Sissejuhatus Üle sajandipikkuse elueaga sisepõlemismootor on tänapäeval ajale jalgu jäänud, väheefektiivne ja rohket väävliemissioooni põhjustav seade, töötagu ta siis ükskõik millise kütusega või olgu tal kui tahes efektiivne sissepritse või turbo. Tänane teadus pakub mitmeid uudseid keskkonnasõbralikke, mis on senistest sisepõlemismootoritest suurema kasuteguriga ja keskkonnasõbralikumad. Esimene pool sajandit sisepõlemismootori ajaloost kulus selle täiustamiseks ja arendamiseks, kusjuures selle käigus ei pööratud erilist tähelepanu mitte efektiivsusele ja säästlikkusele, vaid paljuski sellele, kuidas mootorist võimalikult palju hobujõudusid välja pigistada. Alles eelmise sajandi viimasel veerandil hakkasid autotootjad huvi tundma ka materjalide kokkuhoiu ja ökonoomsuse vastu. Kõigil neil on oma vead ja siiani veel lahendamata tehnilised puudused. Ent on selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaeg...
Maanteemuuseum 28.05.2012 Nüüdseks 24.10.2012 Eesti Maanteemuuseum asub kunagise Tartu-Võru postitee ääres, endises Varbuse hobupostijaamas, looduskauni Tilleoru nõlval. Muuseum on Tartust 48 km, Võrust 22 km ja Põlvast 12 km kaugusel. Masinad mida seal näha sai olid Eestis ehitatud ja/või laialdaselt kasutatud masinad. Sinna kuuluvad teedeehitus- ja hooldusmasinad ning seadmed: erinevad liikur- ja haagishöövlid, teerullid, sahad, veoautod, pinnasekobestajad, mustkattemikserid, liivapuisturid jt. Veel oli näha seal Eestis ehitatud ning teedeehitajate ja -hooldajate poolt eri ajastutel kasutatud hobu- ja mootorsõidukeid, mis on ehitatud sõitmiseks teedel, sh tali-, soo-, jää- ja maanteedel. Muuseumikogudesse kuulub erinevaid veo- ja sõiduvankreid, saane, kelk...
AUTODE JA TRAKTORITE VEO EESKIRI Käesolevat eeskirja kohaldatakse sõiduautode, veoautode, eriautode, busside, trollibusside, trammide ja nende kerede, traktorite, ekskavaatorite, liikur- põllutöömasinate ning muude ratastel või roomikuil liikuvate masinate veol (edaspidi "autod ja traktorid"). Autosid ja traktoreid veetakse universaalseis või eriotstarbelistes vaguneis ja konteinereis. Sõiduautosid veetakse kinnise veeremiga või konteinereis, nende vedu lahtise veeremiga toimub koos saatja või saaja saaturiga. Kasutusel olnud autosid ja traktoreid veetakse lahtise veeremiga koos saatja või saaja saaturiga. Eriautosid (autotöökodasid, autolaboreid, röntgeni-, kiirabi-, tuletõrjeautosid, reanimobiile jt.), kui neis on eriseadmed, veetakse lahtise veeremiga koos saatja või saaja saaturiga. Kasutusel olnud autosid ja traktoreid võib vedada lahtise veeremiga ilma saaturita juhul, kui see on kooskõlastatud saatj...
aastal kohtus Rasmussen mootorikonstruktor Hugo Ruppega. Tema näitas taanlasele oma kuuris sündinud tehnikaimet, vaid 18 sm3 ja 0,1 hobujõulist mootorit. Rasmussen haistis sedamaid, et tema käes on midagi sellist, millega maailma vallutada. Et mitte omaloodud DKW sõidukinimest ilma jääda, kinkis ta pisimootorile samad algustähed: Des Knaben Wunsch (iga poisi unistus). Kohe tärkas tal mõte ehitada väikesele jõuallikale kahetaktililine liikur, et muuta mobiilseks laiad rahvahulgad kogu maailmas. Rasmussen tabas täpselt naelapead. Saksamaa oli sõja tõttu majanduslikult nii põhjas, et enam halvemaks minna ei saanud. Inflatsioon oli kogu rahva paigale naelutanud ja kõik olid edasiliikumiseks valmis, seda nii otseses kui kaudses mõttes. Murrang saabus 1921. aastal, mil Rasmussen lõi Zschopau Mootoritehase juurde oma ettevõtte ning hakkas sealt turule paiskama ülimalt soodsa hinnaga kaherattalisi mootorsõidukeid. 1928
Tornist väljuv suits ei tapa üksnes ainult inimesi vaid ka loodust. Ega toss ei tapa vaid see on põhjus. Toss läheb taevasse ja kui vihma sajab on see giftitatud. Vihmavesi on imeliku värvi ja imeliku lõhnaga. Musta auru ei tule üksnes majade torudest vaid ka uulitsatel liikuvatest kaarikutest, kus pole hobuseid ees. Nad liiguvad mingi salapärase jõuga ise. Esialgu suudavad selliseid vankreid osta ainult härrasrahvas, hiljem aga on pea igas kojas vähemalt üks selline liikur. Ka põldudel ja metsas sõidavad taolised ringi, aga need on palju suuremad kui uulitsa omad. Tulevikus on liikumine võimalik ka õhus. Aastasadade pärast ehitatakse rauast linnud, millega on võimalik inimestel lennata. Uskumatu isegi kuule saab sellisega minna. Raudlinnud on küll kiired, aga ka nemad ajavad välja tossu. Tossu, mis vaikselt aga järjekindlalt hävitab kõik mis tema ümber. Kulub väga palju aega enne kui saadakse aru ja
1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suu...
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv...
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
