Pärnumaa Kutsehariduskeskus KIPSPLAADI JA PUITPLAADI VÕRDLUS Referaat Deivy Jõesaar V-08 Pärnu 2009 KIPSPLAADID Kipsplaadid jagunevad gruppideks: 1) Tuletõkke kipskartongplaadid (GKF), 2) Standard kipskartongplaadid (GKB), 3) Niiskuskindlamad kipskartongplaadid (GKBI), 4) Tule- ja niiskuskindlamad kipskartongplaadid (GKFI), 5) Erikõvad (KEK), 6) Põrandakipsplaadid, 7) Tuuletõkke kipskartongplaadid (KTS), 8) Remondi kipskartongplaadid (KS). NIMETUS SELGITUS MÕÕDUD TÄHISTUS KASUTUSVALDKOND Tuletõkke Kartongkattega Laius: Tagumise Sisetöödel normeeritud kipskartongplaadid kipskartongplaadid, 1200 mm külje tulep...
Hankelogistika Algmaterjali tootmine ehitusele ja mööblitööstusele Minu hankelogistika töö on ehitusmaterjalide ja mööblitootmise algmaterjali tootmisest. Vaatlen MDF-i ja PLP-i tootmist. Mis on MDF (medium density fibreboard) ja PLP (particle board)? Lihtsalt öeldes, tegemist on puitlaastplaadiga/puitkiudplaadiga, mis on tuntud ka kui "Püssi plaat", vanemad inimesed tunnevad seda ka saepuruplaadina. Tegemist on äärmiselt keskkonnasõbarliku tootega (eriti enne lisaväärtuse andmist). Puidutööstuses hästi orienteeruvad inimesed ei paneks nende kolme artikli vahele võrdusmärki, kuid tavainimene võiks seda väga vabalt endale lubada. Nimelt on tehnoloogiliselt nende erinevus väga väike.) Kuigi Eestis on saetööstus väga hästi arenenud ja see suudab töödeleda kogu kohaliku saepalgi, siis edasine tegevus läheb kahjuks juba riigist välja. Paberipuu läheb 95% ulatuses ekspordiks. (http://www.aripaev.ee/1630/a...
tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit. Saematerjalid: Puitu saab ehituses kasutada väga erinevates kohtades. Selleks peab aga teadma, mis kuhu sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud. · Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud. · Uksed-aknad jm puittooted. Ehituses kasutatav saematerjal Arutlused teemal, kas ehituspuiduks kasutatavad puud peaksid olema langetatud noore või
on lihvitud, lamineeritud plaadid aga lõplikult viimistletud. Tööpindadeks mõeldud plaatidel võivad ka servad olla profileeritud ja pealistatud. Nii lamineeritud kui ka spoonitud plaatide jaoks on eraldi saadaval sobivad servaliistud. 4 PUITKIUDPLAAT Puitkiudplaadi saamiseks lõhutakse puit kiududeks ning ühendatakse need stabiilseks homogeenseks materjaliks. Plaadi tihedus sõltub pressimisel kasutatavast survest ja sideainest. KÕVA PUITKIUDPLAAT Suure tihedusega puitkiudplaat valmistatakse märgade puidukiudude kokkupressimisel kõrge surve ja temperatuuriga. Kiud seotakse kokkupressimisel kõrge surve ja temperatuuriga. Kiud seotakse neis endas sisalduvate vaikude abil. Tavalisel puitkiudplaadil on üks külg sile ja teine krobeline. Seda toodetakse mitmes eri paksuses, levinuim paksus on 3-6 mm. Plaate on väga erineva suurusega. Puitkiudplaat on suhteliselt odav ning seda kasutatakse peamiselt
MDF plaati saab värvida, peitsida ja ka lakkida. Kasutusel sisetingimustel. HDF plaadid Kõrgtihedusega 800-1000 kg/m3. Kokkupressitud puidutolmplaat on siledapinnaline. Kasutatakse mööblitööstuses, tagaseinteks ja ka ukse kattena. Paksus on 3-10 mm. Kõvakettad, mida nim. ka kõrge tihedusega puitkiudplaatideks, on teatud tüüpi puitkiudplaat, mis on insener ehitus puu. See on sarnane partiipuidule ja keskmise tihedusega puitkiudplaat, kui see on tihedam ja palju tugevam ja raskem, kuna see on tehtud puidu kiududest, mis on olnud väga kokkusurutud.
Vali üks või enam: a. 0 b. 1 c. 2 d. 3 Küsimus 5 Millistega vaikudega liimitakse vineeri? Vali üks või enam: a. karbamiid-formaldehüüd b. fenool-formaldehüüd c. melamiin-formaldehüüd Küsimus 6 Milline on formaldehüüdi norm puitlaastplaatides? Vali üks või enam: a. 8 mg / 100 g kuiva PLP kohta b. 120 mg / 100 g kuiva PLP kohta c. 8 mg / 100 g PLP kohta d. 120 mg / 100 g PLP kohta Küsimus 7 Kõige levinumad puitplaadid on: Vali üks või enam: a. vineer b. puitlaastplaat c. puitkiudplaat d. kipsplaat Küsimus 8 Millist materjali kasutatakse vanniatoamööbli valmistamisel? Vali üks või enam: a. MDF b. PLP c. PKP d. OSB Küsimus 9 Millised neist on puidkiudplaatide liigid? Vali üks või enam: a. pehme b. poolkõva c. kõva d. ülikõva Küsimus 10 Millises materjalis koosneb lisaks puidule ka plastist? Vali üks või enam: a. mendeboard b. heartwood c. wersalit d. composite plywood Küsimus 11 Vineeri valmistamisel kasutatavad vaigud on Vali üks või enam: a
ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas vajab ise põlemiseks kõrget temperatuuri. 25. Milliste liimidega valmistatakse puitpõhiseid plaate? Erinevad vaigud, tavaliselt kasutatakse vaigupõhise sideainega liime: - fenoolvaigud - karbamiidvaigud - melamiinvaigud - isotsüanaatvaigud. Puitpõhistes plaatides kasutatakse termoreaktiivse liimvaiguga kuumpressimist. 26. Milliseid puitpõhiseid plaate kasutakse ehituses? Vineer, puitlaastplaadid, OSB mitmekihilised plaadid, puitkiudplaat, pehme puitkiudplaat, MDF – keskmisetihedusega ouitkiudplaat, kõva puitkiudplaat 27. Mis on termopuidu eelised naturaalse puidu kasutamise ees? Soojusisolatsiooniomadused paremad, tasakaaluniiskus kuni 50% väiksem, mis teeb ta vastupidavaks välismõjudele ja seenmädanikele. Termopuidul on deformatsioonid kasutamisel minimaalsed. 28. Mis on liimpuit? Liimpuit on mitmest puidukihist koosnev toode, mille kihid on omavahel kokku liimitud vastupidava ja niiskuskindla konstruktsiooniliimiga
docstxt/12315342246461.txt
Sellisel teel valmistati ja valmistatakse pehmeid isolatsiooniplaate, poolkõvu ehitusplaate ning kõvu plaate. Kõvemate plaatide tootmisel rakendatakse kõrgemat temperatuuri ja suuremat survet kui pehmete puhul. Pehmete plaatide mehhaanilised omadused on nõrgad, kuid heli- ja soojusisolaatoriteks on nad väga head. Kõvemaid plaate võib kasutada näiteks uste ja seinte pealistusmaterjaliks. Siiski on nn. traditsiooniliste puitkiudplaatide tootmismahud Euroopas langemas. Pehme puitkiudplaat (Insulating board) - Puidukiududest märgmeetodil valmistatud plaat, milles kiudude omavaheline nakkumine saavutatakse peamiselt nende vanutaamise teel, kasutades ära kiudude loomupäraseid haakumisomadusi. On lubatud lisakomponentide ja liimi kasutamine. Tihedus alla 350 kg/m3. Mehhaaniliselt nõrk. Kasutatakse heli- ning soojusislatsiooniks. Poolkõva puitkiudplaat - valmistatakse märgmeetodil, kasutades pressimisel
MDF (Medium-density fiberboard e. Keskmise tihedusega puitkiudplaat) Mis on MDF? MDF on üks puitkiudplaatide ja puitlaastplaatide vahepealsetest liikidest, mida tehakse puidukiudude kokkuliimimisel kuumuse ja surve all, mis annab ühtlase struktuuri. MDF -e on erineva paksusega: 6, 8, 10, 12, 16, 18, 19, 22, 25, 28, 30 mm. MDF plaate on ka mitmes erinevas värvitoonis. MDF head ja halvad omadused MDF i tootmine 1. MDF -i tooraineks on ümarpuit, mis peenestatakse laastudeks või saeveskite tootmisjäätmed. 2. Defibröörmeetodit kasutades soojendatakse defibrööri survesilindris laaste auru käes. Pärast laastude pehmendamist eraldatakse nendest puidukiud. Kui kiudusid on vaja veelgi peenestada, toimub see pärast vee juurdelisamist rafinööris. 3. Spetsiaalses tünnis segatakse kiumass erinevate keemiliste ainetega (liimi ja vahaga, seda protsessi nimetatakse ka vaigutamis...
O J > = a &. PORANDAKATE 10 :< u) = IO= L :z F JAIK PUITKIUDPLAAT 20 PEHME PUITKIUDPLAAT 50 SARDBETOONIST OONESPANEEL 720 22. HOONE KONSTRUKTIIVSED SoLMED a, b ja c ( M 1:10 ). Tdhistada l6ikepinnas esinevad materjalid leppemdrkidega ( vt. k.20 ) ",7 7 ./d/, 17
16 Klaasvillaplaat 86,25 17 Elastne põrandakattematerjal 87,02 18 Keraamiline plaat 45,57 19 Ehitusteras 7190 20 Ristkiht liimpuit 238,13 21 Puitkiudplaat 17,64 22 Polümeriseeritud bituumeni baasil rullhüdroisolatsioon 95,49 23 Lubjakivikillustik 1131,33 24 Kergkeraamika 665,04 25 Keramsiitkruus 354,22
O J > = a &. PORANDAKATE 10 :< u) = IO= L :z F JAIK PUITKIUDPLAAT 20 PEHME PUITKIUDPLAAT 50 SARDBETOONIST OONESPANEEL 720 22. HOONE KONSTRUKTIIVSED SoLMED a, b ja c ( M 1:10 ). Tdhistada l6ikepinnas esinevad materjalid leppemdrkidega ( vt. k.20 ) ",7 7 ./d/, 17
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus MAALIKUNSTI TEHNIKAD Koostaja: Alina Kulina 2K-EP Juhataja: Reet Klaasmägi Jõhvi 2012 Sisukord: Akvarell................................................lk3 Akrüül..................................................lk4 Fresko..................................................lk5 Pastell..................................................lk6 Tempera...............................................lk7 Õli.......................................................lk7 2 Akvarell Akvarell (itaalia sõnast acquerello) on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile. Akvarell teises tähenduses on akvarellvärvidega teostatud maal. Akvar...
4 Silikaattellis 119,1 249 87,4 4798,4 0,0026 1851 119,3 248 87,3 249 61 64,3 5 Silikaattellis 248,5 62,1 64,4 1862,4 0,0010 1873 248,5 61 64,4 100,5 16 99,5 6 Puitkiudplaat 100,5 16 99 109,4 0,00016 687 100,1 16,1 99,6 100 99,5 100 7 Normaalbetoon 100 100,8 100 2359,4 0,0010 2340 100 103 100 110 109,2 49
Pakub konkurentsi 7 okaspuust ehitusvineerile. Kestvus niiskuse suhtes nõrk. Tihedus ca 640 kg/m3. Tema eelkäijaks oli Waferboard, kus kasutati samuti suuremõõtmelist laastu, kuid seda ei orienteeritud. Puitkiudplaadid a) Pehme puitkiudplaat Puidukiududest märgmeetodil valmistatud plaat, milles kiudude Heli- ning soojusislatsiooniks (Insulating board) omavaheline nakkumine saavutatakse peamiselt nende vanutaamise teel, kasutades ära kiudude loomupäraseid haakumisomadusi. On lubatud lisakomponentide ja liimi kasutamine. Tihedus alla 350 kg/m3. Mehhaaniliselt nõrk
Pakub konkurentsi 7 okaspuust ehitusvineerile. Kestvus niiskuse suhtes nõrk. Tihedus ca 640 kg/m3. Tema eelkäijaks oli Waferboard, kus kasutati samuti suuremõõtmelist laastu, kuid seda ei orienteeritud. Puitkiudplaadid a) Pehme puitkiudplaat Puidukiududest märgmeetodil valmistatud plaat, milles kiudude Heli- ning soojusislatsiooniks (Insulating board) omavaheline nakkumine saavutatakse peamiselt nende vanutaamise teel, kasutades ära kiudude loomupäraseid haakumisomadusi. On lubatud lisakomponentide ja liimi kasutamine. Tihedus alla 350 kg/m3. Mehhaaniliselt nõrk
......................................................................................................10 8Kasutatud kirjandus.................................................................................................................11 1 TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine. 2 2 KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Dolomiit, tsementfibroliit, pesubetoon, ehitusteras, puitkiudplaat, polümeriseeritud bituumen, kergkeraamika, lubjakivi, keraamiline plaat (glasuuritud), EPS, normaalbetoon, keraamiline plaat, mullbetoon, aknaklaas, tsementkiudplaat, silikaattellis, XPS, polüetüleenvill, klaasvill, graafiline betoon, graniit, keraamiline telliskivi, silikaattelliskivi. 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Joonlaud; elektrooniline kaal (täpsusega 0,2 g); vasktraat; sulatud parafiin. 4 TÖÖ KÄIK
S Siseka sutus T - Täissulund S - Otse U - Väliskasutatus Y - Poolsulund V- Kaldu K- Profiilne P - Ümartatud L- Suluntatud H - Palgiprofiil Puitkiudplaat Kuivade pindade katmiseks siseviimistlusplaatidena. Siseseinte soojustamiseks. Müraisolatsiooniks tubade vaheseintes. Põranda aluspinna tasandamiseks Müratakistuseks põrantatesse Kõvasid puitkiudplaate kandekonstruktsioone koos puiduga
...............................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Käsitletava teema valisin eelkõige ajendatuna enda isiklikust soovist puitplaatidest ja nende tootmisest ning turundusest rohkem teada saada. Antud töö eesmärk on anda lühike ülevaade erinevate puitplaatide vineer, puitkiudplaat (PKP) ja puitlaastplaat(PLP) tootmisest, kasutamisest ja turustamisest Euroopas, SRÜs ja Eestis keskendudes rohkem Euroopale ja Eestile. Töö esimeses etapis esitatakse iga nimetatud puitplaadi liigi lühike kirjeldus. Käesoleva töö teises peatükis keskendutakse Eestile. Kõne alla tulevad suurimad puitplaaditootjad, vaadeldakse juba kirjeldatud ettevõtete toodangu turustamist, kirjeldatakse, kes kui palju oma toodangust ekspordib ning kuhu. Millised riigid on
lehisest, põrandakatteks paekivi Isolatsioonimaterjalid Sammal, 0,2 m paksune Kivivill Tuuletõkkeks pilliroomatid, tselluvillakiht, puitkiudplaat, linavilt pilliroomatid klaasvill, kivivill Katusematerjalid Pillirookatus Ruberoid Mätaskatus (2/3), Bituumenlaineplaat (lamekatus) osaliselt bituumenpind Viimistlusmaterjalid Hundinuiavatiga Hundinuiavatiga Hundinuiavatiga Naturaalsed värvid
Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga (2). Tabelisse 5.1 on koondatud kõik meie alarühmas saadud katsetulem...
Aluspind: · tsementkrohv · kips- ja · betoon · tsementpahtel tsementkrohv · kergbetoon · betoon · pahtel · kipsplaat · puitlaastplaat · puitkiudplaat Segukihi paksus: · osaline tasandus · osaline tasandus · ühel katmisel 0-5 kuni 3 mm kuni 3 mm mm · laustasandus 1 · laustasandus - mm 1-2 mm/kiht Materjali kulu: · 1,2 kg /m² (1mm · 1,2 kg /m² (1mm · 1 mm = 1,5
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva...
Aknad peavad olema täpselt tehtud. Raamid ääristatakse tihenditega. Parimad on poorkummist tihendid. Tihendid kleebitakse raami servadele. Toapoolne tihend peab olema kõige tihedam. Selleks, et vesi tuulega aknapilude vahel läbi ei tungiks, ümbritsetakse aknapiit tilgasoonega, millest vesi horisontaalsesse soonde valgub ja sealt kaldsete äravoolusoonte kaudu ära juhitakse. 43. Nõuded siseustele, uste valmistamiseks kasutatavad materjalid Materjal: puitkiudplaat pealistatud 30...40 mm paksuse puitplaadiga, ääristatud 15 mm laiuste puitliistudega. Piit: ristlõige on 47x47 mm, piidavaltsi suurus 12x42 mm, pilude suurus ukse ja piida vahel 2 mm. Uksepiidad on kas lävepakuga või ilma. Seina külge kinnitatakse piit naeltega ja kiiludega. Keskelt ei tohi piita kõvasti kiiluda, muidu läheb see kõveraks. Ukse kõrgus: 210...240 cm. 9
Kaspar Bork PROJEKTITÖÖ Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Ehitusinstituut Õpperühm: HE 11b Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................ Õppejõu allkiri:.................. Tallinn 2017 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.Ehitusmaterjalide hinnad.........................................................................................................................4 2.Tsement..................................................................................
Parimad on poorkummist tihendid. Tihendid kleebitakse raami servadele. Toapoolne tihend peab olema kõige tihedam. Selleks, et vesi tuulega aknapilude vahel läbi ei tungiks, ümbritsetakse aknapiit tilgasoonega, millest vesi horisontaalsesse soonde valgub ja sealt kaldsete äravoolusoonte kaudu ära juhitakse. 7 43. Nõuded siseustele, uste valmistamiseks kasutatavad materjalid Materjal: puitkiudplaat pealistatud 30...40 mm paksuse puitplaadiga, ääristatud 15 mm laiuste puitliistudega. Piit: ristlõige on 47x47 mm, piidavaltsi suurus 12x42 mm, pilude suurus ukse ja piida vahel 2 mm. Uksepiidad on kas lävepakuga või ilma. Seina külge kinnitatakse piit naeltega ja kiiludega. Keskelt ei tohi piita kõvasti kiiluda, muidu läheb see kõveraks. Ukse kõrgus: 210...240 cm. Seinaava laius: 70...90 või 120 cm. Kahe poolega uste laius on 150 ja 190 cm. Elutoa uste laius 90 või 100 cm
Selleks peaks ehitusobjektil olema piisav varu kattekilesid. Samas ei tohi unustada veeauru mitteläbilaskvaid kilesid maha võtta. Näiteks ühe elamu ehitusel unustas ehitaja PVC-kile mittekäidava pööningu vahelaele ning seetõttu muutus suurem osa laetaladest puiduseente vohamise tõttu mustaks. Oluline on saada katus kiiresti vettpidavaks. Selleks piisab tavaliselt aluskatte paigaldamisest. Tuuletõkkena kasutatavad kipsplaat ja eriti tuuletõkke puitkiudplaat paisuvad niiskudes ja kummuvad välja, seetõttu tuleb nad hoolikalt kinnitada. Kui plaatide horisontaalvuugi kohal pole tuuletõkkeplaadid omavahel korralikult ühendatud, siis võivad plaatide servad nihkuda, ühendusteip rebeneb lahti ja tagajärjeks on külm tuba ja seinakontaktis vilistav tuul. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud, võib hakata paigaldama hoone soojusisolatsiooni. Vihmasel suvel ja eriti sügisel ei soovitaks kasutada märjalt paigaldatavat
ära elanud pakendi või toote keskkonnale kahjutuks muutmiseks. Viska prügikasti. Märk soodustab ka prügi Sorteerimist ja pakendi taaskasutamist PCT MÄRGISTUS .PCT on Venemaa sõltumatute sertifitseerimisasutuste poolt kasutatav tootemärgistus. PCT märgistus tootel kinnitab, et toode vastab Venemaal kehtiva standardi - Gosstandard nõuetele Materjali märgid pakendil · 1 6 - Plastid · 20 22 - Paber ja puitkiudplaat · PAP - Paber ja papp · 40 41 - Metallist · FE Terasest · ALU - Alumiinium · 70 72 - Klaas Mitte virnastada Kaitse kuumuse eest Ava siit Ava siit Hoia kuivana. Purunev Hoia püsti Käsitle ettevaatlikult Ohumärgid Mürgine ( T ) (T+)väga mürgine Ärritav (Xi), kahjulik ("Xn") Väga tuleohtlik ("F") (F+) eriti tuleohtlik
Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see kuivatuskappi ja kuivatati temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Seejärel arvutati puidu m1−m niiskussisaldus järgmise valemiga: W = m ∗100 [%] (valem 1) m1 ( - proovikeha mass enne kuivatamist [g], m - proovikeha mass peale kuivatamist [g]) Tul...
Mitte asetada prügikasti. Toote maht milliliitrites Pakendi materjali märk Sirje Mets 51 Toote pakend on valmistatud polüetüleenist. Toote pakend on valmistatud polüpropüleenist Toote pakend on valmistatud kõrgtihedusega polüetüleenist Toote pakend on valmistatud madala tihedusega polüetüleenist Sirje Mets 52 Materjali märgid pakendil 16 Plastid 20 22 Paber ja puitkiudplaat PAP Paber ja papp 40 41 Metallist FE Terasest ALU- Alumiinium 70 72 Klaas Sirje Mets 53 Mitte virnastada Kaitse kuumuse eest Ava siit Ava siit Sirje Mets 54 Hoia kuivana. Purunev Hoia püsti Käsitle ettevaatlikult Sirje Mets 55 ??? Sirje Mets 56
Koht ja aasta Referaat Piutmaterjalid ja tootmine Juhendaja: Kooli/koha nimi PUIDU OMADUSED Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetri kohta. Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit k...
tootmisel stüreenile vahustavaid lisandeid, näiteks CO2 Kasutatakse- Puhtast polüstüreenist (PS) valmistatakse topse toidu säilitamiseks, ühekordseid plastklaase. Vahtpolüstüreenist (EPS) valmistatakse aluseid, millesse pakendatakse tavaliselt kaubanduskeskustes puuvilju, juurvilju, liha, kala ja kanaliha. ühekordselt kasutatavaid joogitopse Materjali märgid pakendil 1–6 Plastid 20 – 22 Paber ja puitkiudplaat PAP – Paber ja papp 40 – 41 Metallist FE – Terasest ALU- Alumiinium 70 – 72 Klaas Muud materjalid ● teflon ● silikoonid ● trükivärvid Kohtumiseni järgmisel sessil! http://www.vet.agri.ee/ http://www.erm.ee/UserFiles/Osale/Naituselabor/pakenditeatmik_keskonnaministeeriumi%20materjal.pdf
Sulundatult kasutatakse SPOONLIIMPUIT laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks. Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimi- misel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätku- PUITKIUDPLAAT kohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas rist- lõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis liidetakse kokku liimi ja survega. Kiudude kokkuhaardumine saavutatakse nii vildistamise Spoonikihtide paigutus on kahesugune
Sulundatult kasutatakse SPOONLIIMPUIT laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks. Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimi- misel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätku- PUITKIUDPLAAT kohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas rist- lõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis liidetakse kokku liimi ja survega. Kiudude kokkuhaardumine saavutatakse nii vildistamise Spoonikihtide paigutus on kahesugune
kaltsiumsilikaatplaadil Pabertapeet kipsplaadil C V2/II Paisuv kate puitlaastplaadil B -/ II PVC-seinakate kipsplaadil D -/II Poolkõva puitkiudplaat D V2/- Käsitlemata puit, kuusk D V2/ Melamiinpinnaga puitlaastplaat D V2/- Pabertapeet puitlaastplaadil D V2/-
kaltsiumsilikaatplaadil Pabertapeet kipsplaadil C V2/II Paisuv kate puitlaastplaadil B -/ II PVC-seinakate kipsplaadil D -/II Poolkõva puitkiudplaat D V2/- Käsitlemata puit, kuusk D V2/ Melamiinpinnaga puitlaastplaat D V2/- Pabertapeet puitlaastplaadil D V2/- Tavaline kasevineer D V2/-
detaili kinnitamiseks peab nael olema vähemalt 75 mm pikk) s.t nael peab minema detaili sügavuseni mitte vähem kui 2/3 naela pikkusest. Detailide lõhenemise vältimiseks tuleb nael lüüa kaugusel mitte vähem kui 15d otspinnast ja 5d servpinnast, kus d on naela läbimõõt. Puunaelad e naaglid on abikinnitusvahendiks tappühenduste täiendaval kinnitamisel (kasutatakse uste ja akende nurkühendustes väljaväänamise vastu). Klambreid (staples)kasutatakse lehtmaterjali (vineer, puitkiudplaat jne), riidematerjalide ja vedrude kinnitamiseks pehme mööbli valmistamisel. Tuntakse Ï – kujulisi, L – kujulisi klambreid. Klambreid kasutatakse tehnoloogilistel abioperatsioonidel näiteks raamide kinnitamisel (vt joonis) Tänapäeval kasutatakse seoses klambripüstolite laialdase levikuga klambreid tihti, tööjõudlus on suurem kui naeltega kinnitamisel. Puitmajade ehitamisel ja ka pehme mööbli karkasside valmistamisel kasutatakse klambriplaate (nail plates, truss plates)
43. Nõuded siseustele, uste valmistamiseks kasutatavad materjalid Uste kõrgus eluhoonetes on 210 cm, ühiskondlikes hoonetes 240 cm, laius 70-230 cm. Siseuste laiused on tavaliselt 70-90 cm, kusjuures tubadevaheliste uste laius on tavaliselt 80 cm, vannitoa, WC ja leiliruumi uksel 70 cm, viimased peavad olema kindlasti ka lävepakuga. Uksepiitade paksus on tavaliselt 47-77 mm, laius 74-144 mm. Ukse materjalideks on tavaliselt puit, vineer, puitkiudplaat, puitlaastplaat, klaas ja harvemini ka teras või alumiinium. 44. Nõuded välisustele, välisuste klaasidele Välis- ja rõduuksed peaksid olema soojapidavad, tuulepidavad ja mürapidavad, nende välimine kiht peab olema niiskusttaluv. Välisuks peaks olema varustatud kolmekordse klaasiga või kahekordse klaaspaketiga, millest üks klaas on soojustpeegeldav, klaasiga osa soojapidavus peaks olema > = 0,47 m² K/W, klaasita osa soojapidavus >= 1,43 m² K/W
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe RIPPLAED Referaat Juhendaja:Peeter Savisaar Paide 2010 SISUKORD 1 Sisukord................................................................2 Sissejuhatus..........................................................3 Metall-ripplaed....................................................4-9 Restlaed..............................................................4-6 Alumiiniumist ripplaed............................................7 Metallkasettlaed......................................................8 Võrklaed..................................................................9 Mineraalkiud ripplaed................................................10 Kipsmoodul ripplaed..................................................11 Puitkiudpl...
......................7 15. KUIDAS KAITSTAKSE TÜÜPILISELT PUITKONSTRUKTSIOONI TULE EEST?........................8 16. MILLISTE MEETODITEGA ON VÕIMALIK PUITU KUIVATADA?...........................................8 17. LOETLE PUIDUST SAEMATERJALE JA POOLTOOTEID......................................................9 18. MIS ON VINEER JA KUS KASUTATAKSE?.......................................................................9 19. MIS ON PUITKIUDPLAAT JA KUS KASUTATAKSE?..........................................................9 20. MIS ON JA KUIDAS SAADAKSE TERMOTÖÖDELDUD PUIT, KASUTUSKOHAD?...................9 21. LIIMPUIT- MIS SEE ON, KUS KASUTAN?......................................................................10 METALLMATERJALID....................................................................................................... 11 1. MILLISEID MALMI LIIKE TOODETAKSE NING KUS NEID KASUTATAKSE?...........................11 22
8 17 Kivivill 45 95 45 192,375 25,7 133,6 18 Õõnessilikaat 90 11 25 2655 3690 1389,8 8 0 19 Savitellis 65 24 85 1353,625 2890 2135,0 5 20 Kõva 78 11 8 73,632 53 719,8 puitkiudplaat 8 2. Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht V0 [cm3] leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus, ja arvutatakse valemiga 2: V0 =G G1/ v , [Valem 2.] kus G - proovikeha mass õhus [g] G1 - proovikeha mass vedelikus [g] v - vedeliku tihedus [g/cm³]
tagada veeauru väljapääs läbi voodri ja seina vahelise tuulutuspilu (õhkvahe paksusega vähemalt 25 mm). Iga sein peab olema tuult pidav, tuuletihe kiht peab paiknema soojustusest väljaspool, muidu puhuks külm tuul soojustusest läbi ja soojustusest poleks kasu. Tuuletõkkeks võib olla spetsiaalne mineraalvillplaat paksusega 13, 20, 30 45, 60 mm, mis annab samaaegselt seinale juurde ka soojapidavust, ehituspapp, spetsiaalne papp või paber, puitkiudplaat paksusega 13 mm, krohv jne. Tuuletõke peab olema veeauru läbilaskev. Kui seina väliskiht on aurutihe ja see Koostas: Meeli Kams 20 Hoone osad EPMÜ on tagant tuulutatav, siis peab tuuletõke paiknema õhuvahe ja soojustuse vahel. Tuuletõkke jätkud peavad olema tihedad, tavaliselt kleebitakse need teibiga üle. Välisviimistlus
43. Võrdle: tsement- ja savimörti Tsementmört on parem, ta kivistub, aga savimört kuivab. Savimörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Savimört on aga sellepärast tsemendist parem, kuna ta hingab. 44. Võrdle: kips- ja tsementkrohvi Kipskrohvi segu, sellega tehes on pärast parem vigu parandada. Tsementkrohv on liiga kapitaalne. Aga kui ruumis on suurem niiskuseoht, siis peaks ikka olema tsemendibaasil krohvisegu parem 45. Võrdle: kips- ja puitkiudplaati Puitkiudplaat on tugevam kui kipskiudplaat 46. Võrdle: tsement- ja kips- põrandatasandussegu Tsementsegud kannatavad tugevamat koormust ja on krobedamad. 47. Võrdle: silikoonid ja aküülmassid Silikooni kasutatakse liikuvates osades. Silikoon on kiht mis ei lase niiskusel läbi pääseda 48. Võrdle: hüdroisolatsiooni ja niiskustõket Hüdroisolatsioon kaitseb konstruktsiooni otsese vee eest, aga niiskustõke niiskuse eest. 49. Võrdle: kivi- e. klinkerplaadid ja poorsed plaadid
I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid A) Pahtlilabidad, loodid, pahtlipang, segisti, lihvimistald, rullid 4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata lai...
gaasbetoonist 900 0,21 30 1,90 Kipsplaadid 1,3 0,06 Puitmaterjalid: 600 0,13 massiivpuit 15cm 800 0,15 15 1,15 puitlaastplaat 1000 0,17 2,5 0,17 puitkiudplaat 0,5 0,03 Soojustusmaterjalid: 50 0,05 mineraalvill 10 2,00 15 3,00 20 4,00
Trepikodade plaatpõrand klinkerplaat 300x300, aluspindade 5652 ettevalmisamisega 206 m2 1,2 25,74 16,8 8764 5653 Soklikorruse plaatpõrand, klinkerplaat 600x600mm 16 m2 1,7 29,93 23,8 860 566 Puitpõrandad 5661 Puitkiudplaat 1533 m2 0,2 8,48 2,6 16986 5662 Laminaatparkett Tarkett, pergo 14mm, aluskate ja liistud 1533 m2 1,1 33,53 14,3 73324 567 Sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon 5671 Polürtüleenkile 0,2mm 1712 m2 0,1 2,63 1,3 6729
Naelühenduse tugevus oleneb naela kujust (karestamisest), tema läbimõõdust, pikkusest, puidu niiskusest jne. Sileda naela pikkus peab olema vähemalt kolm korda suurem kui külgelöödava detaili paksus (näit. 25 mm detaili kinnitamiseks peab olema nael vähemalt 75 mm pikk). Puunaelad ehk naaglid on abikinnitusvahendiks tappühenduse täiendaval kinnitamisel (kasutatakse uste ja akende nurkühendustes väljaväänamise vastu). Klambreid kasutatakse lehtmaterjali (vineer, puitkiudplaat jne.), riidematerjalide ja vedrude kinnitamiseks pehmemööbli valmistamisel ning abivahendina mitmesugustel tehnoloogilistel operatsioonidel Seoste konstruktsiooni valikul tuleb tingimata arvestada kõiki tegureid, mis võivad mõjuda seosele nende ekspluatatsiooni ajal. Seepärast tehaksegi aknaraami nurkseotis kahekordse läbiva lameda tapiga (suureneb liimitav pind), tugevuse suurendamiseks kinnitatakse seotised puitnaaglitega ja metallnurgikutega.
5 Kruvid 0,4 x16 mm tk 4 0,0145 0,06 6 Kruvid 4x50 mm tk 1 0,0314 0,03 7 Kruvid 5x30 mm tk 3 0,0343 0,10 8 Tüüblid tk 14 0,02 0,28 9 Hinged tk 2 0,75 1,50 10 Puitkiudplaat m2 0,118625 4,75 0,56 Kokku: 43,62 Spetsifikatsioon Detail Detaili mõõtmed mm jrk.n nimetus arv materjal pikkus laius paksus r 1 Pealmine plaat 1 tootmisjääk 500 420 20
Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid. 2 Aurutõkkematerjalid: keraamilised plaadid betoon tellised maakivid spetsiaalne aurutõkkekile polüetüleenkile foolium vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: puitkiudplaat, puitlaastplaat tuuletõkkeplaat ehituspaber-, papp kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
