määrata olulisimad karakteristikud. Kasutatud vahendid: Mehaaniline universaalkatsemasin Zwick/Roell 250 SN suurima jõuga 250 kN (tõmme) Hüdrauliline universaalkatsemasin EU 100 suurima jõuga 1000 kN (survekatse) 1. Tõmbekatse terasega Katsekeha andmed: Algpikkus l0 = 100,4 mm Lõplik pikkus l = 127,57 mm Algläbimõõt d0 = 19,96 mm Lõplik läbimõõt d= 11,54 mm Algristlõike pindala A0 = 312,9 mm2 Ristlõike pindala purunemise järel A = 104,6 mm2 Joonis 1. Terase tõmbediagramm Arvutused: Katkevenivus = (u/l0) * 100% , kus u pikkuse muut, mis on mõõdetud purunemise järel l0 algpikkus
d. omadusi ei mõjuta e. tõstab vormi tugevust ja gaasiläbilaskvust Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vormisegu põhikomponentideks on: Vali üks: a. savi, liiv, vesi b. liiv, saepuru, vesi c. liiv, grafiit, vesi d. talgipulber, liiv, vesi Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vormisegu plastsuse all peetakse silmas: Vali üks: a. omadus plastselt puruneda survekatse tulemusena b. võime vastu pidada välisjõududele c. omadus kopeerida ja säilitada mudeli kuju Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vormisegu sideaineks on: Vali üks: a. saepuru b. talgipulber c. grafiit d. savi Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vormisegu tugevus sõltub: Vali üks või enam: a. vormi kuivatamisest b. vormisegu tihendamise viisist c
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 3 PUIDU SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Puidu surve pikikiudu 1.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem h = 252 mm a = 43 mm b = 90 mm m = 515,8 g Tabel 1.1 1.2 Katsekeha survetugevus pikikiudu 2
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 4 NAELLIITE SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormamisskeem, katsetabel Joo nis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormamisskeem Tabel 1.1 Mõõtke Deformatsioo Jr F lla n k lugem u u nr
𝑅𝑠 − 𝑝𝑖𝑖𝑟𝑡𝑢𝑔𝑒𝑣𝑢𝑠 𝑠𝑢𝑟𝑣𝑒𝑙 (𝑠𝑢𝑟𝑣𝑒𝑡𝑢𝑔𝑒𝑣𝑢𝑠) 1𝑁⁄𝑚𝑚2 = 1𝑀𝑃𝑎 ≈ 10 𝑘𝑔⁄𝑐𝑚3 𝑃 − 𝑝𝑢𝑟𝑢𝑠𝑡𝑎𝑣 𝑗õ𝑢𝑑, 𝑁 𝑣õ𝑖 𝑘𝑔 𝐴 − 𝑝𝑟𝑜𝑜𝑣𝑖𝑘𝑒ℎ𝑎 𝑟𝑖𝑠𝑡𝑙õ𝑖𝑘𝑒𝑝𝑖𝑛𝑑𝑎𝑙𝑎, 𝑚𝑚3 𝑣õ𝑖 𝑐𝑚3 SURVEKATSE Survetugevuse määramine: a- betoonist proovikuubil, b- betoonist proovisilindril, c- surveproovi skeem 𝑃 − 𝑝𝑢𝑟𝑢𝑠𝑡𝑎𝑣 𝑗õ𝑢𝑑, 𝑁 𝑣õ𝑖 𝑘𝑔 𝐴 − 𝑝𝑟𝑜𝑜𝑣𝑖𝑘𝑒ℎ𝑎 𝑟𝑖𝑠𝑡𝑙õ𝑖𝑘𝑒𝑝𝑖𝑛𝑑𝑎𝑙𝑎, 𝑚𝑚3 𝑣õ𝑖 𝑐𝑚3 KUUMSIN 11 TÕMBETUGEVUS
osakeste sidemeid. Vesi vähendab hästi nõrkade ja pooriderohke kivimite tugevust aga tal on minimaalne efekt tugevate vähese pooridega kivimi tugevusele. Tugevuse testimine laborites on ebatäpne, tänu kivimite erinevatele variatsioonidele (eriti nõrkade settekivimite puhul), siis täpsus on pluss miinus 20 protsenti. Praktikas võetakse tugevused ikkagi tabelitest.Erinevad testimis võimalused- 54 mm silindrilise proovi kehaga tehakse survekatse- Brasiilia test, punkt koormus test ja scmidti haamer 6. Lõimise olemus. Pinnase tihendus ja konsistents. Terakeste ümardatus. Plastsusdiagramm. Pinnase liigitamisel lõimise järgi on aluseks osakeste suurus. Eristatakse tabelis 1.1 toodud pinnaseosakeste lähedaste mõõtmetega intervallid ehk fraktsioonid. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus