II maailmasõda (0)

Ajaloo kontrolltöö Villu

II maailmasõda

Sammhaaval uue sõjani

Konfliktid 30-ndatel

1935.aastal varises kokku Versailles’ süsteem. Saksamaa teatas, et ei pea enam rahulepingust kinni. 1935.a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. Samal aastal sõlmiti Sakasamaa ja Inglismaa vahel mereleping, mille tulemusena Inglismaa lubas Saksamaal hakata ehitama allveelaevu ja kasutada neid Põhja ja Läänemeres. Eesti poliitikutele oli see äärmiselt ebameeldiv leping. 1936.a sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast 1936.a oli Saksamaale selge, et tema liikumist ei peata Euroopas rahvusvaheliselt tunnustatud suurriigid . 1936.a sõlmisid Sakasmaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodusõjas osalesid praktiliselt kõik Euroopa suurriigid. Seda peetakse II ms proovieksamiks.
Teise maailmasõja algus 1939-1941

Saksamaa vallutused Euroopas

• 1937.aastal tungib Saks . Austriasse. Seda nimetati Anšlussiks. Sõjaplaan Otto. Sakasamaa soovis sõlmida Austriaga ühe lepingu (mida mul ei ole kirjas:P). Hitler totus Austria natsiparteile. 9.märtsil korraldati Austrias referendum Saksamaaga ühnemise küsimuses. Selle tulemusena 13.märts 1939 lakkas A riik olemast ja hakkas kandma nime Ostmark.
  
• Tšehhoslovakkia kriis. Hitler viis väed Tš, et vabastada sudeedi sakslased . 15.märts 1939 lakkas Tš olemast, see jagati kaheks: näiliselt iseseisev Slovakkia ; Böömi ja Määrimaa, mis liideti Saksamaaga.
  

Lahing Inglismaa pärast

22. juunil 1940 sõlmiti Compiegne ’i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu . Kaks kolmandikku Pr kaasa arvatud Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Alisumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ja jätkas võitlust Hitleri vastu.
Pr alistamise järel jätkas vastupanu vaid Inglismaa, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill . Viimane lükkas tagasi kõik hitleri rahuettepanekud ja lubas sõda kõike välja pannes jätkata. 16.juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. See aga ei õnnestunud ja Hitler oli saanud esimese tõsise tagasilöögi IIms .

MRP ehk mittekallaletungi leping

23.augustil kohtusid omavahel Saksamaa ja NSVL , et sõlmida 10 aastane mittekallaletungileping. NSVL-ist oli kohal Molotov ja Saksamaalt Ripendrop. Määrati kindlaks kahe riigi mõjusfäärid. NSVL-i mõjusfäär: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia. Sinna juurde sõlmiti ka salaprotokoll.
Balti riikide okupeerimine 1939-1940. Soome talvesõda.
Baaside lepingu sõlmimine
Poola vallutamise järel koondas Venemaa oma väed Balti riikide ja Soome vastu, valmistudes talle MRP-ga lubatud riikide hõivamiseks. Peale NSVL-i poolset Balti mere blokeerimist saatis Eesti valitsus Moskvasse välisministri Karl Selteri. 24.septembril 1939 toimunud kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSVL-iga vastastikuse abistamise lepingu, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL-i sõjaväebaasid. 28.sept 1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939.aasta 18.oktoobril alustas NSVL oma vägede paigutamiste Eestisse. 5.okt1939 kirjutas ka Läti alla ja Leedu tegi seda 10.okt.
Talvesõda
Samal ajal, kui Balti riigid üksteise järel baasidega nõustuma sunniti, avaldas NSVL samasuguse lepingu sõlmisiseks survet ka Soomele. Soome asus läbirääkimisi venitama lootes, et NSVL ei söenda teda rünnata. 30.novembril 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamat piiri, algas Talvesõda. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala kannasele rajatud nn Mannerheimi liinist. Punaarme tõi vägesid ja lõpuks õnnestus neil liinist läbi murda. Soome aga jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa saatsid Soomele abiväge ja see sundis Stalinit Soome vallutamise plaanist loobuma . 12.märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi alles.
Balti riigid ja NSVL 1939-1941
Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.aasta juuni, mil Saksamaa sissetung Prantsusmaale oli maailmas tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maal, merelt ja õhust. 14.juunil 1940 esitas NSVL ultimaatumi Leedu vabariirigle, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning “ausalt” kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamiseks. 16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum ka Eestile ja Lätile. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14-15 juulil 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21.juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsused kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta NSVL koossseisu. 3-6.augustil 1940 vormistati annekteerimine ning Balti riigid liideti NSVL koosseisu.
Sõjasündmused 1941-1944
Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine
II ms alguses tegutsesid Saksamaa ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahel lahkhelid. 1940.aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vatsu ja andis sellele nimeks Barbarossa . Plaani kohaselt pidid Saksa väed punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ja NSVL. 1941. aasta suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistudis sakslastele ootamatut hoopi andma. NSVL sõjaplaan oli otsekui Barbarossa peegelpilt . Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku valmistuda selle tõrjumiseks. Seetõttu tabas sakslaste hoop Punaarmeed ootmatult.
22.juunil.1941 ületasid Saksa väed NSVl piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Balkani Leningradi peale, Mitte pidi piirama sisse ning purustama Valgevenes asuva Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina . Koos saksamaaga alustasid sõda NSVL vastu ka Rumeenia , Itaalia, Soome, slovakkia, Ungari. Soomalstele tähendas see Talvesõja teist vaatust nn Jätkusõda. 6.detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all pealatungi.
Jaapani sõttaastumine
1941.aastal avanes maailmas lisaks idarindele veel üks uus sõjatanner. 7.detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris . Sõja algus oli Jaapanile edukas.
Stalingradi lahing.
1942.aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all, punaväe kätte oli jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres. 19.novembril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid Saksa armee. Lahingud lõppesid 2.veebruaril 1943 sakslaste kapituleerumisega.
Kurski kaar
1943.aasta suveks oli sakslaste sõjamasin küll nõrgenenud, kuid mitte murtud. Hitler arvas , et tal õnnestub uuesti initsiatiiv haarata ja pealetungile minna. See oli eksitus . Jõudude vahekord idarindel oli muutunud Punaarmee kasuks. 5.juulil 1943 nn kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda , kuida kandsid seejuures suuri kaotusi. Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks.
Punaarmee pealetung idarindel 1944.aastal
Idarindel algas 1944.aasta Punaarmee rünnakutega nii põhja- kui ka lõunatiival. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad , kuid Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma. Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas, jõudes välja Rumeenia piirini. 22.juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Hitler oli taandumise ära keelanud, see aga võimaldas punaväel Valgevenes suured Saksa üksused ümber piirata. Punaarmee tungis Poolasse, liikudes edai Varssavi poole. 1.augustil 1944 alustas Poole vastupanuliikumine ülestõusu, lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse seada oma rahvusliku valitsuse.
Purustanud väegrupi Mitte, tekkis Punaarmeel võimalus anda hoop ka väegrupile Nord. Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja suuremast osast Lätist ning tõmbuda sügiseks kaitsele nn Kuramaa kotti. 1944.aasta suvel ründasid NSVL väed suurte jõududega Soomet, murdes läbi Mannerheimi liini, kuid Soome sõjajõud jäid purustamata. 1944 asptembris sõlmis Soome NSVL-iga vaherahu ning väljus sõjast.
1944.aasta sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria , koos kohalike partisanidega lõi punavägi sakslased välja ka Jugoslaaviast. Sõjast üritas väljuda ka Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse.
Normandia dessant
6.juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Kuigi Saksa väed üritasid neid peatada, varises suve lõpuks Saksa kaitse kokku. 25.augustil 1944 vabastasid liitlasväed Pariisi.
Maailm sõjas
Totaalne sõda
II ms kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Eriti raskeks kujunes nende inimeste olukord, kelle kodumaa oli okupeeritud. Tavaliselt seadis uus võim maa vallutamise järel ametisse nukuvalitsuse, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest ehk kollaborantidest. Aktiivsete kollaborantide osakaal polnud elanikkonnas suur, väike oli ka vastupanuliikumises vahetult osalejate hulk. Totaalsest sõjast ei jäänud eemale ka naised, kes pidid rindele saadetud meeste asemel asuma tööle nii tööstusettevõtetes kui ka põllumajanduses.
“Uus kord Euroopas”. Holokaust
1942.aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonirežiim, majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Okupeeritud NSVL alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Eriti jõhkralt käitusid saklsased juutidega. Juutide massilise mõrvamisega alustasid sakslased kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Vlagevenes ja Ukrainas elanud juudid seleti getodesse. 21. jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta , kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites. Ungaris rahvusvaheliste abiorganisatsioonide esindajana tegutsev krahv Wallenberg üritas hukkamistele määratud juute sakslaste käest välja osta ja päästis nii tuhandeid inimesi. Kokku hukkus juutide hävitamispoliitita ehk holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest.
Vastupanuliikumised
Prantsusmaal kandis vastupanuliikumine nimetust la Résistance. See aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaažiakte. Ida- ja Kesk-Euroopa. Londonis asuva eksiilvalituse organiseerimisel oli loodus terve põrandaalune armee ehk Armija Krajove. Ukraina Ülestõusnute Armee liikmed võitlesid nii sakslaste kui ka nõukogudemeelsete partisantide vastu.
Igapäevaelu II ms ajal
Sõda tõi tsiviilelanikkonnale kaasa hulganisti spetsiifilisi probleeme, nagu tikkude, küünalde ja suhkru puudus, raskused kütte, jalavarjude ja rõivaste hankimisega. Et tagada ressursside enam-vähem ühtne jaotus, kehtestati enamikus riikides kaardisüsteem.
II ms lõpp ja tagajärjed
Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine
Saksamaa positsioone nõrgendas tema vastaste konsolideerumine. Ametlikult tugines Hitleri-vastane koalistioon augustis 1941 Roosvelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 1943.aasta lõpul toimunud Teherani konverentsil tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSVl 1941.aasta piire . 1945.aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jalta konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosvelt. Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransiscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).
Breliini vallutamine
Jaanuaris 1945 läks Punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse Saksamaa ja Ida-Preisi vahel. Ida- Preisimaal peeti meeleheitlikke lahinguid 1945.aasta aprillini , mil Königsbergi garnison oli sunnitud kapituleeruma.
Ameerika vägedele avanes võimalus tungida kiirelt Berliini peale, kuid USA poliitiline juhtkond keelas selle ära, sest Berliini vallutamine oli lubatud Stalinile. 16. aprillil 1945 alustas Punaarmee pealetungi Oderil. 24.aprillil jõuti Berliinu ning 25.aprillil kohtusid põhjast ja lõunast ümber Berliini läinud Punaarmee üksused Elbe jõel liitlasvägedega.
Olukorra lootusetust mõistunud, lõpetas Hitler elu enesetapuga ning 2.aprillil (natuke imelik kui enne oli 25.aprilla aga nii on raamatus kirjas) Berliin kapituleerus.
Jaapani purustamine
Kuigi Jaapan oli 1944.aastal kandnud raskeid kaotusi, jätkas ta ometi vastupanu. 1945.aasta algul alustasid ameeriklased rünnakut Jaapani saarte vastu. Okinawa vallutamine võimaldas ameeriklastel sinna rajada lennuväebaasid, kust hakati Jaapanit kavakindlalt pommitama. Sõja lõpetamiseks lasid ameeriklased käiku tuumapommi. 6.augustil 1945 heideti see Hiroshimale ning 9.augustil Nagasakile.
10.augustil 1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.septembril 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt.
Pariisi konverents
1945-1946 Pariisis toimunud rahukonverents arutas läbi rahuleingure projektid. 10. veebruaril kirjutati rahulepingule alla. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone.
Jaapaniga sõlmisid võitjariigid, välja arvatud NSVL, Poola ja Tšehhoslovakkia, rahu 8.septembril 1951 San Fransiscos.
Nürnbergi protsess
1945.aasta novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergis kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. 1946.aasta oktoobris kuulutati välja kohuotsus.
II ms tagajärg
II ms põhjustas seninägematuid purustusi ning kaotusi. Suurenes järsutl hukkunute arv tsiviilelanike seas.
Balti riigid jäid NSVL võimu alla, tema kontrolli alla läks Kesk- ja Ida-Euroopa, see omakorda tõi kaasa kommunistliku bloki ehk Teise Maailma tekke. II ms tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ja külma sõja algus.