Ehitusmaterjalide üldomadused (0)

1 Hindamata

Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas  2012

1.
EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED
1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED
Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).
G
 
...(g / cm3

), kus

V
 - materjali erimass,
G – materjali mass kuivas olekus (g),
V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³).
Enamike  orgaaniliste  materjalide    erimass  on  0,9…1,6  ja  kivimaterjalidel  2,2…3,3.  Kõige
suuremates piirides kõigub metallide erimass ( alumiinium 2,7; teras 7,8).
Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega).
0 – materjali tihedus,
G – materjali mass (g või kg),
V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³).
G
3
3

  
 ...(g / cm ;kg / m ),kus
0
V
Poorsete
0
materjalide  V    0
  =  0.  Teraliste  ja
pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetiheduse mõistet, st. tihedus määratakse sellise
kohevuse juures, nagu  materjal  puistamisel  jääb. Erinevate materjalide tihedus kõigub palju
suuremates  piirides,  kui  erimass.  Mõned  näited:  klaasvill-  30…50,  puit-  400…600,   tellis -
1800…2000 kg/m³.
Poorsus  näitab  kui  suure    %  materjali  kogumahust  moodustavad   poorid ,  mis  võivad  olla
avatud või suletud. Suletud poorid  kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud
poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga , veega või
veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu.
 0
p 

100 %)


Teraliste    ja  pulbriliste  materjalide  puhul  kasutatakse  veel  tühiklikkuse  mõistet,  mis  näitab
teradevaheliste  tühemete  mahtu  %-des  kogu  materjali  mahust.  Poorsusest  sõltuvad  paljud
teised materjali omadused (tugevus, veeimavus , soojajuhtivus , külmakindlus jne ).
Veeimavus  on  materjali  võime  imeda  endasse  vett,  kui  ta  on  vahetus  kokkupuutes  veega.
Materjali veeimavust võib väljendada  kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu
% kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu
% moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust.

G 
G  G
B 
G
m
k 
100 %)
B 
m
k 
100 %)
  m
V
k
G
0
k
Bm – mahuline veeimavus ,
Bk – kaaluline veeimavus ,
Gm – materjali mass märjalt,
Gk – materjali mass kuivalt ,
V0 – materjali ruumala koos pooridega.
Materjali poorid täies ulatuses tavaliselt veega ei täitu. Seda iseloomustab pooride täituvuse
aste, näit. 0,8 (80 % pooridest täitub veega).
Hügroskoopsus   on  materjali  omadus  imeda  endasse  niiskust  õhust.  Hügroskoopsuse
vastandmõiste   on  kuivavus.  Materjal  niiskub  siis  kui  auru  rõhk  õhus  on  suurem  aururõhust
materjali  pinnal.  Vastupidisel  juhul  materjal  kuivab.   Aururõhk   õhus  sõltud  õhu  niiskusest,
1

Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas  2012

rõhust  ja  temperatuurist,  aururõhk  materjali  pinnal  aga  tema  niiskusest  ja  temperatuurist.
Hügroskoopsete  materjalide  niiskuse  sisaldus  kõigub,  vastavalt  ümbritseva  keskkonna
muutumisele.  Kui  aga  materjal  seisab  kaua  püsivas  keskkonnas,  siis  saavutab  ta  nn
tasakaaluniiskuse.
Veeläbilaskvus   on  materjali  omadus  vett  läbi  lasta  (vastandmõiste  –  veetihedus).
Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid).
Veetihedaid  materjale  nimetatakse  hüdroisolatsioonimaterjalideks  ja  neid  kasutatakse
mitmesuguste vettpidavate kihtide loomiseks.

Gaasitihedus  on  materjali  omadus  endast  gaasi  läbi  lasta.  Gaasitiheduse  mõõtühikuks  on
gaasi läbilaskvuse koefitsient, mis väljendab gaasi (õhu) hulka (l), mis läbib materjali kuupi,
servapikkusega  1m,  1t  jooksul,  kui  gaasi  rõhkude  vahe  kuubi  vastaskülgedel  on  1  Pa  (vana
mõõtühiku puhul 1 mm/Hg).
Aurutiheduse mõiste on sarnane gaasitihedusele, ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja
rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes).

1.2. EHITUSMATERJALIDE TERMILISED OMADUSED
Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat
külmumist  ja  ülessulatamist  vees  ilma  nähtavate  murenemistunnusteta  ja  ilma  tugevuse
tunduva  kaotuseta.   Külmudes  vee  maht  suureneb  ca  10%  võrra  ja  see  avaldabki  poorsele
materjalile  lagundavat  mõju.  Materjali  külmakindlust  iseloomustatakse  külmutustsüklite
arvuga,  mida  ta  talub  kuni  murenemistunnuste  ilmnemiseni  või  tugevuse  märgatava
languseni.  Nõutav  külmakindlus  sõltub  materjali  kasutamise  kohast;  mida  rohkem  ilmastiku
mõju  all,  seda  suuremat  külmakindlust  talt  nõutakse.  Näiteks  harilikult  telliselt  nõutakse
vähemalt 15 tsüklit, kõnniteeplaadilt aga 100 tsüklit.
Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks
on   soojaerijuhtivus     (W/mK),  mis  näitab  soojusenergia  hulka,  mis  voolab  läbi  materjali
kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C.
Materjali  soojajuhtivus  sõltub  peamiselt  tema  poorsusest.  Mida  kergem  ja  poorsem  on
materjal,  seda  väiksem  on  tema  soojajuhtivus.  Peenpoorne  materjal  juhib soojust  vähem  kui
jämepoorne  (sama   poorsuse   %  juures).   Kiuline   materjal  (nt  puit)  juhib  soojust  piki   kiudu
rohkem.  Niiskumisel  materjali  soojajuhtivus  suureneb,  kuna  vee  soojajuhtivus  on  tunduvalt
suurem  kui   õhul .  Materjali  soojajuhtivus  sõltub  mõningal  määral  ka  temperatuurist.
Temperatuuri  tõusuga  soojajuhtivus  suureneb.  Materjalide  soojaerijuhtivus  antakse  üldjuhul
+20  0C  juures.  Materjalide  soojajuhtivus  võib  üksteisest  erineda  mitme  suurusjärgu  võrra.
Näiteks:  Mineraalvillad-  0,03…0,06;  puit-  ca  0,18;  tellis-  0,90…1,00  (W/mK).  Väikese
soojajuhtivusega  materjale  nimetatakse  soojaisolatsiooni-materjalideks  ja  neid  kasutatakse
hoonete  piirdekonstruktsioonides  vajaliku  soojapidavuse  tagamiseks.  Mitmest  materjalist
koosneva  piirdekonstruktsiooni  puhul  kasutatakse  soojajuhtivuse  vastandmõistet-
soojapidavus .
Soojamahtuvus  on  materjali  omadus  soojenemisel   salvestada   endasse  soojusenergiat.
Jahtumisel  annab  ta  selle  ümbritsevale  keskkonnale  tagasi.  Soojamahtuvuse  ühikuks  on
soojaerimahtuvus  c  (kJ/0C  kg  või  kJ/K  kg)  ja  ta  näitab  soojusenergia  hulka,  mis  kulub  1  kg
materjali soojendamiseks 1  0C võrra. Väga suure  soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast
niiskumisel  materjali  soojamahtuvus  suureneb.  Väikese  soojamahtuvusega  on  metallid:
2

Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas  2012

kuumenevad  kiirelt  ning   jahtuvad   kiirelt.  Ruumide  piirdekonstruktsioonid  (eriti  perioodilise
kütte  puhul)  peaks  omama  küllaldast  soojamahtuvust.  See  ühtlustab  ruumide  temperatuuri
ööpäeva kestel.
Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega.
Eesti  normides  jaotatakse  materjalid  süttivuse  seisukohalt  põlevateks  ja  mittepõlevateks.
Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral
suitsu  või  põlevaid  gaase  (näiteks  kipskrohv,  klaas,  tellis,   betoon ).  Põlevad  on  kõik  need
materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid ) .
On levinud ka klassifikatsioon , mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse:
1.  Mittepõlevad-  ei  sütti,  ei  põle,  ei  söestu  ega  hõõgu  iseseisvalt  (looduslikud  ja
tehiskivi,   mineraalsed   kivimaterjalid  ning  metallid).  Osa  neist  jääb  pärast  tulekahju
praktiliselt kasutuskõlblikeks osa aga muutuvad kasutuskõlbmatuks.
2.   Raskelt   põlevad-  süttivad  raskesti  ja  hõõguvad  nind  söestuvad  ainult  tulekolde
juuresolekul.  (TEP-fibroliit;  õlg-  ja  roogmatt,  mis  on   saviga    segatud   tihedus
900kg/m3) või immutatud antipüreeniga.
3.  Põlevad  on  kõik  orgaanilised  materjalid  kui  nad  pole  immutatud  antipüreeniga.
Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.
Tulekindlus   on  materjali  võime  taluda  väga  kõrgeid   temperatuure   pika  aja  kestel  ilma
sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta.
Kuumakindlad materjalid jagatakse järgmistesse alagruppidesse:
-  tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >15800C (šamott),
-  raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350 … 15800C (ahjutellis),
- kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri

.PDF Laadi alla originaalfail 6 lk · .pdf · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Bananaan Õppematerjali autor

EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass proovikeha ehitusmaterjalid poorid soojajuhtivus materjali omadus soojamahtuvus

Sarnased õppematerjalid

pdf

Ehitusmaterjalide omadused

suureneb välisjõudu suurendamata (voolavus). Materjalid jaotatakse (deformeerumise järgi) habrasteks ja sitketeks: a) Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad (teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. b) Habrastele materjalidele on omane puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon). KUUMSIN 10 SURVETUGEVUS Survetugevus on ehitusmaterjalide puhul kõige sagedamini määratav näitaja. Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Selliste materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Ehitusmaterjalina töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Katselisel määramisel tuleb arvestada proovikeha kuju ja suurust. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid

see ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Tulekindlus · Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise , pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. · Liigitatakse:1)tulekindlateks (fire-proof) t`s=1580`C (sulamistemperatuur) · 2)raskelt sulavad (hard smelt) t`s=1350..1580`C · 3)kergelt sulavad t`s 1350`C Tulepüsivus · Tulepüsivus näitab kuidas materjal toimib tules ja sellejärgi jagatakse ehitusmaterjalid mittesüttivateks,raskeltsüttivateks ja süttivateks. · Mittepõlevad materjalid ei põle ega söestu.osa neist jääb peale tulekahju praktiliselt kasutamiskõlblikeks(suur osa praktiliselt ),osa aga muutuvad kasutamiskõlbmatuteks(teras,klaas jne.) · Raskeltsüttivad materjalid iseseisvalt ei põle,kuid söestuvad tuleb (TEP-plaadid,tulekiaitsega immutatud puit jne.).

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Ehitusmaterjalid 1 KONSPEKT

EHITUSMATERJALID KOKKUVÕTE EKSAMI KÜSIMUSED ÜLDOMADUSED............................................................................................................... 4 1. MIDA LOETAKSE MATERJALI TIHEDUSEKS- TIHEDUSE VALEM JA MÕÕTÜHIK.....................4 2. MATERJALI POORSUS JA MATERJALIS ESINEVATE POORIDE LIIGITUS................................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, TÕMBETUGEVUS, PAINDETUGEVUS- MÄÄRAMIN

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

rtf

Materjaliõpetus

> Standardid on riiklikud dokumendid, millega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuste määramiseks kasutatavad meetodid. > Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omdausi, nende omdauste määramise meetodid ja aredada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. > Standardi kehtivusaeg on piiratud. > Materjali vastavust standardi nõuetele tõestad seritifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Ehitusmaterjalide üldomadused > Füüsikalised omadused > Mehaanilised omadused > Terminilised omadused > Keemilised omadused > Tehnoloogilised kasutusomadused Füüsikalised omadused Erimass > Erimass ( või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (ilma poorideta). Y=G/V g/cm3, k g/m3 Gaine mass; V tiheda, poorideta aine ruumala > portlandtsement 3100 k g/m3 s.o 3,1 g/cm3 > teras 7850 k g/m3 Mahumass > Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu ( ruumala) ühiku mass.

Kategoriseerimata

doc

Müüritööd, tsemendi tootmine

Looduskivid 1. tardkivimid tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1-30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Graniidist tehakse head killustikku, sillutuskive, äärekive, välistrepiastmeid, vooderdusplaate, skulptuurseid detaile jne. 2. Settekivimid on tekkinud teiste kivimite lagunemisel temperatuuri muutumise, kuivamise, vee ning teiste mehhaaniliste tegurite mõjul. Mõned settekivimid kujutavad endast loomorganismide või taimede jäänuseid (lubjakivi, kriit). 3. Paekivid on saanud Eesti rahvuskiviks, kuna on üle poole Eesti

Üldehitus

docx

Kordamine ehitusmaterjalid

Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta, hinnatakse külmats

Ehitus

docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Olles kaua püsivas keskkonnas saavutab materjal tasakaaluniiskuse. 6) VEELÄBILASKVUS materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid materjale nim HÜDROISOLATSIOONI materjalideks ja neid kasutatakse vettpidavate kihtide loomiseks. 7) GAASITIHEDUS materjali omadus endast gaasi läbi lasta. 8) AURUTIHEDUS materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused 1) KÜLMAKINDLUS materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja tugevust kaotamata. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmatsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmumiseni või tugevuse märgatava languseni. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse

Ehitusmaterjalid

doc

Ehitusmaterjalide omadused.

(poore mitte arvestades) · Poorsus- näitab kui suure protsendi materjali kogusest moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. · Veeimavus- on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. · Hügrokoopsus- on materjali omadus imeda endale niiskust õhust. · Veeläbilaskvus-on materjali omadus vett läbi lasta (vastand mõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) · Ehitusmaterjalide tehnilised omadused: Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistnnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumistsüklite arvuga. Näiteks harilikult telliselt nõutakse 15 tsüklit, kõnniteeplaat aga 100 tsüklit.

Üldehitus

Rohkem sarnaseid