D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest K: Ostjate tasumata arved Aga kuna meil on tegemist tekkepõhise arvestusega, siis kulu peaks kajastama arve väljastamise hetkel. Aga siin on probleem, sest arve väljastamisel ma ei tea, kas mulle makstakse raha ära. SELLEPÄRAST EI SAA OTSEST MAHAKANDMISE MEETODIT KASUTADA. Kasutan hoopis statistilist meetodit. D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest siia tuleb prognoositud summa Siin vahel peab vahekonto olema K: Väärtusvähend see konto käitub nagu kontraaktiva konto. See kajastub aktivas miinusmärgiga, nagu akumuleeritud kulumi konto. Nüüd: D: Väärtusvähend nüüd juba konkreetne summa, mitte enam prognoositud K: Ostjate tasumata arved Bilansis AKTIVA Arvelduskonto ... Ostjate tasumata arved Väärtusvähend (miinusmärgiga) ÕPIK LK 203 TEST T-8.1 Firma kasutab statistilisi meetodeid ebatõenäolise laekumise arvestamisel. Ostja arve summas 10 000 krooni kanti maha
S0 2600 2)2200 4)428 DK 2200 KK 428 S1 828 1% sellest 1) D: Arvelduskonto 50 000 D: Ostjate tasumata arved 210 000 K: Müügitulu 260 000 2) D: Väärtusvähend 2200 K: Ostjate tasumata arved 2200 3) D: Arvelduskonto 185 000 K: Ostjate tasumata arved 185 000 4) D: Ebatõenäoliselt laekumata arvete kulu 428 K: Väärtusvähend 428 Tulud 2600 Kulud 428 Ostjate laekumata arved 82 800 Väärtusvähend -828 Neto 81972
põhjala) Statistilisi meetodeid peaks kasutama suure krediitmüügiga ettevõtted. Prognoosida või aimata, milliste arvete alusel müüdud kauba eest raha kliendilt ei laeku, on võimatu. Ebatõenäoliselt laekuvad summad hinnatakse lähtuvalt eelnevate perioodide kogemusest. Kanded statistiliste meetodite korral (1) Nõuete allahindluse kajastamine ehk väärtusvähendi moodustamine: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) (kui palju peame nõuetest maha lahutama, aga me ei tea täpselt ostjat, see selgub hiljem missugune ostja) Arvete mittelaekuvaks (lootusetuks) tunnistamine ehk väärtusvähendi kasutamine: D Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) (kogusumma, me ei tea milline ostjatest ei maksa) see on kontraaktivakonto K Ostjate tasumata arved (kui osta on teada, kanname kreeditisse) Kanded statistiliste meetodite korral (2) Mittelaekuvate arvete hilisem laekumine 1. Arve taastamine
Osatähtsus Osatähtsus ostjate arvete lõppjäägist Krediidimüügist Aegumisprotokoll Statistilised meetodid Statistilisi meetodeid peaks kasutama suure krediitmüügiga ettevõtted. Prognoosida või aimata, milliste arvete alusel müüdud kauba eest raha kliendilt ei laeku, on võimatu. Ebatõenäoliselt laekuvad summad hinnatakse lähtuvalt eelnevate perioodide kogemusest. Ebatõenäoline laekumine ehk väärtusvähend, kajastub kreeditis, on kontraaktivakonto, saldo lahutatakse ostjatelt laekumata summadest. Kanded statistiliste meetodite korral Nõuete allahindluse kajastamine ehk väärtusvähendi moodustamine: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) Arvete mittelaekuvaks (lootusetuks) tunnistamine ehk väärtusvähendi kasutamine: D Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) K Ostjate tasumata arved
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7
8) D- 91 000 eurot Väärtus - vähend D K 51 000 40 000 S1 9000 2% =400 000 (perioodi jooksul lisandub) See, mis jääb kokku laekumata 9) A - D: väärtusvähend K: Ostjate tasumata arved ***D on otsese meetodi kanne (bilansist maha ja kohe kuluks) ***D-s on arve maha kantud, aga arve ikkagi laekub 10) D 145 000 eurot + 100 145 45 -120 145 25 11) A üks kord aastas 12) C nad annavad oma väärtuse uuele loodud varule täies ulatuses ja ühe korraga ** st et ühte ja sama varuühikut ei saa mitu korda ( järk-järgult) kasutada. 13) D FIFO-meetodit 14) A D: Kassa K: Müügitulu
pidevat arvestust 13. Majandustehingute kajastamisel finantsarvestuses ja aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga. See on: Valige üks: a. Konservatiivsuse printsiip b. Majandusüksuse printsiip c. Arusaadavuse printsiip d. Olulisuse printsiip e. Sisu ülimuslikkuse printsiip 14. Firma maikuu krediitmüük on 800 000 eurot, millest hinnanguliselt ei laeku 1,5%. Juhul kui konto väärtusvähend algjääk on 15 000 eurot, siis milline on selle konto uus saldo pärast ebatõenäolise laekumise kajastamist? Valige üks: a. 27 000 eurot b. 23 000 eurot c. 31 000 eurot d. 15 000 eurot 15. Hindade tõusu tingimustes annab LIFO Valige üks: a. Suurema puhaskasumi kui keskmise soetushinna rakendamisel b. Sama suure puhaskasumi kui FIFO c. Suurema puhaskasumi kui FIFO d. Väiksema puhaskasumi kui FIFO 16
laekumise arvestamiseks. Ostja arve summas 5 000 b) vara vähenes 5 000 krooni krooni kanti maha. Mõni kuu hiljem tasus ostja selle c) vara vähenes 10 000 krooni arve. Firma taastas kõigepealt arve ja seejärel d) tehing vara ei mõjutanud kajastas raha laekumise. Nende raamatupidamiskannete tulemusel 2. Firma maikuu krediitmüük on 800 000 krooni, a) 15 000 millest hinnanguliselt ei laeku 1,5%. Juhul kui kontol b) 27 000 Väärtusvähend on kreeditjääk 15 000 krooni, siis c) 23 000 30 pärast ebatõenäolise laekumise kajastamist on uus d) 31 000 saldo 3. Firma 20x3 aasta krediitmüük oli a) 20 100 1, 5 milj krooni. 1. jaanuaril 20x3 oli kontol b) 21 000 Väärtusvähend kreeditsaldo 36 000 krooni. Aasta c) 45 000 jooksul kanti maha arveid 60 000 krooni. Eelmiste d) 81 000
annaabi.ee 
