KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks-
Seda kogeme kui roostetanud raudeseme kätte võtame. Roostekihist määrduvad käed kollakas-pruuni raudoksiidiga. Kohev roostekiht ei kaitse rauda edasi roostetamast ja nii võib raudese mõne aja möödumisel muutuda tervenisti rauaroosteks. Raua roostetamine on redoksreaktsioon, mille puhul raua aatomid oksüdeeruvad, raud ise on redutseerija. KORROSIOONIKAITSE Raua roostemine ei põhjusta ainult metallikadu, vaid ka roostetanud seadmete (raudteesillad, veetorustik, jõuseadmed jm.) uuendamiseks vajalikku tööjõukulu Raua roostetamise vältimiseks või vähendamiseks kasutatakse järgmisi viise: 1. Korrosioonikindlad sulamid- kroomi lisand muudab terase roostevabaks. Kindlasti on kõik näinud laua- või taskunoa teral kirja ,,stainless steel" (roostekindel teras) või ,,rostfrei" (roostevaba). Need terased ei roosteta. 2. Metallkatted- korrodeeruva või roostetava metalli pinnale kantakse korrosioonikindlama metalli kiht. Nii kantakse raudplekile õhuke tinakiht
mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitatakse 1.Kasutatav kütuse liik: a) kerge vedelkütus (bensiin) b) raske vedelkütus (diislikütus, masuut) c) gaaskütus (vedelkütus, puugaas) 2.Põlevsegu moodustamise viis a) Otto
Vant-Вантa. 24. Varustus- снаряжение. 70. Taak-штаг. 25. Ots- конец(-ы). 71. Signaaltuled- сигнальные огни. 26. Liin- линия. 72. Tõstuk-подъемник. 27. Võrk- Сеть(-ka) 73. Laadur-погрузчик. 28. Alumine tekk- нижняя палуба. 74. Transportöör/lint-транскртер. 29. Ülemine tekk- верхняя палуба. 75. Jõuseadmed-силовая устнавка. 30. Peatekk- главная палуба. 76. Ankruseade- якорное устройство. 31. Vahetekk- 77. Ballastsisüst.- балластная система. 32. Masinaruum- машинное отделение. 78. Veevarustusesüst.- сист. водоснабжечия. 33. Lastiruum-грузовой трюм. 79. Reoveesüst- сточная cuct. 34. Peamasin- главный машина
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder LAEVAREMONT RAFERAAT Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Urmas Kuus TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. Kütusest põhjustatud avariid ............................................................................. 2. SCRUBBER ...................................................................................................... 2
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder EESTI KEEL RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Astra Avarand TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. LAEVAKÜTUSED....................................................................... 2. 1.1. Kütuste margid ja kategooriad .......................................................... 3. 1.2
elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Elektriseadmed jaotatakse: 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid lahtisteks seadmeteks. Asukoha järgi jaotatakse elektriseadmeid paikseteks ja teisaldatavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub mehaaniliseks, soojus- või mõneks muuks
kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni. 3 2 ARVUTIKLASSI EHITUS 1.1 Arvutiklassi asend Arvutiklass projekteeritakse akendega põhjasuunas 270°90°. Arvutiklass ei või paikneda keldri- või poolkeldrikorrusel. Arvutiklass ei või külgneda ruumidega, kus tekib müra ja vibratsioon (võimla, töökoda), aga samuti ruumidega, kus paiknevad jõuseadmed (alajaamad, elektrimootorid) võimsusega üle 10kW. Ruumi piirdekonstruktsioonid ja suletud aknad peavad tagama arvutiklassis taustmüra taseme mittetöötavate arvutite puhul alla L pAmax 35 dB. 1.2 Pindala Arvutiklassis peab olema vähemalt 4 m2 põrandapinda ühe õpikoha kohta. 1.3 Siseviimistlus Seinad peavad olema heledates toonides kergestipuhastatavast materjalist. Seinad ja lagi peavad olema viimistletud mitteläikiva materjaliga.
Üleliigne õlitarbimine Lekkivad väntvõlli tihendid, kulund kolvid ja silindrid ära, õlifiltrid on valesti paigaldatud, õli voolab mootori tihendite läbi. 10 4. Kasutatud kirjandus 1. http://www.pajero.us/repair/62.shtml (Двигатель-поиск неисправностей) 2. H.Punab „Laeva jõuseadmed” (2008) 3. J.Läheb „Laeva diiselmootorite ehitus : motoristi käsiraamat “ (2008) 11
talitustingimustega. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa, mis koosneb ainult elektriseadmetest : elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijast. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid nim elektriseadmeteks. Elektriseadmed jaotatakse : 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse kinnisteks ja lahtisteks seadmeteks (siseruumides / väljas). Asukoha järgi paikseteks ja teisaldavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub meh, soojus- või mõneks muuks energia liigiks, nim elektritarbijaks Valmistajatehas toodab lindil nimireziimil töötavaid voolutarbijaid
TEHNIKAAJALOO KONSPEKT TRANSPORT JA LOGISTIKASÜSTEEMID Transpordi olemus ja vajadused selle järele: Transport kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu. Transport on kindlalt inimesese tegevusest mahajääv jälg. TRANSPORDI LIIGID: · Maismaatransport · Veetransport · Õhutransport · Torutransport (veevärk, gaasi- ja naftatorud, elektri ja interneti kaablid) TRANSPORDI VAJADUSED: · Toiduainete vedu · Ehitusmaterjalide vedu · Inimeste vedu · Toorainete vedu · Toodangu vedu · Jäätmete vedu ALGELISED TRANSPORTIMISE VIISID: · Seljas kandmine · Veoloomade seljas kandmine (härjad....) · Lohistamine · Vankritega vedu · Veosüsteemide rakendamine Ratta loomine esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a eKr. Välja arendati Egiptuses vaarao sõjavankrite tarvis. Ajatu tähtsusega leiutisega on tegu. MAISMAATRANSPORT · Hõlmab: teid, sõidukeid, sildu, tunn...
Lennulagi: 12,000 m Embraer EMB 120 Meeskond: kaks pilooti ja üks stjuuard Mahutavus: 30 reisijat Pikkus: 20.00 m (65 jalga 7 ½ tolli) Tiivaulatus: 19,78 m (64 jalga 10 ¾ tolli) Kõrgus: 6,35 m (20 jalga 10 tolli) Tiiva pindala: 39,4 m² (424 ruutjalga) Tiiva profiil: NACA 23018 (muudetud)- kere lähedal, NACA 23012 - otstes Tühimass: 7070 kg (15586 naela) Maksimaalne õhkutõusu mass: 11500 kg (25353 naela) Suurim maandumismass: 11.250 kg (24802 naela) Jõuseadmed: 2 × Pratt & Whitney Canada PW118/118A/118B turbopropellermootor, 1340 kW (1800 HJ) kumbki Maksimaalne kiirus: 608 km / h (328 sõlme) 20000 jala (6100 m) kõrgusel Reisikiirus: 552 km / h (298 sõlme) Varisemiskiirus: 162 km / h (87 sõlme) (mõõteriistakiirus), (klapid all) Lennukaugus: 1750 km (945 meremiili) (30 reisijat, reservid 100 miili varulennuväljani ja 45 min ootele) Maksimaalne lennukõrgus: 9085 m (29800 jalga) Hoovõtu pikkus õhkutõusul: 1420 m (4660 jalga) minimaalselt
alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Neid jaotatakse mitmesse rühma vastavalt erinõuete alusel koostamisele, paigaldamisele, kasutamisele, rikete kõrvaldamisele ja talitluse taastamisele, mis sõltuvad nende otstarbest, valmistamisest ja talitluspingest. Otstarbe alusel: 1.Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 4 2.Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saami- seks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3.Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid lahtisteks seadmeteks. Asukoha järgi jaotatakse elektriseadmeid paikseteks ja teisaldatavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub mehaanili-
1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suu...
PNEUMOAJAM, OMADUSED JA TÖÖPÕHIMÕTE Ajam töötab kolb- või rotatsioonikompressorist saadava suruõhuga. Atmosfääriõhk surutakse kompressorites kokku ning suunatakse suruõhupaaki. Suruõhupaak võimaldab õhu väiksel tarbimisel kompressori välja lülitada ning kõrvaldab õhu pulseerumise suruõhutorustikus ning soodustab ka niiskuse osalist eemaldamist õhust. Pmootor muudab suruõhu kas kulgeva või pöörleva liikumise ener.P. jõuseadmed tarbivad meh energia saamiseks suruõhku, mille tootmiseks kasutatakse primaarse jõuallikaga käitavat kompressorit või vaakumpumpa. Pajamit kasutatakse jõuseadmena masinate ja mehhanismide käitamiseks suruõhu või muu gaasi abil. Koosneb pmootorist, juhtimisaparatuurist ja õhu ettevalmistamise seadmest. Pmootorid: kolbmootor, rootormootor,turbiinmootor. Pajam on keskk sõbralik, lihtne ja odav, rasketes oludes vastupidav ja tuleohutu. Mehh sujuv sisselülitus, kuid madal kasutegur
saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks. (nt aurumasin, sisepõlemismootor) 56-Millised on ehitusmasinais kasutatavad sekundaarsed jõuallikad? Sekundaarsed jõuallikad on need, kus primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehaaniline energia muudetakse mingiks teiseks energia liigiks. Järgnevalt kasutatakse seda taas mehaanilise energia saamiseks. (nt pneumaatilised, hüdraulilised, elektrilised jõuseadmed) 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) Karburaatormootor b) Diiselmootor 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) Kolbmootor b) Rootormootor c) Gaasiturbiinmootor 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Hamaasratasmootor b) Labamootor c) Kõrgmomendiline radiaal-plunser või radiaal-kolbmootor d) Aksiaal-mootor
Tüüp: Reguleeritava sammuga põtkur Arv laevas: 1 Ajam: JetThruster 4K-1200 & Scania DI12 (292 kW) Pöörlemiskiirus: 232 p/min Põtkurite labad on reguleeritava sammuga. Labade asendi ümberlülitamine ühest äärmisest asendist teise võtab 24 sekundid. Diiselmootor annab pöörlemise läbi hammasratasülekande põtkur sõukruvile. Labade asendi reguleeritakse hüdraulikaga. 71 Kasutatud kirjandus 1) Laeva jõuseadmed; Heino Punab, Tallinn 2008 2) Laeva abimehanismid, seadmed ja süsteemid (1, 2); H.Punab, J.Läheb, L.Laks; Tallinn 2014 3) Laeva diiselmootorite ehitus; Jaan Läheb; Tallinn 2008
Selliste jõuallikate esindajad on aurumasin ja sisepõlemismootor. 56-Millised on ehitusmasinais kasutatavad sekundaarsed jõuallikad? Sekundaarsed jõuallikad muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasutatakse taas mehhaanilise energia saamiseks. Sellisteks jõuallikateks on elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) karburaatormootorid e Otto mootorid, b) diiselmootorid 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) kolbmootorid, b) rootormootorid e Wankel mootorid, c) gaasiturbiinmootorid 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolb-tüüpi b) plunser-tüüpi c) teleskoopilised (silindrid) 60-Nimetage pneumosilindrite tüübid nende konstruktsiooni järgi
üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehnoloogia. Esimesteks tolmpõlevkivi põletavateks elektrijaamadeks olid Kohtla-Järve (1949) ja Ahtme (1951) auru keskparameetritega koostootmisjaamad. Nendes elektrijaamades kasutati kivi- ja pruunsöe põletamise kogemustele tuginevaid katla konstruktsioone. Katlad
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1
annaabi.ee 
