EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid.
Eesti aluskord - eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit, gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhi - devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes - kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja –jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. ★ Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit ★ Vendi ladestu settekivimid – jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. ★ Kambriumi ladestu settekivimid – terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid.
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks, mille koostisosad e maastikukomponendid (kliima, reljeef, taimkate, veestik jne) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid.
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun. taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.
4. Parasjahe niiske mereline kliima; 5. Järvede, jõgede, soode rohkus; 6. Segametsade allvööndile omased mullastiku ning floora ja faunakompleksid; 7. Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Läbimõõt läänest idda on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Narvast Sõrve sääreni on 391 km. Pindala on 45 227 km2, 5% järved ja 9,2% meresaared. Eestis elab 1,340,021 inimest, rahvatikutihedus on 31 inimest 1 km2 kohta. Majandusgeograafilisest aspektist iseloomustatakse riigi asendit peamiste majanduslike suhtlemise suundade, liikusteede, suuremate majanduskeskuste, turgude energiallikate jne. suhtes. Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega,
osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja faunakompleksid; Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Suurimaks ulatuseks on 391 km, mis kulgeb Narvast Sõrve sääreni. Eesti pindala on 45 227 km2, millest ligi 5% moodustavad järved ning 9,2 % meresaared. Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Teised siinsed riigid on meie konkurendid võistluses tulusa Vene transiidi pärast. Mereäärse riigina on Eestil nii maismaa- kui merepiir. Eesti maismaapiir on 682 km pikkune.
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5
Sügavus ei ole suur, ja see on turbaga täitunud. Selliseid väikseid kraatreid võib Eestis olla väga palju. II loeng Aluspõhja settekivimid Settekivimite kompleks on kujunenud maakoore platvormilise arengu staadiumil, mistõttu vastavad kihid ei ole kurdunud ega läbitud tardkivimite intrusiive. Küll võib leida settelünki ja nendega seotud põiksusi. Vanaaegkonnast kvaternaarini on väga ulatuslik settelünk, mistõttu kvaternaari setted on ehituselt vanematest setenditest väga erinevad. Neid iseloomustab koostismaterjali pudedus, kihtide piiratud levik ja suur horisontaal-ja vertikaalsuunaline muutlikkus PEAB TEADMA: Esinemisala kivimi esinemisala Avamusala peal ei ole teisi settekivimeid (ainult muld peal) Paljandusala kivimid paljanduvad (ka vertikaal paljandid), nt merepõhi Vaata järgi geoloogiline ajaskaala! Noorem kui Devon Eestis ei esine. Ürgmandrite ehk kraatonite asetus Kambriumis
Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud ning siin kuhjusid setted. Aluskorra sügavus kasvab Eestis: põhjast lõunasse (Tallinas aluskord u 120m sügavusel, Võrus u 600m sügavusel). Pealiskord- settekivimeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Kambriumi kivimid- tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest. Ordoviitsiumi aeg- madal meri asendus süvamerega , ladestuma hakkasid lubjakivid.(meri oli elustikurikas(siluris samuti)). Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused.
kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel (vee all ka Neugrundi kaatris). Väiksemad aluskorra kõrgendid on nt Uljaste kuplistik, Kärdla astrobleem.. Pealiskord – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestunud kivimeid. Pealiskorra kivimid on samuti nõrgalt kallutatud monoklinaalse- või peaaegu rõhtlasuvusega. Vendi ladestu – vanim pealiskorra ladestu, mis kuhjus aguaegkonna lõpus u 600 kuni 570 milj a tagasi, kui Põhja- ja Kirde-Eesti aladel oli ulatuslik mageveekogu. Kuna see veekogu tungis meie aladele idast, väheneb vendi setendite paksus läääne suunas ning Lääne- ja Edela-E need puuduvad täielikult (seal olid mandrilised tingimused sellel ajal). Esindatud on erinevad setendid jämedateralised liivakividest kuni savideni. Alates Tallinna
Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud ning siin kuhjusid setted. Aluskorra sügavus kasvab Eestis: põhjast lõunasse (Tallinas aluskord u 120m sügavusel, Võrus u 600m sügavusel). Pealiskord- settekivimeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Kambriumi kivimid- tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest. Ordoviitsiumi aeg- madal meri asendus süvamerega , ladestuma hakkasid lubjakivid.(meri oli elustikurikas(siluris samuti)). Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused.
positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest(graniit,gneiss,kvartsiit jt ). Need tekkisi 1,6-2,6 miljardit aastat tagasi maakoore kujunemise kõige vanemal geoloogilisel perioodil aguaegkonnas. Eesti territoorium ning siit ida ja lõuna poole jäävad alad olid vähemalt vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud,seetõttu kuhjusid siin setted. Piir maismaa ja üleujutatud ala vahel kulgeb piki Soome lahe põhja ning seega ei ulatu aluskord Eestis kusagil maapinnale. Lähimad aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suusaarel ja Suurel Tütarsaarel(kuuluvad Venemaale). Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval,siis kasvab aluskorra sügavus põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord. Tallinnas on aluskord 120-130m sügavusel, võrus aga juba 600 m sügavusel. Pealiskord
moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj.aastat tagasi. Sel ajal oli Kirde- ja Põhja Eesti alal mageveekogu, kuhu settisid liivad ja savi vahekihtidega aleuroliidid. (Aleuroliit on liivast peenem ja savist jämedam settefraktsioon.) Lääne- ja Edela Eestis vendi setted puuduvad. Fauna- ja elutegevuse jäänused setetes peaaegu puuduvad. Jälgi vaid vetikatest. Vendi setendid Eestis ei paljandu. Vendi tähtsus purdkivimites leiduvad reostumata põhjaveevarud nn kambriumi-vendi põhjaveekompleks.
○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumina, lahusena ● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst
Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve setted, jääjõe setted. valdavalt liivakivi (vähesel määral Devon lubjakivi ja dolomiit) Pealiskord Silur Lubjakivi, dolomiit valdavalt lubjakivi (vähesel Ordoviitsium settekivimid määral liivakivi ja savi)
eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjutava terviku Maastik on kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis
hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. Maastikusfäär hõlmab maakoore ülaosa (aluspõhi, pinnakate, vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning atmosfääri alaosa (tropopausini), keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastiku hierarhia maastikuüksuste hierarhia ehk astmestik. tsonaalsed tegurid algselt kiirgusbilansist tulenevad atsonaalsed tegurid reljeefist olenevad 1) planetaarne tase üks maastikusfäär e. epigeosfäär 2) mandrite või vastavalt ookeanide tase 3) geograafiliste maade tase hõlmab reljeefi suurvormidel mäestikel, mägismaadel,
heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, libisemine, veeremine). *Tuule geoloogiline tegevus - +Eoolsed protsessid +eoolsed setted +kulutav tegevus...edasikanne... akumulatsioon. *Pinnavee geoloogiline tegevus - +Vooluveed +alluviaalsed setted +kulutus...transport...akumulatsioon. Transport: veeremine, hõljumine, lahusena. *Merede geoloogiline tegevus - Kulutus, transport, akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus Kulutus Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30...80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites
PINNAMOOD Pinnamood e. reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Liigitatatakse nende tekkeloo põhjal. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Pandivere - Emumägi 166m. Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Sakala - Rutumägi 146m. - ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Haanja - Suur Munamägi 318m
9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. (7) Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) 28. (7) Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? 29. (7) Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees 30. (7) Elu areng paleosoikumis. 31. (7) Eesti maavarad pinnakattes? 32. (6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? 33. (6) Millest sõltub puurkaevu toodang? 34
2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega
agentide osakaal väiksem, poorivete reaktsioon rannikulähedase madalmere ja jõedeltade keskkond, sorteeritud. Kui osakeste suurus varieerub järeldada? on neutraalne või nõrgalt aluseline ning kus kuhjusid valdavalt liivad ja savikad setted (ja suuresti, siis halvasti sorteeritud. Moreen = murenemiskoorikus kuhjuvad ka üldiselt Hilis-Devonis ka lubisetted). Eesti lõunaaladel oli halvasti sorteeritud. Haliit on NaCl. Haliit esineb peamiselt kerglahustuvad ühendid. alam- devonis 2 deltapiirkonda: 1 oli Ruhnu
käigus. · Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud alam- kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo-viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), siluris (400-420 milj, Kesk-Eesti pool Hiiumaad lõunapoolne piir on Pärnu-Mustvee joon), devonis (320- 400 milj, Lõuna poole jääv).Kagu-Eesti nurk on Ülem-Devoni setted. Kui jaotada setted keemilise koostise järgi siis kambriumi setted on karbonaadi vaesed; ordoviitsiumi ja siluri setted on karbo-naatne materjal. Suur osa devoni setteid on karbonaadi vaesed. Kagu-Eesti nurk karbonaatne materjal. · Pinnakate on kõik setted mis asuvad aluspõhja peal. Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja taganemiseks loetakse umbes 13 tuhat aastat
moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne- Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. Looduslik drenaaz on halb. Mõnel pool on pinnakatteks vettpidavad viirsavid ning ala võib kannatada liigniiskuse all. Esinevad laane- ja palumetsad ning aruniidud. Sandurtasandikud (Põlva, Võru mk) on liiva ja kruusa väljad, mille on setitanud mandrijää sulamise veed
eemale. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. 19.Jõgede geoloogilise tegevusega seotud geoloogilised protsessid: Jõed on oluline geoloogiline välisjõud, uuristades maapinda ja kandes maismaa kulutamisel tekkinud murendit siseveekogudesse ja ookeani. Erosioon-tahkete osakeste ja lahustunud komponentide eemaldamine algsest kivimkehadest. Põhjaerosioon-süvendamine, küljeerosioon-laiendamine. Alluviaalsed setted. 20.Jää geoloogiline tegevus: Jää tegevuse tagajärjel moodustuvad voored, otsmoreen, künklik moreenala, oosid, mõhnad ja viirsavi. Kulutav, transportiv ja kuhjav tegevus. Liustiku sulamisvee geoloogiline tegevus. Oruliustike puhul domineerib jää kulutav tegevus. Kulutus toimub vaid aktiivse liustiku puhul. Liustike tegevus soodustab erineva kaldega nõlvaosade kujunemist. Liikudes üle aluspinna haarab liustik kaasa
teisel poolel. ja algavad taas septembris. Taimede kasvukõrgusel (u. 50 cm maapinnast) saabuvad Riiast on esimesed vaatlused teada 1762. a. Tallinnast 1774. a. Pikemat aega öökülmad 5...20 päeva varem ja lõpevad samavõrra hiljem. Külm õhk on raskem ning nii kestnud usaldusväärsed ilmavaatlused pärinevad Tallinna Toomkooli professorilt C. L. tekivad lohkudesse külma õhu järved. Carpovilt 17851800. 19. saj. I poolel olid nii termomeeter kui baromeeter levinud Kõige pikem on öökülmadeta periood mererannal, sisemaa poole liikudes see võrdlemisi laialt. Sellesse aega mahub üsna palju süstemaatilisi vaatlusi. Üksikute lüheneb. vaatluspunktide ühendamine enam-vähem ühtse vaatluskavaga jaamadevõrguks õnnestus Tuul tuult iseloomustab suund ja kiirus. Tuule kiirust ja suunda mõõdetakse
dolomiitide teket. 3)Milliseid devoni liivakivi paljandeid tead Eestis? Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste pank Peipsi ääres, Kalmistu paljand Tartus Emajõe oruveerul, Taevaskoja paljandid Ahja orus, Härma müür Piusa jõe ääres. 3)Miks ei paljandu Eesti aluskorra kristalsed kivimid? Sest Eesti territoorium ning siit ida ja lõuna poole jäävad alad olid vähemalt vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud, seetõttu kuhjusid siin setted. Piir maismaa ja üleujutatud ala vahel kulgem piki Soome lahe põhje ning seega ei ulatud aluskord Eestis mitte kusagil maapinnani. 4)Mis on pinnakate ja millistest kivimitest see koosneb? Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2 mln aasta jääaegade ja jäävaheaegade jooksul. Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen erineva suurusega kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ............................................................................................................... 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS ...............................................................
V: Saasteained võivad kuhjuda toiduahelas ja ohustada seeläbi ka inimeste tervist. 12. Milline on Läänemere majanduslik tähtsus? V: Läänemer on oluline transpordikoridor ning peamiseks majandustegevuseks sellel on sõitjate- ja kaubavedu. 13. Iseloomusta Eesti rannikut ja protsesse, mis seda kujundavad. V: Eesti rannikut tervikuna iseloomustavad arvukad poolsaared ja lahed, rohked rannikumere saared (üle 1500), settekivimid, lainetuse tekitatud kergesti kulutavad ja kuhjuvad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 14. Nimeta Eestis esinevaid järsk -ja lauskrandasid. V: Järskrannad: Rannamõisa, Muuksi ja Ontika. Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V: Rootsis ja Soomes, kus paljanduvad eelkambriumi kristalsed kivimid, valitseb tugevasti lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik
Meregeoloogia jälgib kaasaegsete ookeanite, merede ning mandrite vahelisi vahekordi, uurib ranna ja merepõhja ehitust, arengut, kaaeaegseid merelisi setteid. 4. Rakenduegeoloogilised distsipliinid. Maavarade õpetus käsitleb nii metalsete kui ka mittemetalsete maarete leviku ja esinemise seaduspärasusi. Hüdrogeoloogia uurib põhjavete teket, omadusi, esinemise tingimusi. Maakoor koosneb vett sisaldavatest ja vett pidavatest kihtidest. Eristatakse 1.Pinnavett ookeanid, mered, jõed, järved, sood 2. Põhjavett, mis peitub maapõues Põhjavee kihte nimetatakse horisontideks või lademeteks. Kõige ülemist põhjavee horisonti kutsutakse pinnaseveeks. Sügaval lasuv põhjavesi on enamasti surveline tänu peal lasuvate kivimite kaalule ja tektoonilistele pingetele maakoores. Surveline ehk. artesiaalne vesi võib mööda lõhelisi kivimeid tõusta mitusadad meetrit kõrgemale oma algupärasest lasumissügavusest. Vee liikumist maakoores nimetatakse filtratsiooniks
31 m, neeme otsas Pakri pangal 24-25 m.ü.m. Geoloogiline ehitus 2 Pakri poolsaarel paljanduv paekallas on 1200 km pikkuse Balti klindi osa. Aluspõhja ülevaate aluseks on 1994. aastal koostatud Pakri poolsaare alus - põhjaline geoloogiline kaart 1: 50 000 (koost. H.Stumbur, Eesti Geoloogia keskus). Lisas, joonisel 2, on välja toodud paekalda ehitus Pakri neemel. Pealiskorra vanimaks üksuseks on vendi ladestu. Eristada on võimalik ainult ülemvendi Kotlini ladet. Uurimistel on selgeks tehtud, et ülemvendi setete paksus Pakri poolsaarel ja selle ümbruses kõigub 35 - 50 meetri vahel. Kivimiliselt on valdav liivakivi. Vendi alumine piir on maapinnast 180 kuni 205 m vahel. Kambriumi ladestust on esindatud Dominopoli ja Lontova lademed. Esimeses ladestus paljandub Tiskre kihistu ainult Pakri neeme lähistel,selle paksus on u. 18 m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
