Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid

Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid (0)

Kutsekool - Ehitus - Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on mahumass?
Milliseid materjali omadusi mõjutab materjali poorsus?
Mis on veeimavus?
Mida nimetatakse hügroskoopsuseks?
Mida nim Materjali külmakindluseks?
Mis on tulekindlus?
Kuidas jaotatakse materjale tulepüsivuse järgi?
Mis on deformatsioon?
Kuidas jaotatakse materjale deformeerumise järgi?
Mida nim Plastseks deformatsiooniks?
Mida nimelastseks deformatsiooniks?
Mis on kõverus?
Mida mõistetakse materjali hõõrduvuse all?
Mida mõistetakse materjali kulumise all?

Ehitusmaterjalid ja-konskursioonid
Standardid ja sertifikaadid

Standardid on riiklikud dokumendid ,milledega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid.
Standartidte ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi,nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist.
Standardi kehtivuseaeg on piiratud.
Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat ,mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt.

Füüsikalised omadused erimass

Erimass(või absoluutne tihetus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poorideta)

P=G/V kg/cm3
G-aine mass;V- tihedus,poorideta aine ruumala

Portlandtsement 3100kg/m3 s.o3,1 g/cm3
Teras 7850kg/m3 s.o 7,85g/cm3

Mahumass

Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass.

P0=G/V0
Antakse kg/m3;t/m3

V0-loomuliku struktuuriga materjali ruumala
G-materjali mass

Näiteks:portlandtsemendi tihedus on 1200-1300 kg/m3
Terasel aga 7850kg/m3
Mahumass materjal tihedus,kg/m3

Kergebetoon 500-1800
Mullbetoon 300-900
Mullplast 15-200
Puit (mänd, kuusk )400-600
Vask 8900
Vesi 1000
Jää 900

Poorsus

Poorsus on pooride maht tahkes kehas.
Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi.selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali.
poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust,külmakindlust,tugevust.

Veeimavus

veeimavus (W);on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk.
Materjali niiskus on materjali kapillaarijõudude toimel ilmendunud vee hulk,sinna hulka ei loeta keemiliselt ühenditesse seaotud vett.
Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt.
Materjal paisub,pehmeneb,mureneb, soojajuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus.

Hügroskoopsus,tasakaaluniiskus

Omadust imada niiskust übritsevast (õhu-)keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks.
Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auruõhust materjali pinnal.
Kuiv materjal omandab niiske õhu käes seistes tasakaaluniiskuse aga suure veesisalduse juures aegamööda kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni.

Aurutihedus

Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta.
Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet pa-des.

Kümalkindlus

Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunult(täisimbunult)talude lagunemata paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist.
vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulamist vees nimetatakse külmutustsükliteks.
Kümakahjustused tekivad,kuna jää maht on 10% suurem vee mahust.
Tekkinud suurema mahuga jää avaldab survet pooride seintele,mistõttu viimased deformeeruvad.
Vahelduva sulatamise-külmumise käigus proovikehade pooride seintes tekkivad plastsed deformatsioonid süvenevad lõppedes pragude tekkega proovikehas.

Soojajuhtivus

Materjalidel on omadus suuremal või vähemal määral soojust juhtida ja salvestad.
Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega.
Soojavool suureneb materjali niiskudes,sest vesi on parem soojusjuht kui õhk(25 korda suurem).

Soojamahtuvus

Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada.
Erisoojus on soojushulk ,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1% .
Väga suure soojamahutavusega on vedelikud.
Väikese soojamahtuvusega on metallid:kuumenevad kiirelt ja jahtuvad kiirelt.
Ruumide piirdekonstruktsioonid peaks omama küllaldast soojamahtuvust.see ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel.

Tulekindlus

Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise , pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta.
Liigitatakse:1)tulekindlateks (fire- proof ) t`s= 1580 `C ( sulamistemperatuur )
2)raskelt sulavad (hard smelt) t`s=1350..1580`C
3)kergelt sulavad t`s 1350`C

Tulepüsivus

Tulepüsivus näitab kuidas materjal toimib tules ja sellejärgi jagatakse ehitusmaterjalid mittesüttivateks,raskeltsüttivateks ja süttivateks.
Mittepõlevad materjalid ei põle ega söestu.osa neist jääb peale tulekahju praktiliselt kasutamiskõlblikeks(suur osa praktiliselt ),osa aga muutuvad kasutamiskõlbmatuteks(teras,klaas jne.)
Raskeltsüttivad materjalid iseseisvalt ei põle,kuid söestuvad tuleb (TEP- plaadid ,tulekiaitsega immutatud puit jne.).
Süttivad materjalid põlevad leegiga (enamik orgaanilised materjalid) je nende kasutamine on tulekaitse normidega piiratud.

Mehaanilised omadused

Tugevus on materjali võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. ehitusmaterjalide tu gevust kontrollitakse kõige sagedamini survele,tõmbele ja paindele.

Deformatsioonid ( strain e. Deformation)

Välisjõu toimel võib muutuda materjali kuju st. Materjal deformeerub.
Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata.
Koormuse mõjumise järgi jaotatakse painde-,tõmbe-,surve-,väände-,nihke-ja löögideformatsioonideks.
Deformatsioone jaotatakse plastseteks ja elastseteks.
Plastseteks nimetatakse neid deformatsioone,kus materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu .
Elastseteks nimetatakse neid deformatsioone,mille puhul materjal taastab oma kuju peale mõjuva jõu eemaldamist.
Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks.
Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad(teras).nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist.
Habrastel materjalidel on omadus puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon).

Tõmbetugevus,Rt

Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale(metallid). proovikehad on vardakujulised ja need rebitakse pooleks.

Survetugevus , Rs

Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehadega,mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks.seade fikseerib purustava jõu.

Survetugevus

Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale ,mis purunevad ilma nähtavate derformatsioonideta.
Selliste materjalide survetugevus on 5..20 korda suurem kui tõmbetugevus.kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele.näiteks betoon.

Paindetugevus ,Rp

Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil.
Tala alumised kiud pikenevad,ülemised lühenevad.

Kõvadus

Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele.
Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes .kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi.

Hõõrduvus

Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.
Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul.proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta.

Kuluvus

Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul.kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis,kuhu asetakse uuri tava materjali tükid(näit. killustik ).
Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulunud tolmu näol.

Löögitugevus

Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele.
Löögitugevust kontrollitakse standardse proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk.
Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all.metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks.

Muud omadused
Keemiline püsivus

Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul.
Keemiliselt agressiivselt püsivamaid materjale või katta neid vastavale kaitsekihtidega.

Kiirgustihedus

Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali võimet neelata radioaktiivset kiirgust.
Materjali kiirguse neelavus on seda suurem,mida suurem on tema mahumass ja mida suurem on ta vesiniku sisaldus.

Akustiised omadused

Akustilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegelduvust.
Helilained põrkudes vastu mingit materjali jagunevad kolme ossa : üks osa peegeldub materjalilt tagasi, teine osa nelldub materjalis ja kolmas osa läbib materjali.
Hästi neelab heli pehme ja karedapinnaline materjal;kõva ja sitke pind peegeldab hästi heli.
Ehitustehnikas tuleb peamiselt tegeleda heli summutamisega.selleks kasutataks pehmeid ja poorseid materjale.mõningatel juhtudel tuleb kasutada ka helipeegeldust (teatrid,kontserdisaalid jne.).

Mis on erimass? (ühik)

Mis on mahumass?(ühik) Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. P0=G/V0

Mis on poorsus? Poorsus on pooride maht tahkes kehas

Milliseid materjali omadusi mõjutab materjali poorsus? poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust,külmakindlust,tugevust.

Mis on veeimavus? veeimavus (W);on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk

Mida nimetatakse hügroskoopsuseks? Omadust imada niiskust übritsevast (õhu-)keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks.

Mida nim. Materjali külmakindluseks? Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunult(täisimbunult)talude lagunemata paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist.

Mis on tulekindlus? Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise , pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta.

Kuidas jaotatakse materjale tulepüsivuse järgi? Tulepüsivus näitab kuidas materjal toimib tules ja sellejärgi jagatakse ehitusmaterjalid mittesüttivateks,raskeltsüttivateks ja süttivateks.

Mis on deformatsioon? Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata.

Kuidas jaotatakse materjale deformeerumise järgi? Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks.

Mida nim. Plastseks deformatsiooniks? Plastseteks nimetatakse neid deformatsioone,kus materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu.

Mida nim.elastseks deformatsiooniks? Elastseteks nimetatakse neid deformatsioone,mille puhul materjal taastab oma kuju peale mõjuva jõu eemaldamist.

Mis on kõverus? Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele.

Mida mõistetakse materjali hõõrduvuse all? Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.

Mida mõistetakse materjali kulumise all? Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul.kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis,kuhu asetakse uuri tava materjali tükid(näit.killustik).

Mida näitab materjali mahumass ja millise mõõtühikuga seda mõõdetakse Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. P0=G/V0

Antakse kg/m3;t/m3
Milliseid materjali omadusi mõjutab tema poorus: poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust,külmakindlust,tugevust.
Milliste füüsilaliste tingimuste juures välisõhus olev materjal niiskub
Mis erinevus on elastsuse ja plastsuse vahel
Millest sõltub materjali helipeegeldus

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 18 allalaadimist

Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid #1

Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid #2

Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid #3

Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid #4

Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

badboy1232 Õppematerjali autor

proovikeha poorsus materjali omadus ehitusmaterjalid külmakindlus deformatsioonid kõvadus soojajuhtivus mahumass survetugevus tulekindlus Ehitusmaterjalid ehituskonstruktsioonid

Sarnased õppematerjalid

rtf

Materjaliõpetus

> Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldavad(teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. Tõmbetugevus, RT > Tõmbele kontrollitakse suuri defotmatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikehad on vardakujulise ja need rebitakse pooleks. Survetugevus > Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. > Sellise materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Paindetugevus, Rp > Paindetugevus e ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. > Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele.

Kategoriseerimata

pdf

Ehitusmaterjalide üldomadused

aste, näit. 0,8 (80 % pooridest täitub veega). Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk õhus sõltud õhu niiskusest, 1 Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 rõhust ja temperatuurist, aururõhk materjali pinnal aga tema niiskusest ja temperatuurist. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid)

Ehitus

pdf

Ehitusmaterjalide omadused

EHITUSMATERJALIDE OMADUSED STANDARDID JA SERTIFIKAADID • Standardid on dokumendid, milledega kehtestatakse nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 ?

Ehitusmaterjalid

doc

Ehitusmaterjalide omadused.

arvuga. Näiteks harilikult telliselt nõutakse 15 tsüklit, kõnniteeplaat aga 100 tsüklit. · Soojamahutavus- on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergijat, jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. · Soojajuhtivus- on materjalie omadus juhtida sooja läbi enda. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. · Tulepüsivus- näitab kuidas materjal toimib tules ja selle järgi jagatakse ehitusmaterjalid mittesüttivateks, raskeltsüttivateks ja süttivateks. · Tulekindlus-on materjali võime taluda väga kõrget temp.pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused. · Tugevus- on materjali võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. · Tõmbele- kontrollitakse suuri deformatsioone omavai materjale. · Paintugevuse- määramisel on proovikeha talakujuline ja ta

Üldehitus

docx

Ehitusmaterjalide konspekt

Ainete keemiline koostis määrab ära nende ja neist valmistatud materjalide põhiomadused. Ehitusmaterjalide valmistamiseks kasutatava aine keemilistest koostisest sõltub nende kasutatavus ehitusmaterjalina st. mehaanilised näitajad, soojajuhtivus, tulekindluse ja biopüsivuse omadused · atomaarne tasand ehk keemilise elemendina väljendatud koostis. · Ainult ühest molekulist koosnevaid materjalide puhul on otstarbekas väljendada koostist molekulaarsel tasandil, Enamasti koosnevad ehitusmaterjalid aga komplekssetest molekulidest - mineraalsete ehitusmaterjalide koostist oksiididena: · Tihti ei saa aga oksiidide tasandil kogu informatsiooni materjali koostisest, sest samad oksiidid moodustavad erinevaid ühendeid. võetakse appi mineraloogiline koostis. 1.5.2.Materjalide omaduste sõltuvus tema ehitusest (state of matter). Materjali omadusi väljendatakse nii tema keemilise koostise kui ka struktuuri kaudu.. Struktuuri vaadeldakse 3 tasandil: -makrostruktuur s.o

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid

Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid · Mis on erimass,mõõtühik? Materjali mmahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata G (g) jagatud V (cm3) · Mis on mahumass, mõõtühik? Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) G (g) jagatud Vo (cm3) · Miks antakse puisteainete mahumass vahemikuna? Sõltudes ka materjali paigaldusest · Mis on avatud poorid? Avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid · Mis on suletud poorid? Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid · Milliseid materjali omadusi põhjustab poorsus? Tugevust veeimavust soojusjuhtuvust külmakindlust · Mis on materjali veeimavus? Veeimavus-materjali võime imeda endasse vett,kui on otseses kontaktis veega · Kuidas võib materjali veeimavust mõõta? Kaaluline-mitu % kuiv materjal muutub raskemaks,kui on end vett täis imenud.Mahuline-mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust · Mis on hügroskoopsus?

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Ehitusmaterjalid

VEEIMAVUS · veeimavus (w); on kapilaaridejõudude toimel materjalisse imendunud vee holk. · Materjali niiskuse on materjali kapillaarjõudude toimel imendunud vee hulk, sinna hulka ei loeta keemiliste ühenditesse seotud vett. SURVETUGEVUS · Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. · Selliste materjalide survetugevus on 5- 20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. PAINDETUGEVUS, Rp · Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil · Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. KÕVADUS · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimistele

Ehitus alused

doc

Ehitusmaterjalid - KT nr. 1

Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on tooraine(te)st mingi uue materjali tootmi

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid