Ehitusmasinate eksami kordamine

Q: Milliseid seadmeid kasutatakse kivide või lammutustöödel betooni ja kivide purustamiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmasinate eksami kordamine

Q: Millega tagatakse et tornkraana ümber ei kuku ?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmasinate eksami kordamine

Q: Millised on variandid tänaval torustiku ehitamiseks ilma kaevikuta?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmasinate eksami kordamine

Q: Millised tööriistad valite?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmasinate eksami kordamine

Kullamaa, Liis

Ehitusmasinate eksami kordamine (0)

Ehitus - Ehitus

3 HALB

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

Milliseid seadmeid kasutatakse kivide või lammutustöödel betooni ja kivide purustamiseks?
Millega tagatakse et tornkraana ümber ei kuku ?
Millised on variandid tänaval torustiku ehitamiseks ilma kaevikuta?
Millised tööriistad valite?

Kirjeldage pöördkopaga eskavaatori konstruktsiooni ja erinevate tööde jaoks tunnusparameetreid(põhilised elemendid)
TROSSJUHTIMISEGA- nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saaks seada pöördkopaks. Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka. Koppa juhitakse tõste- ja tõmbetrossidega. Kopp on varrele kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt.
HÜDRAULILINE ESKAVAATOR - ühest või mitmest elemendist koosnev jäik nool, kopavars ja kopp. Kõiki neid on võimalik liigutada teineteise suhtes hüdrosilindritega.
TÖÖPARAMEETRID: maksimaalne keveraadius, maksimaalne kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Kraavide kaevamisel kasutatakse profiilkoppasid. Drenaazi ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega.

Vaivundamendi rajamisel kasutatavate rammivasarate tüübid ja ehitus ( loetelu , kirjeldus, põhimõttelised toimimise skeemid )

Mehaaaniline rammivasar- Kuni 3000kg massiga malmvaland, mis liigub rammipuki juhtpidadel. Mehaaniline rammivasar on enamasti paigaldatud ühekopalisele tross - plokk sidestusega eskavaatorile, mille noole külge kinnitatakse rammipuki juhtmast, mis on varustatud langeva raskusega. Rammi löögiosa kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdevintsi trumlile. Vintsitrummel tõstab raskuse 3-4m kõrgusele. Vajutades lahutusseadise hoovale, langeb ramm alla ja annab löögi vaiakaitsepea pihta. Peale kukkumist lastakse alla haakseadis, mis tõstab rammi uuesti üles. Kasutatakse mittemahukatel töödel.

Auru-( pneumo -) ramm- käitatakse auru või suruõhu energiaga.
- Lihttoimega- suruõhk tõstab ramminuia üles, töökäik toimub aga raskusjõu toimel. Massiivne silinerplokk, mille sees on varda külge kinnitatud kolb . Kolvi peale suunatakse suruõhk, mis tõstab silindriploki üles. Avades kraani pääseb suruõhk silindrist välja ja langeb omaraskuse toimel andes löögi vaiale. Löögiosa mass 300-800 kg. Käsijuhtimisega 10-15 l/min, poolautomaatjuhtimisega 35-45 l/min. Löögiosa langeb 0,5-1,5 m kõrguselt.

Kaksiktoimeline ramm- Kasutab löögienergia saamiseks nii löökuri enda massi langemist kui ka õhu surve energiat. Nende eeliseks on suletus, mis võimaldab neid kasutada veealusteks rammimisteks ning suure kaldega ja horisontaalsete vaiade rammimiseks. Rasked ja keskmised vasarad 100-200l/min, kerged vasarad 500-600 l/min. Löögielemendiks on varda alumisse otsa kinnitatud massiivne löökur . Varda ülemisesse otsa kolb, mille alla suunatakse suruõhk ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum õhuga ja õhu surve suunatakse kolvile, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla.

Diiselvasarad
-juhtvarrastega vasar
-torujuhikutega vasar
-kolvivarrega vasar

Töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku 15-35kordselt. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb ning samal ajal silindrisse paisatav diiselkütus süttib põlema. Põlemisel tekkinud gaas annab energia vahetult vasara löögiosale. Peamised eelise diiselrammidel on energeetiline sõltumatus , väike maksumus, ekspluatatsiooni lihtus ja mugavus ning suur tootlikkus. Vaiade rammimisel pehmesse pinnasesse on aga nõrk tagasilöök ning diiselrammi on raske käivitada. Raske on käivitada ka madalate temperatuuride korral.

Hüdrovasar- eeliseks on see, et hüdrovasaraid saab kasutada vee all, ei ole vaja kütust ega suruõhku või auru, saab reguleerida lööke, saab lülitada manuaalse juhtimise peale mis võimaldab teha üksikuid lööke, rohkem kui 120 l/min.

Milliseid seadmeid kasutatakse kivide või lammutustöödel betooni ja kivide purustamiseks ? (loetelu, kirjeldus ja konstruktsiooni skeem)

Lõugpurustid, kus materjal muljutakse puruks tsükkeltoimega masina lõugade vahel. Lõugpurustitega saadakse materjali jäme (40-70mm) ja keskmine (20-40mm) peenestatus. Lõugpurusteid liigitatakse järgmiste tunnuste järgi: liikuvate lõugade arv(1,2); liikuva lõua liikumise iseloomult (liht-, liitliikumine); liikuva lõua kinnituskoha järgi(ülemise-, alumise kinnitusega); liikuva lõua käitamismehhanismi järgi(ekstsentrik-võlliga;väntmehhanismiga, hüdrosilindriga). Lähtematerjal söödetakse lõugade vahele, mis survejõudude toimel purunevad(lõuad lähenevad teineteisele). Ühe või kahe lõua eemaldumisel liigub materjal allapoole ning lõugadevahelisest kitsast pilust alla.
Koonuspurustid, kus kivid purustatakse liikumatu ja sisemise ekstsentriliselt asetatud liikuva koonuse vahel. Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodan väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde - ja paindejõudude toimel. Eristatakse kahte tüüpi : järsa purustuskoonusega(jäme ja keskmiseks purustamiseks) ja lauge purustuskoonusega (keskmiseks ja peenpurustamiseks). Järsu koonusega purustites tükeladatakse kuni 1200mm läbimõõduga kivimitükke, lauge koonusega koonuspurustites 100-200mm kivide teise astme peenestus.
Valtspurustid, kus tükid purustatakse kahe rööpse vastassuunas pöörleva valtsi vahel. Valtspurusteid kasutatakse teistkordsel keskmisel ja peenpurustusel ka sidusate ja niiskete meterjalide peenestusel. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi vahele. Kivim ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse materjal valtside vahele kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rohveldatud valtsidega või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga.
Löökpurustid , kus materjali purustavad suure kiirusega pöörlevad liigend- või jäigad vasarad. Habraste ja pehmete materjalide purustamiseks. Eristatakse vasarate kinnituse järgi: rootorpurustud ja vasarpurustid. Vasarpurustitega(ühe ja kaherootorilised) peenestatakse väheabrasiivseid materjale(kriit, kips, lubi ). Materjal puruneb vasarate ja põrkeplaatide löökidest ning puruksmuljumisega vasarate ja purustusrestide vahel.
Rootorpurustid- kivimi jämepurustamiseks. Üherootorilised ja kaherootorilised purustid. Kettkardinatega täitekolusse söödetud lähtematerjali tükid purunevad löökide all, mida nad saavad rootoriga jäigalt ühendatud vasaralt, põrkeplaadilt ja purustusrestidelt.
teisaldatavad purustus -sorteermasinad- otstarbekas kasutada väikeste töömahtude korral. Seadmed on varustatud veermikuga ning neid on kerge transportida. Teisaldatav seade koosneb purustus-sorteerimisseadmest ning masin töötab ühe või kaheastmelise purustamisega ja sorteerib valmistoodangu fraktsioonideks. Kivid laaditakse punkrisse, kust rennsöötur suunab nad liitliikumisega lõugpurustisse. Linttranspotöör viib peenestatud materjali eemale.

Rullid pinnase tihendamiseks -kirjeldage erinevaid võimalikke konstruktsioone(skeemid) masina tunnussuurused valikus
Tunnussuurused valikus: kaal, laius, sagedus, tsentrifugaaljõud, mootori võimsus

Staatilise toimega-
- Pneumoratasrullid- rataste paigutus telgedel võib olla kas rida-asetusega( rattad mõlemal teljel liiguvad samades jälgedes) või malekorras asetusega(tagatelje rattad asetsevad esitelje rataste vahekohtades). Kummide elastsuse tõttu on pinnas kauem koormuse all ning koormus jaotub pinnal ja pinnase sees ühtlasemalt ja ei olene töökäikude arvust.
- Silerullid- saab pinnast tihendada 10-15 cm sügavuselt. Sobiv kasutada nii sidus kui ka liivapinnastes. Tihendamissügavus on väike ja tihendada tuleb vähemalt 6-8 korda. Kasutatakse enamasti viimistlustöödel sileda ja ühtlase pinna saamisel. Metalltrummel pöörleb ümber haarvale raamile paigaldatud teljel. Raamil on tiisel ja veoaas. Raamile kinnitub veel ka rullipuhastus kaap. Massi suurendamiseks saab rulli trumlit läbi otsaluukide täita ballastiga. Ühe roomiktraktori haakes võib olla mitu rulli.
- Hammasrullid- toetuspind on 4-5% silindri pinnast, mille moodustavad nukkide tipud . 0,5 m sügavuselt sidusate ja tükiliste pinnaste tihendamiseks. Erinevalt silerullidest on nukkrullide valtsid varustatud vahtatavate nukk -bandaazidega. Asetatakse peale malekorras. Põiktalade sisekülgedele on keevitatud kaabid nukireavahede puhastamiseks . Avaldavad küllaltki suurt erisurvet pinnase sügavusse ja seepärast on nukkrullid efektiivsed sidusate tükkpinnaste tihendamisel. Ei anna tulemusi mittesidusate pinnaste korral, ei sobi ka tihedate pinnaste tihendamiseks.
- Võrerullid- kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste tihendamiseks. Kasutamiseks põhiliselt sügisel ja talvel. Valtsiod on koostatud varbadest keevitatud võredest. Võrerull vajub pinnasesse ning litsub külmunud pinnasetükid laiaks ja peenestab. Võreavadest läbi läinud pinnasetükid kraabitakse trumli sisepinnalt maha vastava teraga ja suunatakse kõrvale. Massi suurendab raamile paigaldatud betoonkuupidest ballast.
- Langevate raskustega rull- lööktoimega masinad , mis tihendavad pinnast langevate koormuste energia arvel ja rulli raskusjõu staatilisel toimel. Raskused on paigutatud rulliketaste vahele. Kordamööda kerkib iga raskus rulli läbimõõdu kõrgusele ning langeb sealt alla. Rull koosneb kahest omavahel ühendatud keeviskettast, millede külge on keevitatud poolteljed, mis toetuvad veerelaagritele raamitappidel. Raskused liiguvad rullidel mööda tappidele kinnitatud kopeere. Rulli täispöörde ajal teeb iga raskus kaks lööki . Löögijõud oleneb kopeeri asendist mida seatakse tõmmitsatega. Raskuste viimine tööasendist teisaldusasendisse ning tagasi toimub hüdrosilindriga kolmekordselt kiirendava polüspasti vahendusel.

Liikurnoolkraana -põhimõtteline konstruktsioon , kirjeldus ja skeem, iseloomustage tõstevõimet.
Ajami alusel eristatakse ühe ja mitmemootorilisi kraanasid. Töövarustus võib olla noor või tornkraana tüüoi töövarustus. Nool oma ehituselt on mittepikendatav sõrestik , pikendatav väljalükkamise teel ilma koormuseta või koormuse all teleskoopselt pikendatav. Noolt juhtiakse trossidega või hüdrauliliselt. Nool on harilikult paidaldatud pöördplatvormile. Seega on võimalik noolt ja lasti pöörata 360 kraadi. Noole tõstevint või hüdrosilinder hoiab noolt mitmesuguse nurga all ning muudab seega noolkraanade noole ulatust. Nooled on pikendatavad. Laadimistöödel varustatakse kraanad 10-12m noolega, montaazitöödel 25-50m. Sültuvalt noole ulatusest muutub kraana tõstejõud . Kõige väiksema nurga ja lühikese noole korral tõstab kraana suurimat koormat. Sedavõrd kui palju noolt alla lastakse, suureneb noole ulatus, kuid väheneb kraana tõstejõud, sest stabiilsus väheneb.

Vaiade vibrosüvistamiseks kasutatava seadme skeemid ja kirjeldus
Vibrosüvistajad (keskmine ja parempoolne skeem)- Nende suunatud vibratsioon kantakse vahetult üle süvistatavale vaiale, mis hakkab kaasa vibreerima ning paneb vibreerima ka temaga kontakteeruvad pinnase osakesed. Vibraatoriks on kaks vastassuunas pöörlevat tasakaalustamata raskust, mida käitab kiilrihmülekanne . Süvistatav element ühendatakse kaitsepeaga jäigalt, nii et moodustub ühtne võnkesüsteem . Selle tagajärjel pinnase vastupanu sissesurumisele väheneb ning vai süvistub pinnasesse omaraskuse ja vibrosüvistaja raskuse toimel.
Vibrorammid(vasakpoolne skeem)- löögienergia allikaks on sundvõnevibraator, mis on kinnitatud elastsetele elementidele toetuvale alusplaadile ja varustatud löökuriga. Vibratsiooni tagajärjel hakkab plaat liikuma üles-alla ning annab lööke alasile, mis on kinnitatud tugiplaadile. Tugiplaat toetud vastava kinnitusseadme kaudu viaa peale. Kasutatakse peamiselt hüdromootoreid jõuallikatena.

Millega tagatakse, et tornkraana ümber ei kuku? ( esitage erinevate variantide analüüs kraanade skeemid ja selgitused
Tornkraana kinnitatakse spetsiaalselt selleks ehitatud betoonvundamendile, väiksemad oma alusele või kõrghoonete ehitusel kasutatavad tornkraanad seina külge.
Vertikaalselt liikuvaid tornkraanasid kasutatakse peamiselt kõrghoonete ehitamisel ning need liiguvad ehk ronivad mööda ehitatava hoone konstruktsioone vastavalt montaazitasandi kerkimisele. Monteeritakse nad tavaliselt tulevaste liftide sahtidesse.
Horisontaalselt liikuvad tornkraanad liiguvad igale kraanale vastavalt ehitatud rööbasteel. Selle alus peab olema piisava kandevõimega.
Kraana alusraam toetub kas väljapööratavate jalgadega pinnasele või liikuva tornkraana puhul sõiduvankrile ja relssidele. Pöörduva torniga kraanadel on alusraamil pöördering ja sellele toetub pöördplatvorm torniga, vasturaskustega ning vintsid koos mootoritega.

Betooni transport ehitusplatsil- (loetlege vähemalt 3 võimalikku varianti , tehke skeemid seadmetest ja kirjeldage konstruktsiooni või tööpõhimõtet)

Iseliikuvad betoonsegistid mis on mõeldud töötamiseks ehitusplatsin - masinad on reeglina varustaud dosaator -kopaga, mis juhitav operaatori puldist ja varustatud 360 kraadi ulatuses pöörduva operaatori töökohaga. Mõnedel mudelitel on segisti paigaldatud sassiile tugi-pöörderingi abil, mis võimaldab valmissegu väljastamist ca 200 kraadi ulatuses.
Mehhaaniliste pumpadega- statsionaarsed betoonipumbad paigaldatakse väga suuremahuliste betoonitööde korral objektile kohtkondlalt ja nad töötavad seal kuni betoonitööde lõpuni. Betoonipumpadena töötavad kolbpumbad, mis pidevalt pumpavad betoonisegu kuni 300m kaugusele rõhtsuunas või kuni 40m kõrgusele. Imiklapi avamisel imetakse betoonsegu pumbakambrisse. Surveklapi avamisel surutakse järgmine seguannus betoonjuhtmesse.
Linttrasportöörid
Konveierid- monteeritud segupirniga autole või iseseisva seadmena liikurmasinale
Kraana abil koppades
Kallurkastidega väiketraktorid või ATV-d
Vibrolondid- betooni püstteisaldamiseks kas alla või kaldsuunas. Koosneb liigendtorudest, mille sisevaheseinad vähendavad langeva segu kiirust.

Plasttoru keevitamine - võimalikud seadmete variandid ja tööpõhimõtted, konstruktsiooni üldised skeemid ja kirjeldus.

Elekterkeevismuhv keevitus - PE- ja PP- torud ja osad. Kasutatakse ühendamiseks . Elekterkeevismuhvi energiatoide toimub läbi spetsiaalse keevitusaparaadi . Liitekoha keevitamine toimub muhvi takistusest tekkiva soojuse ja sobiva keevitusrõhu abil. Muhvi soojenedes vabaneb muhvi ülitäpselt mõõdetud sisemine pinge ja muhv tõmbub liitepea peale kokku, tekitades sellega vajaliku keevitusrõhu. Sellist keevitust kasutatakse järgmistel eesmärkidel: gaasi jaotustorustikud, joogivee jaotustorustikud, kemikaalitorud jne. Eketerkeevismuhve ja sadulaid ei tohi karestada. Tuleb hoolistseda selle eest, et detail ja torud on keevituse ja jahtumise ajaks lukustatud suunatugede külge. Keevitamise ja jahtumise ajal ei tohi keevitusliiteid koormata.
Põkk-keevitusmeetod- plastmasstorud. Põkk-keevituse korral ühendatakse omavahel kaks kuumutatud toru või torudetaili sobiva kokkusurumisrõhuga kokku. Torude sulatatud otsad segunevad plastiliselt, moodustades homogeense õmbluse, millel on väljaulatuv serv nii toru välis- kui sisepinnal . Kuumutamisel kasutatakse elektriga või gaasileegiga soojendatavat kuumutusplaati. Keevitusaparaadi kokkusurumisjõudu on võimalik reguleeriga ja selle jõud kantakse üle keevisõmblusele. Keevitatavate toruotste temperatuur peab olema ühesugune. Kõigepealt lõigatakse toru ots võimalikult otse läbi. Määrdunud toruotsad puhastatakse seest ja väljast. Seejärel kinnitatakse torud masina külge selliselt , et need on pikkupidi ühesuunalised . Nad kinnitatakse hoidepeade külge, millede poldid pingutatakse risti. Seejärel keevitatavad pinnad tasandatakse (töödeldakse tasandushöövliga). Peale hööveldamist loetakse survemõõturilt toruotste kokkuvedamiseks täiendav hõõrdejõud ning märgitakse üles. Seejärel reguleeritakse kuumutusplaat soovitud temperatuurini. PE-HD 210-220 kraadi ja PE-MD 200-210 kraadi.Seejärel toimub pindade sulatamine kontaktetapi ajal. Moodustuv sulav rant määrab ära selle, millal võib alata järelkuumutusetapp. Seejärel eemaldatakse kuumutusplaat. Keevitamisetappi alustatakse pindade ettevaatliku kokkuviiimisega ja suurendatakse ühtlase kiirusega keevitussurvet. Seejärel lastakse keevisõmblusel jahtuda keevistussurve all. Kui jahtumisaeg on möödas, eemaldatakse keevitussurve ja toru eraldatakse keevitusmasinast. Kui keevis ebaõnnestus, eemaldatakse õmblus ja tehakse keevitus uuesti.

Liikurteehöövel ( greider ): otstarve, kirjeldage konstruktsiooni, tunnusparameetreid, kirjeldage kuidas on võimalik liigutada ruumis tema põhilist tööorganit.
Otstarve: profileerimistööd, kuid ka teede korrashoiuks, talviseks lume ja jää eemaldamiseks tänavatel, platside ja väljakute planeerimiseks
Parameetrid : võimsus, hõlmaa suurus, hõlma süvistus, mass, lõikenurk, külgnihe , sillad, kiirus
Kontstruktsioon: Liigitatakse kergeteks, keskmisteks, rasketeks ja eriti rasketeks. Kergetel ja keskmistel autogreideritel on rattavalem enamasti 1x2x3 mis tagab hea tasandamisomaduse, püsiva haardejõu ning küllaldase püsivuse. Raskete rattavalem on 1x3x3 ja 3x3x3, sellisel masinal on head veoomadused, läbivus ja manööverdusvõime. Vedavaid rattaid käitab tavaliselt masina peajõumasin, enamasti sisepõlemismootor. Jõuülekanne koosneb mitmeastmelisest käigukastist, jaotuskastist ja mitmest reduktorist. Masina liikumiskiirust on võimali muuta 2-3lt kuni 40-50km/h. Lisaseadmed (nt kobesti) suurendavad tootlikkust kergete pinnaste puhul ning mitmekesistavad tööoperatsioone. Kolmnurkne keeviskonstruktsiooniga veoraam 5 koosneb kahest pikitalast. Ringkaare järgi painutatud hõlmal on kaks vahetatavat tera , mis võimaldavad pinnast lõigata hõlma mitmesugustel põikkalletel. Terade löökservad on pealesulatatud kõvasulamsit. Kinnitus pöörderingi külge tagab veel ka hõlma väljalükkamise hüdrosilindriga vasakule või paremale. Esirattaid on võimalik kallutatada keskasendist mõlemale poole kuni 20 kraadi. Teehöövlit juhitakse esisillaga. Tagasild koosneb peaülekandest ja balanssiiridest kummalgi küljel. Põhielemendid on mootor 1; kabiin , pearaam 11, tööraam 10, hõlm, hõlma pöördemehhanism 9, hõlma tõstesilindrid, hõlma küljele väljaviigu silinder, tagasilla balansiirid 5, ja tagarattad, esisilla rattead. Peale põhitööorgani võib olla autogreider varustatud veel lisatööorganitega: kobesti, vanade katete lõhkuja.
Hõlma muutmine: Hõlma asend fikseeritakse liistudega. Greideri konstruktsioon võimaldab hõlma seada kolmel risttasandil. Lõikenurka muudetakse liistude ümberasetamisega, rõhtpöördenurka aga pöördekaare pööramisega veoraamis uhtes ning sisselõikamisnurka seatakse hõlmaotste erineva tõstmise või langetamise teleskooptõmmitsate ja hoobade abil.
11.Seadmed betoonpõranda ehitamisel- kuidas saadakse tasane ja tihe betoon ( seadmete variandid, ehitus, toimimise põhimõte, parameetrid)( Tänapäevased iseliikuvad seadmed)
Tihendamine võib toimuda käsitsi vaiadega tampides või spetsiaalsete seadmete kasutamisega. Kasutatakse peamiselt vibreerimise meetodit ja tihendusmasinad on valdavalt vibro-toimelised. Vibraatorid võivad tekitada kahesuguseid võnkumisi: ringvõnkumine ja suunatud võnkumine .
Plaatvibraator kuulub pinnavibraatorite hulka ning on ette nähtud 20...30 cm paksuse betoonikihi tihendamiseks. Vibraatori täitur on metallplaat mille külge poltidega kinnitub elektrimootor Suunamata sundvõnkeid tekitab kaks ekstsentrikut, mis on kinnitatud mootorivõlli otstele. Elektrimootor lülitatakse elektrivõrku kaabli ja pistiku abil. Vibraatorit teisaldatakse betoonisegu pinnal käsitsi, hoides teda kinni käepidemest
Vibrolatt koosneb jäigast raamist ja sellele paigaldatud elektrivibraatorist, pneumoajamiga või ka sisepõlemismootoriga varustatud vibraatorist. Jäik raam võib olla sõltuvalt töödeldavast pinna suurusest ja segu jäikusest ühe või kahe latiga või eriprofiiliga. Raami pikkus 3…14 m. Efektiivne mõjusügavus 10 – 20 cm. Tööpõhimõte on järgmine: seade paigaldatakse juhtlattidele ning veetakse neid mööda edasi. Sellega tasandatakse ja tihendatakse paigaldatud betoonisegu. Latile kinnitatud vibraator tekitab suunatud liikumise kus resultant -tsentrifugaaljõud kergendab tööd. See on oluline suure töölaiuse ning massi korral. Latt liigutatakse edasi otstesse paigaldatud trossidega. Juhtlattidena kasutati varem küljele asetatud õhukest lauda, mis hiljem välja võeti. Kaasajal kasutatakse nn rööbasvormi, mis on A kujuline kerge lehtmetallist juhtlatt-vorm. See jääb peale betoneerimist põranda sisse tagades väga vastupidava ja tugeva liitekoha ning vähendab tunduvalt tööde teostamisel järel tööde mahtu.
Vä1isvibraatorid Raketises (vormis) olevat betoonisegu tihendatakse mitut tüüpi vä1isvibraatoritega, mis vibreerivad läbi raketise . See võimaldab valmistada õhukesi ja keerulise kujuga betoon- ja raudbetoontooteid. Välisvibraatorid on veel press- ja punkervibraatorid ning vibroplatvormid
Nuivibraatorid. Kõik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas . Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori kõrgsagedusgeneraatorist. Vibraatorid töötavad ainult vertikaalses asendis, muus asendis jääb ta mingi aja pärast seisma.
12.Iseloomustage plaatvibraatorit pinnase tihendamiseks, kirjeldage ehitust (skeemi), Loetlege ja iseloomustage tunnusparameetreid.
13.Millised on variandid tänaval torustiku ehitamiseks ilma kaevikuta?. Kirjeldage võimalike variantide sobivust omadusi ja esitage põhimõttelised skeemid.
Hüdraulilise tungrauaga toru sisse surumine
Suruõhuga töötavad mutid , rammid – seade kujutab endast lööktoimega iseliikuvat masinat ja sobivad töötamiseks I … III kategooria pinnases läbivate või kinniste horisontaalsete, vertikaalsete või kaldega tihendatud ja sileda seinaga õõnte rajamiseks samuti sellesse terastoru sissesurumiseks. Õõnsusesse paigaldatakse kas torustikud või kaablid . Põhiparameetrid on korpuse välisdiameeter või pinnasesse surutava toru maksimaalne läbimõõt. Muud parameetrid varieeruvad laias vahemikus.
Grandomat – muti tüüpi läbindusseade, mis lastakse maa alla madalast kaevesüvendist ning liigub edasi seadme otsakus töötava pneumaatilise peitli abil. Läbindusseade veab endaga kaasa töökanali laiendajat ning sellega ühendatud paigaldatavat toru seda mööda, kuidas pinnases edasi liigub. On juhitav. Saab kasutada peaaegu kõigis pinnastes v.a. kivipinnases(kaljus).
Suundpuurimine – enamasti kahe osaline protsess. Esimeses etapis on pilootpuurimine, puurpea ja puurvarraste abil lähtepunktist kuni lõpp-punktini, mööda projekteeritud torustiku keskjoont. Teises etapis suurendatakse esmast ava soovitud diameetrini selleks, et oleks võimalik paigutada sinna nõutava läbimõõduga toru.
Tööpõhimõte: masin võtab kassetist puurvarda ja koonuskeerme abil kruvib selle surumisseadme külge. Seejärel liigub viimane edasi ja vaba otsa külge kinnitatakse suusakujulise esiotsaga puur . Pöörlemisel moodustab see pinnases õõne.
Hõõrdumise vähendamiseks pritsitakse avadest välja puurimislahust (savi baasil). Pööramiseks peatatakse pöörlemine ja surutakse puuri edasi. Juhil on tabloo, millelt saab jälgida puuri asendit maa sees. Lisaks kuulub komplekti ka lokaator millega saab määrata puuri pea sügavuse, asukoha ja kas ta tõuseb või läheb sügavamale. Kui puurvarda pikkuse võrra on puur edasi läinud ühendatakse surumis- ja pööramisseade lahti, viimane liigub tagasi ja võtab automaatselt kassetist uue varda ning ühendatakse külge. puur väljub kas kaevus , süvendis või tuleb maapeale.
Mikrotunnel – tööpõhimõte: 3 m pikkuses kestas on hüdromootoriga ringiaetav frees, mis purustab pinnase ja selles leiduvad kivid, segab massi tema taga olevas tühemikus veega pulbiks ja see pumbatakse töötsoonist välja konteineritesse, kus toimub vee eemaldamine pinnasest . Kasutatud vesi pumbatakse tagasi puuripea juurde. Samaaegselt puurimisega surutakse kuni 70 tonnise jõuga puuri kesta pinnases edasi. Jõudlus keskmiselt 1 m tunnis, soodsates tingimustes ka 3 m tunnis. Pärast vastava torupikkuse edasiliikumist ühendatakse šahtis õli, vee ja pulbitorustikud lahti lastakse kraanaga uus toru šahti, ühendatakse kõik torud ning töötsükkel jätkub. Meeter 20 tuhat krooni.
14.Betooni segistid -tööpõhimõtte järgi variandid, kirjeldus, parameetrid.
Tsükkeltoimega betoonisegistites lähtekomponendid segatakse portsionitena ja peamine tunnus suurus on valmissegu maht. (Sundsegistid)

Tööseadme elementide liikumise järgi
Trumli telje asendi järgi
Segamislabida pöörlemissageduse järgi
Pidevtoime -betoonsegistid- Neis segistites laaditakse pidevalt lähteaineid, samuti väljub pidevalt betoonsigu. Põhiparameeter on tootlikus . Sobib sinna, kus on suures koguses vaja ühte ja sama segu. Töötavad betoonitööde suure mahuga objektidel. Kasutatakse jäiga betoonsegu tegemisel.

Sundsegistite eeliseks võrreldes gravitatsioonisegistitega on segamise aktiivsus, mis väheneb komponentide ebaühtlase jaotumise tõenäosust segades ning seisutsoonide tekkimise trumlis.
Puuduseks energiamahtuvus, tööseadme elementide intensiivne kulumine ja jämetäitematerjali määratletud terasuurus.
Gravitatsioonisegistite tööorganiks on trummel, mis võib olla pirni , tüvikoonuselise või kaksikkoonuselise kujuga.

Kallutava trumliga
Mittekallutava trumliga
Iseliikuvad betoonisegistid
Autobetoonsegistid

Kallutatavaid pirnikujulisi trumleid on 65 ja 165 liitriseid. Trummel täidetakse 380 kraadise nurga all, segamine püstises asendis, tühjendamisel pööratakse trummel kummuli .
15.Raudbetooni või kivisse 10cm sügavuse ja 1cm läbimõõduga avade puurimine - millised tööriistad valite? Kirjeldage nende parameetreid ja omadusi. SEDA MA EI LEIDNUD, TÄPSELT ÜLES!!!
Teemantpuur
Kasutades tööriistu, millel on teemantlõiketera on võimalik teha puhtaid ning sileda lõikepinnaga ümaraid (puurimine) või sirgeid (lõikamine) avasid läbi erinevate kivimaterjalide alustades krohvist, ehitussegudest ja betoonist ning lõpetades graniidi või maakividega. Puuritav materjal võib olla armeeritud või armeerimata.
Kasutades avade tegemiseks teemantpuurimist välditakse puuritavale konstruktsioonile või selle lähedal olevatele detailidele mõjuvaid lööke ja vibratsiooni, mis on oluline tihti just vanade või renoveeritavate objektide puhul.
Turul on firmad, mille varustus võimaldab puurida avasid diameetriga vahemikus 6 – 825 mm.
Seadmete ajamiks on kas hüdroajam või elektrimootor.
Näiteks Rothenbergeri Rodiacut 131 DWS koosneb universaalsetest seadmetest raudbetooni ja müüritöödel 10…131 mm läbimõõduga aukude tegemiseks. Kuivpuurimiskomplekti kuuluvad statiiv, teemant -puurkroon, betoonpinnale kinnitamise detailid ja montaažitööriistad. Tööks vajatakse lisaks imirootorit ja teemantkuivpuurkroone. Statiivi jäik alumiiniumist sammas on varustatud polüamiidist roopaga ja puurimissügavuse skaalaga . Sammas on jalami suhtes 45 kraadi kallutatav.
16. Sisevibraatorid betoonisegu tihendamiseks (kirjeldus, ehituse skeemid)
Sisevibraatorid – Massiivsetes sarrustatud ja sarrustamata monoliittarindeis ning samuti üksikuis raudbetoontoodetes tihendatakse betoonisegu vahetult segu sisse pandud sisevibraatoritega. Tööorganiks on võnkuv (vibreeriv) masina korpus, mis asetatakse tihendatavasse kihti. Neid saab kasutada nii plastsete kui ka vähevoolavate segude tihendamiseks (koonuse vajumine vähemalt 1 cm). Mõjuraadius suureneb (sama sageduse korral) võnkeamplituudi kasvamisel kuni 3,5 mm-ni. Amplituudi edasisel suurenemisel mõju kasv on väike. Mõjuraadius sõltub ka võnkesagedusest. Vahemikus 6000…18000 võnget minutis konstantsel amplituudil on raadius maksimumis. Maksimumi saabumine oleneb võnkeamplituudist. Korpuse läbimõõdu suurendamine suurendab ka efektiivse toime raadiust. Ehituslikult on seadmed käsiriistad või rippriistad kraana või liikurmasina küljes. Ajami poolest on nad pneumaatilised , paindvõlliga ja elektromehhaanilised (sisseehitatud mootoriga).Eeliseks on valmistamise lihtsus ja kasutusmugavus. Võrreldes muude levinud üldkasutatavate vibroseadmetega nõuavad debalanss süvavibraatorid kvaliteetseid vibratsioonikindlaid laagreid .Planetaarvibraatorite eeliseks ülekoormatud laagrite puudumine. Kui kasutatakse oma pöörlemistelje suhtes tasakaalust väljas olevat jooksuratast tekitab vibraator kahesagedusega võnkumise – rullumisest ja enese pöörlemisest.
Sisseehitatud elektrimootoritega elektromehhaanilised sisevibraatorid on käsi- või rippseadmed

17.Masttõstuk: konstruktsiooni kirjeldus, skeemid ja põhilised tunnussuurused.
Masttõstukeid kasutatakse materjalide, detailide a tööriistade tõstmiseks korrustele läbi rajatava hoone aknaavade . Masttõstukite üheks eriliigiks on ehitusliftid, millega tõstetakse korrustele nii materjale kui ka töölisi. Liigitatakse: masti juhtpindade arvult (ühe või kahe juhtpinnaga), tõstemehhanismilt(tross või hammaslatt tõstemehhanismiga), lasti paigutuselt(vertikaalselt või vertikaalselt ja horisontaalselt), masti ristlõike kujult(kolmnurkse või ruudukujulise ristlõikega ), mastide arvult(ühe või kahe mastiga).
Tööparameetrid: tõstevõime, tõstekõrgus, masti kõrgus, tõstekiirus, platvormi laius, platvormi pikkus, raami ulatus, mootori võimsus, mass. Tõstuki mast on sektsioonide abil kasvatatav. Tõstuk paigaldatakse kas frontaalselt või külitsi ehitatava hoone seina äärde ning tema mast kinnitatakse traattõmmidega seina külge. Tõstevõime on kuni 1,5 tonni ja tõstekõrgus kuni 150 meetrit.

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 65 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

65 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liis Kullamaa Õppematerjali autor

2014/2015 aasta eksami küsimused ja vastused. Kirjeldage pöördkopaga eskavaatori konstruktsiooni ja erinevate tööde jaoks tunnusparameetreid
1. Vaivundamendi rajamisel kasutatavate rammivasarate tüübid ja ehitus (loetelu, kirjeldus, põhimõttelised toimimise skeemid)
(põhilised elemendid)
2. Milliseid seadmeid kasutatakse kivide või lammutustöödel betooni ja kivide purustamiseks? (loetelu, kirjeldus ja konstruktsiooni skeem)
3. Liikurnoolkraana-põhimõtteline konstruktsioon, kirjeldus ja skeem, iseloomustage tõstevõimet.
4. Vaiade vibrosüvistamiseks kasutatava seadme skeemid ja kirjeldus
5. Millega tagatakse, et tornkraana ümber ei kuku? (esitage erinevate variantide analüüs kraanade skeemid ja selgitused
6. Betooni transport ehitusplatsil- (loetlege vähemalt 3 võimalikku varianti, tehke skeemid seadmetest ja kirjeldage konstruktsiooni või tööpõhimõtet)
Plasttoru keevitamine- võimalikud seadmete variandid ja tööpõhimõtted, konstruktsiooni üldised skeemid ja kirjeldus
Liikurteehöövel (greider): otstarve, kirjeldage konstruktsiooni, tunnusparameetreid, kirjeldage kuidas on võimalik liigutada ruumis tema põhilist tööorganit
Seadmed betoonpõranda ehitamisel- kuidas saadakse tasane ja tihe betoon ( seadmete variandid, ehitus, toimimise põhimõte, parameetrid)(Tänapäevased iseliikuvad seadmed)
Iseloomustage plaatvibraatorit pinnase tihendamiseks, kirjeldage ehitust (skeemi), Loetlege ja iseloomustage tunnusparameetreid.
Millised on variandid tänaval torustiku ehitamiseks ilma kaevikuta?. Kirjeldage võimalike variantide sobivust omadusi ja esitage põhimõttelised skeemid.
Betooni segistid-tööpõhimõtte järgi variandid, kirjeldus, parameetrid.
Raudbetooni või kivisse 10cm sügavuse ja 1cm läbimõõduga avade puurimine- millised tööriistad valite? Kirjeldage nende parameetreid ja omadusi.
Sisevibraatorid betoonisegu tihendamiseks (kirjeldus, ehituse skeemid)
Sisevibraatorid
Masttõstuk: konstruktsiooni kirjeldus, skeemid ja põhilised tunnussuurused

rammivasarad liikurnoolkraana liikurnoolkraana betooni ja kivide purustamine vaiade vibrosüvistamine tornkraana betooni transport ehitusplatsil plasttoru keevitamine seadmed betoonpõranda ehitamisel puur vibraator kraana ramm mast keevitus konstruktsioon skeemid

Sarnased õppematerjalid

doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad

doc

Ehitusmasinate eksam 2010

1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suurt ülekoormus

Ehitusmasinad

doc

Ehitusmasinad

AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikumine, võim

Ehitusmasinad

doc

Ehitusmasinad

Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler".

Ehitusmasinad

odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende

Teedeehitus

docx

Ehitusmasinate eksamikonspekt

1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale.

Ehitus

docx

Teedeehitus eksam 2 Kursus

1. Kivimaterjalide kvaliteedinäitajad. Kvaliteetse killustiku teradpeavad ideaalis olema kuubikujulised. Killustiku kvaliteedi hindamisel määratakse plaatjate terade sisaldus ule 4mm teradega fraktsioonidele. Plaatjateks teradeks loetakse teri, mille üks mõõde on teistest vähemalt 3 korda väiksem 2. Iseloomustada kruusa, killustikku, liiva, fillerit. Kruus- on looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erinevate terakoostistega ja erineva mineraalse päritoluga kiviaterjalide segu, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2-64mm. Killustikk- on looduslike kivimite või tehismateralide purustusprodukt, mille väiksem teramõõt on 2mm ja mille teradel pole loodusliku pinda Liiv- on kivimaterjali liik, mille massist vähemalt 90% labib sõela avamõõduga 2mm, mille terasuurus on 0,063-2 mm. Filler- peene kivi materjal 3. Geosünteetide liigitus, nende omaduste iseloomustus. Geosünteedid jagunevad: • Geotekstiilid • Geovõrgud • Geomembraanid • Geo

Teedeehitus

docx

Tehnoloogia kordamisküsimused ja vastused

1.Nimetage tegurid tootlikkuse tostmiseks ehitusel. Kirjeldage luhidalt . uute ehitusmaterjalide, konstruktsioonide ja tehnoloogiliste võtete kasutamine - 30 % . Mehhaniseerimine - 30 % . Ehitustööde juhtimise ja organiseerimise täiustamine - 40% 2.Kuidas jagunevad ehitustood, (2 ruhma). Loetle toid erinevates ruhmades . Üldehitustööd- mullatööd,vaiatööd,müüritööd,montaazitööd,betoonitööd,katusekattetööd,puidutööd,i solatsioonitööd,viimistlustööd Eriosade tööd- San.tehnilised tööd,Vee varustuse tööd,Kanalisatsiooni tööd,Kütte süsteemi ehituse tööd,Ventilatsioon süsteemi ehituse tööd,Elektri varustuse rajamise tööd, Nõrkvoolu

Tehnoloogia

Rohkem sarnaseid