Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ARVESTUSTE ALUSED 4.-6. nädala konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konto, soetus, pangakonto, soetusmaksumus, jääk, kassa, aktsia, summad, raamatupidamiskanne, arved, müügitulu, väärtpaber, varaobjekt, inventuur, immateriaalse, investeeringud, saldo, eeldatav, kulum, väljaminek, immateriaalne, võlg, lõppjääk, soetamise, kasutusaja, lõppväärtus, koopiat, kreedit, 8000, soetusmaksumuses, fifo, masinadvara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus).
koostatud koguv või rühmitamisdokument. Koguvdokument registreeritakse algdokumendid nende koostamise järjekorras. Rühmitamisdokument rühmitatakse algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi. RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID Memoriaalorder nr ....... Sissekanne.......... kuu 200X. a. Alus (viide dokumendile või Debiteeritav Krediteeritav Summa sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
8 5. Müüdud kaupade kulu arvutatakse (perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral) nii, et liidetakse kaupade algsaldole perioodi ostud ja lahutatakse X. Kas X on: Valige üks: a. Müügi netotulu b. Perioodi ostud c. Ükski vastus ei ole õige d. Kaubanduslikud väärtusvähendid e. Kaupade lõppjääk 6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida
Näiteks: Laenud, kohustised ehk eraldised Võlad tarnijatele, Võlad töövõtjatele, Maksuvõlad jne Teadaolevad kohustised ... on näiteks laenukohustised, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad jne Kohustise suurus ja tagasimakse tähtaeg on teada. Lühiajalised laenud ... on kuni üheaastase tähtajaga laenud. Näiteks: Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga. D Pangakonto 100 000 K Lühiajaline pangalaen 100 000 Arvestatud intress x kuul (3 korda): D Intressikulu 1000 K Intressivõlg 1000 Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga: D Lühiajaline pangalaen 100 000 D Intressivõlg 3000 K Pangakonto 103 000 Võlad tarnijatele Need on võlad tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest. Ostuarved kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk majandustehingu toimumisel, olenemata sellest, kas raha on tasutud. Raamatupidamiskanne:
T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot. SEST... 900 000 on turuväärtus 900 000 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta) Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise kohta. ____ 1. Ostu kajastamine D: Frantsiis 500 000 K: Pangakonto 500 000 2. Amortisatsioonikulu kajastamine (25 000 aastas - lineaarne meetod) D: Amortisatsioonikulu 25 000 K: Akumuleeritud kulum 25 000 Ü-11.2 Firma omandas 10 aastaks 30 000 krooni eest patendi. Kui suur on patendi amortisatsioonikulu aastas ja kui suur on patendi raamatupidamislik väärtus kolm aastat pärast patendi ostu? ____
kutsutakse lühendiga IFRS. IFRS (International Financial Reporting Standards) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu. 7 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük. Mitte kõik arved ei laeku tähtaegselt. Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku üldse. Sellega kaasneb nn. halbade võlgade probleem ja vastavad kulud. Ostjatelt laekumata nõudesummade hindamine mõjutab oluliselt ettevõtte varade väärtust tervikuna, samuti kasumi kujunemist. Ostjate vastu esitatud nõuete ja sellest tulenevalt ebatõenäoliselt laekuvate arvete hindamiseks ja kajastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, kuid valitud meetodit tuleb rakenda
kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust nt. 10111-kassa kontoris, 10112- kassa kaupluses jne. Dokumendid: Orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva kommertspanga vahetuskursiga Nt. 31.05.2011 ostab ettevõtte SEB pangast 2000 LVL, kurss 1 EUR = 0,7055 LVL. Raha
siire või vahetus. Majandussündmused muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet. Muutuste liigid 1.A+A- 2.P+P- 3.A+P+ 4.A-P- KONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Vara kohustise liigi kohta arvestuse pidamiseks tehtud tabel. Konto lihtsustatud mudel Konto nimetus Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse Konto krediteerimine rahasumma kandmine konto kreeditisse KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDEKONTOD Aktivakontod Passivakontod Tulukontod Kulukontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu-
on käibevara. Käibevarana kajastatakse: raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks. Ettevõtted hoiavad raha selleks, et tagada normaalse äritegevuse ja ettenägematute olukordade vajadused. Seega peab ettevõtte käsutuses olema piisavalt raha tekkivate kohustiste katmiseks ja ettevõttele stabiilse maksevõime kindlustamiseks
8. nädala praktikum ÕPIK LK 186 TEST T-7.1 Panga poolt väljastatud kontoväljavõttes tähistab deebet konto vähenemist. Sest mida rohkem ma raha kontole panen seda suurem on panga kohustus minu ees. Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis.
ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas
1. Raamatupidamise korraldamine. Riiklik raamatupidamise korraldus on eesti keeles, esitusvaluutaks euro, st aruandlused peavad toimuma eesti keeles. RTJ kasutatakse selleks et kõik raamatupidamisega tegelevad isikud, ettevõtted, teeksid seda ühte moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne
(c) vara valmistamisega seoses kasutatud materjalid ja töövahendid (k.a valmistamisel kasutatud põhivara amortisatsioon); (d) transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta; (e) vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused; (f) vara testimisega seotud kulutused (miinus testimise käigus toodetud toodete müügist saadud tulu); ja (g) vara soetamisega otseselt seotud teenustasud (näiteks notaritasud, riigilõivud). Näiteks maa soetusmaksumus võib koosneda järgmistest komponentidest: maa ostuhind, maamõõtja, juriidilise ekspertiisi ja notari tasud, olemasolevate tehnovõrkude eest omavalitsusele tasutud summad, ülevõetud eelmise omaniku poolt tasumata maamaksuvõlg, maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud). Ehitise puhul koosneb soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitajatele makstavast
sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Kahekordne kirjendamine tagab teabe iga majandustehingu mõjust majandustegevuse suhtes tervikuna. Kui iga majandustehing näidatakse kaks korda, siis võimaldab see kontrollida arvestussüsteemi täpsust tegemist on seega kontrollisüsteemiga. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120
Edasi kajastatakse investeeringud tütarettevõtetesse soetusmaksumuses. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei
· Polegi vaja · Paljud raamatupidamisprogrammid ei luba muuta juba sisestatud infot, seega tuleb teostada vigade parandus uute kirjete abil · Et kui bilanss ei klapi siis muuta andmeid nii, et klappima hakkaks · Et läbi viia maksupettust · Et audiitori kontrolliks saaks andmeid muuta 4. Kui päeva müügitulu on suurem kui kassas olev rahasumma , siis erinevuse summas parandame me.. · debiteeritakse kontot kassa puudjäägid · krediteeritakse kontot kassa puudujäägid · debiteeritakse kontot TTA · Krediteeritakse kontot Arvelduskonto · Debiteeritakse kontot nõuded ostjate vastu 5. Päeva lõpul loetakse sularaha kassas üle ja seda võrreldakse kassaaparaadi näiduga. Päeva lõpul selgub, et kassas on sularaha 100 krooni rohkem kui kassaaparaadi järgi peaks olema. Raamatupidamiskanne kassajäägi korrigeerimiseks..
a) 700 000.-; b) 550 000.-; c) 1 800 000.-; d) 1 750 000.- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või välja makstud, c) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas; d) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt. 13. Amortisatsiooni kajastamiseks tehakse järgmine raamatupidamiskanne: a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15
esitatud dokumendid tõendavad, et kaup on teele saadetud kujul, mis on kooskõlas ostumüügi lepinguga. - Inkasso on raha sissenõue, mille kauba müüja esitab kauba ostjale. Koos maksenõudega esitabmüüja ostjale ka kauba saatedokumendid, mida ostja ei saa pangast kätte enne kauba eest tasumist. Makse algataja järgi jagunevad maksed tseki- ja ziiroarveldusteks (vastupidine tsekimaksele) Seotud dokumendid: - kassa sissetulekuorder - kassa väljaminekuorder Kassaorderil parandusi ei tehta! Sisse ja väljamineku orderid registreeritakse kassaraamatus, mis olemuselt om koonddokument Inventeerimine: Aineliste varade ülelugemine nende asukohas säilimise eesmärgil ja nende täpse loendi koostamine. Inventeerimise kord määrataks ekindlaks raamatupidamise siseeeskirjas. Inventeerimiseks moodustatakse ettevõtte juhu kässkirjaga inventeerimiskomisjon. Tulemused fikseeritakse inventeerimisaktis.
antud ülesandeid kuni need ühtivad aususe, objektiivsuse ja sõltumatuse nõuetega. Konfidentsiaalsuse kohustus kehtib kaks aastat peale raamatupidaja ja kliendi või tööandja vahelise lepingu lõpetamist. Raamatupidaja on kõrgete kõlbeliste omadustega – elukutse hea mainega. Raha – majandusüksusele vajalik selleks, et tagada normaalne äritegevus. Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas. Kassatehingute arvestamiseks kasutatakse kontot kassa. N: Raha toomine pangast D:Kassa K:A/a; Raha viimine panka D:A/a K:Kassa N: Lühiajal laenu laekumine arveldusa. D:A/a K: Lühiajaline pangalaen N: Lühiajalise pangalaenu tasumine D:Lühiajalised pangal. K:A/a N: Laenuintressi tasumine D: Finantskulud - intressikulu K: A/a Vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Koosneb põhi – ja käibevarast. Majandusüksuse varud rühmitatakse bilansis järgnevalt: 1. Tooraine ja materjal 2
1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne (annaabi). Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga
Maksetähtaeg: 30 päeva, viivis 0,05% päevas ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus
2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup. Põhivara hulka kuuluvad: • pikaajalised finantsinvesteeringud, näiteks pikaajalised väärtpaberid, pikaajalised ostjatelt laekumata arved, antud laenud jne; • kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvarainvesteering (RTJ 6 p 6) on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.; • materiaalne põhivara
kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest vastutav isik Müügidokumendid hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Tarnijate arved hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Töölähetusaruanne hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Majanduskulu aruanne hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Palgaarvestuse algandmed hiljemalt järgmise kuu 3. kuupäevaks juhataja Puhkuste ajakava 31. jaanuar juhataja Puhkuseavaldus vähemalt 2 nädalat enne puhkuste ajakava juhataja
Lisatöö eest arvet ei esitata, kuna Tulutee OÜ lepingus Tuha Talu OÜga on need teenused sisse kirjutatud kui nõutavad toimingud, millega ei kaasne lisakulusid. 6 Ettevõtte ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks kasutatakse arvutiprogrammi Hansa World. Programmi võimalustest kasutatakse vaid teenust, mis lubab väljastada müügiarveid. Kui arved on koostatud, siis need saadetakse e-maili teel raamatupidamisteenust pakkuvasse ettevõttesse Tulutee OÜ, kus jätkub tavapärane müügiarvete kajastamine ning laekumiste registreerimine pangas ja ostuarvete kajastamine ning tarnijate ees olevate kohustuste tasumine panga kaudu. Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb Tulutee OÜ üks vastutav isik. 3. Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine
4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Arvestusregister- veergudesse jagatud tabelid raamatute või žurnaalide kujul jooksva arvestuse pidamiseks kontode viisi. Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. EV hea raamatupidamisetava-rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.
Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed laekuvad iga aasta lõpul. Kui rendimaksed laekuvad aasta lõpul, arvutatakse rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852). Igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852). Rendimaksete graafik 1 Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Tallinn, 1999, lk. 666. Kuupäev Rendimakse Intressitulu Nõude Nõude jääk laekumine i = 10 % vähenemine 01. 01. 2005. 100 000 31. 12. 2005. 40 211 10 000 30 211 69 789 31. 12. 2006. 40 211 6978 33 233 36 556 31. 12. 2007. 40 211 3655 36 556 0 Kokku 120 633 20 633 100 000 Renditaja raamatupidamiskanded on järgmised.
............................................................................................... 8 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD............................................................................9 Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted .................................................................................9 Lisa 2. Raha ja pangakontod.............................................................................................. 11 Lisa 3. Ostjate tasumata summad.......................................................................................11 Lisa 4. Seotud osapooled....................................................................................................11 Lisa 5. Maksud .................................................................................................................. 11 Lisa 6. Varud...................................................................................................................... 11
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realis
ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.4 Firma kasutab varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid järgmised tehingud: a) Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem). b) Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)
· Tulemuskontot "Tulude ja kulude koondkontot" kasutatakse ettevõtte majandustegevuse tulemuste väljatoomiseks. · Tulemuskontol kirjendatakse tulud kreediti poolele ja kulud deebeti poolele vastavatelt koondkontodelt. · Saldo tekkimisel kreediti poolele on tegemist kasumiga, deebetsaldo puhul aga kahjumiga. · Lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive · Deebetkäive konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte · Kreeditkäive konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte · Debiteerimine sissekannete tegemine kontode deebetisse · Krediteerimine sissekannete tegemine konto kreeditisse · Peale aktiva ja passiva kontode on veel olemas tulude, kulude ja tulemuskonto Laiendatud bilansivõrrand · Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu Vara kulu · D näitab suurenemist · K näitab vähenemist Kohustused +omakapital +tulu
· mittetootmislikud üldkulud (näiteks valmistoodangu ladustamiskulud, administratiivhoone amortisatsioon jne); · turustuskulud (müügiosakonna palgad, transport kaupade müügiks) [1: 125]. Vara soetamine tähendab ettevõttele alati ostuväljaminekut (väljamakset), mis kirjeldatakse järgenevalt: a) vara sissetulek: D kaup, tooraine, materjal jne (ostuhind); D käibemaks (ostukäibemaks); K hankijale tasumata arved (kohustus); b) hankijale arve eest tasumine: D tarnijatele tasumata arved; K arvelduskonto, kassa [8: 37]. Äriettevõtetes on hakatud rohkem kasutama hankijate mõiste asemel tarnija mõistet. Kuid riigi allüksuses on üldkiri, mis reguleerib allüksusi kasutama siiski hankijate mõistet. Ostukulutused sisaldavad: · varude ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul; · varudega kaasnevat tollimaksu;
annaabi.ee 
